kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Mh võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed. Muude perekonnaliikmete kasutust arvestades oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem. RK lahend nr 3-2-1-164-05 - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lg 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul
Kas K sai kasu? Kasu, mis oleks saadud korrapärase majandamise korral auto kasutamisest o VÕS § 191 lg 1 lause 1 kohaldatakse ainult lepingulise mitte aga seadusest tuleneva taganemisõiguse kohta ja ainult hüpoteetilise kasu väljamõistmise kohta ja ainult sellise taganemisõiguse kohta mis tulenes lepingust (st muu kui rikkumine) o Lg 1 lause 2 järgi kasutuseelis hüvitada ainult hooletuskohustuse rikkumise korral, kusjuures ainult siis, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtlusega. Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu hüvitada, kui see on hoolsuse standardiga kooskõlas. Kokkuleppeline taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb
§ 1034 lg 2, kus saaja ei pea hüvitama, kui saadu hävineb ja lepingu kehtivuse korral vastutanuks saadu hävimise eest üleandja. 71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; 2) ta on sooritust saades pahauskne? Heauskse soorituse saaja puhul kasu väljaandmine § 1032 lg 1 lausest 1. Heauskse saaja puhul kasu väljaandmise kohustus juhul, kui päriselt kasu sai. Kasuks sageli on kasutuseelis. A müüs B-le sõiduki, leping tühine, tuleb tagasi täitma. B terve aja sõitnud, kasutuseelis, mille peab samuti tagasi andma. Kui B suudab ära tõendada, et ta seda ei kasutanud, siis ei pea kasu A-le hüvitama. Pahauskne soorituse saaja peab ka kasu välja andma § 1035 lg 3 p 1 järgi. Pahauskne saaja peaks välja andma ka muu kasu, mis ei ole asja tavapärase kasutuse tulemus. B müüs auto edasi C-le ja sai rohkem raha, kui sõiduk väärt oli
kohaldamine ülesütlemisele 10. 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana; 11. 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus; 12. 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Saamata jäänud tulu: 13. 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu; 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu; 14. 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam 15. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Kahju hüvitamise nõude ulatus: 16. 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel; 17. 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue; 18. 3-2-1-90-14 p 15 – kasu mahaarvamine, VÕS § 132 lg 4 kohaldamine I Kahju hüvitamise nõue (koos täitmisega), VÕS § 115 lg 1 I alt 1. Leping 2. Rikkumine 3. Vastutus (VÕS § 115 lg 1) 4. Kahju hüvitamise nõue:
asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada mh asjatundjate hinnanguid.“ Saamata jäänud tulu suurust saab hinnata diskretsiooni alusel. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Asjaolud: OÜ Robertson Invest avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Õiguslik probleem: RK: „Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt -
võlaõiguslikke kohustustehinguid, millega kohustatakse näiteks vara käsutama. Kasu: 1. Asja vili- inimese kaasabil või loodusjõul tulenevad asja saadused, samuti ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (otsene vili- saadakse asjast vahetult, kaudne vili- saadakse asjast õigussuhte kaudu) 2. Õiguse vili- tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti ka tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. 3. Kasutuseelis- eelis, mis tuleneb asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures vili. Kulutused esemele: 1. vajalikud kulutused- eseme säilimiseks vajalikud kulutused (nt on katuses oleva augu parandamine vajalik kulutus, aga terve katuse väljavahetamine mitte) 2. Kasulikud kulutused- eset oluliselt parendatake, funktsionaalsus ja väärtus suureneb. 3. Toreduslikud kulutused- tatleteakse peamislt eseme mugavust, veeldivust, ilu- ei kuulu hüvitamisele
vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62 Kasutuseelis – eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljas TsÜS 62 3. Kulutused esemele Kulutuse vajalikkus – TsÜS 63 p1 – eseme säilitiamine või kaitse täieliku või osalsie hävimise eest Kasulikud kulutused – TsÜS 63 p2 – kulutused, millega muudetakse ese paremaks Toreduslikud kulutused – TsÜS 63 p3 – eseme mugavuse, meeldivuse või ilu taotlemine 4. Eseme väärtus
Esimese puhul § 1038 ja teise puhul § 1039. Heauskne rikkuja võib sisuliselt tugineda rikastumise äralangemisele, et ta ei ole rikastunud ajal, mil ta sai teada nõude esitamisest. Siin pigem need juhtumid, kus asja lihtsalt ei tarvitata ära. Pahauskne rikkuja peab § 1039 järgi andma välja saadu ja ka tulu. Näide: A kasutab õigusliku aluseta B autot ja osutab sellega taksoteenust. Kui ta oli pahauskne, peab ta andma välja rikkumise teel saadu, milleks on auto kasutuseelis, lisaks ka tulu, mida ta teenuse osutamisega sai. 77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2 – rikkumiskondiktsiooni erijuhtum – mitte segi ajada mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva tasuta kondiktsiooni § 1040 järgi!
