Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Lepinguvälised võlasuhted (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Õigus - Lepinguvälised võlasuhted
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?
  • Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
  • Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused?
  • Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?
  • Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
  • Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt ?
  • Mille alusel otsustatakse milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
  • Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
  • Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
  • Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
  • Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
  • Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
  • Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
  • Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
  • Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
  • Missugused on konkursi korraldaja kohustused?
  • Mida konkursil osalenud isik teha saab?
  • Missugust kahju ja millises ulatuses konkursikorraldajalt nõuda saab?
  • Missugused on asja ja dokumendi ettenäitamise nõude eeldused?
  • Missugused on asja ja dokumendi ettenäitamist nõudnud isiku kohustused sh vastutus?
  • Milles võib seisneda loetlege erinevad juhtumite grupid võõra asja ajamine so teise isiku soodustamine kui õigustatud KAA eeldus?
  • Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis kui asjaajaja eksib soodustatu isikus ?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest?
  • Kui õigustatud KAA eeldus?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed?
  • Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida?
  • Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus missuguste KAA liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed?
  • Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?
  • Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed sh mis nõudeid saab esitada?
  • Missuguste eelduste olemasolul kui esinevad VÕS -s 1018 nimetatud eeldused ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu?
  • Missuguste eelduste olemasolul kui esinevad VÕS -s 1018 nimetatud eeldused võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses?
  • Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS 1025 järgi?
  • Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt?
  • Missugustel tingimutel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
  • Millised on soorituskondiktsiooni eeldused?
  • Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni SK eeldus?
  • Kui SK - i eeldus Missugused on tüüpilisemad SK - i juhtumid ?
  • Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus loetlege ka erinevad juhtumite grupid?
  • Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral?
  • Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga?
  • Kes esineb soorituse saaja esindajana omamata esindus õigust?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist?
  • Missugune on õiguslik olukord siis kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras kus teine isik ei ole võlgu?
  • Kui kohustatud isikuks on kolmas isik?
  • Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse abstraktse ja deklaratiivse instituutiga?
  • Kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda?
  • Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue mis soorituse saajal on kolmanda isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?
  • Mis tagajärjed on sellel kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem?
  • Kui ta on sooritust saades pahauskne?
  • Missugustel tingimustel juhul kui esinevad SK-i eeldused VÕS 1028 järgi peab soorituse eseme tagastama isik kes on teinud soorituse esemele kulutusi?
  • Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
  • Mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest?
  • Missugused on rikkumiskondiktsiooni RK eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?
  • Miks võib väita et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?
  • Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga?
  • Missugused on kulutuste kondiktsiooni KuluK eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega?
  • Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i?
  • Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel?
  • Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte?
  • Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
  • Mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
  • Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe

Kordamisküsimused 1. kontrolltööks (teemad 1.-5.)

Kontrolltöö toimumise aeg: 19. ja 20. oktoober 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit)


NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)!
Üldküsimused:
1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine?
Imperatiivsus:
  • Isikutel endil ei ole võimalik välja mõelda mingisuguseid täiendavaid lepinguväliseid võlasuhteid. Need on ammendavalt seaduses esitatud.
  • Poolte õigused ja kohustused on imperatiivselt ette antud. Selgelt imperatiivne on näiteks tootja vastutus, mille regulatsioonis on öeldud , et kannatanu kahjuks ei saa tootjavastutuse sätetest erinevalt kokku leppida. Osaliselt on see siiski dispositiivne, kuna tootja kahjuks midagi kokku leppida seadus ei keela.
    Dispositiivsus väljendub eelkõige selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Nendega saavad pooled ise määratleda lepingu väliste võlasuhete tekkimise alused ja nõuete aluse.
    Näide: A ja B saavad kokkuleppida, et kui nad üksteisele õigusvastaselt kahju tekitavad, vastutavad nad ainult tahtluse või raske hooletuse korral ja mitte suuremas ulatuses
    kui 1000 eurot.
    Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel:
  • heade kommete vastasusel
  • seaduse vastasus,
    Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.
    2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted?
    Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt.
    Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1).
    Võimalik on
    • tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),
    • loovutada tekkinud nõudeõigust (VÕS 164-174),
    • võtta üle lepinguvälisest võlasuhtest tulenevaid kohustusi (VÕS 175-177)
    • või sellega ühineda (VÕS 178)

