vahel õiglaselt majandusteadlase eesmärgid: minimeerida õnnetusest tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju (Kaldor-Hicksi kriteerium) Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumiseleVastutusnormid- Tugineme juba tavapärasele metoodilisele võttele võrdleme kaht võimalikku (reaalset) institutsionaalset lahendust. Sellega väldime Nirvaana-lähenemist. Riskivastutus -Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul Süüvastutus Hüvitamisele kuulub vaid tahtlikult või hooletusest tekitatud kahjuNäide liiklusõnnetusega-Hr. Ettevaatamatu (E) tegeleb juur- ja puuvilja tänavakaubandusega. Sellega seoses veab ta oma kaupa käruga läbi linna. Ühel udusel päeval sõidab hr. Kiirustaja (K), kes on oma autoga lubatud kiirust veidi ületanud, tema käru koos selle laadungiga sodiks. Tekib kahju S krooni
Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale veoliigile seaduste, määruste ja rahvusvaheliste lepingutega (konventsioonidega). Kui vedaja vabaneb vastutusest selle veoliigi kohta kehtivate regulatsioonide kohaselt, jääb kogu kahju kas müüja või ostja kanda. Tarneklausel sätestab kaubavastutuse (riskivastutuse) siirdumise müüjalt ostjale. Ostja seisukohast on probleem selles, et kui kahjustus fikseeritakse alles kauba saabumisel sihtpunkti, on riskivastutus tavaliselt juba talle siirdunud. Ostjale jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks proovida saada kompensatsiooni kahju tekitajalt, kõige sagedamini vedajalt. Vedaja vastutuse määrad on erinevad olenevalt veoliigist. Erinevused tulevad välja vastutuse alustes ning nõuete esitamise ja aegumise tähtaegades. Erinevusi võib selgitada näiteks sellega, et õhutranspordiga veetakse üldjuhul kallimat ja töödeldumat kaupa kui meretranspordiga (ibid).
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 6.1.3 Süü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 6.2 Riskivastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 6.3 Tootjavastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 6.4 Vastutus teise isiku eest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Üldine info
Vastutus rikkumise eest tähendab õiguskaitsevahendite kohaldamist (ÕKV) Vastutuse välistamine- Üldreegel: võlgnik vastutab rikkumise korral alati Vastutuse välistab rikkumise vabandatavus (vääramatu jõud ja muud lepingus ettenähtud alused) Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Sellest on erandid: süüline vastutus(hooletus, raske hooletus, tahtlus nt VÕS § 770 lg 1); ÕKV kasutamise keeld rikkumisest olenemata (nt VÕS § 101 lg 3);riskivastutus (nt mootorsõiduki valdaja) Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral- Nõuda kohustuse täitmist; Keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, Nõuda kahju hüvitamist Taganeda lepingust või öelda leping üles , Alandada hinda, Nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivis -on ÕKV rahalise kohustuse täitmisviivituse puhuks: ärilistes suhetes: sõltumata võlgniku vastutusest Viivisemäär kas seadusest või lepingust (VÕS § 94, 113)
391. principal esindatav, volitaja 392. genuine ehtne 393. not genuine mitte ehtne 394. false acting in one's own interest ekslik käsundita asjaajamine 395. non-permissible acting in one's own interest lubamatu käsundita asjaajamine 396. obligation lapses kohustus langeb ära 397. has incurred expenses teinud kulutusi 398. damage caused by fault-based liability kahju süülisest põhjustamisest 399. strict liability riskivastutus 400. liability of the producer tootjavastutus 401. tortfeasor kahju tekitaja 402. causal relationship põhjuslik seos 403. victim consents to causing the damage kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei
kombineerimine. Kkriske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evpst); hüpoteetilised ohud (lõplik teaduslik tõestus puudub, aga on mingi teooria, mis peab kkmõju võimalikuks); spekulatiivsed riskid (keegi nendega ei tegele, sest põhinevad aint oletustel). Riskivastutus e üldine ettevaatuskohustus: 1) neg kkmõju ennetamiseks vajalike kulutuste kandjaks ei ole mitte ühiskond, vaid sellise tegevuse läbiviija või ka tarbija (saastajamaksab printsiip) 2) potents olulise kkmõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane
Lepingut ei ole ja ongi lepinguväline regulatsioon. Kui isik on süüdi, siis tal on süüline vastutus. VÕS! § 127 alustades! Kahju hüvitamise regulatsioon. Kahju liigid jne. Lepinguline ja lepinguväline kahju hüvitamine § 104 Üksnes süü olemasolu korralteistel võimalustel süüd ei ole. Kui süüd ei ole kahju tekitamises siis seda regulatsiooni kohaldada ei saa. Ka see jaguneb 3 gruppi alusetul rikastumise puhul. Teo üldkoosseis. Vastutus suurema ohuallikaga tekitatud kahju eest riskivastutus Vastutus puudega toote eesarvestada tuleb et üldreeglina võib kahju hüvitamine toimuda ka muul alusel. Lepinguline kohustuse rikkumine vastutatakse ka selle lepingu järgi, kui ei ole lepingus kirjas vastutust siis on see VÕS kirjas välja arvatud süü Lepinguväline kohustuse rikkumine juhtumil kui lepingut ei ole või lepingulise kohustuse eesmärgiks ei ole kahju ära hoidmine mille hüvitamist nõutakse. Kui on leping siis vastutus on lepingus, aga kui ei ole siis on VÕS.
) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja
või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Eristatakse: 1) vastutus delikti üldkoosseisu alusel; 2) riskivastutus; 3) tootjavastutus. VÕS-i järgi on deliktilise üldvastutuse (VÕS §-d 1043-1055) aluseks kolmeastmeline delikti koosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama: 1) kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või; 2) süü puudumist. ____________________________________________________________________________________________________
annaabi.ee 
