Lepinguvälised võlasuhted (0)

Lepinguvälised võlasuhted

Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus.
6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide.
Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme.
VÕS kommenteeritud väljaanne ( komm 1 ja komm 3). T. Tampuu , Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks.
Lepinguvälised võlasuhted:

• Tasu avaliku lubamise õigus
  
• Asja ettenäitamise nõudmise õigus
  
• Käsundita asjaajamise õigus
  
• Alusetu rikastumise õigus
  
• Deliktiõigus
  

1-4 on esimeses kontrolltöös , viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös.
Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest.

I kontrolltöö küsimused

Üldküsimused:
1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Lepinguvälist õigust iseloomustatakse võrreldes lepinguõigusega imperatiivsemalt, sest isikutel endil pole võimalik välja mõelda mingeid uusi lepinguväliseid võlasuhteid, see on seaduses ammendavalt reguleeritud. Teatud juhtudel on ka lepingu sisu imperatiivselt ette antud, näiteks ei ole võimalik kokku leppida, et tootja vastutuse regulatsioon pakuks kannatanule vähem kaitset, kui seaduses sätestatud. Regulatsiooni dispositiivsus väljendub selles, et on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguväliste võlasuhete tekkimise puhuks. Näiteks on lubatud kokkulepe, kus A ja B lepivad kokku, et kui nad üksteisele liikluses kahju tekitavad, vastutavad nad üksteise ees raske hooletuse ja tahtluse korral ja mitte suuremas ulatuses, kui 20 000 eurot. Selliste lepingute tühisus võib tuleneda heade kommete vastasusest ja seaduse vastasusest. § 1051 – keelab või piirab vastutuse välistamise tahtliku kahju tekitamise puhuks.
2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslik leping enne lepingusuhte tekkimist, kuid ka kompromissileping, võlatunnistus pärast võlasuhte tekkimist. Võimalik on nõudest loobuda või seda loovutada, võimalik on ka lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva kohustusega ühineda või seda üle võtta.
3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera . Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi . Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti ). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral.
4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte võlaõigusseaduses. Riigivastutuse seaduse § 1 loetakse juhud , millal loetakse avaliku võimu kandja vastutus võlaõiguslikuks vastutuseks , muudel juhtudel reguleerib riigivastutuse seadus. Riigivastutuse seadus sisaldab ka eriregulatsiooni avaliku võimu kandja alusetu rikastumise puhuks. Kui avalik-õigusliku suhte kaudu on rikastunud eraisik, siis tema vastu esitatavad nõuded kvalifitseeritakse VÕS-i järgi.
Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus:
5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha? Praktikas ei oma TAL õigus väga suurt tähtsust. Kuna lubatava tasu summa on tavaliselt väike, ei ole see kohtusse eriti jõudnud. TAL nõude eeldusteks on TAL tehingu tegemine ja teo tegemine, mille eest tasu lubati. Tehingu tunnused: tehing peab sisaldama tegu kirjeldavat ja tasu lubavat tahet, teiseks tuleb tahe teha teatavaks ka avalikkusele. Tasu lubav tahe tähendab seda, et näiteks on pandud välja kuulutus, et kes tagastab kadunud kassi, saab 10 eurot. TAL tehingu võib teha ka suuliselt ning see on ühepoolne leping. Tegu tuleb teha eelduslikult pärast TAL tehingu tegemist, kuid enne tehingu tagasi võtmist või muutmist . Kui TAL tehingus ei ole määratud, et mis aja jooksul hiljemalt tuleks tegu teha, siis tuleb see küsimus otsustada TAL tehingu tõlgendamise teel, kuidas mõistlik isik pidi sellest tasu lubadusest aru saama.
6. Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub? Tegemist on ühepoolse tehinguga ja selle kehtivuse saavutamiseks ei pea seda teatavaks tegema konkreetsele isikule, vaid üldsusele, st. kindlaks määramata isikute ringile . TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest. See ei ole oluline, kas keegi sai sellest tahteavalduse väljendamisest teada või mitte, piisav on, et üldsusele anti mõistlik võimalus sellest teada saamiseks.
Üldsus tähendab isikuid väljaspool oma pere ringi.
7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest? On kaks eristamise kriteeriumit: esiteks kinkelubadus tuleb teha teatavaks alati teisele poolele, milleks võib olla ka isikute grupp, teiseks on tarvis kirjalikku vormi olemasolu. TAL on aga suunatud kõikidele isikutele.
8. Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt? TAL valdkonnas taandub vaidluse põhituum sellele, kas on tehtud tegu, mida lubati avalikult tasustada. Kõigepealt tuleb lugeda tehingus sisalduvat teo kirjeldust, kui asi jääb ebaselgeks, tuleb tehingut tõlgendada. See juures kehtib avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reegel (TsÜS § 75 lg 2 ls 2), et tehingut tuleb tõlgendada mõistliku inimese arusaama järgi.
A-lt varastatakse auto, A lubab auto leidjale ja tagasitoojale 10 000 eurot tasu. B toob auto tagasi, kuid autoga on enne tehtud avarii ja see on põlema süttinud. Nüüd saab A tagasi ainult vraki. Tasu vähendamiseks seadus õiguslikku alust ei anna – kas kõik või mitte midagi, kas tegu on tehtud või mitte. Millise auto tagasi toomise eest A mõistlikult tasu andmist lubas?
B tuleb A uksele tema kassiga kaks aastat hiljem. Kas A võiks väita, et tal on ammu juba uus kass võetud, mis ta selle vanaga enam teeb? Peab proovima tehingut tõlgendada ja otsustada, millise aja jooksul mõistlikult võttes oodatakse kassi koju saabumist.
9. Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati? Üldjuhul peab tasu liik ja suurus olema märgitud TAL tehingus. Kui seda tehtud ei ole, tuleb see liik ja suurus selgitada välja tehingu tõlgendamise teel. Üks võimalus on püüda välja selgitada, millist tasu keskmiselt sellise teo eest lubatakse.
10. Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut? Neid küsimusi reguleerib § 1006. Tagasivõtmisele ja muutmisele kehtib kaks olulist nõuet: esiteks peab see olema toimunud enne teo tegemist, teiseks tagasivõtmine või muutmine peab aset leidma samal viisil nagu tasu lubamine . Kui teo tegemiseks oli paika pandud mingi tähtaeg, siis eeldatakse, et tehingut muuta/tagasi võtta ei saa, kui tehingust endast ei tulene teisiti. Kui isik saab teada tasulubaduse muutmisest või tagasivõtmisest, siis temale see kehtib sõltumata sellest, kas see tehti talle samal teel, nagu ta esialgu tehti.
11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed? Tagajärg tuleneb §-st 1006 lg-st 3. Hüvitada tuleb tasu lubajal isikute kulutused, mis on kantud heauskselt tasu lubadusele tuginedes. Seda kuni lubatud tasu ulatuses. Tasu lubaja pääseb kulutuste hüvitamisest ainult siis, kui ta suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud või suutnud seda tegu teha. Siin võib olla jutt objektiivsest võimatusest, kuid võib tulla kõne alla ka subjektiivne võimatus tegu teha. Näiteks A lubab tasu 1000 eurot sellele, kes jookseb 100m kiiremini kui 10 sekundit. Nüüd peaks A tõendama, et sõltumata treenitusest ei suudaks ta seda teha.
12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? Seosed tekivad eelkõige juhul, kui pärast TAL-i sõlmitakse sama teo tegemiseks kellegagi leping. Seejuures on oluline teada reeglit, et lepingu sõlmimine teise isikuga ei lõpeta kuidagi TAL kehtivust kõikide teiste isikute suhtes. Vaieldav on isegi see, kas lepingu sõlmimine teise isikuga sama teo tegemiseks lõpetab TAL kehtivuse tema suhtes. Tuleb otsustada, kas tasulubadus jäi kehtima teise poole suhtes või mitte.
13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel? Teatud juhtudel võib isikul tekkida üheaegselt nõue nii VÕS järgi kui AÕS järgi. Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab. Aga mõlemat korraga ei saa nõuda. Leiutasu puhul tuleb silmas pidada, et nõude eelduseks on leiust teatamine, oma valdusse võtmine. Need tingimused ei pruugi alati olla täidetud TAL-i puhul. Nt B saab teada, et kass asub C käes, ja annab sellest A-le teada. Ta ei ole kassi oma valdusesse võtnud, seega leiutasu eeldused ei ole täidetud. Samal ajal võivad olla aga täidetud TAL-i eeldused.
14. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati avalikult tasu? Seda olukorda reguleerib § 1007. Üldine reegel on, et tasu saamise õigus on esimesena teo teinud isikul. Kui tegu tehakse samal ajal, siis tuleb tasu võrdselt jagada. Kui tasu on olemuslikult selline, et seda ei saa jagada, siis peavad teo tegijad heitma omavahel liisku. Liisu heitmise korraldamist seadus ei reguleeri.
15. Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine? § 1008. Teo ühine tegemine ei tähenda tingimata seda, et isikud oleksid selle omavahel kooskõlastanud. Oluline on lihtsalt see, et mitme isiku tegu oleks põhjustanud selle soovitud teo tegemise. Teo ühiste tegijate vahel jagatakse tasu õiglaselt – lg 1. Lg 2 järgi võib tasu lubaja keelduda seni tasu maksmisest, kuni tegijad pole kokku leppinud, kuidas jaotada. Võib olla ka tegu juhtumiga, kus tasu jagada ei saa, siis tuleb jällegi liisku heita (§ 83).
16. Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada kolmandat isikut? Kuigi tavaliselt tasu lubaja lubab tasu enda soodustamiseks , ei ole keelatud lubada avalikult tasu kolmanda isiku soodustamiseks. Kolmanda isiku soodustamise puhul peaks teo tegijal olema tasu lubaja vastu tasu nõue ja kolmanda isiku vastu käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise nõue. Kui tasu on lubatud tasuja enda soodustamiseks, siis võib juhtuda, et teo tegija täidab oma käitumisega ka käsundita asjaajamise õiguslikud alused. Siia juurde küsimus 17: Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest? Näiteks koera kadumine. A-l kaob koer ära, teeb TAL tehingu, lubab tagasitoojale 20 eurot. B leiab koera, koer näeb haiglane välja, laseb ta arstil üle vaadata, toidab koera, koer närib kingad katki. Tuleb välja, et B kulutused on hoopis 40 eurot. Kas B peaks oma nõudes piirduma 20 euroga või võib ta valida käsundita asjaajamise nõude, millega saaks ta 40 eurot nõuda? Tasu ja tegelikkuses tehtud tegu leidja poolt ei pruugi oma mahult kattuda. Kui A lubas tasu ka vahepealse toitmise ja muude kulude eest, siis on kattuvus täielik.
Üldine reegel: teo tegija peab piirduma selle summaga , mida avalikult lubati. Teo tegija peaks ise otsustama, kas lubatud summa on piisavalt suur, et õigustada selle teo tegema hakkamist ja võimalikke kulutusi. Ainult erijuhtudel, kus isik soodustas heauskselt teist isikut, teadmata, kui suurt tasu lubati, võiks talle erandkorras võimaldada nõudeid muul õiguslikul alusel.
18. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud isikule? A maksab B-le, kuigi teo tegi hoopis C. C-l on A vastu nõue kui teo tegijal, A-l on omakorda nõue B vastu alusetu rikastumise, täpsemalt soorituskonditsiooni alusel.
19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused? Konkurss on TAL-i alaliik . § 1009 lg 1 järgi on konkurss tasu avalik lubamine mingi teo parima tegemise eest. Konkursi alusel tasunõude tekkimiseks ei piisa ainult tasu lubadusest ja teo tegemisest, vaid lisaks on tarvis konkursi korraldaja otsustust võitja kohta ja ka konkursi tulemuste teatavaks tegemist.
20. Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused? Avaldus peaks sisaldama järgmisi tunnuseid: konkursi ese, teo tegemise või pakkumise esitamise viis ja tähtaeg, parima teo/pakkumise välja selgitamise tähtaeg ja kord - § 1009.
21. Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine? Esimene etapp on konkursiavalduse tegemine, mis oma olemuselt on TAL tehing. Teine etapp on pakkumiste esitamine, mida me saame lugeda ka ofertideks. Kolmas etapp on pakkumiste vastuvõtmine. Neljas etapp on parima pakkumise väljaselgitamine , mis samaaegselt kujutab endast ka aktsepti. Viimane etapp on konkursi tulemuste teatavaks tegemine, mida võib iseloomustada ka aktsepti jõustamisega.
3-2-1-30-12 kohtulahend konkursi kohta. Töökonkurside puhul kohalduvad VÕS §§ 1009 jj konkursisätted. RK arvates on võimalik, et konkursi tulemuseks on siis lepingusõlmimine ehk võitja väljavalimine või tähendab võitja väljavalimine lepingueelsete läbirääkimiste algust. Ehk siis võib konkurss olla sisustatud ka selliselt , et tasuks on läbirääkimiste alustamine võitjaga.
22. Missugused on konkursi korraldaja kohustused? §§ 1009-1012. Näiteks kohustus kuulutada välja võitja, kui konkursiavalduses ei ole jäetud õigust jätta võitja välja kuulutamata.
23. Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja vastu? Üks oluline reegel tulenevalt §-ist 1012 lg-st 2, on see, et konkursil osaleja ei saa vaidlustada konkursi korraldaja otsustusi ükskõik, millised need ka ei oleks. Küll aga peab oma kohustusi rikkunud korraldaja hüvitama selle kahju, mille ta on tekitanud konkursil osalejatele oma kohustuste rikkumisega - § 1012 lg 2 ls 2. § 101 lg 1 p 3 + § 115 lg 1 – kohustuse rikkumine . Või tuleks nõue kvalifitseerida § 1043, 1045 lg 1 p + § 880.
Kas kaitsta tuleb negatiivset või positiivset varalist huvi? Üldreegel on, et hüvitatakse üksnes negatiivset kahju, ehk kulutusi, mida isik tegi, et konkursil osaleda. Positiivse huvi kaitsest võiks rääkida vaid erandjuhtudel, kus konkursi korraldaja, kui ta ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks pidanud valima võitjaks just selle konkursil osaleja. Näiteks kui esitatigi 1 pakkumine, aga korraldaja ei kuulutanudki võitjat välja. Kahju hüvitamise nõude sisu moodustabki see tasu, mida konkursi avalduses lubati.
§ 1037 lg 1. Selle alusel on võimalik õiguserikkujalt nõuda rikkumise teel saadu välja andmist – ajaleht avaldas noore luuletaja luuletuse ilma loata. Paljudel juhtudel on õiguse rikkumise korral mõistlikum esitada nõue alusetu rikastumise alusel võrreldes kahju hüvitamise nõudega.
24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused? § 146 lg 1, mis reguleerib tehingust tuleneva nõude aegumist. Sellest saab järeldada, et tehingu teinud isiku tasunõuded aeguvad kolme aasta möödudes. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisel, mis omakorda muutub sissenõutavaks teo tegemisest. Konkursi puhul hakkab nõue aeguma võitja väljakuulutamisest. Kahju hüvitamise nõuded konkursi korraldaja vastu aeguvad samuti kolme aasta pärast (§ 146 lg 1).
Asja ettenäitamise õigus (VÕS §§ 1014-1017):
25. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused? Asja ettenäitamise võlasuhe tekib asja valdaja ja huvitatud isiku vahel, kes esiteks omab selle asja/dokumendi suhtes mingit nõuet või tahab veenduda, kas tal on asja/dokumendi suhtes mingi nõue või ei. Teiseks peab huvitatud isikul olema õigustatud huvi asja või dokumendi ülevaatamise suhtes. Kolmandaks peab huvitatud isik olema esitanud asja ettenäitamise nõude. Viimaseks peab ta olema andnud tagatise, kui seda on nõutud (§ 1017 järgi võib valdaja keelduda asja/dokumendi ettenäitamisest seni, kuni ei ole tasutud vastavad kulud või ei ole antud kohustuse vastu tagatist).
Riigikohtus on olnud asja ettenäitamise regulatsiooni kohta ka mõned kaasused . Seda regulatsiooni on kasutatud, et hankida teise menetluse jaoks tõendeid. 3-2-1-108-10 – dokumendid , mille ettenäitamist taotletakse, peavad olema piiritletud . Ei ole võimalik AS-ilt nõuda, et viimane näitaks ette viimase viie aasta paberimajanduse. 3-2-1-132-07 – ettenäitamise nõue ei tähenda, et asju või dokumente saaks oma valdusesse nõuda. 3-2-1-10-14 – raamatupidamisdokumentide ettenäitamise kohustuse vaidlus.
26. Mis on asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on sellise kohustuse subjekt ? Ettenäitamine peaks toimuma selles kohas, kus asi/dokument asub. Kumbki pool võib nõuda ettenäitamist muus kohas, kui selleks on mõjuvat põhjust (§ 1016). ettenäitamise kohustatud subjekt saab olla ainult otsene valdaja, mitte valduse teenija ega kaudne valdaja. Kui asi/dokument on juriidilise isiku juhtorgani käes, siis loetakse, et valdajaks on juriidiline isik.
27. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)? § 1017 ls 1. Mida see tähendab? See peaks tähendama õigustatud isiku vastutust ka asja/dokumendi juhusliku hävimise korral. Piisab sellest, kui asja ettenäitamine on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. A nõuab B-lt lehma ette näitamist, B toob lehma laudast välja ja samal hetkel sõidab lehmale otsa C. B-l on võimalik kahju nõuda A-lt. A vastutus põhineb põhjuslikul seosel ja süü ei ole asja juures oluline. B-l on samal ajal nõue ka C vastu. A ja C võivad olla kahju ühised põhjustajad. §§ 69 ja 137 lg 2 järgi C vastu. §-i 1017 lg 1 näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga.