    3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
    1. Tavaline müügileping, mille puhul tuleb eristada kohustustehingut (võlaõiguslik leping) ja käsutustehingut, millega antakse asja omand üle. Sellisel juhul võivad konkureerida alusetust rikastumisest tulenev nõue ja asjaõiguslik vindikatsiooninõue .
    Näide: A ja B vahel on müügileping. Nii käsutus kui kohustustehing on tühised. A müüjana on asja Ble üle andnud. A võib asja tagasi nõuda kas asjaõiguslik vindikatsioonihagi või alusetu rikastumise nõudega (soorituskondiktsioon, nõue alusetult saadu tagasitäitmist). Mõistilikum oleks soorituskondiktsiooni alusel, sest siis ei pea A tõendama oma omandiõigust, mis on vindikatsioonihagi esitamise puhul vajalik. Peab tõendama, et ta müügieseme üle andis.
    2. Tasu avalik lubamine ja asjaõiguslik leiutasu. Nõude eeldused on erinevad, aga sageli mõlema nõude eeldused on täidetud ning siis on asja leidjal võimalik valida, kummal alusel nõue esitada.
    Näide: A-l kaob ära koer, lubab avalikult tasu selle eest. B leiab koera , siis Bl valik kas nõuda A poolt lubatud avalikku tasu või asjaõigusest tulenevat leiutasu.
    3. Kahju tekitamine – kui kahjulikuks tagajärjeks on kannatanu surm, kehavigastus või tervisekahjustus , siis § 1044 lg 3 alusel on võimalik esitada kahjuhüvitamise nõudeid nii lepinguõiguse kui deliktiõiguse alusel. Üldine reegel – kui poolte vahel on leping, siis peab lahendama juhtumeid lepinguõiguse alusel. Surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise puhul on kannatanul õigus valida, kas LÕ või DÕ.
    4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
    • Halduskohtumenetluse seadustikuga on antud halduskohtu pädevusse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuded.
    • Riigivastutuse seadusega reguleeritakse muuhulgas avaliku võimu kandja vastutust seoses kahju tekkimise ja alusetu rikastumisega.
    • Riigivastutuse seaduses on toodud ka loetelu juhtumitest, mille puhul avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamine loetakse toimunuks eraõiguslikus suhtes.
    • RVS § 22 ning HMS § 69 lg 1 piiravad alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid avaliku võimu kandja vastu talle üle antud asja või raha tagasinõudmise või asja väärtuse hüvitamise nõuetega.
    • Eraisiku, kes rikastus alusetult tulenevalt avalik-õiguslikust suhtest, vastu esitatud nõuded alluvad üksnes eraõigusele.

    Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus:
    5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha?
    Tasunõude eeldused:
    1. On tehtud tasu avaliku lubamise tehing.
    2. teo tegemine, mille eest tasu lubati.
    Olulised tunnused on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille eest tasu lubatakse. Tasu avalik lubamine on ühepoolne tehing, mis tuleb teha teatavaks avalikkusele ehk kindlaks määramata isikute ringile . Teatavaks tegemiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TSÜS § 69 lg 1). Täidetud peavad olema tehingu kehtivuse üldised tingimused (teovõime, kooskõla heade kommete ja seadusega). Kohustuslikku vormi ei ole seaduses ette nähtud.
    Tasustada lubatud tegu peab olema tehtud pärast tehingu tegemist kuid enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist, kuid see juures tuleb hinnata, et tegu oleks siiski tehtud mõistliku aja jooksul. Juhul, kui tehingus on ette antud kindel tähtaeg, siis tuleb tegu teha selle tähtaja jooksul.
    6. Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?
    Tasu avaliku lubamise tehing tuleb teatavaks teha avalikkusele ehk kindlaks määramata isikute ringile. Tehing jõustub tahte väljendamisel.
    TAL tehingu kehtivuse aspektist pole oluline, kas keegi ka tegelikkuses sellest teada saab. Peamine on, et avalikkusele on loodud mõistlik võimalus TAL-st teada saada.
    Näide: Kui isik A lubab tasu avalikult raadios, siis on tehing tehtud sõltumata sellest, kas keegi raadiot kuulas. Kui A sosistab seda oma korteris , siis mõistlik võimalus avalikkusel seda teada saada puudub, järelikult tehing pole tehtud.
    7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
    TAL tehing peab olema suunatud avalikkusele ehk üldsusel, tingimuslik kinkelubadus tehakse konkreetsele isikule või ka konkreetsele isikute grupile. Keeruline eristada, kui tasu või kinge on suunatud isikute grupile ja peab otsustama, kas see on avalikkus või mitte.
    Näide. pereisa teatab õhtusöögilauas, et 5 eurot sellele, kes raamatu üles leiab. Siis on arusaadav, et on tegemist tingimusliku kinkelubadusega ja mõistlikult võttes ta ei lubanud tasu kolmandatele isikutele, kes samuti oleks võinud raamatu üles leida.
    Teine aspekt – tingimusliku kinkelubaduse puhul on vajalik kirjalik vorm. Samas kui kinge üleantakse, siis ta on endiselt kehtiv.
    8. Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt?
    Tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast (TSÜS §75 lg 2 lause 2). Seega pole iseenesest määrav, missuguse teo tegemist või tulemuse saavutamist mõtles tasu avalikult lubanud isik. Sama põhimõte kehtib ka õigeaegsuse ja nõuete kohasuse kohta.
    Näide: A-lt varastatakse auto ja ta lubab leidijale vaevatasu 1000 eurot. B leiab A auto kuue kuu pärast, ent see on avarii teinud ning muutunud kasutuskõlbmatuks. Siinkohal tuleb tõlgendada, kas kuus kuud on mõistlik aeg või on tegemist liiga pika perioodiga ning samuti seda, kas B-l on alus nõuda 1000 eurot või peaks sellisel juhul – kui asi leitakse kahjustatuna – tasu vähendama.
    9. Mille alusel otsustatakse, milles seisneb lubatud tasu ja kui suurt tasu lubati?
    Lubatud tasu ei pea olema üksnes raha, selle asemel võib olla ka reis, hinnasoodustus, lubadus sõlmida leping vms. Eelduslikult võiks olla tasu suurus TAL tehingus määratletud. Juhul, kui tasu suurust ei ole väljendatud, tuleb tehingu tõlgendamise kaudu selgitada, milline oleks mõistlik tasu ja selle liik TSÜS § 75 lg 2 lause 2 kohaselt.
    10. Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
    TAL tehingut saab tagasi võtta või muuta, kui:
    • seda tehakse enne tasustada lubatud teo tegemist (§ 1006 lg 1 lause 1)
    • sama viisil, kui oli tehtud tasu lubamise tehing (§ 1006 lg 1 lause 1)
    • Teo tegemiseks ei olnud määratud tähtaega (kui tasulubaduse sisust ei tulene teistmoodi) (§ 1006 lg 2 lause 2)
    • TAL tehingus pole väljendatud, et seda ei saa tagasi võtta ega muuta.

