Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki:
Tasu avaliku lubamise õigus Tasunõude tekkimise eeldused VÕS 49. peatükis (§-d 1005-1013) reguleeritakse tasu avalikust lubamisest tekkivat lepinguvälist võlasuhet, mis tekib tasu avaliku lubamise tehingu alusel tasu lubanud isiku ja tema poolt tasustada lubatud teo teinud isiku vahel. Teatud töö tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused: 1) TAL tehingu tegemine 2) Teo tegemine, mille eest tasu lubati TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse. TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kin...
Asja ettenäitamise õigus Asja ettenäitamise nõude eeldused Asja ettenäitamise (AEN) instituut (VÕS 50. ptk 1014-1017) reguleerib asja valdaja ja asja ettenäitamist nõudva isiku vahelist võlasuhet. Vastavalt VÕS §-le 1014 tekib AEN võlasuhe asja valdaja ja huvitatud isiku vahel: 1) kellel on asja suhtes mingi nõue või 2) kes tahab veenduda asja suhtes temal nõude olemasolus või puudumises või 3) kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamise või asja ülevaatamise suhtes ja 4) kes nõuab asja ettenäitamist. Asja ettenäitamist nõudev isik peab vaidluse korral kohtus tõendama AEN võlasuhte tekkimise eeldused. Õigustatud huvi asja ettenäitamise vastu kui AEN võlasuhte tekkimise eeldus tähendab ilmselt seda, et ilma asja ettenäitamiseta pole asja ettenäitamist nõudval isikul võimalik saada selgust teda huvitavas õiguslikku tähtsust omavas küsimuses. Asja valdaja kui AEN võlasuhte kohustatud subjekt võib olla üksnes asja otsene v...
Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks.
Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama
21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes
Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega
Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaalis. *Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don Ramiro,Salerno prints-Roland Liiv *Dandini,Don Ramiro toapoiss-Taavi Tampuu *Don Magnifico,Monte Fiascone parun-Jouni Kokora *Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu
kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat. Dirigendi töö on üle võtnud ka kontredil dirigeerinud Endrik Üksvärav. Meeleolu tõstis veelgi kahe erakordse solisti Nadia Kuremi ja Helen Lokuta häälte kuulmine. Mõlemad on hinnatud ooperisolistid ja väga mitmekülgsed esinejad. Bariton Taavi Tampuu oli vaatamata oma noorele eale väga särava hääle ning olekuga. Oma lemmikut valida oleks raske, sest kõigi hääled kõlasid tugevalt ja võimsalt vaatamata tehinilise toetuse puudumisele. (Allikas: kontserdi kava) Kontsert möödus üllatavalt kiiresti ning pean tunnistama, et kartsin palju igavamat esitust. Ka kontserdi pikkuseks oli üks tund täpselt paras aeg. Laulude järjekord ja esinejate lavaleminek oli hästi korraldatud. See kirikus veedetud tund ei läinud kindlasti
Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M
See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias
Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale
Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis ,,OPERAtsioon VOX". Alates hooajast 2017/18 on Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat. Giannetta, klatsidaam: Olga Zaitseva Lähemalt: Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. aastal dotsent Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Magistrikraadi omandas ta samas interpretatsioonipedagoogikas klassikalise laulu erialal. Ooperi ,,Armujook" sisuline iseloomustus:
Monterone needus on täitunud! 4 Osades (tegelased): Mantua hertsog Kristian Benedikt (Leedu) Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai Krahv Ceprano Jaan Willem Sibul Monterone tütar Silja Lani Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris
1.3. Riigikohtu seisukoht Olles analüüsinud õiguskantsleri taotlust ning asjast huvitatud isikute, Riigikogu põhiseaduskomisjoni, justiitsministri ja Vabariigi Valimikomisjoni, seisukohti, asus Riigikohus seisukohale, et õiguskantsleri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. 9 Otsuse juures tuleb panna tähele, et otsus ei kaugeltki mitte üksmeelselt, mis on nähtav sellest, et riigikohtunikud Jüri Põld, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu ning Julia Laffranque esitasid otsusega seoses ka oma eriarvamuse. Riigikohtu menetluse käigus tõusetus lisaks sisulisele taotluse lahendamisele küsimus ka selle osas, et kas Riigikohtul on üldsegi õigust hinnata Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest tulenevate piirangute põhiseaduspärasust. Küsimust analüüsides andis üldkogu hinnangu, et Riigikohus jääb üldkogu 19. aprilli 2005. aasta seisukoha juurde, milles
5 teoreetilist küsimust, vaja tuua näited (45 min / KT). positiivsed hinded eksamile saamise eeldused. Eksam : kaasus. 1 eksami eeldused: 2x KT positiivne hinne arvestus kõigist seminaridest eksam: 1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i) 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel?
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused
osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.06.1997. Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004. Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul.
Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku tegutsemine oma organite kaudu ning vastutus nende tegude eest. Läbiva vastutuse printsiip. - Juridica 2000, 4, 203211. Saare, K. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. - Juridica 2003, 10, 673683. Varul, P. Eesti õigussüsteemi taastamine. - Juridica 1999, 1, 24. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Doktoriväitekirjad: Kull, I. Hea usu põhimõte kaasaegses lepinguõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 13.12. 2002. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õigussubjektsuse piiritlemine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 2.07.2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P
3a pärast rendileping, uueks aadressikd Mündi 8. 350m vahe. Töötaja keeldus sellest, ta nõudis tööd kokkulepitud aadressil. Kuna ta ei läinud uude kohta, siis ütles TA lepingu üles. T vaidlustas. RK: kui aadressi täpsusega on kokkulepitud, siis tuleb vaadata, mis on poolte ühine tahe, kui seda ei ole, siis mõistliku isiku olukord – kas töötaja peaks minema teisele aadressile minema. Tambet Tampuu eriarvamus: kui nad on kokku lepipitnud aadressi, siis nad mõlemaid said väga täpselt aru, kus töökoht on, ei ole vaja tõlgendusreegleid kasutada. Aga kui nt oleks uus aadress hoopis turul? Kas peaks vaatama üldse heausksust – miks ta keeldus Töökoht = Eesti Vabariik – seadus – koht peaks olema see, mis on tööga seotud. Pmts on lubatud. Töötajal ei ole lähetust, TA võib töötaja suunata
annaabi.ee 
