Lepinguvälised võlasuhted (0)

Tartu Ülikool



Õppejõud: Janno Lahe  Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h.
Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs.  Üldküsimused:
1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel
ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine?
Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja
mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada
kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida
tingimuslikke   lepinguid   LVVS-te   puhuks.   Võimalik   kokku   leppida   nt   vastutuse   määr.  Sellised
lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja §
1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele.
2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d?
Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida,
st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 
3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
Nt  kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt
pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le
koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk
käsutustehingut   (mida   on   kaks).   Kui   mõlemad   tehingud   on   tühised   (Kot   ja   Kät),   on  A-l   kaks
varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1.
Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei
ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse. 
Mis   saab   kui   A  tühistab   ML   olulise   eksimuse   tõttu,   st   Kot   on   tühine.   Kas   siis   samamoodi
valikuõigus? AÕ-lik vindikats ei rakendu, kuna Kät ei ole tühine. 
A-l kaob ära koer. B leiab koera üles, enne seda A lubanud avalikult tasu koera leidjale 20 eur. B-l
võiks tekkida tasu avaliku lubamise nõue ja leiutasu nõue. 
4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud LVVS-te õigust ja avalikku õigust?
Riigivastutuse   seadus:   avaliku   võimu   kandja   poolt   kahju   tekitamise   ja   rikastumise   nõuded
lahendatakse selle seaduse alusel. RVS § 1 lg 3, kus kahju on eraõiguslikus suhtes tekitatud, siis
rakendub VÕS. Nt kahju riigile kuuluvale sõidukile, siis VÕS. Ei ole absoluutne, nt kui politsei
autol sees samal hetkel sireen, siis tekkis kahju avalikus õiguses. 3-2-1-128-16, kus KOV kuuluv
lasteaed ja vanema vahel eraõiguslik suhe: üks laps viskas teist kiviga, mille tõttu tuli hammas ära.
Vaidluse all KOV vastutus lapsele tekkinud kahju ees. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: (kohtupraktika puudub)
5. Mis on TAL-st tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis
vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha?
§ 1005 järgi saab nõude  eeldustena  tuua välja: TAL tehingu tegemine ja teo tegemine, mille eest
tasu oli lubatud. Tunnused: tehing peab sisaldama tasu lubatava ja tegu kirjeldavat tahet ja teiseks
peab   tahe   olema   avalikult   tehtud   teatavaks   määratlemata   hulgale   inimestele.   Kui   tasu   ei   ole
määratud, siis tuleb arvestada keskmist lubatavat tasu taolise teo eest. Vorminõudeid ei ole, st võib
teha ka suuliselt. Eelduslikult tuleb teha pärast tehingu tegemist ja enne tehingu tagasivõtmist või
muutumist.


6.  Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing
jõustub?
Olemuselt ühepoolne tehing, järelikult ei ole vaja teatavaks teha konkr isikule, vaid avalikkusele
ehk üldsusele. Selleks, et jõustuks, ei ole oluline, et keegi sellest reaalselt teada saaks, vaid kui on
loodud mõistlik võimalus tasu lubamisest teada saada.
7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
Eristamine  ei pruugi olla lihtne.  Kaks kriteeriumi:  1. tehing  tehakse üldsusele, aga tingimuslik
kinkelubadus tehakse teatavaks teisele poolele, milleks võib olla ka isikute grupp. 2. kinkelubaduse
puhul on tarvis kirjalik vorm, mis ei ole oluline TAL puhul.
8.  Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud
tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?  
(Koera näite puhul, kui tagastatav koer on surnud või raskelt haige, mis saab? Tuleb mõelda, kas A
lubas ka tasu surnud koera tagastamise eest. Sama maali näitega, kui varastatakse hinnaline maal ja
tagastatakse   100   eurone   maal,   kas   peab   maksma   10.000   vaevatasu.   Võtmeks   TAL   tehingu
tõlgendamine). Tehingut tõlgendatakse lähtudes mõistliku isiku arusaamast TsÜS § 75 lg 2 l 2 ehk
ei ole oluline, kuidas tasu lubaja ise seda TAL-st mõistis. Tõlgendamise prob ka siis, kui ei ole
määratud tähtaega, mille jooksul lubatakse tasu. Nt A-l kadus ära kass, lubab leidjale tasu. B leiab
kassi ja viib selle tagasi 2 aa pärast. Kas saab öelda, et tegu tehtud või on mõistlikult ületatud aeg,
mille jooksul tuli tegu teha. 
9. Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
Tasu liik ja tasu suurus on TAL-val isikul kirja pandud, kui seda öeldud ei ole tuleb TAL tehingut
tõlgendada ja vaadata, kui suurt tasu lubati. Kopsakas vaevatasu mõnevõrra suurem kui keskmine
tasu. Ei ole oluline tasu lubaja enda tahe, vaid mõistliku isiku vaatenurgast.
10. Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
§ 1006 järgi on 2 nõuet. 1. tagasi võtta ja muuta saab ainult enne soovitud teo tegemist. 2. tagasi
võtmine või muutmine peab toimuma  samal viisil, kui lubati seda tasu (avalikkusele suunatud,
samas kohas ja formaadis). Kui tehingus määratud tähtaeg, siis eelduslikult ei saa muuta ega tagasi
võtta, kui tehingust endast see ei tulene. Teine reegel: keegi isik saab teada tagasi võtmisest või
muutmisest, siis tema suhtes ei tule enam tehingut avalikult ja samal viisil tagasi võtta, aga kõikide
teiste suhtes jääb see kehtima. 
11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
§ 1006 lg 3 järgi ei pea TAL-ja tasu maksma, aga ta peab hüvitama kulutuse, mida isikud heauskselt
sellele lubadusele tuginedes teinud on. Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole
hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha.
Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei
oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10
sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 
12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
A lubab TA kassi leidmise eest ja sõlmib teise isikuga B lepingu selle sama teo tegemiseks. Leping
A ja B vahel ei lõpeta üldsusele kehtivat TAL tehingut. Kas B-l nõue lepingu järgi või ka TAL
õiguse järgi? Tuleb tõlgendada lepingut. Eelduslikult võetakse TAL-ne tagasi. 
13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
Avalik tasu vallasasja leidmise eest. B leiab A vallasasja. B peab tegema valiku: kas TAL (nt 50 eur)
või leiutasu nõue (1/3 asja väärtusest). Mõistlik oleks tasu suurusi võrrelda. Leiutasu nõude puhul
veel täiendavad tingimused, mis TAL nõude puhul vahetult ei rakendu. 1. leidja peab võtma leitu
enda valdusesse. 2. kui asja väärtus ületab 50 eur, tuleb täita teavitamiskohustust. Kui B-l on info, et 2


kass C käes, siis saab TAL nõude tasu, sest teinud selle teo, aga leiutasu ei saa, sest kass pole tema
valduses. 
14. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati
avalikult tasu?
§   1007,   kus   tasunõue   sellel   isikul,   kes   tegi   teo   esimesena.   Kui   juhtub,   et   mitu   isikut   teevad
samaaegselt teo, siis tuleb tasu nende vahel võrdselt jagada. Kui juhtub nii, et tasu jagamine ei ole
võimalik, nt tasu olemuse tõttu, nt lepingu sõlmimine, siis selgitatakse tasu lubaja välja liisu kaudu.
15.  Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures
ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
§ 1008. Teo ühine tegemine ei eelda kooskõlastatud tegemist. Piisab, kui mitme  isiku tegu on
soovitud teo põhjuseks. Lg 1 järgi tuleb jagada tasu õiglaselt. Lg 2 järgi võib tasu seni mitte maksta,
kuni teo tegijad on lahendanud tasu jagamise vaidluse. Lg 3 järgi tasu jagamatusel peavad teo
tegijad heitma liisku. 
16. Missugused on TAL instituudi ja KAA instituudi omavahelised seosed sõltuvalt sellest, kas
tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada III-t isikut? ??
Teine variant, kus A lubab avalikku tasu selle eest, mis tuleb kasuks B-le. Teo tegija C võib sellises
olukorras nõuda A-lt tasu ja B vastu nõuded käsundita asjaajamise osas. Tavaliselt on soodustatud
isik üks sama, kes lubab tasu. Siis võib tekkida konkurents TAL ja KAA nõuete osas.  Esimeses
etapis   tuleks   kindlaks   teha,   kas   teo   tegija   on   teinud   ainult   nii   palju,   kui   TAL   tehingus   teo
sooritamiseks vajalik oli või on teinud rohkemat A kasuks. Koera näitel võib olla nii, et C leiab
koera, söödab ja viib arstile. Siis kulutusest on ainult 1/3 TAL nõue ja ülejäänu eest tuleb hinnata
tema nõudeid KAA eest. Keeruline siis, kui tegu samas ulatuses kui TAL, kuid kantud kulutused või
kahju suurem,  kui tasu. Nt TAL on 50 eur, C kulutused ja kahju on 100 eur. Teo tegija saab
arvestada nii suure tasuga, kui TAL on lubatud. Peab ise kaaluma, kas tasu on nii suur, et tegu teha.
Tavaliselt peab nõustuma TAL tasuga. ERAND kui teo tegija ei teadnud tasu avalikust lubamisest,
sellisel   juhul   võiks   lubada   talle   nõuet   KAA   järgi,   kusjuures,   siis   ei   ole   TAL   nõuet.   Viib
tõlgendamise probleemini, kus kas tegu hõlmab ka nt koera söötmist vahepeal, kui jah, siis KAA
nõuded ei rakendu. 
17. Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist
teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest? 
Vastus eelmise küs juures. Hindame teo tegija poolt tehtud, võrdleme tasu lubanud teoga. Erandina
kui ei teadnud, siis KAA nõuded, mitte TAL nõuded.
18. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu
tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo
teinud isikule? 
A arvab ekslikult, et teo tegi B ja maksis talle. Tegelt tegi teo C. A saab B-lt raha tagasi nõuda
vindikatsiooni järgi. C-l jätkuvalt TAL nõue A vastu. Kas C-l saab B vastu olla tasu väljaandmise
nõue? Ei, sest B ja C vahel ei teki ühtegi alusetu rikastumise konditsiooni.
19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
Konkurssi saame pidada TAL eriliigiks. § 1009 lg 1 järgi tähendab konkursi avaldus üldsusele tasu
lubamist mingisuguse teo parima tegemise eest. Nt töökonkurss, konkurss kõige ilusama luuletuse
eest. Riigihange olemuselt konkurss, lihtsalt regul avaliku õigusega. Eeldused: konkursi avaldus +
tegu.   Lisaks   TAL  nõudele,   on   konkursi   puhul   oluline   ka   konkursi   võitja   väljaselgitamine   ehk
otsustus võitja kohta ja tulemuste teatavaks tegemine. 
20. Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused? 3