    Juhul, kui tasu avalikult lubanud isik teatab tasulubaduse tagasi võtmisest enne tasustada lubatud teo tegemist vaid ühele isikule, siis pole viimasel teo tegemise korral õigust nõuda tasu vaatamata sellele, et tasulubadust ei võetud tagasi avalikult (§ 1006 lg 1 lause 2 )
    11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed?
    • Tasu lubanud isik ei ole tagasivõtmise korral kohustatud tasu maksma, küll aga ta sellisel juhul hüvitama teisele isikule tema poolt heauskselt lubadusele tuginedes tehtud kulutused.
    • Kulutusi ei pea hüvitama, kui tasu lubanud isik tõendab, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud ega suutnud teha tegu, mille eest tasu lubati.

    Näide: objektiivne võimatus- A on lubanud tasu sellele, kes toob elusalt tagasi koer, kes (nagu hiljem selgub ) on juba ammu surnud.
    Näide 2: subjektiivne võimalus- A lubab tasu sellele, kes jookseb 100 meetrit alla 10 sekundi. B ostab ketsid, hakkab harjutama. Subjektiivselt pole rahvasportlase B jaoks pole võimalik tegu teha, järelikult kulutuste hüvitamist ei saa- konkreetne isik ei saaks sellega hakkama.
    • Teiste isikute kulutused kokku hüvitatakse kuni lubatud tasu ulatuses.

    12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
    • TAL tehingu teinud isik võib pärast tehingu tegemsit sõlmida lepingu soovitud tulemuse saavutamiseks mõne konkreetse isikuga . Leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu kehtivust konkreetse isiku ega kolmandate isikute suhtes, tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks ning samuti võib tasunõue kehtida lepingu kõrval (tuleb tõlgendada konkreetsel juhul). Eeldatavasti võetakse tasulubadus lepingu sõlmimisel tagasi.
    • TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, et et tegemist võib olla ettepanekuga teha oferte. Ka konkurssi kui TAL eriliigi eesmärgiks võib olla saada parim lepingupakkumine.
    • Samas ei ole TAL ofert üldsusele ja tehtavat tegu ei käsitleta kaudse tahteavaldusena tehtud aktseptina.

