Lepinguvälised võlasuhted (0)

Q: Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Kes on hüvitanud kannatanule kahju?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Q: Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Õigus - Lepinguvälised võlasuhted

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
Kes on hüvitanud kannatanule kahju?
Missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused?
Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest?
Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?
Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine?
Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?
Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav?
Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja missugust tähtsust see kahju hüvitamisel omab?
Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus?
Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid?
Mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS -i 1048?
Kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?
Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
Missugustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna kolmandale isikule?
Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
Mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks?
Mida tähendavad hooletus missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab kutsealane hooletus?
Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
Mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?
Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?
Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS 1060 järgi arvestades ka kohtupraktika seisukohti?
Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?
Missugused on toote puuduse liigid millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
Mida esimene põhjustab õigusvastaselt?
Missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul?
Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju delikti õiguslikku hüvitamist?
Missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?
Kellel mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?
Mis ulatuses see hüvitis tuleks maksta?
Mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada?
Milliseid asjaolusid tuleb arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse juures?
Kuidas teha kindlaks nüüd elatise nõude ulatust?
Missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu?
Mis tulenevad kannatanu tegevusest?
Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada?
Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe

Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.)

Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit)

NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)!
Deliktiõigus:

Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega?
Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus.
Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt . Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud.

Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht?
Koht on määrav kohtualluvuse määratlemiseks.
Üldine reegel: kannatanu võib kohtualluvuse valida teo toimepanemise, sündmuse toimumise või kahju tekkimise koha järgi. Rahvusvahelises eraõiguses on eraldi regulatsioon määratlemaks, millise riigi õigus kohaldub, kui tegu tehakse ühes riigis kuid kahju saabub teises riigis.
Probleem: kui tegu tehakse, aga kahju tekib teises kohas, tegu alustatakse ühes kohas, kuid lõpetatakse teises kohas.

Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest?

Formaalne põhjus: nõuete õigesti kvalifitseerimiseks
Vastutuse rangus : LÕ puhul kontrollime, kas esineb vabandatavus või vääramatu jõud. DÕ puhul on määrav kahju tekitaja süü. Leidub ka erandeid , kus lepingulise vastutuse tekkimsie eelduseks on süü ja DÕ õiguse puhul, kus süü ei ole vastutuse eeldus (riski- ja tootja vastutus)
Nõude ulatus. DÕ alusel ei saa üldjuhul nõuda saamata jäänud tulu (ainult erijuhtudel), teisalt LÕ puhul on mittevaralise kahju hüvitamine pigem erandlik (kohustus, mida rikutakse , peab olema suunatud just MV huvi kaitsmisele)
Aegumine . LÕ nõuded hakkavad aeguma hetkest, mil need on muutunud sissenõutavaks. DÕ puhul algab aegumine hetkest, mil kannatanu on saanud teada kahju tekkimisest ja tekitajast.

Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud ?

DÕ ja LÕ konkurents olukorras, kus tegu, millega lepingut rikuti, vastab ka delikti tunnustele.
VÕS § 1044 lg 2 sätestab üldreegli, et LÕ vastutusel prioriteet DÕ vastutuse ees.
II lause: lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nõuda DÕ alusel, kui rikutud kohustuse eesmärk oli muu, kui tekkinud kahju ära hoidmine.
Lõige 3: kui lepingulise kohustuse rikkumisega tekitati surm, kehvavigastus või tervisekahjustus, siis on kannatanul õigus valida, kas esitada DÕ või LÕ alusel.

Näide: A müüb B-le auto, millega B satub avariisse, sest auto on puudusega. B saav tervisekahjustusi. Tuleb hinnata, kas lepingulise kohustuse eesmärk oli tervisekahjustuste tekkimise võimaluse elimineerimine, selgitamaks, kas on võimalik esitada LÕ alusel nõuet. Kui jah, siis võib B valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel.

Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel?
Üldiselt on kolmandad isikud kaitstud lepinguõigusega. DÕ tuleb kõne alla juhul, kui lepingulise kohustuse, mida rikuti, eesmärk oli muu, kui tekkinud kahju ära hoidmine (§ 1044 lg 2 II lause) või kui kolmas isik on saanud tervisekahjustusi, kehavigastusi või surma (§ 1044 lg 3).

Miks peaks olema piiratud teovõimega isikust kannatanu huvides, et tema seaduslik esindaja kiidaks heaks piiratud teovõimega isiku lepingu, mille rikkumisega tekitati talle kahju ja mille hüvitamist piiratud teovõimega isik saaks iseenesest nõuda DÕ sätete alusel?
Sellisel juhul on võimalik nõuete esitamine lepinguõiguse alusel. See on kannatanule kasulik, sest vastutuse ei eelda süüd , vaid vääramatu jõu puudumist.

Missugused on need juriidilise isiku organid , kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks?
Organid, kelle delikte loetakse JI isiku deliktiks, on JI juhtorganid. TSÜS § 31 lg 2 kohaselt on nendeks juhatus ja nõukogu (selle olemasolul ). TSÜS § 31 lg 5 kohaselt on JI juhtorgani tegevus omistatav JI-le. Määravaks asjaoluks on see, kas juhtorgani liige on tegutsenud JI või enda isiklikuks huvisfääris. Kahjulik tagajärg ja delikt peavad kuuluma JI huvisfääri selleks, et JI vastutaks.

Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest?
JI DÕ vastutus võib rajaneda tema enda kui õigusliku abstraktsiooni õigusvastasel tegevusel (vastutus organisatsiooniliste puuduste eest). Vastutuse aluseks on õigusvastasuse ja süü etteheide JI-le kui organisatsioonile, ilma et üldse kindlaks tehtaks , kes JI-sse kui organisatsiooni kuuluvatest füüsilistest isikutest midagi tegi või tegemata jättis.
Kui JI vastutab DÕ alusel, ei pea alati olema keegi tema juhtorgani liikmetest kaasvastutav DÕ alusel.
Erinevused:
1) organisatsiooniliste puuduste eest vastutusele võtmiseks ei pea kindlaks tegema, kes (organisatsiooni kuuluvatest) füüsilistest isikutest midagi tegi (või tegemata jättis).
2) kannatanu ei pea organisatsioonisüü puhul põhjendama JI vastutust juhtudel, kus JI enda tegevus (eelkõige tegevusetus ) on õigusvastane (tulenevalt VÕS §-dest 1045 -1049).
Organisatsioonisüüd peaks saama omistada ka avaliku võimu kandjale nii, et a-õ suhtes kahju tekkimise juhtumitel ei pea kannatanu iseenesest tõendama, kas ja kes avaliku võimu kandjate ametiisikutest (või muudest RVastS-st tulenevatest FI-st) võiksid kas kannatanu ja/või avaliku võimu kandja ees vastutada.

Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
Kui JI juhtorgani liige rikub kannatanut kaitsvat mingit sätet, siis rikkus ta oma kohustust JI võlausaldaja ees ning sellisel juhul tuleb kahju hüvitamise nõue kvalifitseerida § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 järgi, tuleb vaadata koostoime VÕS § 127 lg-ga 2: Mitte igasugune kahju ei kuulu hüvitamisele, vaid üksnes selline kahju, mis on hõlmatud selle kaitsenormi eesmärgiga. (NT: juhatuse liikme kohustus pankroti avalduse esitamiseks)
Samuti tahtliku heade kommete vastase teo korral ning kohustuse rikkumise eest, mis tal tekivad lepingu sõlmimisel muul viisil ettevalmistava isikuna lepingueelsete läbirääkimiste käigus.

Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest?
Üle lähevad: varalise kahju nõue, tulevikus tekkiva kahju nõue, teatud juhtudel ka mittevaralise kahju nõue (mille kahju tekitanud isik oleks pidanud rahuldama enne pärandaja surma), pärandvara koosseisus või testamentaarse annakuna.
Üle ei lähe need kohustused, mis on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näide: A-d teotanud väidete ümberlükkamist ei saa nõuda tema pärijad.
Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri.

Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist või üleandmist ettevõtte tegutsemisega seoses?
Ettevõttega seotud kohustused lähevad üldjuhul üle ettevõtte saajale sõltumata sellest, kuidas üleandjaga kokku lepitakse. Üleandmise järel vastutab ettevõtte saanud isik kogu oma varaga (mitte üksnes saadud ettevõtte väärtuse ulatuses).
VÕS § 183 kohaselt jääb ettevõtte võõrandaja kolmandate isikute ees solidaarselt kaasvastutajaks vaid nende nõuete osas, mis on ettevõtte ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut.

Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad lepingueelsetes läbirääkimistes? culpa in contrahendo.
Peab esinema :

Teise poole elu, tervise, omandi kahjustamine või muude õiguste rikkumine
Lepingulootuste petmine
Lepingu kehtivuseks vajalike asjaolude esiletoomise kohustuse rikkumine

VÕS §14 lg 1 sätestab mõistliku käitumise kohustuse, mis tähendab, et lg 1 puhul ei ole kohaldatav vastutuse standardina vääramatu jõu puudumine § 103 alusel. Lg 3 ja 4 puhul on vastutuse eelduseks rikkuja pahausksus.
Läbirääkimistes osalevad muud isikud vastutavad mitte üldvastutuse, vaid § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 alusel.

Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju?
Kahjukindlustusandja peab olema kannatanule kahju hüvitanud. Sellisel juhul läheb kannatanu nõue kahju tekitaja vastu üle kindlustusandjale, kes võib selle kahju tekitaja osas maksma panna, seda kahju hüvitise suuruses. Kui kindlustusandja on kahju hüvitanud põhjendamatult suures summas (või alusetult), ei ole väidetav kahju põhjustaja kohustatud rahuldama kindlustusanja nõuet. Samuti juhul, kui väidetav kahju tekitaja ei vastuta kahju tekkimise eest (nt deliktivõime puudumise tõttu).
Näide: A põhjustab B auto hävimine . B auto on kindlustatud kahjukindlustuse andja C juures. C hüvitab B-le tekkinud kahju ja omandab sellega nõude A vastu.

Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused?
Kannatanu saab esitada kahju hüvitise nõude kahju tekitaja vastu. Kahju tekitaja saab nõuda oma kindlustusandjalt, et viimane täidaks kannatanu nõue tema eest.

Kelle vastu ja mis ulatuses on kannatanul deliktiõigusliku kahjuhüvitise nõuded juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud kohustuslikult?
Kui kahju tekitaja on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuste, siis on kannatanul ka otsenõue kindlustusandja vastu. Kahju tekitaja ja kindlustusandja vahel on solidaarvastutus. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelises suhtes vastutab ainult kindlustusandja. Kindlustusandja võib kahjustatud isiku nõudele esitada samu vastuväiteid nagu kindlustusvõtja.

Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest?
Kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus on vastutus, mis on seaduse alusel poolte vahel tekkinud võlasuhtes. Eirnevus deliktiõiguslikust vastutusest on see, et oluline pole isiku süü ja vastutusest vabastab vaid vääramatu jõu esinemine.
Delikti üldkooseis

Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?

Objektiivne teokooseis (tegu, õigushüve kahjustumine , põhjuslik seos), tõendab hageja

Õigusvastasus , kaks tasandit: a) kas esineb õigusvastasus (1045 lg 1), tõendab hageja b) kas esineb välistavaid asjaolusid (§ 1045 lg 2), tõendab kostja

Süü: a) süüvõimelisus b) süü vorm. Süü puudumist tõendab kostja.

Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu delikti üldkoosseisu elemendi tähenduses?
Kui isik ei kontrolli oma keha või selle osa liikumist sisemiste tegurite või välise mõju tõttu.
NT: kedagi tõugatakse, on epilepsia hoog .

Mida tähendab kahju „vajalik põhjus“ ja kuidas seda tehakse kindlaks: 1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) „asendamismeetodi“ alusel? Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine?
Vajalik põhjus – tegu või tegevusetus ilma milleta ei oleks teatud tagajärg saabunud.
Elimineerimismeetod – aktiivse käitumise puhul; mõtleme teo ära, kas siis oleks kahju sündinud või mitte.
Asendamismeetod – tegevusetuse puhul; kui asendame ootuspärase teoga, kas siis oleks kahju sündinud või mitte.

Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
Isik ei oleks tegu teinud ilma, et keegi oleks teda selleks mõjutanud (ähvardanud, loonud vale kujutlust asjaoludest, valetanud). Kui tegemist on kihutamisega §1045 lg 1 p 4 järgi.

Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
Kui kahju tekkimiseks olid vajalikud mitu tegu, kahju tekkimiseni viis mitu tegu kokku. Teod võivad olla toime pandud nii samaaegselt kui eriaegadel. Ei pea olema kooskõlastatud, õiguslik alus võib olla erinev. Sellisel juhul vastutavad kahju tekitajad solidaarselt.

Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
Kätkeb endas kahte küsimust:

Kas tegu viis õigusvastase tagajärjeni (vastutust tekitav kausaalsus )

Kas õigusvastane tagajärg põhjustas deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (vastutust täitev kausaalsus)

Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
Tuleb hinnata, kas kostja tegu oli kahju tekkimise aspektist oluline asjaolu. Ehk siis kui tegemist ei olnud konkreetselt kahju tekitava teoga, aga mis oluliselt mõjutas kahju tekkimist.

Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist kahju põhjustas (nn "alternatiivne kausaalsus").
Reguleerib olukorda, kus kindel on võimalike kahju tekitajate ring, kuid pole võimalik kindlalt öelda, kes neist kahju tekitas. § 138 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda kõigilt, kelle puhul on ära tõestatud, et kahju võis tekitada neist igaüks.

Mida tähendab kannatanu eriline vastuvõtlikkus kahju suhtes ja missugust mõju see avaldab kahju tekitaja vastutuse alustele ja ulatusele?
Kannatanu eriline vastuvõtlikkuse tähendab temast endast tulenevat asjaolu, mille tõttu teatud tegevus tekitab talle rohkem kahju, kui keskmisele teisele isikule. See annab teatud juhtudel aluse kahju hüvitise vähendamiseks § 140 alusel. Vastutust see ei mõjuta.
Kahju õiguslik põhjus

Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad?
Selle järgi hinnatakse, kas tegu, mis toime pandi, suurendas märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Sellega on võimalik välistada need teod, mille puhul vastav kahju on täiesti ebatavaliseks tagajärjeks sellisele teole . Praktikas on tähendus võrdlemisi väike.

Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses?
Teooria keskmes on küsimus, kas nomi eesmärgiks, mida kahjutekitaja rikkus, oli ära hoida just selline kahju tekkimine, mis antud juhul on tekkinud.
DÕ puhul kasutatakse seda kõige otsesemalt, kui tegu tahetakse kvalifitseerida õigusvastasena § 1045 lg 1 p 7 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu. Sellisel juhul tuleb kontrollida, mida oli normi kaitse-eesmärgiks.
See võimaldab ebatavalised kahjud põhjusliku seose tasandil kõrvale jätta ning vastutusest vabastada.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
Sellistel juhtudel, kui looduslik faktor võtab kausaalahela täielikult üle ning muutub sellega kahju tekkimise ainsaks põhjuseks. NT: tornaado pillutab A auto B maja seina. Ei ole siis, kui tee on libe ja avarii tekib – vastutab siiski ka juht ise.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kolmanda isiku tegu ning kuidas lahendada kahju tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid ?
Kui kolmanda isiku tegu saab kahju tekkimise ainsaks põhjuseks ning esialgse teo mõju on täiesti välistatud.
Soodusolukorra loomine on sellise juhul, kui üks isik loob n-ö soodsa pinnase, muudab kahju tekitamise võimalikuks, ja teine isik kasutab olukorda ära ning paneb toime delikti. Vastutusele tuleb võtta mõlemad.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav?
Põhjusliku seise katkestab kannatanu tegu siis, kui see on suunatud kannatanu enesekahjustamisele. Tuleb eristada olukorrast, kus kannatanu teeb lihtsalt midagi hooletult, kui ei soovi siiski, et talle kahju tekiks.
Eri õigussüsteemides on see vaieldav n-ö vabatahtliku aktsepteerimise osas – kui kannatanu möönab/nõustub mingi riskiga . Teatud riikides on sellisel juhul kahju hüvitise nõudmine välistatud.

Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras".
Dilemma olukord: kahju tekitaja asetab kannatanu keerulisse olukorda, mille käigus kannatanu võib ja võib ka mitte käituda ratsionaalselt. Üldiselt lähtutakse sellest, et sellise olukorra on tekitanud kahju tekitaja, mis tähendab, et ka kannatanu mitteratsionaalse käitumise tõttu sündinud kahju eest vastutab kahju tekitaja.

Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku vastutuse probleemid sellisel juhul tekivad?
Kui kahju tekkimisele järgneb selline faktor, mis oleks tekitanud samasuguse kahju. Tegemist on põhjuste paljususega kus üks tegur on realiseerunud enne teist.
Vastutuse probleem tekib seoses sellega, et kas vastutama peaks mõlema asjaolu tekitajad või ainult üks.
NT: A joodab C-le mürki, C sureb aga seepärast, et B laseb ta maha. Mõlemal juhul oleks surm saabunud. B sekkus ja võttis üle.

Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja missugust tähtsust see kahju hüvitamisel omab?
Kui põhjusliku seose ahelasse sekkub kannatanust endast tulenev asjaolu. Näiteks kui A on saanud B tegevuse tõttu tervisekahjustusi, mille tõttu ta on töövõimetu ja siis leitakse A-l vähk, mis tõttu oleks ta samuti jäänud töövõimetuks. Sellisel juhul peab B hüvitist maksma vaid selle ajani, kui A oleks nii kui nii vähi tõttu töölt kõrvale pidanud jääma.
Õigusvastasus.

Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus?
Tuleb kontrollida esmalt , kas esineb teo õigusvastasus, eelkõige vastamine § 1045 lg 1 p-le 1-8. Seda tõendab hageja. Teises etapis kontrollitakse teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemsit § 1045 lg 2 kohaselt ning seda peab tõendama kostja.

Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule (kannatanu) kahju arvetes ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava asjaolu tõttu ning eksimusele aitas kaasa kannatanu tegevus?
Mõjutab süüvormi – tegu ei saa olla toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Kannatanu poolne tegevus on aluseks kahju hüvitise vähendamiseks § 139 järgi.
NT: pangaööv maketiga, turvamees arvab , et on päris relv . Kas pidi aru saama, et on makett?