Tuletatavad §-st 1009 lg 1: avaldus peab sisaldama konkursi eset, teo tegemise või pakkumise
esitamise tähtaegasid ja viise, parima teo või pakkumise väljaselgitamise kord ja tähtaeg jm üksikas.
21.  Missuguseid   konkursimenetluse   etappe   (4)   saab   eristada   ja   mis   on   nendest   igaühe
tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
Kujutab   endast   TAL-se   tehingut.   Kui   konkursil  osalejad   esitavad   oma   pakkumise,   siis   need
pakkumised   on   käsitletavad   ofertidena.   Järgmises   etapis   toimub  pakkumiste   vastuvõtmine  ehk
konkursi   korraldaja   otsus,   millised   pakkumised   vastavad   nõuetele.   Järgmine   etapp   on  parima
pakkumise väljaselgitamine, mis  on käsitletav aktseptina.  Viimane  etapp on konkursi  tulemuste
teatavaks tegemine, mida võiks käsitleda aktsepti jõustamisena.  3-2-1-30-12  leiti, et §§ 1009 jj
rakenduvad   ka   töökonkursside   korral   ja   sisust   sõltub   omakorda   see,   kas   võitja   väljavalimine
tähendab aktsepti (leping loetakse koheselt sõlmituks) või tähendab lepingueelsete läbirääkimiste
algust, st alustatakse lepingu sõlmimist. 
22. Missugused on konkursi korraldaja kohustused? ??
Kõige   tähtsam   kohustus   see,   et   ise   peab   järgima   konkursi   tingimusi.   Nt   mitte   vastu   võtma
pakkumisi, mis ei ole nõuetele vastavad või on esitatud pärast tähtaega. Samuti mitte kuulutama
võtjaks nõuetele  mittevastavat tegu või pakkumist § 1012 lg 4. Lisaks § 1009 lg 2 järgi peab
järgima  seaduses või konkursi avalduses sätestatud avalduse tagasi võtm või muutm tingimusi.
Kolmandaks   peab   korraldaja   üldjuhul   kuulutama   välja   võitja.   Vastupidine   ainult   juhul,   kui
konkursiavalduses  endas jäetud võimalus  võitja mitte  välja kuulutada  § 1012 lg  5. Neljandaks
sarnaselt TAL regulats-ga, tuleb hüvitada tagasi võtm või muutm tõttu tekkinud kulutused, mida
heauskselt on tuginedes avaldusele isikud teinud § 1011. Viimaseks § 1012 lg 3, mille järgi peab
korraldaja pidama kinni parima teo või pakkumise välja valimise viisist. Kui avalduses märgitud
pole, siis võib korraldaja valida võtjaks pakkumise, kes talle kõige rohkem meeldib.
23.  Missugused   nõuded   on   konkursil   osalenud   isikul   konkursi   korda   rikkunud   konkursi
korraldaja vastu? 
§   1012   lg   2,   kus   konkursil   osalejad   ei   saa   vaidlustada   konkursi   tulemusi,   eelkõige   võitja
väljavalimist. Osaleja saab esitada kahju hüvitamise  nõude korraldaja vastu. Kaks varianti:  kas
kaitseme osaleja neg varalist või pos varalist huvi. Neg korral kahjuks kulutused, mida konkursil
osaleja on osalemise tõttu kandnud. Pos kaitse e täitmiskahju, tähendab seda, et kahjuhüvitis peab
olema sama suur, kui avalduses lubatud tasu. Üldreegel on see, et hüvitamisele kuulub usalduskahju
ehk kulutused ehk neg. Täitmiskahju juhul, kui konkursile esitati ainult 1 nõuetele vastav töö ja
korraldaja jättis võitja välja kuulutamata. Töökonkursi puhul piirdutakse neg.
24.  Missugused   on   tasu   avalikust   lubamisest   ja   konkursist   tulenevate   nõuete   aegumise
eeldused ja erisused?
Teo teinud isiku nõue tasu lubaja vastu, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aa jooksul, kuna tegemist
tehingust tuleneva nõudega. Aegumine algab § 107 lg 1 järgi sissenõutavaks muutmisega ehk al siis,
kui tegu on tehtud. Konkursi puhul algab tasu nõue võitja välja kuulutamisest. Võimalikud kahju
hüvitamise nõuded aeguvad samuti § 146 lg 1 järgi 3 aa jooksul. Asja ja dokumendi ettenäitamise õigus: § 1014-1017
25. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused? § 1014 pinnalt
1. asja ettenäitamise võlasuhe tekib, kui asja nõudev isik omab asja suhtes mingisugust nõuet;
2. tahab veenduda asja või dok suhtes nõude olemasolus või selle puudumises;
3. tal on õigustatud huvi asja või dok ettenäitamise suhtes;
4. on esitanud asja või dok ettenäitamise nõude; 4


5. on andnud tagatise, kui seda on nõutud.
A arvab, et temalt varastatud hinnaline vaas asub B poes. Nõuab vaasi näha. Tekibki VS. 3-2-1-132-
07, kus RK leidis, et dok ettenäitamise nõue ei tähenda õigust saada neid dok enda valdusesse. Oma
käsi ei võrdu valdus.  3-2-1-108-10  leiti, et dok peavad olema piiritletud.  3-2-1-10-14, kus RK ei
öelnud midagi olulist.
On hakatud kuritarvitama, nt  A (hageja) ja B vahel kohtumenetlus. A-l polnud piisavalt tõendid ja
siis esitas dok ettenäitamise nõude, et hankida uusi tõendeid. 
26. Mis on asja ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on kohustuse subjekt?
§ 1016 järgi peab dok ettenäitamine toimuma kohas, kus dok asub. Mõjuva põhjuse olemasolul võib
nõuda dok ettenäitamist muus kohas. Ettenäitamine ei võrdu valdusesse saamine. Kohustatud isik
on asja otsene valdaja, mitte kaudne ega valduse teenija. Kui jur isiku käes, siis jur isik kohustuse
subjekt ja nõue tema vastu.
27. Missugused on asja (ja dok) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)?
§   1017,   mille   järgi   ettenäitamist   nõudev   isik   kannab   ettenäitamisega   seotud   riski   ja   kulutusi.
Riskikandmine   tähendab   võimalikku   kahju   hüvitamist,   seda   sõltumata   õigustatud   isiku   süüst.
Üksnes põhjuslik seos, mitte süü. Kui tegemist oligi A lehmaga, keda välk tabas, siis B vastu saaks
nõude esit deliktilisel alusel.  Käsundita asjaajamise (KAA) õigus:
Tegevus, kus üks isik e asjaajaja teeb midagi teise isiku e soodustatu kasuks ilma, et ta oleks selleks
kohustatud. 2 eesmärki: soodustada isikute üksteise abistamist; peab tagama ka, et isikud üksteisele
abistamist peale ei suruks olukorras, kus abistamise vajadus puudub.
28.  Mida   tähendavad   ja   mille   poolest   erinevad   üksteisest   ehtne   ja   mitteehtne   KAA
(asjaajamine enda huvides), õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA?
Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused?  
Eristab asjaajaja tahe. Ehtsa puhul on asjaajajal tahe soodustada teist isikut, mitteehtsa puhul tahe
puudub. Ehtne jaguneb kaheks: õigustatud ja mitteõigustaud KAA. Mitteehtne jaguneb ka kaheks:
ekslik ja lubamatu KAA.
Õigustatud   KAA eeldused:   §  1018   tulenevalt   jagunevad   eeldused   kaheks,   kus  kõigepealt   on   3
obligatoorset teed, mis peavad esinema, et saaks rääkida KAA-st. 1) asjaajaja peab olema ajanud
võõrast asja. 2) asjaajajal peab olema tahe. 3) asjaajamiseks puudub õigustus või kohustus. Lisaks
nendele peab esinema ka vähemalt 1 3-st alternatiivsest eeldusest, et tegemist saaks olla õigustatud
KAA-ga.   1)   soodustatu   kiidab   asja   heaks.   2)   soodustatul   on   huvi   ja   tegelik   või   eeldatav   tahe
asjaajamise vastu. 3) asjaajamine on oluline avalikes huvides. 
1 samm kaasuse lahendamisel: õigustatud KAA eelduste kontroll. RK on leidnud, et kui isik tarbib
kommteenuseid ilma lepinguta, kuj see teenuse pakkuja poolt selle isiku käsundita asjaajamist (3-2-
1-25-08). Nt ka jur isiku de facto juhatuse liikme tegutsemine (3-2-1-181-15). Nt A maja põleb ja B
hakkab sealt asju välja tassima – samuti ÕKAA.
MÕKAA eeldused: esinevad 3 obligatoorset eeldust, aga mitte ühtegi alternatiivset eeldust. Nt A
värvib aeda ja värv jääb üle. Vaatab, et naabri auto on kole ja värvib üle. 3-2-1-44-11 Tiskre elanike
MTÜ korrastas teid, rajas mänguväljakuid jne. Põhiosa elanikest sõlmis MTÜ-ga lepingu. MTÜ nõudis
hagis, et isikud sõlmiksid temaga lepingu ja hüvitaksid MTÜ kulud KAA regulats alusel. Kas tegu ÕKAA või
MÕKAA-ga? A vaidles vastu, kuna vanem in mängväljakut ei kasuta, teel ei jaluta. RK järeldas, et AA
mitteõigustatud.   Lisaks   leidis,   et   KAA mõte   ei   ole   sundida  isikutele   peale   teenuseid  ja  kohustada   neid
teenuse saajaid sel hetkel maksma . Siit võivad tekkida alusetu rikastumise nõuded. 5