    Näide: A-l kaob koer ja ta lubab avalikku tasu. B teatab, et on nõus hakkama koera otsima . A nõustub sellega, seega A ja B vahel on sõlmitud leping. Küsimus on selles, et missugust tähendust omab see leping TAL kehtivuse aspektist. Kas juhul kui C ja D koera leiavad, kas siis nemad saavad tasu nõuda või mitte. Lepingu sõlmimine ühe isikuga ei välista TAL kehtivust kõikide teiste isikute suhtes. Vaieldav võib olla üksnes see, kas lepingu sõlmimisega kaotab ka B oma tasu saamise nõude. Sellele küsimusele saab vastuse leida A ja B vahel sõlmitud lepingu tõlgendamise teel.
    13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
    Seos: TAL-st tulenev nõue võib eksisteerida koos leiutasu nõudega. Leidjal peaks olema õigus valida, kumma alusel nõude esitab.
    Küsimus on, kas leiutasu peaks olema hõlmama ka need kulutused, mida leidja kandis või kahju, mis leidmise käigus tekkis. TAL puhul eksisteerib kohustus kulutused hüvitada (§ 1006 lg 3).
    Erisus: Leiutasu eeldusteks on valduse võtmine asja üle ning teatamiskohustuse täitmine, tasu avaliku lubamise puhul need eeldused ei kehti.
    Näide: A on lubanud tasu koera leidjale. B leiab A koera, ostab talle süüa. Tasu nõuda on B-l õigus nii leiutasu kui TAL tehingu alusel, ent leiutasu puhul ei pruugi A talle söögi ostmise kulusid hüvitada.
    14. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati avalikult tasu?
    § 1007 lg 1 kohaselt on tasu nõue sellises olukorras sellel, kes tegi teo esimesena. Võib esineda ka olukord, kus tasuti lubati mitmele isikule, et nad teeksid ühesuguse teo. Sellisel juhul on neil mõlemal tasunõue.
    Näide: pensionär A lubab tasu maksta sellele, kes käib tema eest poes. B käib esimesena, sellest mitte teadlik C käib hiljem samuti. Kõige lihtsamalt tõlgendades on tasunõue B-l, kuid tehingu tõlgendamisel võib selguda, et ka C-l on õigus tasu nõuda, sest A ei piiranud, et tahab vaid kindlat ühte poeskäiku.
    15. Mida tähendab avalikult tasustada lubatud teo ühine tegemine ning kellele, kui suures ulatuses ja missugustel eritingimustel toimub sellisel juhul tasu maksmine?
    Teo ühine tegemine ei eelda kooskõlastatud tegemist. Määrav on, et kõik vastavad teod oleksid vastava tagajärje põhjuseks.
    § 1008 lg 1 kohaselt jagatakse tasu eelduslikult teo teinud isikute vahel õiglaselt. § 1008 lg 2 järgi võib tasu lubanud isik keelduda tasu maksmiseks seni kuni teo tegijad on omavahel selgeks vaielnud, milline õiglane jaotus on.
    Kui tasu ei saa jagada selle olemuse tõttu või kui tasu lubamise tingimuste järgi peab tasu saama vaid üks isik, siis peavad selleks õigustatud isikud heitma liisku (§ 1008 lg 3)
    16. Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada kolmandat isikut?
    1. tasu lubaja avaldab tahet enda asjade ajamiseks. TAL tehingut võib käsitada tasu lubanud isiku tahteavaldusena oma asjade ajamiseks VÕS § 1018 lg 1 p 2 tähenduses. Sellisel juhul tuleb tõlgendada, kas tasu lubati muu hulgas teo tegemise käigus kantud kulutuste ja kahju hüvitamiseks, Probleemi ei teki, kui avalikult tasustada lubatud tegu erineb käsundita asjaajamisest kui teost ehk tehakse lisaks muud kui oli tasustada lubatud tegu ja sellega soodustatakse tasu lubanud isikut.
    Näide: A lubab tasu oma koera leidjale. B leiab koera ja viib ta loomaarsti juurde. B-l on õigus leidmise eest lubatud tasule § 1005 alusel ja kulutuste hüvitamisele § 1018 lg1 ja § 1023 lg 1 alusel.
    2. muud juhtumid , sh tasu lubamine teo tegemise eest kolmanda isiku kasuks. Kui tasu lubati kolmanda isiku soodustamiseks , võib kolmas isik vastutada teo tegija ees KAA alusel.
    3. Kui tegu ei vasta avalikult tasustada lubatud teo tunnustele, kuid teoga on tasu lubanud isikut soodustatud, võib teo tegijal olla tasu lubanud isiku vastu KAA-st tulenev nõue, mh kui ei saavutada soovitud tulemust.
    Näide: A lubab tasu koera leidjale. B teeb kulutusi, et koera leida, kuid tulemuseta. B-l võib olla KAA-st tulenev nõue, kui A hoidis tänu B tegevusele kokku oma vara.
    17. Missugused on tasustada lubatud teo teinud isiku võimalused saada lisaks tasule hüvitist teo tegemise kulutuste ja teo tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest?
    • Seadus ei reguleeri olukorda, kus tasustada lubatud teo teinud isiku kulutused ja teo tegemisega kaasneva kahju suurus ületavad lubatud tasu. Eelduste kohaselt peaks tasu olema nii suur, et katab eelnimetatud kulud.
    • Kui isik ei ole teadlik tasu avalikust lubamisest teo tegemise ajal, saab ta tasu asemel nõuda hüvitist KAA alusel.

    Näide: A lubab tasu 10 eurot sellele, kes leiab tema koera ja hoolitseb ta eest. B ei tea tasu avalikust lubamisest, leiab koera ja viib ta arsti juurde ning kulutab sellega 100 eurot. B-l võiks olla A vastu nõue § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel.
    • Kui tasu lubanud isik ise põhjustas olukorra, kus tekkis vajadus tasustada lubatud tegu teha, võiks teo teinud isikule anda õiguse nõuda tasunõude asemel kahju hüvitamist KAA alusel samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasu lubadusest.

    Näide: A majas puhkeb tulekahju tema enda hooletusest, lubab tasu sellele, kes toob ära tema arvuti ja rahakoti. B toob asjad ära, kuid saab põletushaavu. Tasunõude asemel võiks B nõuda kahjuhüvitsist § 1018 lg 1 ja § 1025 lg 1 alusel.
    18. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud isikule?
    Sellisel juhul tekib tagasinõude õigus alusetu rikastumise alusel isikult, kes tegu ei teinud kuid jääb püsima kohustus tasuda isikule, kes teo tegi.
    Näide: A lubab tasu ja maksab selle B-le, arvates, et B tegi teo. Tegelikult on C tasu saamiseks õigustatud isik. A peab jätkuvalt maksma lubatud tasu C-le ja saab B-lt tagasi nõuda ekslikult makstud summa § 1028 ja §1032 aluseta rikastumise alusel. Tegemist on soorituskondiktsiooni rakendamisjuhtumiga, kus sooritus on tehtud ebaõigele isikule ja see annab õigusliku aluse A-l tagasi nõuda raha C-lt.
    19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
    Konkurss on TALi eriliik (samuti ühepoolne tehing). Konkurss tähendab üldsusele tasu lubamist TAL mingisuguse teo parima tegemist eest (VÕS §1009).
    Tasunõude eeldused:
    • Konkursiavaldus või tehing, tahteavaldus peab olema suunatud avalikkusele, tegemist pole konkursiga, kui konkureerida lubatakse ainult määratud isikute ringil.
    • Tegu peab olema tehtud
    • Konkursi korraldaja otsustust konkursi võitja kohta (valib parima välja pakkumiste hulgast)
    • Konkursi tulemuste teatavaks tegemine