Missugused on tagajärje ebaõigsuse teooria ja missugused teo ebaõigsuse teooria seisukohad ning mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks?
Tagajärje ebaõiguse teooria: õigusvastasus tuletatakse saabunud kahjulikust tagajärjest, väljendub § 1045 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 5.
Erandid: a) kui kahju põhjustatud tegevusetusega – tuleb vaadata, millise teo jättis kahju tekitaja tegemata ja kas selle tegemise kohustus tulenes seadusest või käibekohustusest b) õigushüve kahjustumine on kahjutekitaja teo kaugem tagajärg – samuti kontrollida, millise teo jättis kahju tekitaja tegemata ja kas selle tegemise kohustus tulenes seadusest või käibekohustusest
Teo ebaõiguse teooria: hinnang tuleb anda kahjutekitaja käitumisele, tehtud teole, väljendub § 1045 lg 1 p-des 4, 6, 7 ja 8.

Mida tähendab üldise käibekohustuse rikkumine, miks ning mis juhtudel on seda vaja kahju tekitajale omistada?
Üldine käibekohustus on hea usu põhimõttest lähtuv käitumisstandard, mille sisustab eeskätt kohtupraktika . Käibekohustuse sisu seisnseb selles, et kui isik loob mingi potensiaalse ohu olukorra, siis peab ta võtma kasutusele mingid meetmed, et see oht ei realiseeruks. Rakendatakse eeskätt tegevusetusega kahju tekitamise juhtudel.

Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus?
RK seisukoht on, et kostja kohustus on tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust.

Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid ?
Soovimatu raseduse kaasuste puhul heidavad vanemad tervishoiuteenuse osutajale ette viimase hooletuse tõttu soovimatu, ehkki terve lapse sündimist . Soovimatu raseduse kaasuste puhul ei soovi vanemad last algusest peale, samuti ei ole oluline, kas laps sünnib tervena või on tema tervis kahjustatud.
Puudega lapse sünni kaasuse puhul heidavad vanemad tervishoiuteenuse osutajale viimase hooletuse tõttu ette puudega lapse sündimist. Diagnoosivea tõttu ei hoiata tervishoiuteenuse osutaja vanemaid ette, et laps võib sündida puudega.
Soovimatu elu kaasustes on nõude esitajaks puudega laps, kes heidab tema ema raseduse ajal või enne rasedust läbi vaadanud tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et kui tervishoiuteenuse osutaja ei oleks olnud hooletu, poleks laps sündinud ega poleks pidanud kannatama oma tervisliku seisundi tõttu.

Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine (välja arvatud isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine)?
Ennekõike on selle all mõeldud õigust inimväärikusele, aule ja eraelu puutumatusele. § 1046 lg 1 järgi tuleb õigusvastasuse hindamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust, ajendit, samuti suhet rikkumisega taodeldud eesmärgi ja tulemuse vahel. Rikkumine võib olla õigustatav, juhul kui kaitstakse muid seadusega kaitstud hüvesid ja arvestades kolmandate isikute või avalikkuse huvi.

Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest?

Kas kaitsenorm kohustas kostjat

Kas kaitses just kannatanut

Kas kaitses just sellise kahju eest, mis on tekkinud

Kas vajalik on tahtlis või piisab hooletusest.
Näide: KOV norm kohustab majaomanikke tänavat puhastama . A ei puhasta, mistõttu B libiseb ja saab peapõrutuse. Tuleb hinnata, kas KOV norm kohustas A-d (kas oli majaomanik), kas see kaitses jalakäijaid ja kas sel eesmärgil, et nad viga ei saaks.

Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
Võimaldab vastutusele võtta tahtlikult ja heade kommete vastaselt käitunud isiku, kelle tegevuse tulemusena on sündinud kahju. Valdav kohtupraktika on suunatud sellele, et tahtlus peab olema suunatud teo toimepanemisele, mitte ilmstingimata tagajärjele. Säte võimaldab oma kaitse eesmärgist tulenevalt ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist
Näide: A valetab B-le, et C on pettis , mistõttu B ei tee C-ga ettenähtud tehtingut. C saab nõuda A-lt p 8 alusel saamata jäänud tulu hüvitamist.

Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048?
Teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet andnud või selle ebaõige teabe paranadamata jätnud käitumine loetakse õigusvastaseks kui tal on usaldusseisund ja teine isik tugines sellele.
Näide: A ja B sõlmivad müügilepingu, B küsib asjatundjalt C-lt hinnangu ja ostab maja C antud hinnangus sisalduva hinnaga. C aga ütles väärtuseks liiga suure hinna jaseega on B kandnud C tõttu kahju.
NB! § 1048 ei ole kohaldatav, kui kahju saanud isik on lepinguga kaitstud kolmandaks osapooleks.

Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
Tuleneb § 1045 lg 1 p-st 6. Sekkumiseks mh on:

Majandus- ja kutsetegevuse seiskamine (§ 1049)
Majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine, faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine (§ 1047 lg 1)
Majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine (§ 1047 lg 2)

Eeldus on, et JI peab tegutsema majandus- ja kutsetegevuses. Tuleb kontrollida § 1047 lg-s 3 õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist . Lisaks tuleb kontrollida, kas kahju tekitajal oli kohustus kaitsenormi täitmiseks.
Oluline juhtudel, kui kahju on puhtmajanduslik (sest kaitsenormid võimaldavad puhtmajandusliku kahju hüvitamist) või kui kostjale ei saa ette heita üldise käibekohustuse rikkumist.

Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, missugusel juhul on selliste andmete avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?

Avaldaja on see, kes on faktiväite teinud teatavaks kolmandatele isikutele, mh võib avaldajaks olla ka massiteabevahend.
Üldjoontes on õigusvastane, kui andmed on ebaõiged ja kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (§ 1047).
Samas ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Saab nõuda andmete ümber lükkamist, jätkuva tegevuse lõpetamist või eeldatavast tegevusest hoidumist, kahju hüvitamist.

Keda loetakse au teotavate väärtushinnangute avaldajaks, missugusel juhul on väärtushinnangu avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?

Avaldaja on see, kes on faktiväite teinud teatavaks kolmandatele isikutele, mh võib avaldajaks olla ka massiteabevahend.

Õigusvastane, kui teotab isiku au. Õigusvastasuse hindamisel tuleb lähtuda §-st 1046, mille kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Õigusvastasust välsitavad asjaolud

Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvastasust välistav asjaolu?