Ekslik AA § 1026 lg 1 järgi isik arvab, et ta soodustab iseennast, teeb midagi enda jaoks, kuid
tegelikult soodustab teist isikut. A toidab kanu, mis pärast osutuvad B omaks. A müüb B-le jalgratta,
B teeb rattale kulutusi ja siis tuleb välja, et A oli ratta varastanud C-lt. Seega tegi B kulutusi võõrale
asjale, kuigi arvas, et teeb enda jaoks. AR nõuded.
Lubamatu AA § 1026 lg 2 järgi isik teab, et tegutseb võõras huvisfääris, aga ajab võõrast asja nii
nagu see oleks tema enda asi. A varastas C-lt ratta ja teeb sellele kulutusi. AR nõuded.
29.  Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise
isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus? (5)
Võõra   asja   ajamine   võib   seisneda   peaaegu   kõiges,   nt   soodustatu  varaliste   huvide   kaitseks
tegutsemisega,   elu   ja   tervise   kaitseks   tegutsemisega  (A-d  ründab   kuri   koer,  B  läheb   päästma),
kohustuse täitmine teise isiku asja ajamiseks (A on B-le võlgu. C maksab A võla ns ära), tehingu
tegemine (A märkab raamatupoes teost, mida B juba ammu tahtnud on. A ostab rmt ära). Hoiab ära
vastutuse või kahju tekkimise või suurenemise (A takistab juhiloata B-l rooli minemast, A sõidab
autoga, B kargab teele, A sõidab kraavi, et otsasõitu vältida). 
Esineb juhte, kus isik soodustab nii ennast kui teist. Nt üürnik parendab korterit ning üürileandja
ütleb, et tegi parendusi enda jaoks. Piisab sellest kui asjaajamine ulatub kasvõi osaliselt teise isiku
huvisfääri 3-2-1-168-14.
30.  Mida  tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui  ÕKAA eeldus ning missugune on
õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus?  
Saab jaatada, kui asjaaja teab, et asi kuulub võõrasse huvisfääri ja teiseks ta tahab kasvõi osaliselt
tegutseda teise isiku kasuks. 3-2-1-1-15 ja -129-16. kui A märkab, et tema naabri B ridaelamu boks
põleb ja asub seda kustutama, siis osaliselt tegutseb enda jaoks (et tuli tema poole ei leviks) ja
osaliselt tahab soodustada ka naabrit ja see on piisav, et öelda, et tahe asja ajada on olemas.
B aeda tuleb koer, arvab, et naabri A koer. Toidab, hoolitseb, pärast tuleb välja, et C koer. Oluline
see, kes tegelikkuses soodustatud isik, mitte see, keda asjaajaja pidas soodustatud isikuks. 
31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas
tegemist on  objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega?
Objektiivselt on tegu, kui väliselt on ära tuntav e III isikule on mõistetav see, et asjaajaja ajab
võõrast asja. Sellisel juhul eeldatakse asjaajamise tahtlust. Subj mõttes ei ole väliselt aru saada, kas
asjaajaja tegutseb teise isiku või iseenda jaoks (A ostab B-le rmt-u). Sellisel juhul peab asjaajaja ise
tõendama, et tal oli tahtlus teise isiku kasuks tegutseda.
32. Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on
olemas alus (nimetage juhtumite liigid)? OLULINE!!
Eelkõige lepingulised suhted ja seadus. Nt A, B, C on põhj D-le kahju. A maksab kahju välja, siis
sellega ta ei aja B ja C asja, kohald eriregulats ja A-le läheb üle D nõue (va enda osas). A ja B vahel
leping. Mis saab kui lepingu täitmise raames soodustatakse hoopis III isikut C-d (nt § 80/81 järgi).
RK leidis, et C vastu KAA nõudeid ei teki. B kohustub tegema midagi, mi soodustab ka C-d, siis ta
ei saa talle esitada KAA nõudeid, vaid tulenevalt lepingust A-le (3-2-1-23-16).
Kui üks AA soodustab mitut isikut, siis kohtupraktika  järgi saab AA esitada eraldi  osanõudeid
isikute vastu 3-2-1-33-13.
33.  Missugune   on   õiguslik   olukord   siis,   kui   isiku   esemele   kulutuste   tegemise   või   tema
kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks?
Kui III isikut on soodustatud lepingu alusel, ei saa kohustuse täitnud isik esit III isiku vastu nõudeid
KAA regulats alusel. 
34.  Mida tähendab ÕKAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud
tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? 6


On üheks alt eelduseks, mis muudab KAA õigustatuks. Igasugune tahte avaldamine ei tähenda
tingimata, et pooled oleks sõlminud lepingu (nt A upub ja karjub appi. B läheb, aga ei saaks öelda,
et nad sõlmisid A päästmise lepingu). Kas asjaajaja hakkas tegutsema vastavalt soodustatu tahtele,
võttis   endale   lepingulise   kohustuse?   Kui   on   avaldatud   tahet,   siis   võiksime   ka   huvi   olemasolu
eeldada. Kui soodustatud on piiratud teovõimega, siis ei saa lähtuda tema tahtest, vaid tema esindaja
omast.   Heakskiit   erineb   tahtest   sp,   et   heakskiitu   saab   alles   anda   pärast   seda,   kui   asjaajaja   on
hakanud juba asja ajama. 
35. Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada,
kas   KAA   vastas   soodustatu   huvile   ja   tema   eeldatavale   tahtele   ja   mis   asjaolude   alusel
tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus?
Eeldatava   tahteni   jõuame,   kui   ei   ole   avalikke   huve   ega   heakskiitu.   Tuleb   otsida   vastust,   kas
soodustatu mõistlikult võttes, teades kõiki asjaajamise aspekte, oleks sellega nõus olnud. Tahet
võiks   eeldada   juhtudel   kui   asjaajamine   on   selgelt   soodustatule   hästi   mõistetavades   huvides.
Asjaajamise halb lõpptulemus ei muuda asjaajamist iseenesest õigustamatuks. Piiratud teovõimega
soodustatu puhul ei saa lähtuda tema eeldatavast tahtest, küll aga huvist.
36. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on
sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed? Heakskiidu puhul mõeldakse just asjaajamise, mitte selle tulemuse heakskiitmist. Seda saab anda
pärast   AA-se   alustamist   soodustaja   poolt.   Ei   saa   öelda,   et   pooled   oleks   sõlminud   lepingu.
Ühepoolne tehing, st tuleb pöörata tähelepanu õigus- ja teovõimele. 
37.  Mida   tähendab   ÕKAA eeldus   –   asjaajamine   olulistes   avalikes   huvides   ja   millal   selle
eelduse esinemist on vaja kontrollida?
Avaliku huvini jõuame siis, kui pole heakskiitu ega huvi ja eeldatavat tahet. Asjaajamiseta jääks
täitmata soodustatu ülalpidamiskohustus. A peaks maksma B-le elatist, C maksab B-le ära. 3-2-1-
67-15  KOV  osutas  A-le   teat   teenuseid  ja   esitas  KAA  sätete   alusel   nõude  A sugulaste  vastu,   kes   olid
kohustatud A-d üleval pidama. RK ütles, et oli õigustatud KAA .  38.  Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA
liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed?
§-st 1020. AA-ja kohustus kas enne AA-le asumist või esimesel võimalusel pärast AA-sele asumist
selgitada   välja   soodustatu   seisukoht   selle   asjaajamise   suhtes.   Selline   kohustus   on   AA-jal   nii
õigustatud kui õigustamata AA-se korral. Soodustatult tuleb arvamust küsida, va kui see ei ole
mõistlikult võttes võimalik (A viib auto remonti  ühte amorti  vahetama, B vahetab  ära ka teise
amordi. Kohustuse rikkumine ei muuda asjaajamist õigustamatuks!! Vastavat kohustust rikkunud
AA-ja loetakse pahauskseks ja sellel on tema jaoks neg tj-d, st ei saa nõuda kulutuste hüvitamist,
peab andma välja kasu). 
39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda,
kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on
saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud?
Mõlemal   juhul   peab   AA-ja   AA-mise   katkestama.   Erandiks   olukord,   kus   AA-mine   on   oluline
avalikes huvides (C maksis B-le A eest elatist, siis A ei saa öelda C-le et lõpeta ära, kui see on
oluline avalikes huvides). 
40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?
Teo- ja otsusevõimel ei ole tähtsust (5aa A ajab nõrgamõistusliku B asja). Eranditena heakskiit,
tahte avaldamine.
41. Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on
selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)?   7