    Konkursi alusel tasunõude tekkimiseks ei piisa ainult konkursiavaldusest ja teo tegemisest nagu TAL puhul, vaid lisaks on tarvis konkursikorraldaja otsus võitja kohta ja konkursitulemuste teatavakstegemine. Konkursse võib olla erinevaid – romaanivõistlus, kus parimat autasustatakse, parima lepingupakkumuse saamisele – kes ehitab soodsaimalt konkreetsetele tingimustele vastava maja. Riigihange on ka konkurss aga seda korraldab avaliku võimu kandja.
    20. Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
    Konkursiavalduseks peavad märgitud olema järgmised tingimused (§1009):
  • Konkursi ese
  • Teo tegemise või pakkumise esitamise viis ja tähtaeg
  • Parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja väljaselgitamise kord.
  • Lisaks võib olla muid olulisi üksikasju.
    21. Missuguseid konkursimenetluse etappe saab eristada ja mis on nendest igaühe tähendus juhul, kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
    Etapid:
  • Konkursiavalduse tegemine, mis sisuliselt/ olemuselt tähendab TAL tehingut.
  • Pakkumiste esitamine konkursil osalevate isikute poolt. Kui tegemist on lepingupakkumisega, siis nende esitamine on käsitletav ofertidena.
  • Pakkumiste vastuvõtmine – kui tegemist on lepingupakkumisega määratakse kindlaks nõuetele vastavad teod.
  • Parima pakkumise välja selgitamine - konkurssi korraldaja otsustab, et missugune konkursil osalejates võitjaks valida ja kui tegemist on lepingupakkumisega, siis see sisuliselt tähendab aktsepti .
  • Konkursitulemuste teatavaks tegemine, mis võib olla käistletav aktsepti jõustamisena
    RK 3-2-1-30-12: Töölesaamise konkurside puhul on tegemist konkursidega VÕSi tähenduses. Kohalduvad §1009 ja järgnevad. Lõppresultaat võib erineda erinevate konkurside puhul. Avaldust tõlgendades tuleb selgitada, mida võitja väljavalimine tähendab. Kas seda, et temaga asutakse leingueelsetesse läbirääkimistesse ehk tekib lepingueelne võlasuhe või tähendab võitja väljavalimine aktsepti ja leping loetakse sõlmituks. Võitja väljavalimist võib aktseptiks lugeda, kui töölevõtmise tinigmused on loetud ja selgelt ära märgitud. Kui avaldus on üldsõnaline, siis ei saa võitja väljavalimist töölepingu aktseptiks pidada, vaid pooled peavad veel läbirääkimisi pidama , et mis tinimgustel lepingut sõlmida. Konkursi korraldajatel on mõistlik avalduses kirjutatda, et mida võitja väljavalimine tähendab – kas läbirääkimist või aktsepti. Kui võtja välja valimine on olemuselt aktsept , tuleb kohaldada ka enampakkumise teel sõlmitava lepingu regulatsiooni.
    22. Missugused on konkursi korraldaja kohustused?
    VÕS § 1009-1012 loetleb kohustused.
    • § 1012 lg 4 kohaselt peab konkursi korraldaja järgima konkursi tingimusi ja sealhulgas mitte võtma vastu tähtaega rikkudes esitatud või muul põhjusel nõuetele mittevastavaid tegusid või pakkumusi. Samuti mitte kuulutama võitjaks nõuetele mittevastavat tegu või pakkumist.
    • § 1009 lg 2 alusel peab konkursi korraldaja järgima seaduses või konkursiavalduses sätestatud konkursiavalduse tagasivõtmise või konkursiavalduse tingimuste muutmise korda.
    • § 1012 lg 5 peab konkursi korraldaja üldjuhul kuulutama välja võitja. Võitja väljakuulutamise kohustust ei ole konkursikorraldajal sellisel juhul, kui ta on selles avalduses jätnud endale õiguse lükata kõik pakkumised tagasi.
    • § 1009 lg 3, peab hüvitama konkursiavalduse tagasivõtmisel või tingimuste muutmisel kulutused heausksetele konkursiosalejatele.
    • § 1011 , hüvitama konkursiosalejatele tekkinud kulutused vastavalt konkursiavalduses sätestatud tingimustele. Nt konkursi korraldaja näeb ette, et millised kulutused osalemise eest sõltumata võitjaks valimisest hüvitatakse.
    • Peab tagama kinnipidamise konkursitingimustes kindlaks määratud parima teo või pakkumise väljavalimise viisist.
    • § 1012 lg 6, konkursi korraldaja on kohustatud oma otsustest teavitama konkursi osalenud isikuid konkursiavalduses ettenähtud tähtaja jooksul.
    23. Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja vastu?
    Konkursikorraldaja otsustusi ei saa vaidlustada §1012 lg 2 kohaselt, sh konkursile mitte lubamist ega ka parima teo või pakkumise väljavalimist, seda isegi juhul kui ta on konkursi korda rikkunud.
    Näide: Võitjaks valitakse isik, kes hilines pakkumuse esitamisega. Teised osalejad ei saa vaidlustada konkurssi korraldaja vastavat otsust.
    Mida konkursil osalenud isik teha saab? Esitada konkursi korraldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on kehtiv konkursiavaldus. Kui see oli tühine, siis ei saa rääkida ka selle rikkumisest .
    Missugust kahju ja millises ulatuses konkursikorraldajalt nõuda saab?
    • on võimalik nõuda kulutuste hüvitamist (negatiivne huvi). Üldine reegel ja seisukoht, mida kohtupraktika kinnitab: üldiselt peaks kahju hüvitamine piirudma neg huvi/kahju kaitsega , s.o osaleja võib nõuda tema poolt kantud kulutuste hüvitamist
    • saab nõuda ka täitmiskahju (positiivne huvi). Positiivn kahju hüvitmine võib tulla kõne alla siis, kus konkursile oligi esitatud ainult 1 avaldus. Juhul kui poleks korraldaja kohustusi rikkunud oleks pidanud valima võitjaks selle 1 isiku, kes hüvitamist nõuab. Sellisel juhul võib erandina kaaluda tema positiivse vara kaitset, mis tähendaks kahju hüvitamise sisu osas seda, et võiks nõuda seda tasu, mida konkursi võitjale oli ette nähtud.
    Tuleb määratkeda, kas tegemist on kohustuse rikkumisega 101 lg 1 p3 ja §115 või deliktilise nõudega §
    1043, § 1045 lg 1 p 7 + kaitsenorm §1050 lg 1.
    Nt oli lubatud võitjale 10000 eur. Isik osales ja kulutas 1000 eur. Kui kaitseme negatiivset huvi, siis võib nõuda 1000 eur, kui positiivset kahju, siis saaks nõuda seda lubatud tasu, mida konkursil osalenu oleks saanud, kui konkursi korraldaja poleks oma kohustusi rikkunud.
    24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused?
    • Mõlemal juhul, kui isik on teinud teo, siis aegumise juures tuleb kohaldada TsÜSi, mis ütleb, et tehingust tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul (§146 lg1) ja aegumistähtaja kulg algab nõude sissenõutavaks muutumisega . Kui TAL puhul tasu muutub sissenõutavaks teo tegemisest alates, siis konkursi võitnu nõue alates võitja välja kuulutamisest.
    • Kahjuhüvitamise nõue aegub kolme aasta jooksul, kuna konkursi korraldaja on võtnud need kohustused endale tehinguga. Tähtsust võivad omada ka aegumise juures TsÜS § 145 lg 1 ja 2.