Kahju tekitamine peab olema kindel (st. ei tohi segi ajada riski vabatahtliku akstepteerimisega)
Nõusolek peab olema kooskõlas seaduse ja heade kommentega
Vabatahtlikult ( sunni ja ähvarduse alusel antud nõusolek ei vabasta vastutusest).
Tuleb hinnata, kas kannatanu väimne ja psüühiline seisund võimaldas tal hinnata oma nõusoleku tagajärgi adekvaatselt.

Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
Hädakaitse on otsese ründe tõrjumine enda või teise isiku või vara kaitseks. Kui isik tõrjub hädakaitse seisundis või hädaseisundis ohtu vahenditega, mis ilmselgelt ületavad ründe/hädaseisundi ohtlikkust või põhjustavad ründajale liigset kahju, on tegemist HK piiride ületamisega.

Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
Hädaseisund on olukord, kus isikut, teist isikut või vara ähvardab oht. Erinevus hädakaitseseisundiga seisneb selles, et viimase puhul lähtub vahetu rünne inimesest.

Missugustel juhtudel peab hädaseisundis õiguspäraselt kahju põhjustanud isik kahju hüvitama ja missugustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna kolmandale isikule?
Kahju põhjustanud isik: TSÜS § 141 lg 2 – kui tõrjutud oht tekkis temast endast tuleneva asjaolu tõttu.
Kolmandale isikule: aluse annab TSÜS § 141 lg 3, mille kohaselt võib kahju hüvitamise kohustuse panna isikule kelle huvides kahju tekitati kui see on asjaolude kohaselt mõistlik.

Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse taastamiseks?

Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata omaabi piire
Kui vallasasi võetakse valdajalt omavoliliselt salaja või vägivallaga , võib valdaja teolt tabatud või jälitatud omavoli kasutajalt asja tagasi võtta
Kinnisasja puhul on valdajal õigus omavoli kasutaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Sisuliselt on tegemist hädakaitsega, seega ei tohi igal juhul ületada hädakaitse piire.
SÜÜ

Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
Kahetasandilisus: esiteks, kas esineb deliktivõime, teiseks, milline on konkreetne süü vorm.
Kahe etapilisus: Väline hooletus (süü objektiivses mõttes), sisemine hooletus (subjektiivne süü, § 1050 lg 2)

Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
Süü presumptsioon: tuleneb §-st 1050, kahju tekitaja peab tõendama vastutusest vabanemiseks, et ta ei olnud süüdi kahju tekitamises.
res ipsa loquitur – kahju põhjustaja loetakse hooletuks, kui kahju tekkis tema kontrolli all olema tegevuse käigus, kahju täpne põhjus pole teada, tavaliselt kahju põhjuseks hooletus.

Missugused on deliktiõigusliku süü vormid ja mis juhtudel on deliktiõiguse jaoks oluline süü vormide eristamine?
Vormid: tahtlus, hooletus, raske hooletus
Oluline eristada:

Hüvitamiskohustuse jagamine solidaarvõlgnike sisesuhtes

Kahju hüvitamise vähendamisel (§ 139, 140)

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramine (ulatus)

1045 lg 1 p 7 juhtudel – millist süü vormi kaitsenorm eeldab

1045 lg 1 p 8 juhtudel – eeldab tahtlust

Missugused on tahtluse liigid
Otsene tahtlus – isik soovib konkreetse tagajärje saabumist
Kaudne tahtlust – isik möönab ja on nõus konkreetse tagajärje saabumisega

mis on " süüteooria " ja „tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks?
Süüteooria – tahtlus ei sisalda kohustuse teadlikku rikkumist, piisab ettekujutusest õigusrikkumise faktilistest asjaoludest.
Tahtlusteooria – Isik vastutab kahju eest, kui ta sai aru oma teo õigusvastasuest.

Mida tähendavad hooletus, missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab kutsealane hooletus?
Hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine
Raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine
Kutsealane hooletus – kui isik tegutseb kutsealal, siis hinnatakse tema hoolsust selle järgi, kuidas oleks käitunud mõistlik ja kogenud sama kutseala esindaja. Sellisel juhul ei kohaldata § 1050 lg 2.

Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
Väline hooletus – objektiivse hoolsusstandardi rikkumine. Lähtutakse sellest, kuidas mõistlik inimene oleks sarnases situatsioonis oleks käitunud.

Mida tähendab sisemine hooletus ja mis on selle seos välise hooletusega, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
Sisemine hooletus on kahju tekitaja subjektiivsetele võimetele ja võimalustele vastava hoolsusmäära rikkumine.
Seos välise hooletusega: kui on tuvastatud väline hooletus, siis hinnatakse, kas kahju tekitaja sai üldse oma subjektiivsetest omadustest lähtuvalt sellisele hoolsusstandardile vastata. Kui jah, siis on tegemist ka sisemise hooletusega.
Arvesse võetkase muu hulgas tema olukorda, vanust , haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi
Erandid: kutsealane hooletus ja saab rakendada ainult füüsilise isiku puhul.

Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga ?
Võime vastutada süüliselt põhjustatud kahju eest. Deliktivõimetut isikut ei saa DÕ alusel vastutusele võtta (v.a riski- ja tootjavastutuse puhul).
Tegemist on deliktivõimetu isikuga:

Alla 14-aastane
Isik, kes on seisundis, mis takistab tal mõista oma tegude tähendust või neid juhtida

Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?
§ 1052 lg 3: Deliktivõimetu isik vastutab siiski enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitaja vanust, arengut, vaimset seisundit , teo liiki, asjaosaliste majanduslikku olukorda, sealhulgas olemasolevat või selliselt isikult tavaliselt eeldatavat kindlustatust, ja muid asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane.
Riskivastutus

Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?

Isiku surm, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimine või tema vara kahjustumine.
Suurema ohu allika valitsemine
Iseloomuliku riski realiseerumine
Põhjuslik seos iseloomuliku riski ja tekkinud kahju vahel
Vastutust välistavate asjaolude puudumine – esinemist peab tõendama kahju tekitaja.

Mis on suurema ohu allikateks ja selle valitsejateks VÕS § 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud?
Suurema ohu allikateks on asjad või tegevused, kui nende olemuse või nende juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjat oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või tekib kahju sageli. Näiteks: auto, ehitis, koduloom.
Kohtupraktikas ei ole loetud selleks tõkkepuud, telefoni posti, kalatehast.

Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus – suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine?
Realiseerunud peab olema just sellele suurema ohu allikale iseloomulik oht (see, mille pärast me peame asja suurema ohu allikaks), mitte mingi täiesti ebatõenäoline oht.
Näide: A viskab B-d koeraga. EI ole realiseerunud iseloomulik oht.

Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
Kui:
1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas;
2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja;
3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel;
4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel
5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.

Mis on mootorsõiduk VÕS § 1057 järgi ja missugustel juhul loetakse mootorsõidukit suurema ohu allikaks?
Mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks ja mootorsõiduki põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse mootorsõiduki sihipärase kasutamisega mootorsõidukina liikluses . Mootorsõidukiks loetakse VÕS-i mõttes ka lennukit.

Millistest põhimõtetest tuleb lähtuda kahjuhüvitise ulatuse määramisel kahe või enama suurema ohu allikaga vastastikusel kahju põhjustamisel?
Arvestada tuleb sõiduki tavalise käitamisriskiga ja teiselt poolt juhi käitumisega. Selle loogika järgi tekib alati liikluses osalemisega ka konkreetne käitamise risk, mida peab kandma isik, kes selle sõidukiga liikluses osales.
See tähendab seda, et RK käsitluse järgi on võimalik § 139 järgi on võimalik vähendada hüvitist 0-ni ainult väga erandlikel juhtudel. Nimelt juhtudel, kus teise poole raske rikkumise tõttu oli kogu kannatanud käitamisrisk välistatud.
Näide:. A sõidab peateel, tal on roheline tuli, B eirates ise punast tuled sõidab ristmikule ette. Võib öelda, et A-l käitamis riski ei lasunud. A saab hüvitise täies osas ja B ei saa midagi.

Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS § 1060 järgi arvestades ka kohtupraktika seisukohti?

Üldiselt võiks pidada loomadeks kõiki loomi ja linde.
Looma pidajaks § 1060 mõttes võib olla ka mitte looma omanik ega valdaja, aga keegi, kes looma kasutajana otsustab üksi või kellegagi koos looma hooldamise ja järelevalvega seotud küsimusi.
Ühel loomal võib olla mitu pidajat.
Kui loom läheb kaotsi või hüljatakse, siis peaks jääma endine loomapidaja ikkagi loomapidajaks seni, kuni uus või teine isik loomapidamise üle võtab.

Tootjavastutus.

Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?
Eeldused (Tõendab hageja):
1) Isiku surm, kehavigastused või tervisekahjustuse põhjustamine, asja hävimine või kahjustumine. §1061
2) Puudusega toote käibesse laskmist. Müümine, üürimine , muul viisil turustamine
3) Põhjuslik seos toote puuduse ja tekkinud kahju vahel.
4) Vastutust välistavate asjaolude puudumine. (Tõendab tootja)

Mis on toode, kes on tootja võlaõigusseaduse järgi ja keda võrdsustatakse tootjaga võlaõigusseaduse tootja vastutuse järgi?
Toode (§ 1063): vallasasi, isegi kui see on saanud teise vallasasja või kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara . Tooraine või toote osa tootja vastutab tootjavastutuse raames vaid siis, kui see puudus kandub üle kogu tootele. Terviku tootja vastutab igal juhul. Ravimid on samuti tooteks .
Tootja mõiste (§ 1062):
1) valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut;
2) ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime, kaubamärgi või muu eraldustähise;
3) toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa Liidu liikmesriiki müügi, üürimise, liisimise või muul viisil turustamise eesmärgil toonud isikut.
Kui tootjat ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse tootjaks iga isikut, kes on toote kannatanule üle andnud, kui ta ei nimeta kannatanule tootjat või talle toote üleandnud isikut mõistliku aja jooksul pärast kannatanu poolt vastava ettepaneku tegemist.

Missugused on toote puuduse liigid, millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
Tootmisviga või defekt – muidu on vastav toode puudusteta, aga sellel konkreetsel tootel vastavast partiist on puudus.
Konstruktsiooniviga, kus kogu vastava toote partii on samasuguse puudusega. Nt. Automargi Toyota selle mudeli ja aastaarvu autod võivad põlema süttida. Kui see probleem on ainult ühel, siis on tegemist tootmisveaga.
Turustamisviga – Tarbija ebapiisav informeerimine toote kasutamise viisidest ja toote ohtlikkusest. Ravimipurgil peab olema kaasas infovoldik. Kui see informatsioon puudub on toode puudusega. Tuleb vaadata asja mõistusega.

Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
Tootja ei vastuta tootest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et:
1) ta ei ole toodet turule lasknud;
2) esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust;
3) ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks ega valmistanud ega turustanud seda oma majandus- või kutsetegevuses;
4) puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal kehtinud kohustuslikele nõuetele;
5) puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi.
Isiku deliktiõiguslik vastutus teise isiku delikti eest.

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad alla 14 aasta vanuse füüsilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

§1053 lg 1: Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja .Vanematega on võrdsustatud lapsendajad. § 1053 lg 3 järgi vastutab kahju eest ka isik, kes kohustus lepinguga tema üle järelevalvet teostama .
See on vanemate ja teiste isikute süüst sõltumatu vastutus. Ei hakata kontrollima seda, kas lapsevanem tegi midagi valesti või ei teinud.
Peab olema kindlaks tehtud, et see alaealine alla 14 aastane põhjustas õigusvastaselt teisele isikule kahju.
Vanema vastutuse eelduseks peaks siiski olema selle alaealise süü objektiivses tähenduses. Vanemat ei ole mõistlik võtta vastutusele sellise delikti eest, mis ei oleks süüline siis, kui see oleks toime pandud deliktivõimelise isiku poolt.

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad 14–18 aasta vanuse füüsilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

Vanemad või eestkostja vastutavad sõltumata oma süüst ka 14 – 18 aastase isiku põhjustatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et on teinud kõik mõistlikult nendest oleneva, et hoida ära kahju tekitamist. Võib vastutusele võtta ka neid, kes kohustasid lepingu alusel järelevalvet teostama.
„Sõltumata oma süüst“ ja „kui nad ei tõenda“ on vastuolus . Süü on vastutuse eelduseks.
Peame vaatama kahju tekitamist ja kontrollima kõiki deliktiüldkoosesisu eeldusi . Kui need on täidetud, siis vastutab §1052 järgi.
Kuna see isik on ise deliktivõimeline, siis vastutab ta ka ise sellise kahju tekitamise eest. Seega saab rääkida vanemate ja alaealise solidaarvastutusest.