Käsundita asjaajamise (KAA) õigus:
Käsundita asjaajamine – üks isik teeb midagi teise kasuks, ilma et tal oleks selleks kohustust. Kaks eesmärki: peaks soodustama seda, et inimesed üksteist vastastikku abistavad, teisalt peaks see kaitsma ka soovimatu abi osutamise vastu.
28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Mitteehtsat KAA-d võib nimetada ka asjaajamiseks enda huvides. Peamine eristamise alus? Eristamine sõltub asjaajaja tahtest, kui tal on tahe tegutseda teise isiku kasuks, on tegemist ehtsa KAA-ga, kui tahe puudub on tegemist mitteehtsa KAA-ga. Ehtne jaguneb õigustatud ja mitteõigustatud KAA-ks. Mitteehtne jaguneb ekslikuks ja lubamatuks KAA-ks. Olenevalt KAA liigist on kohati võimalik kasutada ka muid instituute nt alusetu rikastumine jne. Õigustatud KAA eeldused tulenevad §-st 1018 – asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja; tal peab olema olnud TAHE teist isikut soodustada; tal puudub kohustus võõrast asja ajada – need kolm on õigustatud KAA obligatoorsed eeldused. Lisaks obligatoorsetele on ka vajalik ka üks kolmest alternatiivsetest eeldustest: 1) soodustatu heakskiit ; 2) soodustatu huvi ja avaldatud või eeldatav tahe asjaajamise vastu; 3) vastav asjaajamine oli oluline avalikes huvides. Kommunaalteenuste tarbimine ilma lepinguta on kommunaalteenuste asjaamine tarbija kui soodustatu jaoks (3-2-1-25-08; 3-2-1-181-15 – de facto juhatuse liikme tegutsemine võib kujutada endast vastava äriühingu asjaajamist).
MÕKAA eeldused: peavad esinema kõik 3 obligatoorset eeldust aga ei esine ühtki alternatiivset. Samad eeldused nagu õigustatud KAA puhul. Tiskre elurajoonis MTÜ, mis pakkus mingit teenust (mänguväljak, tänavavalgustus , teehooldus). Esitati hagi tuginedes KAA sätetele. Kostjate vastuväited: mina õhtuti väljas ei käi, milleks mulle tänavavalgustust, mänguväljakul ma ka mängimas ka ei käi, mis mul sellest, et ülejäänud teed hooldatakse HENCE pole õigustatud KAA. Hagid jäid kõik rahuldamata.
Mitteehtsa liigid ekslik ja lubamatu. Ekslik § 1026 lg 1 – isik arvab , et ajab enda asja aga ekslikult ajab hoopis teise isiku asja. Nt A künnab põldu pidades kogu maalappi enda osaks aga hiljem tuleb välja, et mingi osa sellest kuulus B-le. Lubamatus § 1026 lg 2 – isik on teadlik, et tegemist on võõra asjaga, aga ajab seda nagu enda oma. A varastab B auto ja et vargust varjata värvib auto üle, tegelikult teab, et omand kuulub teisele isikule aga üle värvides tegutseb enda kasuks. Ei eksliku ega lubamatu puhul pole isikul TAHET tegutseda teise isiku kasuks!
29. Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus? Kõigepealt soodustatu varade huvide kaitseks tegutsemine, aga ka tema elu või tervise kaitseks tegutsemine. Asja ajamiseks võib olla nt teise isiku kohustuse täitmine, tehingu tegemine ja võiks pidada ka seda, kui asjaajaja tegutseb vältimaks soodustatu vastutuse tekkimist kolmandate isikute ees või vastutuse ulatuse suurenemise eest. A sõidab autoga mööda teed, talle hüppab ootamatult ette jalakäija, A ei taha otsa sõita, keerab järsult rooli ja sõidab vastu puud. 3-2-1-168-14. Mida osalisuse nõue tähendab? Ridaelamu põlemise kaasus: A näeb,et tema naabri B ridaelamuboks põleb ja läheb kustutama, B ei saa öelda, et sa ajasid minu asja vaid tegelt enda asja sest tuli oleks ka sinuni jõudnud (sama tahte kohta).
30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus ? Tahtluse puhul peab teadma, et tegemist on võõra asjaga ja teiseks peab ta kasvõi osaliselt tahtma teist isikut soodustada. 3-2-1-1-15. Võib olla, et asjaajaja ei tunnegi soodustatut või kui ta eksib soodustatu isikus. Nt A võtab oma hoole alla B koera (arvatavasti), hoolitseb jne aga tegelt kuulub koer C-le, õiguslikud tagajärjed tekivad ikkagi A ja C ehk tegeliku soodustatu suhtes.
31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? Objektiivses mõttes on tegemist siis, kui kolmandale kõrvalseisvale isikule on selge, et asjaajaja tegutseb teise isiku kasuks. Sellisel juhul eeldatakse võõra asjaajamise tahet, kui ajaja oli teadlik, et asi on võõras. Tahet saab eeldada alati juhul, kui asjaajaja teadis, et ajab võõrast asja. Subjektiivse puhul pole väliselt aru saada, et isik ajab teise isiku asja. Neutraalse teo puhul peab vaidluse korral asjaajaja ise tõendama, et tal oli tahe tegutseda teise isiku kasuks.
32. Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)? Kui aluseks on leping, siis ei saa kasutada KAA sätteid, sellisel juhul on poole kohustus tegutsemiseks lepingulisel kujul olemas. Lepinguliste kõrvalkohustuste täitmiseks pole KAA. ÄRA vaata 3-2-1-44-11 VAID 3-2-1-23-16. Viimasest lahendist tuleneb selgelt, et kui lepingu täitmisega on soodustatud kolmandat isikut, ei ole lepingupoolel võimalik tema vastu esitada nõudeid EI KAA ega alusetu rikastumise alusel. Seadusest tulenev kohustus välistab KAA sätete kohaldamise (nt vanemad ei saa lapselt küsida KAA nõude alusel kogu raha välja, mille nad on 18 aasta jooksul kulutanud). Nt solidaarvõlgnik, kes täidab ülejäänud kahe osas ka (täies ulatuses) võlamakse, ei aja sellega teiste võlgnike asja, vaid saab nõuda teistel alustel (saab võlausaldaja nõude endale va teda puudutavas osas). 3-2-1-33-13, RK leidis, et kui korteriomanikele osutatakse ilma lepinguta vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nõuded KAA alusel on võimalikud, aga kõik omanikud vastutavad osavõlgnikena, mitte solidaarvõlgnikena. Peaks kehtima ka siis, kui asjaajaja oleks teinud midagi tervikuna selle kinnisasja parandamiseks, ka siis ei saaks ühte korteriomanikku käsitleda solidaarvõlgnikuna. Kahjuhüvitamise nõuete puhul aga on kannatanul võimalik nõuda kogu kahju hüvitamist omal valikul ühelt korteriomanikult.
33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks? Kulutusi teinud isik ei saa esitada nõudeid selle kolmanda isiku vastu (eelmises vastuses ka selle kohta).
34. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? Huvi olemasolu tuleb hinnata objektiivselt, kas oli soodustatu huvides või mitte. Kui soodustatu on avaldanud soovi asjaajamiseks, tuleb huvi olemasolu eeldada. Soovi avaldamine võib avalduda ka tasu avaliku lubamise teel. Kust läheb piir, millal soodustatu ja asjaajaja on sõlminud lepingu asja ajamiseks ja millal saab käsitleda lihtsalt soodustatu poolt avaldatud tahtena. NT A upub ja karjub appi, B hõikab kaldalt “Olgu, ma tulen!”. Kas see on leping? Kas isikutel oli tahteavaldusi vahetades soov saada õiguslikult seotuks? Kui B A-le appi läks siis vaevalt, et ta soovis olla lepinguga kohustatud A päästmiseks. Kui soodustatu on piiratud teovõimega isik, siis hindame tema huviks aga seadusliku esindaja tahet! Heakskiit erineb avaldatud tahte kindlakstegemisest sellepoolest, et heakskiitu ei saa anda enne, kui asja on hakatud ajama vaid alles pärast seda, kui asjaajaja on asunud asja ajama või on juba lõpetanud.
35. Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale tahtele ja mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus? Kas soodustatu oleks mõistlikult võttes, teades kõiki asjaajamise aspekte, sellega nõustunud? Soodustatu tahet võiks eeldada siis, kui asjaajamine oli tema väga selgetes ja hästi mõistetavates huvides. Viib auto remondikotta ja on vahetatud ära ka piduriklotsid, kui viis muuks asjaks remonti. Kas remontija saab öelda, et ma vahetasin avalikes huvides ära, muidu oleksid avarii teinud? Pigem vist mitte. Eeldatava tahte kindlakstegemisel võib hinnata ka asjaajaja isikuomadusi. Võib olla olukord, kus asja ajamine on soodustatu huvides ja tahe ka eeldatav aga MITTE selle konkreetse ajaja poolt.
36. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed? Heakskiit peab olema antud pärast asjaajamise üle võtmist või asja ajamise lõppemist. Olemuselt on ühepoolne tehing, kus on vaja täielikku teo- ja otsusevõimet, et tehing koheselt kehtiks. Sellest ei saa taganeda , seda ei saa tühistada ainult sellepärast, et soodustatu pole lõpptulemusega rahul.
37. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida? Loogiliselt on vaja kontrollida siis, kui pole heakskiitu ega huvi+tahet alternatiivsetest eeldustest. Seaduses näitena toodud ülalpidamiskohustuse täitmine, kuigi see pole ainuke. 3-2-1-67-15. KOV osutas A-le sotsiaalteenust ja pärast esitas nõudeid A pereliikmete vastu, kes oleks justkui kohustatud A-d üleval pidama (nt RK leidis, et sellise teenuse osutamine võib olla B asjaajamine avalikes huvides).
38. Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed? §-st 1020 tuleneb, et asjaajaja peab esimesel võimalusel (kui võimalik siis juba enne asjaajamisele asumist) selgitama välja soodustatu seisukoha selle tegevuse suhtes. Kohustusest saab rääkida eelkõige ehtsa KAA puhul, sest eksliku või lubamatu puhul ei saa rääkida, et asjaajaja hakkaks soodustatut teavitama. Soodustatu seisukoha väljaselgitamine pole nõutav AINULT siis, kui eelnev teatamine pole võimalik soodustatut või avalikke huve kahjustamata VÕI kui sellist teavitamist ja seisukoha küsimist ei saa mõistlikult oodata asjaajajalt. Õigustatud KAA ei muutu sellest mitteõigustatuks, OLULINE TEADA! Kui on aga tegemist mitteõigustatud KAA-ga siis teavitamiskohustuse rikkumine tähendab, et asjaajajat loetakse pahauskseks.
39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab ajaja oma tegutsemise katkestama, va juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega , siis peab jätkama.
40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt? Üldreegli järgi ei pea ei soodustatu ega asjajaja olema teo- ega otsusevõimeline, põhimõtteliselt on võimalik, et 5-aastane A ajab hullumeelse B asja. Erandjuhtumid, kui omavad tähtsust: 1) kui on tegemist heakskiiduga; 2) tahte avaldamisel on oluline, et see kehtiks ilma seadusliku esindaja nõusolekuta . § 1022 lg 5 – selle järgi piiratud teovõimega asjaajaja vastutab tekitatud kahju eest üksnes deliktiõiguse järgi.
41. Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)? Kui asjaajaja ajamise käigus midagi saab, peab ta selle soodustatule välja andma. Viide §-le 626 ütleb, et ajaja peab välja andma selle, mille oleks pidanud andma välja siis, kui nende vahel oleks sõlmitud teenuse osutamise leping. Kui ajaja saadut välja ei anna on 1) soodustatul täitmise nõue; 2) võimalik on ka kahjuhüvitamise nõue § 115 ehk üldsätte järgi.
42. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist? 1) kulutuste hüvitamise nõue ja 2) kohustusest vabastamise nõue (§-st 1023 lg 1 – tuleb hüvitada vajalikud kulutused mõistlikus ulatuses). Lg 3 järgi on oluline, et ajajal oli plaan kulutuste hüvitamist nõuda juba asjaajamise ülevõtmisel. Vabastamine tähendab, et ajaja nõuab, et soodustatu täidaks tema eest asjaajamisega seoses tekkinud kohustuse. 3-2-1-118-14, kaasuses kujutas asjaajamine endast üüritud ruumide remonti, üürnik asjaajaja, üürileandja soodustatu. Kulutusi on võimalik vähendada selles ulatuses, milles asjaajaja need kulutused osaliselt ise ära tarbis.
A ja B hakkavad koos elama, A teenib elatist, tasub arved jne, B hoiab kodu korras. Kui kooselu lõpeb, nõuab A B-lt tehtud kulutuste hüvitamist. Sellist nõuet kohus üldiselt ei rahulda. Kindlaks tuleb teha, kas A-l on algusest peale olnud tahe saada kulutuste hüvitamist juba asjaajamise ülevõtmisel - § 1023 lg 1, lg 3.
43. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu? § 1023 lg 2 + lg 3. Oluline on, et tasu nõudja on tegutsenud majandus- või kutsetegevuse raames. Asjaajajal peab olema soov saada tasu juba asjaajamise ülevõtmisel, kolmanda eeldusena ei tohi asjaajajal olla tasunõuet lepingu alusel kolmanda isiku vastu. Tasu võib nõuda mõistlikus suuruses. Kui A ja B on sõlminud omavahel mingi teenuse osutamise lepingu 100 euro väärtuses ja tuleb välja, et tehing on tühine, siis ei pea tasu nõudmisel lähtuma kokku lepitud summast , vaid mõistlikust summast.
44. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses? § 1025. Eeldused: esiteks peab asjaajaja olema tegutsenud soodustatut vahetult ähvardanud ohu tõrjumise eesmärgil. Teiseks kahju peab olema tekkinud ohu tõrjumisele või ohule iseloomuliku riski realiseerumise tulemusena. Kolmandaks asjaajaja ei saa nõuda sama kahju hüvitamist kolmandalt isikult, nt tööandjalt või kindlustuselt. Mis on oluline oht? Selleks pole olukord, kus soodustatu üks ese on hävimise ohus. Millal on tegemist ohule iseloomuliku riski realiseerimisega? Kui A tassib B põlevast majast asju välja ja saab selle käigus põletada, siis on ohule iseloomulik oht. Kui A-d hammustab selle käigus B koer, siis ei ole siin tegu ohu iseloomuliku realiseerumisega.
45. Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi? Lg 2 – kui asjaajaja tegutses ühtlasi enda huvides, siis tuleb ka kahju hüvitise ulatuse kindlaks tegemisel sellega arvestada ehk hinnata tagajärgesid, mis ähvardasid asjaajajat ennast. § 139 – annab aluse kahju hüvitise vähendamiseks kannatanu osa tõttu kahju tekkimisel.
A näeb, et B-d ründab suur kuri koer. Ta läheb B-d päästma ja saab ise hammustada. Kas tal on nüüd päästetu vastu kahju hüvitamise nõue? Siin on A õigustatud käsundita asjaajaja ja võib nõuda kahju hüvitamist. Kõne alla võib tulla ka § 139 järgi kahju hüvitamise suuruse vähendamine.
46. Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt? § 1022 lg-d 1 ja 2. Õigustatud asjaajamise korral peab olema asjaajaja hoolas. Üldreeglina vastutab asjaajaja § 1022 lg 1 järgi hooletusest põhjustatud kahju eest. Lg 2 teeb erandi juhuks, kui asjaajamine oli oluline soodustatu vahetult ähvardava ohu tõrjumise eest, siis vastutab asjaajaja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Asjaajaja hooletus on see, millest piisab vastutuse tekkimiseks.
47. Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? Pahauskne on selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et õigustatud käsundita asjaajamise alternatiivseid eeldusi ei ole. § 1024 lg 1 järgi on selline asjaajaja kohustatud kõrvaldama asjaajamise tagajärjed ja hüvitama sellest asjaajamisest tekkinud kahju.
Kahju võib jaguneda kaheks: üks kahju on see, mis tekib asjaajamisest kui sellisest. Teine kahju on aga selline, mis tekib asjaajamise käigus või lisaks asjaajamisele.
48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt? § 1024 lg 2 – heauskne on selline asjaajaja, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et õigustatud käsundita asjaajamise eeldusi ei esine. Tema vastutuse standard tuleb paika panna § 1024 lg 2 järgi. Ls 1 alusel tuleb tal hüvitada hooletusest põhjustatud kahju. Sama lõike teise lause järgi kui asjaajaja tegutses soodustatut vahetult ähvardava ohu tõrjumise eesmärgil, vastutab ta ainult tahtluse ja raske hooletuse järgi.
Teabe andmise kohustus ja välja andmise kohustus.
49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? § 1024 lg 4. Nõuded saavad tekkida ainult heausksel asjaajajal. Pahausksel asjaajajal nõudeid ei teki. Heausksel asjaajajal võivad tekkida nõuded alusetu rikastumise õiguse alusel. Saame kohaldada kas soorituskondiktsiooni või mingisugust mittesoorituskondiktsiooni liiki. Heauskseks ei saa pidada sellist asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahet, kuigi tal see võimalus oli (3-2-1-158-13).
50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded? Käsundita asjaajamisest tulenevate nõuete puhul ei kohaldata üldist 3-aastast aegumistähtaega, vaid 10-aastast (TsÜS § 149 ls 1).
Alusetu rikastumise (AR) õigus:
Alusetu rikastumisega on tegemist juhul, kui üks isik saab endale midagi teise isiku arvelt. Väljaandmise nõue ehk kondiktsioon on suunatud sellele, et rikastunud isik selle asja tagasi annaks.
Saame kõige laiemas mõttes eristada soorituskondiktsioone ja mittesoorituskondiktsioone. Neid eristab soorituse olemasolu. SK-d saame kohaldada siis, kui üks isik on rikastanud teist soorituse tegemise kaudu. MSK-d käivad kõigi muude juhtumite kohta, kus rikastumine on toimunud muul viisil kui soorituse tegemise teel.
Millises omavahelises suhtes on KAA õigus ja AR õigus? Kas ja mis liiki KAA puhul on võimalik kohaldata AR õigust ja millal mitte?

• ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata.
  
• MÕKAA puhul § 1024 lg 4: pahauskse puhul ei ole AR õigust, heauskse puhul on.
  
• Ekslik asjaajamine – soorituskonditsiooni olla ei saa, aga mittesoorituskonditsioon võib olla.
  
• Lubamatu asjaajamine – MSK on võimalik, aga praktikas selleni üldiselt ei jõuta.
  

Kaasust tuleb alustada ÕKAA kontrollimisest.
Kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik kvalifitseerida viiel võimalikul alusel.
51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni (SK) eeldus, mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid ? § 1028 . Võlgniku rikastumine võlausaldaja arvelt, teiseks rikastumine peab olema toimunud soorituse teel, kolmandaks õigusliku aluse puudumine soorituse tegemiseks. § 1028 lg 2 järgi võib öelda, et SK-l on ka kolm negatiivset eeldust, mille puhul SK-d ei kohaldata, isegi kui eeldused on täidetud:

• Mittetäieliku kohustuse täitmine;
  
• Aegumine;
  
• SK rakendamine ei tohi tekitata vastuolu tehingu tühisust ette nägeva sätte või selle sätte eesmärgiga.
  

Rikastumine tähendab seda, et võlgnikule peab olema midagi üle antud ja ta on saanud varalist kasu. Näiteks mingi õiguse saamine, omandi või nõude saamine, võlatunnistusega antud nõudeõigus, ka valduse saamine, õiguspositsiooni saamine kinnistusraamatus või ka kohustusest või koormatisest täielik või osaline vabanemine .
Soorituseks võib pidada üldistatult teadlikku ja eesmärgipärast võõra isiku vara suurendamist. RK on oma praktikas soorituse mõistet oluliselt kitsendanud. 3-2-1-111-11, kus on öeldud , et SK kohaldamine on välistatud, kui hageja ei tahtnud täita mingit temal lasuvat kohustust. Teisiti öeldes sooritusega on tegemist siis, kui VU peab silmas mingit temal lasuvat kohustust, mida ta üritab sooritusega täita. 3-2-1-122-14, kus RK leidis, et hagi rahuldamisel SK alusel peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi kohustuse täitmisena.
Tüüpilisemad juhtumid: kõige levinum on tühiste ja tühistatud lepingute tagasitäitmine, teiseks valele isikule tehtud soorituste välja nõudmine , kolmandaks kokkulepitust suuremas ulatuses tehtud soorituste hüvitamise nõuded. Kokkuvõttes olukord, kus sooritus väljub kokkulepitu raamest.
Kui tegemist on tühise või tühistatud teenuse osutamise lepinguga, on asi keeruline. Sellisel juhul võib olla samaaegselt SK eeldustega täidetud ka KAA eeldused. Tekib küsimus, kumba kohaldada. TsÜS ütleb umbes nii, et tühised lepingud tuleb tagasi täita AR alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega KAA võib olla see koht, kus seaduses on sätestatud teisiti. Tühiste või tühistatud teenuse osutamise lepingute puhul viib KAA regulatsiooni kohaldamine üldiselt õiglasemate tulemusteni, kui AR kohaldamine.
52. Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad juhtumite grupid)? Kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või see langeb hiljem ära, siis õiguslik alus puudub.
Kohustuse puudumine tuleb kõne alla siis, kui sooritus tehakse valele isikule või tehakse ekslikult topelt sooritus või liiga suures ulatuses. Võimalik ka see, et isik peab end ekslikult kohustatuks sooritust tegema, kuigi ta tegelikult seda ei ole.
Kohustust ei teki – tühiste ja tühistatud lepingute sõlmimise juhtumid.
Kohustus langeb hiljem ära näiteks pooltevahelise kokkuleppe alusel, kui sooritus tehakse pärast äratuntava tingimuse saabumist või kohustuse täitmise lõpptähtpäeva saabumist.
53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid? SK tähendus ilmnebki kõige vahetumalt juhtumitel, kus kehtiva käsutustehingu tõttu on soorituse tegija ehk VU kaotanud oma omandiõiguse ja ei saa nõuda seda tagasi vindikatsioonihagiga. Just SK võimaldab muuta kinnistusraamatu kannet.
54. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral? § 4 sätestab, mis on mittetäielik kohustuse täitmine. Isik, kes on täitnud mittetäieliku kohustuse, ei saa tulla seda tagasi nõudma SK alusel tuginedes sellele, et tegelikult ei oleks võlgnik saanud nõuda selle täitmist.
55. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral? Kui isik täidab kohustuse olukorras, kus ta tegelikult oleks võinud tugineda aegumisele ja mitte seda täita, siis ei saa ta hiljem tugineda sellele, et ta ei pidanudki seda täitma ja ei saa nõuda SK alusel tagasi.
56. Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga? Me peame hindama seda sätet ja selle eesmärki, mille tõttu vastav tehing on tühine või tühistatud. Selle hinnangu kaudu tuleb otsustada, kas tagasitäitmine oli selle sätte eesmärgiks või mitte.
A on raskes majanduslikus olukorras ja B kasutab seda ära, sõlmib A-ga üürilepingu . Kui tuleb välja, et ÜL ei kehti raske olukorra ärakasutamise tõttu, siis peame hindama kehtivust välistava sätte eesmärki. Võib vabalt olla, et B ei pea eluruumi tagasi andma. Küll aga ei saa A tasuta elada korteris , vaid peab maksma keskmist üüri.
57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? § 1029. A müüb B-le kassi. Pärast lepingu sõlmimist ütleb A B-le, et tasu raha hoopis C-le. Tegemist on kolmnurksuhtega, kus A ja B vaheline suhe on kattesuhe, B ja C vahelist suhet nimetatakse täitmissuhteks. Lisaks on mingi suhe tõenäoliselt ka A ja C vahel – see on valuutasuhe. § 1029 reguleerib olukorda, kellelt saab B oma raha tagasi nõuda juhul, kui see müügileping ei kehti. Säte ütleb, et tagasitäitmine on võimalik ainult kattesuhte raames. Ehk siis B saab oma raha tagasi nõuda sellises olukorras üksnes A-lt. Täitmissuhte raames tagasinõuet võimalik esitada üldreeglina ei ole. Õiguskirjanduses on leitud, et erandjuhtudel võiks kaaluda B nõuet täitmissuhte raames, kui C oli pahauskne, ehk kui ta teadis täitmist vastu võttes, et kattesuhe ei kehti, või kui puudusega on ka A ja C vaheline valuutasuhe, mida koosmõjus kattesuhtega võiks nimetada topeltkonditsiooniks. Need erandid ei ole veel kinnitust leidnud.
58. Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral, kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab üksnes kolmas isik? § 1030. Näiteks sama kaasus, mis eelmises küsimuses. Ainult A annab kassi omandi hoopis üle C-le. Nüüd A ja C vahel täitmissuhe, B ja C vahel valuutasuhe. Kui müügileping ei kehti, siis kellelt ja mida saab A tagasi nõuda? Lg 1 ütleb, et A-l on võimalik nõuda tagasi kassi C-lt või raha B-lt. See on leping kolmanda isiku kasuks. Kas siin on peetud silmas ehtsat lepingut kolmanda isiku kasuks või mitte? Kommentaarides on leitud, et kõnealune säte reguleerib just ehtsa kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu tagasitäitmist. Ehk siis jutt on olukorrast, kus C-l on A vastu täitmisenõue. Kellele siin A tegi kassi üleande soorituse? Ehtsa lepingu puhul tegi ta soorituse C-le ja ilma § 1030 lg-ta 1 ei oleks A-l võimalik esitada nõuet B vastu.
A nõude suhtes ei saa pidada B-d ja C-d solidaarvõlgnikeks, sest nagu näite puhul ilmneb, on B ja C kohustuse sisu erinev. Üks peab üle andma kassi, teine raha. A-l on õigus valida, kumma isiku vastu ta nõude esitab. Seda valikuvabadust kinnitab ka RK lahend 3-2-1-136-08.
§ 1030 lg 2 – kaitseb heauskset lepingupoolt. Kui B oli heauskne ja ei teadnud ega pidanudki teadma kattesuhte puudusest, siis on A-l üksnes nõue C vastu.
59. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovutamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub , et nõuet polnud olemas? § 1031. A-l on nõue B vastu. A loovutab selle nõude C-le. Pärast seda B täidab C-le kohustuse ära. Nüüd tuleb välja, et A-l ei olnudki B vastu nõuet. § 1031 reguleerib seda, kellelt võib B nüüd oma raha tagasi nõuda. B-l on nõue nii C kui ka A vastu (nii soorituse saaja kui ka võlausaldajaks peetud isik). § 1029 ja § 1030 on sageli kohtupraktikas lahendamist leidnud normid, § 1031 mitte nii väga.
60. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andnud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust? A müüb B-le C auto, esinedes seejuures C esindajana. Olukord, kus A annab B-le auto, B maksab raha, aga A seda raha C-le ei anna. Kellelt mida B nõuda saab? Üldise käsitluse järgi loetakse C rikastunuks ainult siis, kui A oleks talle saadu üle andnud. Sooritusega pole probleemi, kui B teadis, et A-le kui esindajale raha andes tegi ta soorituse C-le. Tekib soorituskonditsiooni nõue C vastu. Lõpuks ei ole B-l nõuet C vastu, sest C pole rikastunud. C saab auto B-lt tagasi. B-l ei ole ka A vastu soorituskonditsioonist tulenevat nõuet, sest B ei ole A-le sooritust teinud. B-le jääb üle võimalus esitada A vastu kahju hüvitamise nõue TsÜS § 130 järgi.
61. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist? Küsimus on selles, kas see, kes soorituse tegi, võiks soorituse tagasi nõuda, sest selle soorituse tegemise aeg ei olnud veel käes? VÕS sellist asja ei reguleeri. Õiguskirjanduses on leitud, et soorituse edasi-tagasi liigutamine ei ole mõistlik ja § 1028 järgi A-l B vastu soorituskonditsiooni nõuet ei ole ja siin võib viidata hea usu põhimõttele.
62. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse? A ja B lepivad kokku, et A teeb B korteris remonti. Lepivad kokku ka hinnas 1000€. Nüüd läheb A C juurde ja ütleb, et B maksab ilmselt 1500€ ja C teeb remondi ära. Küsimus selle kohta, kas C-l võiks olla B vastu 1500€ saamise nõue? Probleem just juhtudel, kus C mõistab asja teisiti ja soodustab B-d. Selle küsimuse kohta on leitud, et lahendus peaks sõltuma sellest, kuidas sai asjast aru B. Kui ta sai niimoodi aru, et ta saab soorituse lepingu alusel A-ga, siis ei ole ka C-l B vastu nõuet. Kui ta sai aru, et just C on see, kes teda soodustab, siis võiks C-l nõue B vastu olla. Kuna A ja B leppisid omavahel kokku remondi tegemises ja hinnas, ei pidanud B teadma, et C ei ole A poolne sooritus. Seega on nõue esindusõiguseta tegutsenud isiku vastu.
63. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu? B on üürnik, C on üürileandja, B-l on sugulane A, kes on asjast aru saanud, et B-l on tekkinud üürivõlg C ees. A otsustab heast tahtest võla ise C-le ära maksta. Tuleb välja, et B-l tegelikult ei olnudki võlga C ees. Kellelt ja mis alusel võiks A summa tagasi nõuda? A ei saa C-lt raha tagasi, sest ta ei ole teinud C-le sooritust, kuigi C on rikastunud. A ei ole ka B-le teinud sooritust. Sooritus on teadlik teise isiku soodustamine, pidades silmas mingi endal lasuva kohustuse täitmist. A makset C-le loetakse B soorituseks C-le. Seega on B-l tekkinud C vastu soorituskonditsioonist tulenev tagasitäitmisnõue. Ainus võimalus, kuidas A saaks esitada nõude on õigustatud käsundita asjaajamise alusel. Oma käitumisega on ta tekitanud nõude B-le C vastu. Nõude tekitamine on teise asja ajamine ja selle tõttu võiks A ÕKAA alusel raha tagasi nõuda.
Kui tegelikult võlg oli olemas, siis B kohustus loetakse täidetuks. Nüüd on A-l B vastu nõue KAA järgi, kus siis tuleb vaadata, kas ta oli heauskne või pahauskne – vastavalt § 1023 lg 1 või § 1024 lg 4.
64. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik? A arvab, et tema koer hammustas B-d. Maksab B-le 100€ hüvitiseks. Pärast tuleb välja, et B-d hammustanud koer oli hoopis C oma. Kõik SK eeldused on täidetud, saab selle alusel tagasi nõuda. B-l on jätkuvalt kahju hüvitamise nõue C vastu.
Kirjanduses on siiski avaldatud seisukoht, et juhtumid, kus B muutub vahepeal maksejõuetuks ja A ei saa enam raha tagasi nõuda temalt, siis kas A-l võiks olla nõue C vastu? Kui vaadata KAA või AR sätet, siis selle alusel tegelikult nõuet ei ole, kirjanduses siiski arvatakse, et võiks lubada ümber suunata C soorituseks B-le, et seega on A sooritus C eest. Siis võiks A-l olla C vastu nõue § 1041 regressikonditsiooni alusel.
65. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse ) instituutiga? Võlatunnistus on üks valdkond, kus RK praktika on läinud nii ekliptiliseks. Pole enam lihtne mõista, mis need võlatunnistused üldse on ja mis tähendus neil peaks olema. Nii palju võib üldistada , et deklaratiivne võlatunnistus peaks omama üksnes ümbertõestamise väärtust, konstitutiivne võlatunnistus loob iseseisva abstraktse kohustuse. Kui mõelda nende seosele soorituskonditsiooniga, siis deklaratiivsel võlatunnistusel seost ei olegi. Abstraktse puhul on RK leidnud, et sellega antud nõudeõigust on võimalik tagasi nõuda soorituskonditsiooni alusel. Erinevus deklaratiivse ja konstitutiivse puhul seisneb selles, et viimase puhul ei saa võlgnik hakata tõendama nõude puudumist, vaid kui ta tahab sellest vabaneda , siis ta peab ise esitama hagi ja nõudma SK alusel välja võlatunnistuse alusel antud võlaõiguse .
3-2-1-124-14, 3-2-1-25-15 – RK märkis, et juhul kui dokument kannab pealkirja „konstitutiivne võlatunnistus“, ei tähenda see seda, et ta ka sisu poolest seda oleks. Riigikohus ei ole veel üheski lahendis võlatunnistust konstitutiivseks tunnistanud.
66. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese), mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu ning kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda? Kui oleme kindlaks teinud, et kõik SK eeldused § 1028 järgi esinevad, siis mida võib võlausaldaja võlgnikult nõuda? Keskse tähendusega § 1032, mille lg 1 esimene lause ütleb, et üleandja võib saajalt nõuda tagasi saadu ja sellest saadud kasu. Saadu on see, mille üleandja eelnevalt alusetu sooritusega võlgnikule andis. Tühiste müügilepingute puhul on selleks asjaks omand ja valdus , kinnisasjade puhul kinnistusraamatus õiguslik positsioon.
Hüvitisena omandatu üleandmine - § 1032 lg 1 teine lause, mille järgi laieneb väljaandmisnõue ka sellistele esemetele, mis astuvad saadu asemele. Eelkõige võib siin rääkida kindlustushüvitistest või kahju hüvitistest.
Kui A on müünud B-le auto ja tühistab müügilepingu olulise eksimuse tõttu, AÕL ja KL on ikka kehtivad. C on põhjustanud auto hävimise, maksab B-le välja kahju hüvitise, siis see hüvitis on auto asemele astunud, siis A saab nüüd seda hüvitist nõuda.
67. Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on kolmanda isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda? See küsimus on eelmise küsimuse jätkuks – olukord on sama, kuid C ei ole veel B-le kahjuhüvitist välja maksnud. Sellisel juhul võiks asuda seisukohale, et A-l on B vastu nõue, et B loovutaks talle oma kahju hüvitamise nõude C vastu. Selline nõue võiks piirduda või olla sama suur, kui maksimaalselt hüvitis § 1032 lg 2 järgi, mis kohustab hüvitama saadu väärtust, kui asja ennast ei saa tagasi anda.
68. Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral? Saaja on pahauskne siis, kui ta soorituse saamise ajal teadis või pidi teadma, et sooritusel õiguslik alus puudub ehk siis eksisteerivad alused soorituse tagasi saamiseks. Saaja võib saada ka pahauskseks pärast soorituse saamist, lähtuda võib seadusliku esindaja teadmisest või teadma pidamisest.
Pahausksuse tekkimise momendi tuvastamisel ei ole oluline see, millal A sai kätte tehingu tühistamise avalduse, vaid see, millal ta sai teada nendest asjaoludest, mis annavad aluse tehing tühistada ja saadu tagasi nõuda.
69. Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem? Välja võib tuua neli tagajärge. Ta ei saa tugineda rikastumise ära langemisele (§ 1033 lg 1). Ta ei saa nõuda soorituse esemele tehtud kulutuste hüvitamist (§ 1033 lg 2). Ta peab andma välja kasu, maksma intressi ja hüvitama saamata jäänud tulu (§ 1035 lg 3). Ta peab hüvitama eseme süülise kahjustamise korral ka tekkinud kahju (§ 1035 lg 4). § 1035 lg 4 kui kahju hüvitamise erikoosseis on huvitav, sest see kohustab hüvitama kahju, mille isik on tekitanud oma enda asjale. Nt A müüb B-le auto, ajal kui B on sõiduki omanik, saab auto kahjustada. A-l on nüüd müügilepingu tühistades B vastu § 1035 lg 4 järgi nõue.
70. Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada? § 1032 lg 2. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasitäitmise tekkimise ajal.
Näide, kus C vastutas auto hävimise eest ja maksis hüvitise välja, siis A-l on võimalik nõuda § 1032 lg 1 II lause alusel hüvitise välja maksmist või § 1032 lg 2 väärtuse hüvitamist.
Näide: A müüs B-le ehituspalke, B ehitas maja, aga see põles maha. Nüüd A tühistab müügilepingu ja nõuab palke tagasi. § 1032 lg 2 järgi peaks B hüvitama väärtuse, aga kõik on maha põlenud. Võiks kaaluda § 1033 lg 1 alusel rikastumise äralangemist. Sellele saab tugineda ainult väga erijuhtumitel. Selline grupp, kus rikastumise äralanagemisele saab tugineda, on väga kitsas .
§ 1034 lg 1 – tühiste ja ka tühistatud vastastikuste lepingute tagasitäitmisel rikastumise äralangemist ei arvestata. See reegel välistab suures ulatuses § 1033 lg 1 rakendamise. § 1034 lg 1 sisaldab erandeid : piiratud teovõime või ähvarduse ja vägivalla tõttu saadu.
Millal ei ole võimalik saadut selle omaduste tõttu tagastada? A müüb B-le telliseblokke, B ehitab sellest endale maja – need on nüüd kinnisasja olulised osad, neid tagastada ei saa.
71. Mida tähendab heauskse soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritust saades heauskne; 2) juhul kui ta on sooritust saades pahauskne? Heauskne saaja peab kasu välja andma § 1032 lg 1 esimese lause järgi. Selleks võivad olla saadud viljad , kasutuseelised , kui heauskne saaja sai raha ja teenis selle pealt intressi, siis see tuleb välja anda kasuna. Pahauskse kasusaaja puhul § 1035 lg 3 p 1. Selles punktis on kasu mõiste laiem võrreldes eelmise sättega. Näiteks kui pahauskne saaja võõrandab saadud eseme ja saab asemele väärtust ületava summa või muu väärtuslikuma eseme, siis see võiks olla samuti kasu, mille ta peab välja andma. Pahauskne saaja peab auto kasutuseelised hüvitama ka siis, kui ta tegelikult autot ei kasutanud, heausksel kasusaajal sellist kohustust ei ole. Auto kasutuseeliseks loetakse keskmise auto keskmist üürihinda.
72. Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi? § 1033 lg 2 rakendamine. Siin mõeldakse tavalist soorituskonditsiooni kohaldamise olukorda – A on müünud B-le mingi eseme, tühistab nüüd lepingu ja nõuab asja tagasi. Selgub, et B on vahepealsel ajal jõudnud esemele kulutusi teha. § 1033 lg 2 võimaldab B-l kulutused A-lt välja nõuda. Kulutuste tegemise hetkel oli asja omanik B – ta tegi kulutusi oma enda esemele. See alus võimaldab isikul teiselt isikult välja nõuda kulutusi, mis on tehtud enda esemele.
Selle nõude eeldusena näeb § 1033 lg 2 ette, et saaja pidi olema heauskne, ehk ta uskus saaja omandi kestvusse ja tulenevalt sellest tegi kulutusi.
B peab saadu välja andma A-le ainult siis, kui A hüvitab talle kantud kulutused. B võib seni kinni pidada asja, kuni kulutused hüvitatakse. § 1033 lg 2 kulutuste kohta täpsemalt midagi ei ütle. Võib olla tarvis analoogia korras rakendada ka §-i 1042, mis on täpsema regulatsiooniga selles suhtes, kas kulutus peab olema oluline või mitte.
73. Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul? § 1034 lg 1 ­– ei ole võimalik üldjuhul tugineda rikastumise äralangemisele. § 1034 lg 3 – vastastikuste lepingute tagasitäitmisel peavad pooled saadu välja andma samaaegselt. Üks pool võib seni oma tagasitäitmist kinni hoida, kuni teine ei paku omapoolset tagasitäitmist. § 1034 lg 2 – saadu väärtust ei pea hüvitama, kui lepingu kehtivuse korral vastutanuks üleandja ise saadu hävimise eest.
74. Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega? A müüb B-le sõiduki. B maksab selle eest 3000€, tegelikult on sõiduki väärtus 2000€. Kui müügileping osutub tühiseks ja sooritus tuleb tagasi täita, kuid see pole võimalik sõiduki hävimise tõttu, siis on põhjust kohaldada poolte nõuete nö saldeerimist ehk saldoteooriat. Seda peaks kohus omal initsiatiivil tegema. Kuna sõiduk oli väärt 2000 €, peaks B tagasi andma 2000 € ja A peaks tagastama müügi hinna 3000€. Tekib saldo B kasuks 1000€. B-l on nõue 1000€ saamiseks. Iseenesest saldoteooria sarnaseb tasaarvestusele, saldoteooria puhul ei ole nõutav tehing, tasaarvestuse puhul on vajalik tasaarvestuse tehing.
Saldoteooriat saab rakendada, kui täidetakse tagasi vastastikku lepingut ja üks pool ei saa enam asja tagastada. Kui auto oleks alles, ei oleks mingit põhjust saldoteooriat rakendada.
75. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest? § 1035 lg 4. Kahju hüvitamise erikoosseis, mis võimaldab nõude esitamist isiku vastu, kes on kahjustanud oma enda asja. Kahju hüvitamise nõude eeldused: esiteks pahausksus – saaja pidi hävimise või kahjustumise hetkel olema pahauskne, ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadut tagasi nõuda. Teiseks pidi saaja olema süüdi asja hävimises või kahjustumises.
Kui võrrelda nõuet § 1035 lg 4 alusel saadu väärtuse hüvitamise nõudega tulenevalt § 1032 lg 2, võib juhtuda, et nõude ulatused kattuvad. Esimese puhul on samal ajal kohaldatavad § 132 lg 1, teise puhul on hüvitise väärtuseks asja väärtus soorituse tegemise hetkel. Kui sellist tüüpi asja väärtus on ajaga tõusnud, siis võib kannatanul olla mõistlikum esitada kahju hüvitamise nõue. § 132 lg 4 – asja asenduskulutuste hüvitamise võimalus koos §-ga 1035 lg 4.
Kui nõuded on sama ulatuslikud , siis teatud erisused ikka esinevad, kuid pigem selles suunas, et üleandja jaoks on kahju hüvitamise nõue tõenäoliselt kasulikum.
76. Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? Mittesoorituskonditsioone on kokku seitse. Kõige tähtsam neist on rikkumiskonditsioon (§ 1037 lg 1). RK kohaldamise eeldused: esiteks võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust, nt omand, valdus vm, rikkumine võib seisneda käsutamises, kasutamises, äratarvitamises jne. Teiseks võlgnik peab olema rikkumise tagajärjel rikastunud.
Kohtupraktikas on ka juhtumeid, kus rikkumiskonditsiooni on kohaldatud. Näiteks võlgnik kasutab võlausaldaja asja ilma õigusliku aluseta – 3-2-1-46-09, 3-2-1-123-05, 3-2-1-136-05. Rikkumiskonditsiooni võib kohaldada ka siis, kui üks inimene käsutab kellegi asja ilma loata – 3-2-1-51-11, 3-2-1-175-15. 3-2-1-1-15, kus RK pidas rikkumiskonditsiooni kohaldamist võimalikuks ka juhul, kus ilma lepinguta ja omavoliliselt oli kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuseid.
Rikkumiskonditsioonist tulenev nõue võib konkureerida ka deliktiõigusest tuleneva nõudega. Näiteks ajaleht kasutab ilma nõusolekuta B pilti. Tal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kuid raskusi võib tekitada tekkinud kahju tõendamine. Kui esitada nõue rikkumiskonditsiooni alusel, ei ole kahju tekkimise küsimus tähtis, selge on, et isiku õigusi on rikutud ja võlgnik on rikastunud. § 1037 lg 1 alusel on võimalik välja nõuda selle osa numbri müügitulust, mille moodustab pilt. Küsimuse all ei ole see, kas isikul tekkis mingi kahju või mitte.
Mida võib võlausaldajalt nõuda RK alusel? Lg 1 järgi tuleb hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Vastavat nõuet võib mõjutada see, kas rikkuja oli rikkumise ajal heauskne või pahauskne? Esimese puhul § 1038 ja teise puhul § 1039 . Heauskne rikkuja võib sisuliselt tugineda rikastumise äralangemisele, et ta ei ole rikastunud ajal, mil ta sai teada nõude esitamisest. Siin pigem need juhtumid, kus asja lihtsalt ei tarvitata ära. Pahauskne rikkuja peab § 1039 järgi andma välja saadu ja ka tulu.
Näide: A kasutab õigusliku aluseta B autot ja osutab sellega taksoteenust. Kui ta oli pahauskne, peab ta andma välja rikkumise teel saadu, milleks on auto kasutuseelis, lisaks ka tulu, mida ta teenuse osutamisega sai.
77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2 – rikkumiskondiktsiooni erijuhtum – mitte segi ajada mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva tasuta kondiktsiooni § 1040 järgi! Eeldused: esiteks mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta, teiseks see käsutus on kehtetu, kolmandaks võlasaldaja kiidab selle käsutuse heaks § 114 lg 2 järgi, neljandaks käsutusetegija rikastub käsutuse tegemise tulemusena.
A-l on kass, B varastab selle kassi ära ja müüb C-le. § 1037 lg 2 annab A-le nõudeõiguse B vastu ja selle eelduseks on, et ta kiidab heaks B käsutuse C-le. Kui ta seda teeb, on täidetud kõik mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused. A saab nõuda seda, mida C B-le müügilepingu alusel maksis. Kohaldada tuleb § 1037 lg 3 teist lauset, mille järgi tasulise väärtuse korral loetakse kokkulepitud tasu, kui A või B ei tõenda, et kassi väärtus oli käsutuse tegemise hetkel suurem või väiksem kokkulepitust. Kui tõendatakse, et väärtus on väiksem, siis § 1039 järgi peab pahausksuse korral välja andma ka tulu, milleks on siis esialgse hinna ja tegeliku väärtuse vahe.
§ 1037 lg 2 juures tuleb tähele panna, et käsutusi võib olla järjepanu mitmeid. A-l kui võlausaldajal on alati õigus valida, millise käsutuse ta heaks kiidab, olenevalt sellest tekib ka nõue. Näiteks kui B, C, D ja E müüsid kassi edasi ja A kiidab heaks D käsutuse, siis on tal nõue D vastu.
78. Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul põhimõte, et rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei arvestata saadu omandamiseks tehtud kulutusi? § 1038 ls 2. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamisel tehtud kulutusi. Eelmine näide: A kiidab heaks D käsutuse. D ei saa väita, et ta ise C-le midagi kassi eest maksis. D saab esitada C vastu lepingu rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamise nõue.
79. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust? Omandiõiguse rikkumise korral ei pruugi kannatanul olla kahju hüvitamise nõuet, sest võlgnik pole süüdi selles, et võlausaldaja omandi kaotas. A müüb B-le hunniku ehituskive, mille ta oli varastanud C. B ei tea sellest midagi ja ehitab maja. C saab asjast teada. Mida ta nõuda saab ja kellelt? B vastu tal ilmselt sellistel asjaoludel deliktilist kahjunõuet ei ole, sest B ei pruukinud olla isegi mitte hooletu ja ta ei olnud süüdil. RK puhul ei ole sellel tähtsust, B peab ikka välja andma rikkumise teel saadu, ehk kivide väärtuse. Süü küsimus on üks asi, mis võib seada rikkumiskondiktsiooni eelisseisu võrreldes deliktiõigusega.
Kassi varastamise näide: A varastab C-lt kassi, müüb B-le. Kas C saab A või B vastu esitada kahju hüvitamise nõude, mille sisuks on kassi väärtuse hüvitamine? Ei tule kõne alla, kui kass on B käes, sest siis on tegemist vindikatsiooninõudega ja ei ole tekkinud kahju. RK võimaldab ka nõudeid, millal ei ole tekkinud kahju.
A lipsab ilma piletit ostmata kinno ja vaatab filmi ära. Kinoomanik peab põhjendama, mis on tekkinud kahju. Ükski pilet ei jäänud müümata ja filmi pidi nagunii näitama. Lihtsam on kinoomanikul esitada nõue rikkumiskondiktsioonist tulenevalt ja nõuda saadu kinojäneselt välja. Saadu võibki olla rahasse ümber panduna sama suur kui pileti hind.