Väljaandmiskohustus on § 1021. Kui AA-ja selle AA-se käigus saab endale mingisuguse hüve, peab
ta selle loovutama soodustatule. Kui seda rikub, siis on soodustatul täitmisnõue ja kahju hüvitamine
VÕS üldosa sätete alusel (§ 115). § 1021 lg-st 2 tulenevalt, kui AA-jaks piiratud teovõimega isik,
siis tema peab saadu välja andma alusetu rikastumise õiguse alusel. 
42.  Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis
ulatuses   võib   asjaajaja   nõuda   soodustatult   asjaajamisel   tehtud   kulutuste   hüvitamist   või
kohustustest vabastamist (kui AA on võtnud kohustuse III isiku ees)? AA -> S
§ 1023 lg 1 järgi tuleb vajalikud kulutused hüvitada mõistlikus ulatuses. Ei mõelda vajalikkuse all
seda jaotust: vajalik, kasulik, toreduslik. Võib juhtuda, et AA tarbib need kulutused mingis osas või
ka täies ulatuses ise ära, enne, kui soodustatu saab neid kulutusi tasuma hakata. Sel juhul 118-14
tulenevalt   tuleb  kulutuste   hüvitamise   nõude juures seda  proportsiooni  arvestada  (üüritud  ruumi
remont   ja   elas   seal   pärast   seda.   RK   arvates   ei   oleks   õiglane,   kui   soodustatu   peaks   hüvitama
kulutused täies ulatuses). Kuna § 1023 lg 1 ei viita sellele, saab analoogia korras rak § 1042 lg-t 1. §
1023 lg 3 järgi on  AA-jal kulutuste hüvitamise nõue siis, kui ta juba asja ajamise ülevõtmisel
kavatses kulutuste hüvitamist nõuda (vabaabielus olevad in-d lähevad tülli ja siis esit nõudeid KAA
alusel.  Sellised nõuded saab maha  tõmmata  lg 3 alusel,  kus AA-se teostamisel  ei olnud isikul
kavatsus nende eest hüvitist nõuda. Seega jääb nõue rahuldamata).
43.  Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis
ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu?
§ 1023 lg 2 + 3. Tasu saamise eeldused: AA-ja tegutses oma maj- või kutsetegevuse sfääris; AA-jal
puud   tasunõue   lepingu   alusel   III   isiku   vastu;   AA-jal   oli   kavatsus   nõuda   tasu   juba   AA-mise
ülevõtmisel. Tasu saab mõistlikus ulatuses. Nt A viib auto remonti B juurde ja palub vahetada
piduriklotsid. Tasu 500 eur. Leping osutub tühiseks. Järelikult on B ajanud käsundita A asja ja kui
tegu on ÕKAA, siis saab nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu. Tasu määramisel ei ole määravaks tasu
summa,   milles   pooled   ühise   lepingu   alusel   kokku   leppisid,   vaid   tasu   peab   olema   mõistlik,   st
keskmine tasu vastavas teeninduspiirkonnas. 
44.  Missuguste  eelduste  olemasolul   (kui   esinevad  VÕS  §-s  1018  nimetatud  eeldused)  võib
asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses? 
§ 1025. AA-ja saab ise kahjustada selle AA-mise käigus. Kuigi soodustatu ei pruugi olla seostatav
tekkinud kahjuga, tekib tal nõude täitmine 3 eeldusel: AA-ja tegutses soodustatut vahetut ähvardava
olulise   ohu   tõrjumise   eesmärgil;   kahju   tekkis   sellele   olulisele   ohule   iseloomuliku   riski
realiseerumise tulemusena (koer hammustab vs kukun enne koerani jõudmist); kahju hüv kohustus
ei ole AA-ja tööandjal, kindlustusandjal vm isikul. Oht on oluline, kui ähvardab soodustatu elu ja
tervist, olulist varalist hüve. Nt A tassib B põlevast majast peeglit välja. A kukub ja peegel teeb ta
katki. Kas tulekahjule iseloomulik risk on peeglist tekkiv haav.  45.  Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise
suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi?
Oluline   on   §   1025   lg   2:   kui  AA-ja   tegutses   osaliselt   enda   huvides,   tuleb   kahju   hüvit   suuruse
määramisel arvest nende tagajärgedega, mis AA-t ennast ähvardas. § 139 üldsäte kohane. 
46.  Mis   eelduste   olemasolul   võib   soodustatu   nõuda   ÕKAA   korral   kahju   hüvitamist
asjaajajalt?
AA-ja   võib   teat   tingimustes   soodustatule   kahju   tekitada,   vastuse   saab   §-st   1022   lg   1   ja   2.
üldreeglina vastutab AA-ja hooletuse korral ja kui ei ole, siis peab hüvitama. Erand lg 2, kui AA-ja
tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, siis vastutab ainult raske
hooletuse ja tahtluse korral. 
47. Mis tähend. õigustamatu asjaajamise pahausksus, mis nõuded võivad tekkida soodustatul
asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? MÕKAA S -> AA 8


Selline   asjaajaja,   kes   teadis   või   pidi   teadma,   et   ühtegi   ÕKAA  alternatiivset   eeldust   ei   esine.
Kohtupraktika järgi on pahausksed veel sellised, kes rikkusid §-s 1020 arvamuse väljaselgitamise
kohustust + § 1024 lg 3 teavitamiskohustus. Keskne säte § 1024 lg 1, kus 2 võimalikku tj-e. 1) AA-
ja peab kõrvaldama AA-mise tagajärje 2) hüvitama AA-st tekkinud kahju. Tj-de kõrvaldamine alati
kõne alla ei tule, kui AA-ja on maha raiunud õunapuud, siis tuleb uued istutada. Kahjud jagunevad
kahjuks, mis tekkis asjaajamisest kui sellisest ja teiseks kahju, mille AA-ja AA-mise käigus oma
hooletusest põhjustas. Nt A arvab, et B ei taha oma aeda õunapuid. A saeb need maha, kuid üks puu
kukub B kasvuhoone peale ja lõhub selle ära. § 1021 saadu väljaandmine. 
48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja
õigustamatult ja heauskselt? MÕKAA S -> AA
Selline, kes ei teadnud ega pidanud teadma alt esinemisest ega rikkunud oma teavitamiskohustust. §
1024 lg 2, kus heauskne õigustamatu AA-ja peab hüvitama kahju oma süü e hooletuse korral. Kui
eesmärgiks olulise ohu tõrjumine, siis peab hüvit kahju üksnes raske hooletuse või tahtluse korral.
Kohalduvad §§ 1024 lg 3, 1021 ja 1020.
49.  Mis   nõuded   ja   mis   eeldustel   võivad   tekkida   soodustatu   vastu   asjaajajal,   kes   ajas
soodustatu asja õigustamatult? MÕKAA skeem, mida tuleb järgida, kui vaadata AA –> S.
Tuleb pöörata tähelepanu § 1024 lg-le 4. Üksnes heauskne AA-ja võib esit oma nõuded AR sätete
alusel. Kui järeldame, et AA-ja pahauskne, siis nõudeid POLE, isegi, kui soodustatu on AA-mise
tulemusena midagi saanud (pahauskne A värvib üle B jalgratta, mis vajas üle värvimist, kuid B ei
pea A-le midagi hüvitama). Kui heauskne KAA kujutas endast sooritust, siis soorituskonditsioon,
kui mitte, siis regressikonditsioon § 1041 või kulutuste konditsioon § 1042. 
50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
Nõuete puhul ei kohaldata 3 aa-st tähtaega, vaid üldiselt aeguvad 10 aa jooksul, lähtudes TsÜS § 
149 lg-st 1 (TsÜS § 150 - § 153). Alusetu rikastumise (AR) õigus:
See, kui üks isik saab midagi teise arvelt. Väljaandmisnõue e kondiktsioon on suunatud sellele, et
see, kes midagi teise arvelt sai, annaks saadu tagasi. Eristatakse SK ja MSK (7) juhtumeid. Oluline,
kuidas suhestuvad KAA ja AR.  ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata (54-08).
 MÕKAA puhul oluline § 1024 lg 4, mis eristab pahau ja heau AA-st. Ainult heau AA puhul AR nõuded vastavalt kas SK või MSK nõuded.  EAA puhul saab kohaldada AR sätteid, aga tuleb silmas pidada, et see ei kujuta endast ühelgi juhul sooritust. Saame rääkida ainult MSK-de kohaldamisest kas § 1041 või § 1042.  LAA puhul pole tegu sooritusega. Kõne all ainult § 1042, praktikas kohaldamisele ei tule. 51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui SK
eeldus, sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid?
SK-i puhul toimub rikastumine soorituse kaudu ja MSK kaudu toimub mingil muul viisil, mitte
soorituse kaudu. Eeldused tulenevad §-st 1028. 3 põhieeldust: 1) võlgniku rikastumine. 2) võlgniku
rikastumine peab olema aset leidnud VU-ja soorituse teel. 3) õigusliku aluse puudumine. 4) ei esine
§ 1028 lg-s 2 nimet asjaolusid (1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist
oli üleandmise hetkeks aegunud; 3)  tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust
ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga). 9