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad vaimse puuduse tõttu eestkoste alla antud deliktivõimetu isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

Vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist.
Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja.
Muul juhul tuleb vaadata, et täidetud oleks objektiivne teokoosseis ja õigusvastasus ja sõltuvalt deliktivõimest hinnata süüd kas objektiivses tähenduses või tegelikus tähenduses.
Idee on samasugune nagu kuni 14-aastaste isikute vastutuse puhul, mil ei ole mõistlik võtta vastutuse eestkostjat, kui tegu ei oleks deliktivõimelise isiku poolt toimepanduna karistatav .

Mis eelduste olemasolul vastutab teist isikut pidevalt oma majandus-või kutsetegevuses kasutav isik kahju eest, mida esimene põhjustab õigusvastaselt?

§ 1054 lg 1. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega.
Selleks, et teenuse kasutajat vastutusele võtta peab teenuse osutaja ise vastutama deliktiüldkoosseisu järgi. Kannatanu suhtes on nad solidaarvõlgnikud.
Tuleb eristada üldosa §132 kasutamisest (kui kahju on põhjustatud lepingulise kohustuse täitmise raames). Muulde juhutudel kohaldub §1054.

Näide: Kui A kasutab B-d ja B tekitab kahju C-le, siis on selle § raames vastutav ka A. Kõige tüüpilisem juhtum on töösuhe .

Mis eelduste olemasolul vastutab käsundiandja või tellija tema ülesannet täitva käsundisaaja või töövõtja õigusvastaselt tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse järgi?
§ 1054 lg (2) Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
§ 1054 lg (3) Kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.

Isiku tegu vastab delikti üldkoosseisule
Kahju peab olema tekitatud ülesande täitmise raames
Kui ei ole seotud tellija või käsundiandja kohustuse täitmisega, siis on oluline, et eelnimetatul oleks kontroll kahju tekitanu käitumise üle

Missuguste aluste olemasolu korral ja missuguses ulatuses vastutab töötaja oma tööülesannete täitmisel teistele isikutele (kellega ta ei ole lepingulises suhtes) kahju tekitamise korral?

Töötaja deliktide eest vastutab tööandja, kui § 1054 eeldused on täidetud. (töötaja vastutab DÜK alusel, tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames).
Kui töötaja tekitab oma tööülesannete eest kolmandale isikule kahju, siis ta selle eest ka deliktiõiguse raames vastutab
Tavaliselt on kannatanu ees töötaja ja tööandja solidaarvõlgnikud ja sisesuhtes pannakse asi paika TLS raames.

Mis on kahju hüvitamise solidaarkohustuse tekkimise eeldused, kellelt, mida ja kui suures ulatuses on kannatanul sellise kohustuse korral õigus kahju hüvitamist nõuda ja missugused nõuded, kelle vastu ja missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul?

Solidaarne kahjuhüvitamise kohustus võib tekkida kahju ühisest põhjustamisest või teise isiku eest vastutamisel § 1054 või 14.-18. aastase alaealise ja tema vahemate puhul § 1053 alusel. Üldine eeldus, et on mitu vastutavat isikut.
Kannatanu võib nõuda kõigilt solidaarvõlgnikelt kogu ulatuses.
See, kuidas jagada sisesuhetes tuleneb § 69 lg 2 ja § 137 lg 2.
Kui kuidagi teistmoodi ei ole paika pandud, siis sisesuhtes on osad võrdsed. Kui A maksab ära, siis on tal B ja C vastu nõue välja arvatud talle endale langevas osas.

Kahju hüvitamise nõude ulatus

Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvitamist?

Puhtmajanduslik kahju on selline kahju, mis tekib väljaspool absoluutselt kaitstavate õigushüvede kahjustamist, kuid samal ajal võib olla puhtmajanduslik ka absoluutselt kaitstavate õigushüvede kahjustamisest tekkiv kahju, mis tekib kolmandale isikule.
Näide: A tapab ära B ja C peab kandma matusekulud, siis C jaoks on tegemist puhtmajandusliku kahjuga. Hea usupõhimõttest tulenevalt ei tohi C tugineda sellele, et kunagi oleks pidanud nagunii neid kulusi kandma.
VÕS-i järgi tuleb iga deliktikoosseisu puhul kindlaks teha, kas kaitsenorm pidi kaitsma puhtmajanduliku kahju eest või mitte. Puhtmaanduslikule kahjule viitavad 1045 lg 1 p 8, § 1048 ja §1049.

Mida tähendab asja kaotsiminek ja hävimine võlaõigusseaduse järgi ning kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?

Asja hävimine tähendab seda, et see on füüsiliste kahjustuste tõttu muutunud väärtusetuks või lakanud olemast. Kaotsiminek tähendab, et pole teada, kus asi on.
Kahju hüvitamise nõue hävimise või kaotsi mineku korral on asja omanikul
§ 132 lg 1 järgi tuleb maksta hüvitis , mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Tuleb arvestada amortisatsiooni
§ 132 lg 2 järgi kui on tegemist sellise asjaga, mida ei olegi võimalik uuesti soetada (taassoetamisväärtus puudub), siis tuleb hüvitada asja väärtus.

Näide: B hoiab A koera . Koer läheb kaduma. A-l on võimalik nõuda sama tõugu koera soetamise väärtust.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?

Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas , tuleb maksta hüvitist nii, nagu selle kaotsimineku või hävimise puhul.
Väärtuse vähenemise hüvitis ei tohi minna vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga. Hüvitis kokku ei tohi olla suurem kui asja väärtus. Teatud juhul võib nõuda nii parandamise kulu kui väärtuse vähenemise kulu (nt. pärast asja parandamist on selle väärtus väiksem kui enne kahju tekkimist)
Parandamise kulusid võib nõuda ka etteulatuvalt.

Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda?

Asenduskasutuse kulutuste hüvitamise nõue tuleneb §-st 132 lg 4 I lausest.
Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.
Näide: liiklusõnnetuses saab kahjustada taksojuhile kuuluv sõiduk , millega ta osutab taksoteenust, siis selle aja jooksul kui sõiduk on remondis, võib ta üürida endale asemele samaväärse sõiduki ja nõuda nende kulutuste hüvitamist kahju tekitajalt.

Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda?

Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Selle sätte järgi saaks eelnevast näitest taksojuht kasutuseeliste kaotamisest kahju hüvitamist nõuda ka juhul, kui ta asendusautot ehk asenduskasutust ei hangi.
See nõue on samamoodi lisaks omanikule ka asja valdajal.
Mis ulatuses see hüvitis tuleks maksta? Põhimõtteliselt tuleks hüvitada siis keskmine teenuse hind, mida ei makstud või mida ei hangitud asenduskasutusena.

Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest ja mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada?

§ 134 alusel. Deliktiõiguse jaoks on oluline lõige 2, lõige 3 ja lõige 4 sellest sättest.
Lõige 2: Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
§ 134 lõige 3 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kannatanu lähedastele – isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
Riigikohus tõi ka mõned näited, millal võiks erandlike asjaolude kriteerium olla täidetud
- lähendane viibis kannatanuga ühes ohutsoonis (nt liiklusõnnetuse puhul samas sõidukis);
- lähendane nägi vahetult pealt otsese kannatanu kannatusi;
- kahju tekitaja, rünnates otsest kannatanut, tahtis põhjustada hingelist valu sellele lähedasele.
§ 134 lõige 4 aga ütleb, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.

Näiteks:Kellegi koera pureti ja ta maha murtakse, saaksime öelda, et asi on hävinud ja võiksime kaaluda lõike rakendamist juhul, kui koera omanikul oli koera suhtes eriline huvi.
Milliseid asjaolusid tuleb arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse juures?

§ 134 lõike 5 järgi arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahjutekitaja suhtumist kannatanusse pärast kahju tekkimist.

Lõige 6 ütleb, et sisuliselt isikuõiguse rikkumise korral võib hüvitise määramisel arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega vaidluse tuum, mis seda lõiget puudutas, seisnes selles, et kas selle lõikega ongi Eesti õiguses kehtestatud karistuslik kahju hüvitis, mis on omane common law riikidele.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral?

§ 129 lõige 1 võimaldab nõudeid seoses ravikulude kandmise ja töövõimetusega enne isiku surma. Sättel sisulist tähendust pole, sest § 131 võimaldab esitada sama nõuet sisuliselt.
§ 129 lg 2 alusel matusekulude hüvitamine
§ 129 lg 3-7 reguleerivad kaotatud ülalpidamise hüvitamist – kellel on selleks õigus ning millises ulatuses. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda perekonnaseadusest. Seega järelikult ka nendel isikutel saab kahju tekitaja vastu tekkida elatise nõuded. Kuidas teha kindlaks nüüd elatise nõude ulatust? Kahju tekitaja maksab elatist täpselt sama kaua ja samas ulatuses, kui seda oleks teinud hukkunud isik.
Näide: A sai surma. Ta oleks surnud haiguse tõttu u 10 aasta jooksul. Tema ülalpeetavatel saab kahju hüvitamise nõue olla selle ajaraami sees

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral?
Kellele: kahjustatud isikule
Mis liiki ja mis ulatuses: kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral?
134 lg-st 2, eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea tõendama hüvitise saamiseks mitte midagi peale selle, et ta tervisekahjustuse sai.
Selle küsimuse all tuleb viidata ka § 134 lg-le 3, sest raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral võib olla nõue ka kannatanu lähedastel. § 134 näeb ette mõistlikku summa

Kuidas kajastub võlaõigusseaduses põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ning missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu?
§ 127 lg 5 järgselt tuleb igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel maha arvata kahju hüvitisest. Eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See põhimõte kajastub §-s 132, mis nõuab asja hävimise või kahjustumise korral amortisatsiooni arvestamist.
Kasu mahaarvamine võiks kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus olla siis, kui näiteks kahju tekitaja nõuaks kasu mahaarvamist, kui ta on põhjustanud talle vigastuse, mis ei võimalda kannatanul enam tööl käia.

Missugused on võlaõigusseaduse järgi varalise kahju eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest?
§ 139. Eeldus
kui kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatest asjaoludest või ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab;

kahjustatud isik jättis kahjutekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohule;

Kui kahjustatud isik ise jättis ohu tõrjumata;

Kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt oleks olnud mõistlik seda oodata.

Missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid on võlaõigusseaduse alusel võimalikud faktiväitega au teotamise korral ja missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid väärtushinnanuga au teotamise korral?
Faktiväite puhul: Saab nõuda andmete ümber lükkamist, jätkuva tegevuse lõpetamist või eeldatavast tegevusest hoidumist, kahju hüvitamist.
Väärtushinnangu puhul: Saab nõuda jätkuva tegevuse lõpetamist või eeldatavast tegevusest hoidumist, kahju hüvitamist.

Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS § 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada?

Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist ( lähenemiskeeld ), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõ iguse , autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda:
1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil;
2) rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. (võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega )

Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?
§150 lg 1 järgi aeguvad deliktilised kahjuhüvitamise nõuded kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Enne aegumine ei alga, kui mõlema asjaolu kohta on info olemas.
Igal juhul aeguvad nõuded kümne aasta jooksul teo toimepanemisest või riski realiseerumisest. Viimase all mõeldakse ennekõike riskivastutuse juhtumeid, kus eraldi kahjutekitaja tegu ei tuvastata.
Erisätted, nt TsÜS §153 on sätestanud aegumise maksimaalpiirina kolmkümmend aastat – surma põhjustamine, kehvaigastus või tervisekahjustus ning vabaduse võtmine.
TsÜS § 152-le - juhul, kui kahjuhüvitamist on võimalik nii lepingu- kui deliktiõiguse alusel nõuda, siis kohaldatakse lepingulise kahju hüvitamise aegumise reegeleid.
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 102 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kordamisküsimused KT2 2015

tekitaja hüvitis hoole kahju tekitaja hooletus sõiduk asjaolud deliktiõiguslik õigusvastasus

Sarnased õppematerjalid

docx

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe p

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud

Lepinguvälised võlasuhted

doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus

Õigus

126

pdf

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted skeem

Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt is

Õigus

doc

Lepinguvälised võlasuhted

kui 1000 eurot. Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel: 1. heade kommete vastasusel 2. seaduse vastasus, Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt. Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1). Võimalik on  tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),

Lepinguvälised võlasuhted

docx

Riigivastutus

1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust.  Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.  Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teist

Riigiõigus

pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

Juhtimine

Rohkem sarnaseid