Deliktiõigus ei võimalda kahjutekitajalt tulu väljanõudmist. RK jaoks on olemas § 1039, mis annab võlausaldajale ka selle nõude. Võib juhtuda, et ühel ajal on täidetud nii RK kui deliktilise vastutuse eeldused. Siis peab võlausaldaja valima, kumma alusel oma nõue esitada.
80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga? § 1041. Eeldused: esiteks üks isik täidab õigusliku aluseta teise isiku kohustuse, teiseks teine isik rikastub kohustuse täitmisest vabanemise tõttu. Võib jääda mulje, et isikul on võimalik raha regressikondiktsiooni alusel tagasi nõuda, see mulje on ekslik. § 1041 kohaldamisala on väga kitsas. Teise isiku eest tema kohustuse täitmine on olemuslikult isiku käsundita asja ajamine. Mitteehtne asjaajamine ei saa viia § 1041 kohaldamiseni, sest kogemata ei saa kellegi kohustust täita. Järele jääb ehtne asjaajamine, kus on õigustatud ja mitteõigustatud käsundita asjaajamine. ÕKAA puhul on üldine suur reegel, et nõudeid alusetu rikastumise alusel ei teki. Siis on võimalik nõude esitamine ainult § 1023 lg 1 alusel ja sellega regressikondiktsioonini ei jõua. Seega jääb vaid MÕKAA, kus paha- või heausksusest sõltus see, kas võib olla nõudeid alusetu rikastumise alusel. Ainult heausksuse alusel saab ja seega jääb valik, kas soorituskondiktsioon või regressikondiktsioon.
A arvas , et tema koer hammustas C-d, tegelikult oli B koer. C on muutunud maksejõuetuks ja A suunab ümber oma soorituse B soorituseks C-le. Siin võib tulla kõne alla regressikondiktsiooni kohaldamine.
81. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha? § 1042. Kui vaadata seda olukorda käsundita asjaajamise aspektist , siis saab tegemist olla mitteehtsa asjaajamisega – ekslik ja lubamatu asjaajamisega. Mõlemal juhul on tee lahti § 1042 kohaldamisele. Isik arvab, et teeb kulutust enda asjale, hiljem tuleb välja, et ese kuulus teisele isikule. Üldiselt ei tohiks lubamatu asjaajamise puhul olla nõue realiseeritav eelkõige tuginedes § 1042 lg 2 p-le 2, kui kulutuste tegemisest ei ole eelnevalt asja omanikku teavitatud. Nt A varastab B ratta ja värvib selle üle. Ei ole tõenäoline, et A teavitab B-d kavatsusest ratas üle värvida. Praktikas saame rääkida eelkõige nõudest eksliku asjaajamise puhul.
82. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada? Kui on olemas kulutuste tegija poolt soodustamise tahe, siis saab olla ÕKAA või MÕKAA eeldused, siis esimese puhul § 1023, teise puhul § 1024 lg 4 järgi on heausksuse korral võimalik esitada nõuded AR alusel, kus siis SK või KuluK.
Kui kulutuste tegija poolt on olemas omaniku soodustamise tahe, on tegemist õigustatud või mõ KAAga. Kui on täidetud ÕKAA eeldused, on nõue § 1023 alusel ja kulutuste kondiktsioonini ei jõua, kui MÕKAA § 1024 lg 4 järgi heausksuse korral võimalik esitada nõue AR alusel (kus SK või kuluK). Eksamikaasusel samamoodi tuleb alustada kontrolli sellest, kas on õigustatud või MÕKAA. Tuleb terve tee läbi käia ja mõttekäik on oluline, kuidas §ni 1042 üldse jõutakse.
83. Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega? Põhieeldusi 2: 1) üks isik teeb teise esemele kulutusi õigusliku aluseta ja 2) teine isik rikastub nende kulutuste tegemise tõttu. Kolmanda “eeldusena” – ei esine §-s 1042 lg-s 2 kirjeldatud asjaolusid (4 p-s välja toodud erandid millal kuluK-d ei kohaldata). Mis puudutab KuluK seost KAAga, tuleb viidata eelmise küsimuse juures räägitule, st seosed on sarnased, ÕKAA puhul pole võimalik ja MÕKAA puhul on võimalik, kui pole tegemist SK kohaldamise juhtumiga. Eksliku puhul kohaldub, lubamatu puhul PÕHIMÕTTELISELT kohaldub, aga praktikas saab § 1042 lg 2 p 1-4 alusel välistada. Millised kulutuse hüvitamise nõuded kasutusele tulevad? § 88 lg 1 (AÕS) võimaldab nõuda kulutusi, mis on tehtud ebaseadusliku asja valdaja poolt esemele, mis pole saadud soorituse teel (üksnes vajalikke kulutusi). Kõik ülejäänud juhtumid tuleb lahendada VÕSi järgi (§ 1018 + 1023 lg 1, § 1028 + 1032 lg 1 – võib viia SK kohaldamiseni, § 1042, § 1033 lg 2). Nende nõude aluste omavahelised seosed ja eeldused tuleb KINDLASTI selgeks teha.
84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i? Asjaolud on sätestatud § 1042 lg 2 p 1-4. P 1 järgi pole võimalik nõuda kuluk-it, kui asja omanik nõuab parenduste ära võtmist ja see on võimalik parendusi rikkumata. P 2 selle järgi pole kul hüv nõuet, kui tegija ei teatanud kavatsusest hakata kulutusi tegema. P 3 on välistatud nõue, kui eseme omanik vaidleb vastu kulutuste tegemisele ja P 4 alusel on nõue välistatud, kui kulutuste tegemine oli seadusest/lepingust tulenevalt keelatud.
85. Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel? § 1042 lg 1. Aluseks võetakse aeg, millal ese omanikule tagastatakse või millal eseme tagasi saanud isik saab hakata eseme väärtuse suurenemist kasutama. Kui tehtud kulutused aja jooksul teatud ulatuses ammenduvad ehk siis kulutuse tegija kasutab kulutuse väärtused ise mingis ulatuses ära, siis seda tuleb nõude ulatuse arvutamisel arvesse võtta. KuluK alusel ei hüvitata kulutuste tegemisega kaasnevat väärtuse tõusu (3-2-1-107-07), maksimaalselt saabki kulutuste tegija nõuda kulutuste summa hüvitamist.
Täpsemalt: A teeb B asjale kulutusi. Kulutused on 100€. Selle tulemusel tõuseb eseme väärtus 150€. Siis ei saa A nõuda väärtuse tõusu, vaid tema nõue piirdub kulutuste summaga. Võib olla, et 100€ kulutuse juures tõuseb asja väärtus ainult 75€ võrra. Sellisel juhul peab A nõue piirduma ainult 75€ nõudega. Kulutuste summa on maksimum!
Kulutuste hüvitamise kohustus saab eksisteerida ainult selle isiku suhtes, kes oli asja omanik sellel hetkel, kui kulutus tehti (3-2-1-136-05).
86. Mida tähendab SK-i eesõiguse (esimuse) põhimõte? Kui isikul on nõue teise isiku vastu SK alusel, ei saa ta esitada nõudeid kolmandate isikute vastu KuluK või regressikondiktsiooni alusel, kuigi see kolmas isik võis alusetust sooritusest ka kasu saada.
87. Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? § 1040. Eeldused: esiteks mitteõigustatud isik käsutab võlausaldaja mingit õigust, teiseks käsutus on tehtud tasuta, kolmandaks käsutus on kehtiv.
Näiteks: A annab B-le üürile sõiduauto ja B kingib selle C-le. C on saanud siin sõiduauto omanikuks, sest käsutus kehtib. § 1040 näeb ette A õiguse nõuda C-lt sõiduk välja (nii omand kui valdus), seda hoolimata asjaolust, et C oli saanud juba omanikuks ja oli tõenäoliselt ka heauskne. Seadus ei kaitse praegusel juhul C-d, sest ta sai selle tasuta. Kui oleks olnud müügileping, siis ei oleks A saanud C-lt sõidukit välja nõuda. B on rikkunud A-ga sõlmitud üürilepingut (kahju hüvitamise nõue) ja ka täidetud on rikkumiskondiktsiooni eeldused. § 1040 B-ga ei tegele.
88. Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? § 1036. Sarnane eelmise kondiktsiooniga! Eeldused: esiteks käsutuse eseme tagastamist või väärtuse hüvitamist ei saa nõuda SK alusel, kuigi käsutuse tegija oli eseme saanud alusetu sooritusega, teiseks käsutus peab olema kehtiv, kolmandaks käsutus on tasuta.
A müüb/kingib sõiduki B-le ja B kingib selle C-le. Pärast seda A tühistab oma lepingu B-ga. § 1036 rakendamiseks peame esimese sammuna kindlaks tegema selle, kas A-l on nõue B vastu. Kuna B on selle eseme kinkinud edasi C-le, on võimalik, et ta saab tugineda rikastumise äralangemisele § 1033 lg 1 järgi. Just selleks puhuks, kui A-l ei ole nõuet B vastu näeb § 1036 ette A nõude C vastu. C vastutus on sekundaarne , tema vastu on võimalik minna alles siis, kui A-l pole nõuet soorituse saaja ehk B vastu.
§ 1033 lg 1 tuginemine on vastastikuste lepingute korral piiratud - § 1034 lg 1.
Kohtupraktika § 1036 kohta puudub, seega küsitav, kas A-l võiks olla nõue C vastu, kui B on muutunud maksejõuetuks.
Kas käsutuse tegija oli õigustatud käsutust tegema või mitte – see on vahe kahe tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni vahel. § 1040 puhul õigus puudus, § 1036 puhul oli õigus olemas.
89. Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv? § 1037 lg 4.
A-l on nõue B vastu. A loovutab selle nõude C-le. Enne, kui B-d nõude loovutamisest teavitatakse maksab ta võla ikkagi A-le ehk vanale võlausaldajale ära. Nüüd § 1037 lg 4 näeb ette uue võlausaldaja õiguse vanalt saadu välja nõuda. A ei olnud enam maksmise hetkel õigustatud isikuks, kuid B kohustust loetakse täidetuks, kui ta ei tea kohustuse täitmisel, et nõue on loovutatud. A-le maksmisega on C nõue B vastu lõppenud. VÕS § 169 lg 1.
90. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded? § 151 lg 1 järgi nõuded aeguvad kolme aasta jooksul ajast, millal õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on nõue, või hetkest, millal õigustatud isik saab teada rikkumisest ja kohustatud isikust. Lg 2 järgi on nõue aegunud 10 aasta jooksul pärast alusetu rikastumise toimumisest.