Võlgniku rikastumine tähend, et talle peab olema midagi üle antud, rikastumise all mõeldakse just
varalise   kasu   üleandmist   (nt.   omandiõigus,   nõude   omandamine,   kohustusest   vabanemine).
Samamoodi võib võlgnik rikastuda valduse saamise teel ja kinnistusrmt-s positsiooni saamine. 
Sooritus on teadlik ja eesmärgipärane teise isiku vara suurendamine. Kohtupraktikaga on mõistet
kitsendatud.  111-11,  kus leiti, et sooritusega tegu juhul, kui VU-ja tahtis täita mingit olemasolevat või
tulevast kohustust võlgniku ees. St,  VU-ja oleks pidanud silmas pidama mingisuguse kohustuse  täitmist
võlgniku ees . 122-14, kus RK leidis, et hageja nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et võlgnik sai temalt midagi kohustuse täitmiseks . Olukorras, kus A kannab B-le raha üle ilma õigusliku aluseta, ei pruugi A-l lihtne olla B-lt raha tagasi saada. Peab suutma näidata, millise kohustuse täitmiseks ta
raha kandis. Muul juhul jääb nõue SK alusel täitmata. 
Tüüpilised juhtumid: tühiste ja tühistatud lepingute tagasitäitmine. Valele isikule tehtud sooritus. A
on teinud B-le soorituse, kuid C oli õige kannatanu. Kokkulepitust suuremas mahus tehtud sooritus.
52. Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (juhtumite grupid)? 
1) kohustust ei olemas 2) kohustust ei teki 3) kohustus langeb hiljem ära. Olematu kohustus siis, kui
sooritus valele in-le või isik peab end ekslikult võlgnikuks. Kohustust ei teki, kui lep on tühine või
tühistatav. 3.nda  puhul  langes  kohustus soorituse  tegemise   ajal  ära,  nt kui  sooritus  teha  pärast
kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist või kui pärast kohustuste lõppemist. 126-16, kus öeldi,
et hageja tegi ülekande selleks, et täita teise isiku kohustust, siis § 1028 ei kohaldu.  53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta
kinnistusraamatu kandeid?
SK võimaldab nõuda tagasi omandit ja valdust juhul, kui käsutustehing on kehtiv, mistõttu puud
võimalus  vindikats  hagi   esitamiseks.   Siis  kui  ML ei  kehti,  aga  AÕL kehtib,  siis  ei   saa  nõuda
kinnistusrmtu kande muutmist, kuna kanne põhineb AÕL-l.
54.  Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?
§ 1028 lg 2. Kui üks pool on täitnud mittetäieliku kohustuse ei saa ta pärast seda hakata sooritust
tagasi nõudma, väites, et tal puudus õiguslik kohustus selle täitmiseks. § 4.
55. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral? Lg 2
Kui võlausaldaja oleks võinud seda sooritust iseenesest mitte teha, tuginedes aegumise vastuväitele.
Kui ometi täitis aegunud kohustuse, nt kogemata, siis ei saa ta hiljem hakata oma sooritust tagasi
nõudma,   väites,   et   oleks   võinud   esit   aegumise   vastuväite.  99-11:  soorituskondits   esitamine   võib
vastuolus olla HU pm-ga, kui hageja käitumisest nähtus, et ta ei kavatse nõuet esitada. 56.  Mida   tähendab   SK-i   kohaldamist   välistav   asjaolu   –   tühise   tehingu   alusel   saadu
tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga? Lg 2
Peame hindama tehingu tühisuse kaasa toonud sätet ja selle sätte eesmärki ja otsustama, kas selle
sätte eesmärgiga on kooskõlas, et pooled üksteisele saadu tagastavad.  Nt A on raskes olukorras ja
sõlmib B-ga ÜL endale ebasoodsatel tingimustel. Võib olla, et ÜL on tühine § 86 lg 2 järgi tühine, mis
tähendab, et A peaks üüriruumi valduse B-le tagastama. § 1028 lg 2 p 3 järgi võime hinnata § 86 eesmärki ja
küsida, kas selle eesmärgiks on jätta A ilma eluruumist. Kui ei, siis võib A eluruumi edasi kasutada, mitte
tasuta, kuid ei pea lähtuma kokkulepitud üürist, vaid keskmisest mõistlikust tasust.   57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja)
poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel III-le
isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine?
§ 1029 Nt A müüb B-le sõiduauto. Pärast L sõlmimist annab käsundi, et B tasuks ostuhinna C-le. Tekkinud
kolmnurksuhe, kus A ja B vahel kattesuhe, B ja C vahel täitmissuhe, A ja C valuutasuhe. Kui ilmneb, et A ja
B vaheline leping on tühine või tühistatud, tuleb sooritused tagasi täita. A saab oma auto B-lt tagasi nõuda.
Kelle vastu B võib tagasitäitmise nõude esitada?  Tagasitäitmine on võimalik üksnes kattesuhte raames. Erandid, siis kui C oli pahauskne e B-lt täitmist vastu võttes ta teadis või pidi teadma, et sooritus 10


