kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Mh võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed. Muude perekonnaliikmete kasutust arvestades oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem. RK lahend nr 3-2-1-164-05 - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lg 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul
Kas K sai kasu? Kasu, mis oleks saadud korrapärase majandamise korral auto kasutamisest o VÕS § 191 lg 1 lause 1 kohaldatakse ainult lepingulise mitte aga seadusest tuleneva taganemisõiguse kohta ja ainult hüpoteetilise kasu väljamõistmise kohta ja ainult sellise taganemisõiguse kohta mis tulenes lepingust (st muu kui rikkumine) o Lg 1 lause 2 järgi kasutuseelis hüvitada ainult hooletuskohustuse rikkumise korral, kusjuures ainult siis, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtlusega. Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu hüvitada, kui see on hoolsuse standardiga kooskõlas. Kokkuleppeline taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb
§ 1034 lg 2, kus saaja ei pea hüvitama, kui saadu hävineb ja lepingu kehtivuse korral vastutanuks saadu hävimise eest üleandja. 71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; 2) ta on sooritust saades pahauskne? Heauskse soorituse saaja puhul kasu väljaandmine § 1032 lg 1 lausest 1. Heauskse saaja puhul kasu väljaandmise kohustus juhul, kui päriselt kasu sai. Kasuks sageli on kasutuseelis. A müüs B-le sõiduki, leping tühine, tuleb tagasi täitma. B terve aja sõitnud, kasutuseelis, mille peab samuti tagasi andma. Kui B suudab ära tõendada, et ta seda ei kasutanud, siis ei pea kasu A-le hüvitama. Pahauskne soorituse saaja peab ka kasu välja andma § 1035 lg 3 p 1 järgi. Pahauskne saaja peaks välja andma ka muu kasu, mis ei ole asja tavapärase kasutuse tulemus. B müüs auto edasi C-le ja sai rohkem raha, kui sõiduk väärt oli
kohaldamine ülesütlemisele 10. 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana; 11. 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus; 12. 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Saamata jäänud tulu: 13. 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu; 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu; 14. 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam 15. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Kahju hüvitamise nõude ulatus: 16. 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel; 17. 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue; 18. 3-2-1-90-14 p 15 – kasu mahaarvamine, VÕS § 132 lg 4 kohaldamine I Kahju hüvitamise nõue (koos täitmisega), VÕS § 115 lg 1 I alt 1. Leping 2. Rikkumine 3. Vastutus (VÕS § 115 lg 1) 4. Kahju hüvitamise nõue:
asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada mh asjatundjate hinnanguid.“ Saamata jäänud tulu suurust saab hinnata diskretsiooni alusel. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Asjaolud: OÜ Robertson Invest avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Õiguslik probleem: RK: „Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt -
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62 Kasutuseelis – eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljas TsÜS 62 3. Kulutused esemele Kulutuse vajalikkus – TsÜS 63 p1 – eseme säilitiamine või kaitse täieliku või osalsie hävimise eest Kasulikud kulutused – TsÜS 63 p2 – kulutused, millega muudetakse ese paremaks Toreduslikud kulutused – TsÜS 63 p3 – eseme mugavuse, meeldivuse või ilu taotlemine 4. Eseme väärtus
Esimese puhul § 1038 ja teise puhul § 1039. Heauskne rikkuja võib sisuliselt tugineda rikastumise äralangemisele, et ta ei ole rikastunud ajal, mil ta sai teada nõude esitamisest. Siin pigem need juhtumid, kus asja lihtsalt ei tarvitata ära. Pahauskne rikkuja peab § 1039 järgi andma välja saadu ja ka tulu. Näide: A kasutab õigusliku aluseta B autot ja osutab sellega taksoteenust. Kui ta oli pahauskne, peab ta andma välja rikkumise teel saadu, milleks on auto kasutuseelis, lisaks ka tulu, mida ta teenuse osutamisega sai. 77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2 – rikkumiskondiktsiooni erijuhtum – mitte segi ajada mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva tasuta kondiktsiooni § 1040 järgi!
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
kasutada kahjustatud asja oma harrastustega tegelemiseks. Selle sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarviklik või tulus majandus- või kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel. Vaidluse uuel lahendamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale vajalik või kasulik. Saamata jäänud tulu: 3-2-1-180-15 p 39 - kasutuseelis OÜ X (avaldaja) esitas maakohtule avalduse ja hiljem täpsustatud avalduse, milles palus määrata x kinnistule 3 m laiuse juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle teise kinnistu ööpäev läbi ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega. Avaldaja palus määrata, et juurdepääsutee kulgeks üle mitmete kinnistute y riigimaanteele. Avaldaja palus teha juurdepääsutee kohta ka vastava märkuse kinnistusraamatusse. Avaldaja on x kinnistu omanik, soovib sellele ehitada väikese maja
Renditulu. 13 õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili (kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis annavad vilja); kaudne õiguse vili ehk õiguse õigusvili (litsentsitasu patendi eest) Vilja kuuluvus- üldreeglina kuulub vili omanikule, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kasutus eelised- peamine kasutuseelis on võimalus faktiliselt kasutada, oluline, et õiguslikus tähenduses. Koormised ehk koormatised- koormised on seoses mingi asjaga. See tähendab kohustust tasuda mingi rahasumma või teha mingi töö. Võib eristada: eraõiguslikke koormisi- vabatahtlik kindlustus näiteks. Reaalkoormatis- kui kinnisasja koormatakse, siis seatud müüja kasuks reaalkoormatis. Kohustus teha mingi tegu. Näteks ei tasunud 100%; avalikõiguslik koormis- näiteks maamaks, kohustus hoida tänav puhas
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Riigikohus sellist käsitlust kinnitanud: konstitutiivsed võlatunnistused: 3-2-1-21-06, 3-2-1-146-05 kompromissilepingud: 3-2-1-87-07, 3-2-1-148-04 [järgnevad küsimused käistlevad soorituskondiktsiooni ulatust/sisu] 70. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud ese ja sellest saadud kasu? 1032 lg 1: võib tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. kasu: asja viljad; kasutuseelis. Nt. A müüb B-le auto. Paari kuu pärast lepingu tühistatakse: A peab auto tagasi andma; B peab raha tagasi andma. 23 Lisaks peab A hüvitama ka kasutuseelise (ta sai autoga 2 kuud sõita). Kas B peaks ka tema käes vaelpeal olnud rahalt A-le intressi maksma? * 1035 lg 3 p 2 näeb ette intressi maksmise kohustuse pahauskse võlgniku korral.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