    Asja ettenäitamise õigus:
    25. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused?
    Tulenevalt § 1014 tekib AE võlasuhe kahe isiku vahel, ühelt poolt asja või dokumendi valdaja ja teiselt poolt huvitatud isiku vahel. Huvitatud isik peab:
  • Omama asja suhtes mingit nõuet või
  • tahab veenduda asja suhtes nõude olemasolus või puudumises.
  • peaks olema õigustatud huvi asja ettenäitamise suhtes.
  • ta nõuab asja ettenäitamist.
    RKTKo 3-2-1-98-06: selleks, et saaks nõuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenäitamist, peab nõutav dokument olema koostatud ettenäitamist taotleva isiku huvides või kajastama tema ja dokumendi valdaja õigussuhet või tehingu ettevalmistamise huvi. Asja või dokumendi valdaja võib keelduda asja ettenäitamisest seni kuni huvitatud isik ei ole tasunud ettenäitamisega seotud kulusid või andnud tutvutmisega seotud ohu vastu tagatist.
    Näide: A arvab , et vaas , mis B poes müügil on, on temalt ammu varastatud vaas. Nõuab B-lt asja ettenäitamist, tekib asja ettenäitamise võlasuhe. Kui B ise annab vaasi, siis seda asja ettenäitamise võlasuhet ei teki.
    RK 3-2-1-108-10 leiti, et need dokumendid , mille ettenäitamist nõutakse, peavad olema piiritletud . Näiteks: A ei saa äriühing B vastu esitada dokumentide ettenäitamise nõuet, et palun näidata viimase viie aasta nõuded – peab olema selgemalt piiritletud, mis dokument.
    26. Mis on asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on sellise kohustuse subjekt ?
    Asja või dokumendi ettenäitamine peaks toimuma kohas, kus asub see ettenäidatav asi või dokument. § 1016 järgi võib kumbki pool nõuda ettenäitamist muus kohas, kui selleks on mõjuv põhjus. Asja ei saa oma valdusse nõuda.
    Ettenäitamiseks kohustatud subjektiks on asja otsene valdaja, mitte kaudne valdaja või valduse teenija. Kui asi või dokument on juriidilise isiku juhtorgani käes, siis kohustatud subjektiks on juriidiline isik, kuna juhtorgani liikme tegevust loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Järelikult saab nõude esitada ka juriidilise isiku vastu.
    27. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)?
    VÕS § 1017 kohaselt asja ettenäitamist nõudnud isik kannab asja või dokumendi ettenäitamisega seotud riski ja kulutusi. See tähendab muuhulgas vastutust asja juhusliku hävimise või kahjustamise korral, mis on põhjuslikus seoses ettenäitamisega ja asja valdajale ei saa mitte midagi ette heita.
    Näide: A arvab, et B tallis on tema hobune, nõuab B-lt ettenäitamist ja hobust tabab välk. Sellisel juhul peab ettenäitamist nõudnud isik hüvitama tekkinud kahju, kui asi ei kuulunud talle. Süü küsimus ei oma mingit tähtsust. Tegemist on vastutuse erikoosseisuga, sest kui me vaatame delikti üldkoosseisu, siis üldreegliks on see, et vastutuse eelduseks süü.
    Nõude ulatuse juures tuleb kohaldada üldregulatsiooni VÕS § 127 jj. § 1017 lause 1 (kahju hüvitamise erikoosseis - ei nõua kahjutekitaja süüd ) mõtte kohaselt on ettenäitamist nõudev isik kohustatud isikule hüvitama ka kahju, mis tekib asja ajutise kasutuse ärajäämise tõttu - see kahju, mis asja valdajal tekib, kuna ta ei saa asja kasutada sel hetkel, kui ta peab asja ette näitama.
    VÕS § 132 lg 4 alusel:
    Näide: kui taksojuhil palutakse, et ta oma takso ette näitaks ja ta ei saa kaks tundi oma tööd teha, siis võib esitada kahjuhüvitamise nõude.
    § 1017 lause 2: asja või dokumendi valdaja võib keelduda asja või dokumendi ettenäitamisest seniks, kuni ei ole tasutud ettenäitamisega seotud kulusid või antud talle ohu vastu tagatist. Praktikas pole väga suurt tähendust omav.
    Käsundita asjaajamise (KAA) õigus:
    28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused?
    Asjaajamise põhiliigid on:
    1. Ehtne käsundita asjaajamine – tahe tegutseda soodustatud kasuks, tema käitumine on
    suunatud sellele.
  • Õigustatud käsundita asjaajamine
    §1018 õigustatud käsundita asjaajamise eeldused – kolm obligatoorset.
      • Tegemist peab olema võõra asjaga
      • Asjaajajal peab olema tahe tegutseda soodustatud huvides.
      • Kohustuse puudumine, asjaajajal ei ole kohustust soodustatu kasuks tegutseda.