(ML) on tühine. Lisaks topeltkondiktsioon, kus veel A ja C vaheline suhe on puudusega e A-l ei
olnud mingisugust kohustust anda B-le käsundit, et täidaks C-le. 
58.  Millised   sooritussuhted   on   III   isiku   kasuks   sõlmitud   lepingu   täitmise   korral,   kuidas
toimub sellisel juhul AR-st tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab üksnes III isik?
§ 1030  Nt B on automüüja, A on ostja, lepingus lepivad kokku, et B annab sõiduki omandi üle C-le.
Sooritussuhted samad nagu üleval. Olukord, kus kattesuhe on tühine või tühistatud, siis B võib esitada nõude
mõlema vastu, A ja C ei ole solidaarvõlgnikud (A-lt raha, C-lt auto).  Erand lg 2, mis kaitseb heauskset lepingu sõlmijat ja võimaldab tagasinõuet üksnes täitmissuhte raames. A ei pidanud teadma kattesuhte
puudustest . § 1030 kohaldatav üksnes ehtsa lepingu puhul III isiku kasuks 107-16. Lg 1 parandab B posits lisaks, et ta saab esitada nõude ka A vastu. Mitteehtsa puhul, kui C-l ei ole täitmisnõuet B vastu
olnud, siis B autot üle andes C-le teeb soorituse tegelikult A-le. Nõuded B-l A vastu, A-l C vastu.
59.  Kuidas   toimub   AR-st   tulenev   tagasitäitmine   juhul,   kui   pärast   nõude   loovutamist   on
võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas?
§ 1031 Nt A-l nõue B vastu, A loovutab nõude C-le, B täidab kohustuse C-le ära. Tegelikult A-l ei olnud B
vastu nõuet.  B võib esit tagasinõude nii praeguse kui ka endise võlausaldaja vastu.  60. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule,
kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust? 6 küs SK kohald eriprob
Kui esindusõigust mitteomav isik sõlmib tehingu ja võtab vastu täitmise, siis tehingu kehtetuse
korral saab esindatava lugeda rikastunuks ainult juhul, kui esindaja andis talle üle soorituse eseme.
Nt A müüb B-le auto, mis kuulub C-le. A esineb C esindajana. Annab auto üle, B maksab raha A-le. Kui A ei
anna raha C-le, siis ei loeta C-d rikastunuks. B-l puud C vastu nõuded. Esindusõ-se puud tõttu on ML tühine,
samuti käsutustehing.   C võib B-lt omandit tagasi nõuda. A on rikastunud, aga B ei ole teinud A-le sooritust, kuna A esines C nimel. Seega ei ole SK eeldused täidetud. C-ga sama prob: talle tehti
sooritus, aga ta ei ole rikastunud. Seega ei saa B SK alusel esit nõuet kummagi vastu. Käiku läheb
kahju hüvitamine TsÜS § 130 järgi. B saab esit A vastu kahju hüvit nõude sama summa ulatuses.
61.  Missugune  on õiguslik  olukord siis, kui  isik on täitnud kohustuse  ekslikult  enne selle
sissenõutavaks muutumist? A-l B suhtes kohustus, mille peab täitma 01.12. täidab selle 01.10,  ei saa pärast seda esitada SK nõuet, et anna raha tagasi, küll ma sulle 2 kuu pärast uuesti maksan. 62. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis
on tühine ühe või teise poole esindaja volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik
oli ise lubanud soorituse saajale soorituse?
Oluline ahela paika panemine, kes tegi kellele soorituse. Nt A lubab B-le, et teeb B korteris remondi
(TVL). B maksab A-le 1000 eur. A läheb C juurde öeldes, et on B esindaja ja et B sooviks korteris remonti
teha ja on nõus maksma selle eest 1500 eur. C teeb remondi ära. Kas tal tekkis B vastu nõue ? Kui A-l esindusõigus puudus, siis B ja C vaheline tehing tühine. Määravaks see, kuidas sai asjast aru B, et
remondi teeb C või A. Viimasel juhul C-l B vastu nõudeid pole. C saab esit kahju hüvit nõude A
vastu. 63.  Missugune   on   õiguslik   olukord   siis,   kui   üks   isik   teeb   makse   teise   isiku   eest   viimase
kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu?
A ja B vahel on ÜL. A hea sõber C saanud infot selle kohta, et A-l üürivõlg. C maksab võla ise ära B-le kui
üürileandjale. Tuleb välja, et A oli jõudnud juba ise võla ära maksta. C-l pole nõuet B vastu, kuna ta on küll
rikastunud, kuid C ei teinud B-le sooritust. C tegi soorituse A-le, kuid A ei ole selle võrra rikastunud.
Loetakse A soorituseks B-le, õiguslik alus puudus, B on rikastunud, järelikult tekib A-l B vastu
nõue. Kõigepealt tuleb hinnata asja KAA alusel: kas C on ajanud õigustatult A asja. A-l tegelikult võlga ei
olnud, C ei ole A asja ajanud. C on ajanud A asja sellega, et tekitas A-le B vastu SK-st tuleneva nõude. 11


64. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on
selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik?
C-d hammustab koer. A arvab, et tema koer, maksab C-le kahju hüvitise. Pärast tuleb välja, et tegu oli B
koeraga. A teinud C-le alusetu soorituse, saab nõuda SK alusel tagasi. C-l nõue B vastu. Kui A-l ei ole
võimalik enam C vastu nõuet maksma panna (makseraskused). Kas saaks nõuda B käest raha tagasi?  § 1041 e regressikondits alusel saaks nõuda, kuna SK kantakse edasi. Ei saa öelda, et ajas teise asja.
65. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga?
103-16 järgi deklarat (tõendamiskoormis) võlatunnistus tugevam kui konstitutiivne (loob iseseisva kohust).
Deklarat   võlatunnistusel   puuduvad   seosed   SK-ga.   Abstraktse   puhul   nii,   kui   võlgnik   soovib
abstraktsest võlatunnistusest vabaneda, siis ta ei saa lihtsalt tõendada nõude puudumist, vaid peab
esit SK alusel hagi võlausaldaja vastu ja nõudma tagasi abstraktse võlatunnistusega antud õigust.
66.  Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese),
mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu
ning kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda?
Nõude ulatuse juures tuleb tugineda § 1032 lg 1 l 1, kus tagasi tuleb anda saadu ja saadust saadud
kasu. ML tühine/tühistatud, AÕL kehtib, A peab tagasi andma raha, B peab andma tagasi koera ja kui koeral
kutsikad (kasu), siis tuleb ka need tagasi anda.   Väljaandmisnõue laieneb ka saadu surrogaatidele – astuvad saadu asemele, nt kahju- või kindlustushüvitis.  B käes koer C süül hukkus. C-l kohustuslik
liikluskindlustusleping, millega B saab nõuda hüvitist C-lt või tema kindlustusandjalt. Selle peab B A-le
tagastama. Ulatuse piir võiks olla saadu väärtus § 1032 lg 2 järgi:  hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse
tekkimise ajal . 67. Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on III isiku
vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?
B ostetud koer hukkus C süül, kuid B ei ole kahju hüvit nõuet veel maksma pannud. Sellisel juhul
peaks § 1032 lg 1 l 2 järgi loovutama B A-le need nõuded, mis tal on C ja kindlustusandja vastu.
Muidu olukord, kus B annab koera A-le ja nõuab ise raha C-lt või KA-lt.
68.  Mida   tähendab   soorituse   saaja   pahausksus,   kuidas   pahausksust   hinnata   piiratud
teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks
tehingu tühistamise korral?
Pahauskne juhul, kui soorituse saamise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse
saadu   tagasinõudmiseks.   Saaja   võib   muutuda   pahauskseks   ka   pärast   soorituse   saamist   e   saab
millalgi hiljem teada, et esinevad alused saadu tagasinõudmiseks. Piiratud teovõimega saaja puhul
hinnatakse tema seadusliku esindaja pahausksust. Hetkest, mil sai teada asjaoludest või pidi teada
saama, mis alusel võib tehingu tühistada. Oluline ei ole tühistamise avalduse kättesaamise aeg. 
69.  Mis tagajärjed  on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub
pahauskseks hiljem?
1) pahauskne saaja ei saa tugineda rikastumise äralangemisele § 1033 lg 1. 
2) ei saa nõuda soorituse esemele tehtud kulutuste hüvitamist § 1033 lg 2.
3) § 1035 lg 3 järgi peab andma välja kasu, maksma intressi ja hüvit saamata jäänud tulu. 
4) § 1035 lg 4 järgi peab soorituse eseme süülise kahjustamise korral hüvit ka tekkinud kahju.
70. Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui
viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada? ?? A on müünud B-le asja, B on ära tarvitanud, hävitanud.  Siis § 1032 lg 2 näeb ette, et kohustatud isik on kohustatud hüvitama saadu  hariliku väärtuse tagasinõudmise tekkimise ajal.  A müüb B-le kivid, B
ehitab   maja.  A nõuab   kive   tagasi,   B   peab   hüvitama   kivide   väärtuse.   § 1033 lg 1 järgi ei  pea saaja hüvitama saadu väärtust, kui ta oli heauskne ja tema rikastumine on ära langenud.  A müüs B-le
ehituspalke, B ehitas maja, mis põles maha, st B rikastumine langes ära.   Rikastumisele äralangemisele 12