Teisiti on aga olukord enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle. Kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel. Kasutuslepingud Kaasus nr 3 20.10.16 Üürileandja eseme kvaliteedi määrab see, milline oli ese üleandmise hetkel § 277. Kasu ja kasutuseelis (üürilepingus) ei ole samased (A ja B vahel rendileping, B ja C vahel üürileping). 1. Kehtiv leping: üürileping § 271 (ML-ga võrreldes mittekohane täitmine). 2. Rikkumine: puuduse ilmnemine §278. Üüritud asja lepingujärgse kasutamise võimaldamise kohustuse rikkumisega on tegemist, kui üüritud asjal tekib pärast selle üürnikule üle andmist puudus või ilmneb muu takistus, mis takistab asja lepingujärgset
· Asja vili asjast saadav tulu. o vahetu ehk loodusvili kui on kartul maha pandud ja see võetakse hiljem üles; kui lehm sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest. Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. 23 Koormised ja kulutused Koormatised käivad asjaga kaasas, ei sõltu sellest, kes on omanik. Koormised väljenduvad kohustuses midagi teha, asjad võivad olla koormistega koormatud (koormised on nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Kinnisasi võib olla koormatud reaalservituudiga. Avalik-õiguslikud koormatised tulevad seadusest (nt maamaks).
sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest. 32 Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. Koormised ja kulutused Koormatised käivad asjaga kaasas, ei sõltu sellest, kes on omanik. Koormised väljenduvad kohustuses midagi teha, asjad võivad olla koormistega koormatud (koormised on nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Kinnisasi võib olla koormatud reaalservituudiga. Avalik-õiguslikud koormatised tulevad seadusest (nt maamaks). §63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on:
kasutada kahjustatud asja oma harrastustega tegelemiseks. Selle sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarviklik või tulus majandus- või kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel. Vaidluse uuel lahendamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale vajalik või kasulik. Saamata jäänud tulu: 3-2-1-180-15 p 39 - kasutuseelis OÜ X (avaldaja) esitas maakohtule avalduse ja hiljem täpsustatud avalduse, milles palus määrata x kinnistule 3 m laiuse juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle teise kinnistu ööpäev läbi ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega. Avaldaja palus määrata, et juurdepääsutee kulgeks üle mitmete kinnistute y riigimaanteele. Avaldaja palus teha juurdepääsutee kohta ka vastava märkuse kinnistusraamatusse
Renditulu. 13 õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili (kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis annavad vilja); kaudne õiguse vili ehk õiguse õigusvili (litsentsitasu patendi eest) Vilja kuuluvus- üldreeglina kuulub vili omanikule, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kasutus eelised- peamine kasutuseelis on võimalus faktiliselt kasutada, oluline, et õiguslikus tähenduses. Koormised ehk koormatised- koormised on seoses mingi asjaga. See tähendab kohustust tasuda mingi rahasumma või teha mingi töö. Võib eristada: eraõiguslikke koormisi- vabatahtlik kindlustus näiteks. Reaalkoormatis- kui kinnisasja koormatakse, siis seatud müüja kasuks reaalkoormatis. Kohustus teha mingi tegu. Näteks ei tasunud 100%; avalikõiguslik koormis- näiteks maamaks, kohustus hoida tänav puhas
asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu) Õiguse vili : õiguse loodusvili e otsene vili ( tulu, mis tänu õigusele saadakse- rentniku õigus kasutada maavarasid--rentniku õigus saada vili endale.) Õiguse õigusvili e õiguse kaudne vili ( mida õigus annab õigussuhte kaudu--- litsentsi tasu patendi eest.) Vilja kuuluvus vili kuulub samale isikule kelle kuulub asi. Kui ei ole teistmoodi kokkulepitud. Kasutuseelis eseme kasutamise võimalus Kasutamiseelis, faktilise kasutamise võimalus. Kahju hüvitab nõuete puhul. Subjektiivne tsiviilõigus Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste ja elemendid. Tsiviilõigussuhe. Subjektiivne tsiviilõigus juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Subjektiivse tsivil.õiguse võime eristada kolme liiki õigustusi: 1. Õigus ise käituda 2. nõudeõigus 3. Õigus riigikaitsele
Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda). b. Õiguse õigusvili. Nt kasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis asja faktilise kasutamise võimalus. Viljad kuuluvad siis omanikule või sellele, kellel on õigus asja kasutamiseks või valdamiseks. Seaduse lepingus vmt vmt vmt. WHAAAT THEEE FAAAK. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Võivad olla eraõiguslikud (kindustusmaks) või avaliku-õiguslikud (nt maamaks) koormised. § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on:
Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda). b. Õiguse õigusvili. Nt kasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis – asja faktilise kasutamise võimalus. Viljad kuuluvad siis omanikule või sellele, kellel on õigus asja kasutamiseks või valdamiseks. Seaduse lepingus vmt vmt vmt. WHAAAT THEEE FAAAK. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Võivad olla eraõiguslikud (kindustusmaks) või avaliku-õiguslikud (nt maamaks) koormised. § 63. Kulutused
Riigikohus sellist käsitlust kinnitanud: konstitutiivsed võlatunnistused: 3-2-1-21-06, 3-2-1-146-05 kompromissilepingud: 3-2-1-87-07, 3-2-1-148-04 [järgnevad küsimused käistlevad soorituskondiktsiooni ulatust/sisu] 70. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud ese ja sellest saadud kasu? 1032 lg 1: võib tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. kasu: asja viljad; kasutuseelis. Nt. A müüb B-le auto. Paari kuu pärast lepingu tühistatakse: A peab auto tagasi andma; B peab raha tagasi andma. 23 Lisaks peab A hüvitama ka kasutuseelise (ta sai autoga 2 kuud sõita). Kas B peaks ka tema käes vaelpeal olnud rahalt A-le intressi maksma? * 1035 lg 3 p 2 näeb ette intressi maksmise kohustuse pahauskse võlgniku korral.
annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Need võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud. Avalik-õiguslik on nt. maamaks, talvel tänava lumest puhtana hoidmine. Eraõiguslikud koormised tulenevad lepingust või seadusest, nt. kindlustusmaks
õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili – see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili – nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Need võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud. Avalik-õiguslik on nt. maamaks, talvel tänava lumest puhtana hoidmine. Eraõiguslikud koormised tulenevad lepingust või seadusest, nt. kindlustusmaks
annaabi.ee 