    Kui üks nendest puudub ei ole tegemist ehtsa käsundita asjaajamisega. Lisaks peab
    eksisteerima ka vähemalt üks kolmest alternatiivsest eeldusest § 1018 lg 1 p 1-3.
      • Soodustatu kiidab asja heaks.
      • Asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
      • Asjaajamine on avalikes huvides või asja ajamiseta jääks täitmata kolmanda isiku kohustus kolmandat isikut ülal pidada.

    Ilma, et oleks leping, on võimalik esitada nõue õigustatud KAA alusel, vastavalt veevärgi ettevõtja on asjaaajaja ja korteriomanik soodustatud isik 3-2-1-25-08. NT kui naabri maja põleb, isik tassib asju välja, õigustatud käsundita asjaajamine. Üks isik näeb, et teine upub , läheb appi, päästab ära.
    b. Mitteõigustatud käsundita asjaajamine:
    Eksisteerivad kõik 3 obligatoorset eeldust aga mitte ühtegi alternatiivsetest eeldustest.
    Näide: A värvib aia roheliseks, värvi jääb üle, arvab, et naabrimees tahab, et tema maja ka üle värvitaks. Tahab soodustada, kuid soodustatu ei kiida seda heaks, see polnud tema huvides ega ka avalikes huvides. Olukord, kus isikule sunnitakse see asjaajamine peale. Reguleerivad: §§ 1024; 1022 lg 4; 1020; 1021.
    2. Mitteehtne asjaajamine ehk asjaajamine enda huvides – asjaajaja ei taha teise isiku
    jaoks tegutseda, ta tahab ennast soodustada, kuid tuleb välja, et ajas teise isiku asja.
  • Ekslik asjaajamine
    Ekslik KAA §1026 lg 1 – asjaajaja pole pahatahtlik, ta arvab, et ajab oma asja, kuid
    tuleb välja, et ajas võõrast asja
    Näide: A niidab muru, ei tea kust kinnisvara piirid lähevad, niidab ka B muru ära.
    Näide 2: A müüb B-le jalgratta, mille on varastanud C-lt. B laseb ratast remontida ja värvida, kuid omand pole varguse tõttu üle läinud, järelikult ajas C asja.
  • Lubamatu asjaajamine
    §1026 lg 2 – asjaajaja teab, et ajab võõrast asja, kuid ajab seda nagu enda oma.
    Näide: Varas laseb ratast värvida ja remontida- teab, et kellegi teise oma, aga ajab asja enda huvides. 3-2-1-44-11- RK ütles, et KAA mõte ei ole sundida isikule peale panna teenusid ja kohustada teda selle eest maksma. Sõltuvalt sellest, millise liigiga on tegemist, sõltub ka see, missuguse aluse rikastumise sätet on võimalik sellise
    29. Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus?
    - Varaliste huvide kaitseks tegutsemine
    - Elu ja tervise kaitseks tegutsemina
    - Võõra kohustuse täitmine
    - Tehingu tegemine teise isiku kasuks
    - Tekkiva kahju vähendamine või vastutuse ära hoidmine
    Sisuliselt kõik, mis asetab teise isiku soodsamasse positsiooni.
    30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus?
    Isik peab olema teadlik, et asi, mida ta ajab, kuulub teise isiku huvisfääri ning tal peab olema vähemalt osaline tahtlus teise isiku kasuks tegutseda.
    Kui asjaajaja eksib soodustatu isikus, tekivad asjaajamisest tekkinud õigused ja kohustused mitte isikul, kelle asja arvati aetavat, vaid isikul, kelle asja tegelikult aeti. Teise isiku soodustamise tahe säilib. Reguleerib VÕS § 1019.
    31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega?
    Objektiivselt võõra asjaga on tegemist siis, kui väliselt on äratuntav, et isik ajab võõrast asja. Sellisel juhul eeldatakse võõra asja ajamise tahet, kui asjaajaja teab, et tegemist on võõra asjaga. Vastupidist peab tõendama soodustatud isik.
    Näide: A näeb, et B maja põleb ja läheb seda kustutama , kõik näevad, et A ajab võõrast asja.