tuginemine   on   väga   piiratud.  §   1034   lg   1,   kus   vastastikuste   lepingute   korral   rikastumise
äralangemisele tugineda ei saa. Seega ei saa B rikastumise äralangemisele tugineda, kuna neil on kehtiv
ML.  Erandid: leping tühine saaja piiratud teovõime tõttu; leping tühist ähvarduse või vägivalla tõttu. § 1034 lg 2, kus saaja ei pea hüvitama, kui saadu hävineb ja lepingu kehtivuse korral vastutanuks
saadu hävimise eest üleandja.
71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu
mõiste): 1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; 2) ta on sooritust saades pahauskne?
Heauskse soorituse saaja puhul kasu väljaandmine § 1032 lg 1 lausest 1. Heauskse saaja puhul kasu
väljaandmise  kohustus juhul,  kui päriselt  kasu sai. Kasuks sageli  on kasutuseelis.  A müüs  B-le
sõiduki, leping tühine, tuleb tagasi täitma. B terve aja sõitnud, kasutuseelis, mille peab samuti tagasi andma.
Kui B suudab ära tõendada, et ta seda ei kasutanud, siis ei pea kasu A-le hüvitama.   Pahauskne soorituse saaja peab ka kasu välja andma § 1035 lg 3 p 1 järgi. Pahauskne saaja peaks välja andma ka muu
kasu, mis ei ole asja tavapärase kasutuse tulemus. B müüs auto edasi C-le ja sai rohkem raha, kui sõiduk
väärt oli. See vahe on samuti kasu, mille B peab A-le oma pahausksuse korral välja andma.   72.  Missugustel   tingimustel   (juhul,   kui   esinevad   SK-i   eeldused   VÕS   §   1028   järgi)   peab
soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi?
§ 1033 lg 2  Kui heauskne saaja on teinud soorituse esemele kulutusi, siis peab saadu tagastama
üksnes juhul, kui võlausaldaja talle need kulutused hüvitab. Võimaldab nõuda kulutuste hüvitamist,
mille isik on teinud enda asjale. Sõiduauto näite puhul A ja B vahel ML ja AÕL. A tühistab ML olulise
eksimuse   tõttu.  B on teinud vahepeal  sõidukile  kulutusi,  kuna AÕL kehtis,  siis tegi  kulutusi  sel  hetkel
omaenda   asjale.   Olukord, kus kulutusi   tehakse  soorituse  esemele,  rakendub  ainult  VÕS.   KAA ei rakendu, kuna B pidas asja enda omaks. Tegu eksliku asjaajamisega, seega § 1042. Olukord, kus mõlemad
lep tühised, siis nõude aluseks § 1033 ei ole, siis B saab siiski lg-le 2 tugineda sellest aspektist, et ta ei pea A-
le enne saadut üle andma, kui A ei ole talle hüvitanud kulutused.  73. Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
Üldreeglina ei saa tugineda rikastumise äralangemisele § 1034 lg 1. Teine erisus tulenevalt lg-st 3,
et pooled peavad sooritused tagastama samaaegselt. III erisusena lg 2, mille järgi ei pea saaja saadu
väärtust hüvitama, kui lepingu kehtivuse korral vastutanuks üleandja saadu hävimise eest ise.
74. Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis
on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega?
Erinevus, et tasaarvestuse puhul nõutav tehingu tegemine, millega tasaarvestatakse, saldoteooria
puhul pole selline tahe vajalik. Kohus saab ise rak. Kõne all siis, kui saadu on hävinud. Saaja peab
oma nõudest arvama maha selle soorituse väärtuse, mida ta ise tagastada ei saa. A müüb B-le 3000
eur auto. ML tühistatakse, auto on hävinud, auto tegelik väärtus üleandmise ajal oli 2000 eur. Praegusel juhul
peaks A tagastama B-le 3000 eur ja B A-le 2000 eur. Seega saab B nõuda 1000 eur A-lt. 75. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused
VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning
mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest? ??
§ 1035 lg 4 A müüb B-le auto, tühistab ML ja nõuab tagasitäitmist. Selgub, et vahepealsel ajal on sõiduk B
süül hävinud või saanud kahju.   B peab olema olnud  pahauskne, et saaks selle § järgi tagasi nõuda. Lisaks peab olema  süü. Võimaldab nõuda kahjuhüvitist, kui isik on teinud kahju oma asjale.  Kui
tühine oleks ka AÕL, siis see § ei rakenduks, sest siis oleks teinud kahju A asjale.  Nõude ulatused nende sätete järgi võivad kattuda, aga ei pruugi nii olla. § 1032 lg 2 järgi peab B hüvitama saadu väärtuse,
siis § 1035 lg 4 järgi tuleb nõude ulatuse osas kohaldada § 132 lg 1-4, kus hävimise korral tuleb
hüvit selle asja taassoetamise väärtus.
76.  Missugused     on   rikkumiskondiktsiooni   (RK)   eeldused   ning   missugused   nõuded   ja
missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 1 13


MSK   puhul   rikastumine   toimunud   mingi   muul   põhjusel   kui   sooritus.   Eeldused:  võlgnik   rikub
võlausaldaja mingit õigust, õigus võib olla kas omand, valdus, muu õigus, rikkumine võib seisneda
kas asja rikkumise, ära tarbimises, ümber töötamises jne; võlgnik rikastub selle rikkumise tagajärjel.
Tuleb hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Nt A kana nokib B teri. A kasutab õigusliku aluseta
B   sõidukit.   Nt   kui   rikutud   isikuõigust,   kasutad   tema   pilti   ajalehes.   18-13,  153-16,  123-05,  136-05. Kaasomanik käsutas kehtivat kaasomandisse kuuluvat asja teise nõusolekuta  51-11. Nõude ulatuse juures tuleb lisaks arvest ka § 1038 ja § 1039. § 1038 puudut heauskset rikkujat, § 1039 käib pahauskse
rikkuja kohta, kes peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu. Rikastumise äralangemine §
1038 tähenduses võib olla segadusse ajav. Nt kui A vaatab, et B laual on limps ja joob selle ära. A ei saa
tugineda sellele, et rikastumine langes ära, kuna limps on otsas.  Pahauskse puhul tuleb vaadata, mis on saadu väärtus ja mis tulu.  Nt A kasutab ilma B nõusolekuta tema autot ja teeb taksot, saab nõuda auto
väärtuse hüvitamist ja eraldi tulu, mille A sai vastava teenuse osutamisel. 77. Missugused  on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on
kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses
ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?
§   1037   lg   2.   Mitteõigustatud   isiku   käsutusest   tulenev   kondikts   e   rikkumiskondikts   erijuhtum.
Eeldused: 1) mitteõigustatud isik teeb käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta. 2) käsutus on
kehtetu 3) õigustatud isik kiidab käsutuse heaks TsÜS § 114 lg 2 järgi 4) mitteõigustatud  isik
rikastub. Nt A varastab C koera ja müüb selle B-le. ML on kehtiv, aga käsutus ei kehti varguse tõttu. Kui  C
tahab, võib esitada B vastu vindikats hagi. § 1037 lg 2 annab võimaluse C-le kiita heaks A käsutus B-le ja
omandada nii nõue A vastu. Nõue suunat sellele, et A annaks välja summa, mis A B-lt sai . Summa võib olla suurem või väiksem asja väärtusest tulenevalt § 1037 lg 3 järgi. Kui toimub mitu müüki, siis C saab
valida,   millise   käsutuse   heaks   kiida.  Kui   käsutus   heaks   kiita,   siis   kaotab   nõude   ostja   vastu.
Omandiõiguse   küsimused   on   vajalik   paika   panna,   et   saaks   kasutada   õigeid  AR   sätteid.   Nõude
ulatuse juures kohalduvad §§ 1038, 1039.
78.   Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul
põhimõte,   et   rikastumise   ulatuse   kindlaksmääramisel   ei   arvestata   saadu   omandamiseks
tehtud kulutusi?
§ 1038 lause 2. Rikkuja ei saa tugineda sellele, et ta saadu eest ise midagi maksis. Kui C kiidab heaks
käsutuse D-le, siis B ei saa tugineda sellele, et ta A-le midagi maksis. Kui D oli heauskne, siis saab esit kahju
hüvit nõude A vastu, et ta ei ole võimaldunud omandi üleminekut B-le.  79.  Miks   võib  väita,   et   RK-i   ja   mitteõigustatud   isiku   käsutusest   tuleneva   kondiktsiooni
regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?
1) juhtum,  kus omandiõiguse  rikkumise  korral ei ole kannatanul  kahju hüvit nõuet, sest kahju
tekitaja pole omandi kaotamises süüdi. A varastab C-lt palgid, müüb heausksele B-le, millest ta ehitab
maja. C ei saa panna B vastu maksma kahju hüvitamise nõuet, kuigi on põhjustanud omandi kaotuse. B ei
olnud selles süüdi. Delikti üheks eelduseks on kahju tekitaja süü. C saab esit nõude B vastu § 1037 lg 1
alusel, kus võlgniku süü ei ole enam nõude eelduseks. 2) kannatanul  ei ole tekkinud kahju omandiõiguse  kaotuse näol.  Sama näide, B ei ole veel maja
ehitanud. Kas C võiks esitada A vastu kahju hüvit nõude, siis küs, kas C-l on tekkinud kahju? C-l on B vastu
vindikats nõue, kuna pole omandit kaotanud. Kui vindikatsnõue, siis pole A talle põhjustanud kahju palkide
väärtuse ulatuses. Kui C-l tekib muu kahju väljaspool palkide väärtust, siis saab maksma panna A suhtes.
O lukord muutub, kui vindikatsnõude maksmapanekul tekivad mingisugused takistused a’la B isik ei ole teada, on palgid kuhugi ära viinud või keeldub neid välja andmas, siis võib C A vastu minna.
3) isik A lipsab ilma piletita kinno, vaatab filmi ära. Kinol tema vastu nõue, kuid raske tõendada.
Lihtsam RK, nõuda välja rikkumise teel saadu e elamus, mis võiks olla sama suur kui pilet.
4) tulu, kus deliktiõigus väljanõudmist ei võimalda.
80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed
KAA õigusega ja SK-ga? 14


§   1041  eeldused:   üks   isik   täidab   õigusliku   aluseta   teise   isiku   kohustuse;   teine   isik   rikastub
kohustusest vabanemise tõttu. Kohaldamisala väga piiratud.
Nt A-l on võlg B ees ja C maksab A võla B-le ära. KAA kaudu C A kohustust täites on ajanud A
asja. C-l A vastu nõue § 1018 ja § 1023 järgi. Ekslikult või lubamatult ei saa teise isiku kohustust
täita, § 1026 lg-d 1, 2 ei ole teise isiku koh täitmise puhul võimalik. C täites A kohustust ajas
õigustamatult A asja. C nõude puhul § 1024 lg 4 pahausksuse puhul nõuet pole, heausksuse puhul
soorituskondikts või § 1041. Nii jõuame regressikondiktsioonini.
Kui A maksab koerahammustuse eest, mis tema koer ei teinud ja B ei saa tagasi maksta, siis A-l C
suhtes nõue § 1041 alusel. See on SK edasikandmine. 81.  Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi
teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha?
Puudus tahe teist soodustada, ei ole tegu ehtsa KAA-ga, vaid mitteehtsa KAA-ga, mis jagunes
ekslikuks § 1026 lg 1 ja lubamatuks § 1026 lg 2. Mõlemal juhul nõude õigusliku alusena saab
kohaldada kulutuste kondiktsiooni § 1042.  82. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu
sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada?
Isikul tahe teist soodustada, järelikult KAA liikidest kõne all ÕKAA või MÕKAA. Olukorras, kus
teinud kulutusi selliselt, et täidetud ÕKAA eeldused, tuleb nõue kvalifits § 1018 ja § 1023 lg1/2
järgi. MÕKAA puhul lähtume § 1024 lg 4 (otsustame asjaajaja HU vs PU üle). PU-l nõudeid ei ole.
HU-l nõuded AR alusel. Lähtudes, kas isik kulutusi tehes pidas silmas kohustust või mitte, saab olla
SK või § 1042. SK kulutusi regul § 1033 lg 2, kuid see regul enda asjale tehtud kulutuste hüvit. 
83.  Missugused     on   kulutuste   kondiktsiooni   (KuluK)   eeldused   ja   missugused   on   selle
kondiktsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega?
Eeldused tuletatavad § 1042 lg-st 1:  üks isik teeb teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi. Tegu KAA-ga (2 eeln küs vast)  teine isik rikastub nende kulutuste võrra. Rikastumise ulatuse juures võetakse arvesse nii eseme omaniku kavatsusi eseme suhtes, seda kas kulutused olid talle kasulikud ja ka eseme
tagastamise aega.  kolmanda neg eeldusena ei tohi esineda § 1042 lg-s 2 sätest asjaolusid. Seos SK ja KuluK vahel puudub. Seos AÕ-ga § 88 lg 1, mis regul ebaseadusliku valdaja poolt
esemele tehtud kulut hüvit-st. Ei ole kohaldatav juhul, kui kulutusi on tehtud sooritusega saadud
esemele, sellisel juhul kohald üksnes VÕS. Nt A müüb B-le auto. Kohustus- ja käsutustehing on tühised.
B teeb seega kulutusi A asjale. Kui kulutused vajalikud, siis ei tohi kohald § 88 lg 1, vaid VÕS, sest B sai A-
lt auto soorituse kaudu. Kui sooritussuhe puud, nt B leiab metsast ratta, mis kuul A-le ja kui teeb kulutusi,
siis nõude aluseks AÕS § 88 lg 1.  Kõigepealt tuleks paika panna, kas kulutused enda esemele (§ 1033) või võõrale, siis alustada AÕS kontrollist ja siis KAA liikide kaudu, kus 3 võimalikku nõude alust
(§ 1018, SK või § 1042).
84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i? § 1042 lg 2:   Omanik nõuab parenduste ära võtmist ja see on võimalik.
 Kulutuste tegija ei ole teatanud õigeaegselt kulutuste tegemise kavatsusest. Võimald välist kulutuste  tegija   nõude,  kui  nõue   oleks  ebaõiglane.  Nt   B   varastab A-lt   auto   ja   teeb  sellele
kulutusi.   Vastav   tegevus   kui   lubamatu   asjaajamine   –   nõude   alus   KuluK.   Tõenäoline,   et   enne
kulutuste tegemist B A-le neist ei teavita.    Omanik vaidles vastu.
 Kulutuste tegemine oli keelatud. 85. Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel? 15


§ 1042 lg 1 rikastumise ulatuse juures tuleb võtta aluseks see aeg, millal omanik sai eseme valduse
tagasi või saab muul moel hakata eseme väärtuse suurenemist kasutama. Lisaks tuleb arvest eseme
omaniku kavatsusi eseme suhtes ja kulutuste kasulikkust tema jaoks. Nt A teeb kulutusi hoonele, mis
asub B kinnisasjal. Kui B suudab tõendada, et oli plaanis hoone lammutada, siis A nõuet esit ei saa.  Nõuete hüvit kohustatud subjektiks on see isik, kes oli omanik kulutuste tegemise ajal. Kui A teeb kulutusi B
asjale ja B võõrandab asja C-le, siis A-l nõue B vastu, kes oli kulut tegemise ajal omanik   (136-05). Kui tehtud kulutused suurendavad asja väärtust rohkem, kui kulutused kokku läksid, nt A teeb kulutusi B
asjale   100   eur   ulatuses,   aga   kulutused   tõstavad   eseme   väärtuse   150   eur   võrra.   Pm,   mis   tuleneb   RK lahendist 107-07 on see, et kulutuste tegija nõue saab olla max kantud kulutuse suuruseks, olgugi,
et eseme väärtus suurenes rohkem. Kui kulutused 100 eur suurendavad väärtust vähem 50 eur, siis võiks
öelda, et kulutused olid omanikule kasulikud 50 eur ulatuses (nõude ulatus), mitte kantud kulutuste ulatuses. 86. Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte?
Kui isikul nõue SK alusel, ei saa esit nõudeid MSK alusel. Nt B varastab A-lt auto ja viib auto C juurde
remonti, sõlmides TVL, mis on tühine. C teeb sõidukile kulutusi ja tek küs, kelle vastu võib nõude esit? SK
eesõiguse pm-st tuleneb, et saab esit nõude B vastu, kuigi samaaegselt on täidetud A suhtes KuluK eeldused.  87.  Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused,
kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
§   1040  eeldused:   mitteõigustatud   isik   käsutab   VU-ja   mingit   õigust;   käsutus   on   tehtud   tasuta;
käsutus kehtib. A üürib B-le välja ratta. B kingib selle C-le. B on mitteõigustatud isik ja käsutanud A õigust.
Käsutus on tasuta KL ja kehtib, kuna ei läinud A valdusest välja tahtevastaselt. § 1040 annab A-le nõude C
vastu,   kui   C   oli   saanud   omanikuks.  A-l   B   vastu   kahju   hüvit   nõue,   kuna   rikkus   ÜL.   AR   alusel   oleks
rikkumiskondiktsioon. Rikkumise juures oleks takistuseks see, et B kinkis, mitte ei müünud. Samas saaks
väita, et B ei saa sellele oma olukorras tugineda.  Vindikats alusel ei saa nõuda. Leitakse, et on õigem kaitsta omaniku huve, kui tasuta saaja omi. Kui B oleks müünud C-le, siis ei oleks A tagasi saanud. Kui
B käsutus ei oleks kehtiv, saaks kaaluda § 1037 lg 2. 88. Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on
kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? § 1036 eeldused:  käsutuse eseme tagastamist või väärtuse hüvitamist ei saa käsutuse tegijalt nõuda SK alusel, kuigi SK eeldused esinevad.  käsutus kehtib.  käsutus on tehtud tasuta. A kingib/müüb B-le auto. B kingib edasi C-le. A ja B vaheline leping tühistatakse olulise eksimuse tõttu. A ja
B vahelises suhtes tuleks rak SK ja saadu tuleks tagasi anda. Võib juhtuda, et A-l ei õnnestu nõuet maksma
panna, sest B saab tugineda rikastumise äralangemisele § 1033 lg 1. Sellisel juhul A-l nõue C vastu.  § 1036 täiendav nõude alus AINULT juhul, kui A ei saa nõuet maksma panna SK alusel. Vahet saab teha
nii,   et   §  1040  käsutus  tehtud  mitteõigustatud   isiku  poolt,   §  1036  juhul   oli  isik   asja  omanik  e
õigustatud isik asja edasi andma.
89. Mida täh kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse
vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv?
§ 1037 lg 4 A-l nõue B vastu, A loovutab nõude C-le. Loovutamisest B ei tea ja täidab kohustuse A-le. §
169 lg 1 järgi peab uus VU-ja lugema kohustuse enda suhtes täidetuks. § 1037 lg 4 annab C-le
nõude vana e eelmise VU-ja vastu, et too annaks välja selle, mille isikult kohustuse täitmisena sai.
90. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
AR  nõuete   aegumist   regul  TsÜS  §  151,  mis   kehtest  2x  aegumistähtaja.  Lg  1,  et   aeguvad   3aa
jooksul, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tal on AR-st tulenev nõue. Õiguse rikkumise puhul
hetkest, kui isik sai teada rikkumisest ja kohustatud isikust. Lg 2 järgi on nõuded aegunud 10 aa
jooksul. 16