    Subjektiivselt võõra asjaga on tegemist siis, kui väliselt ei ole arusaada, et A ajab võõrast asja. Tegemist on neutraalse teoga. Sellisel juhul lasub asjaajalal kohustus tõendada, et asi kuulus võõrasse huvisfääri ja et tal oli tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kui ta seda tõendada ei suuda, siis pole tegemist KAA-ga ja ta peab postmargi endale jätma.
    Näide: postmargi ostmise juhtum, kõrvalistele isikutele ei ole arusaadav, kas postmark osteti enda või sõbra jaoks.
    32. Mis on tüüpilised juhud , mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)?
    Lepingu olemasolu. Kui asjaajaja tegutseb tulenevalt lepingulisest kohustusest, siis see välistab KAA. Siis ei lähe KAA alla ka kõrvalkohustused ega sooritused lepinguga soodustatud kuid mitte poolteks olevatele või lepingulise kaitsega subjektidele.
    Näide: A ja B sõlmivad lepingu, kus sooritus tuleb teha C-le, siis ei saa C-lt kulutusi hakata nõudma käsundita asjaajamise järgi, sest lepingu alusel on ta soodustatud isik- üks KAA eeldus ei ole täidetud.
    Probleem võib tekkida piiritlemisega – kas on leping sõlmitud või mitte. Iga nõustumise asjaajamisega ei ole veel lepingu sõlmimine.
    Samuti tuleb hinnata, kas asjaajamisest mingi osa oli lepinguline ja mingi osa ületas lepingulist kohustus ja oli seega KAA. Näide: A tellib rehvide vahetuse . Töökojas vahetatakse ära ka õli. Esimene on lepinguline, teine juba KAA.
    Seadusest tulenev kohustus. Näiteks lapsavanema kohustus last üleval pidada, mis juhul ei saa hiljem lapse vastu esitada KAA nõuet. Juhul kui solidaarvõlgnik täidab solidaarkohustuse täies ulatuses, siis ei aja ta sellega teiste solidaarvõlgnike asja, vaid omandab esialgse võlgniku nõude teiste solidaarvõlgnike vastu, v.a talle endale langevas osas.
    Näide: A, B ja C (solidaarvõlgnikud) on põhjustanud kahju Dle. Kui A maksab Dle ära, siis ta ei aja käsundita B ja C asja § 69 lg 2, A-le läheb üle hoopis kannatanu nõue ja saab esitada nõude B ja C vastu, et nende osa kätte saada.
    33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks?
    Sellisel juhul on kolmanda isiku soodustamine toimunud lepingu alusel(§ 80) ja nii ei saa kulutusi teinud isik esitada kolmanda isiku vastu mingeid nõudeid KAA alusel.
    Õigustatud KAA.
    34. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest?
    Huvi tuleb eeldada siis, kui soodustatu avaldas soovi, et tema asja aetaks/andis nõusoleku asjaajamiseks. Võib olla tehtud üldsusele ning sisalduda TAL tehingus. Soodustatu ei saa tugineda hiljem sellele, et asjaajamine polnud tema huvides.
    Kui on tegemist piiratud teovõimega soodustatud isikuga, siis tema puhul saame hinnata objektiivselt tema huvi, aga mitte tema avaldatud tahet, vaid oluline on tema seadusliku esindaja avaldatud tahe.
    Asjaajaja ei pea olema teadlik, et soodustatu on tahet oma asja ajamiseks avaldanud, v.a kui nõusolek on antud konkreetsele isikule (eeldatakse, et kehtib ainult talle). Olulised nõusoleku eelneva väljendamise puhul ka teo tegemise muud asjaolud .
    Eeltoodu erineb KAA heakskiitmisest seetõttu, et heakskiit ei anta kunagi enne asja ajamise alustamist, vaid alles pärast selle ülevõtmist või lõppemist.
    35. Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale tahtele ja mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus?
    - Eeldatavat tahet on vajalik tuvastada, kui soodustatu ei ole ise avaldanud oma tahet ega tegu heaks kiitnud või asjaajamine pole avalikes huvides. Igapäeva elus võib see olla kõige levinum juhtum.
    • Eeldatava tahte kindlaks tegemiseks tuleb vastata küsimusele kas mõistlikult võttes, teades kõiki asjaajamise aspekte , oleks soodustatu sellega nõustunud või mitte. Soodustatu enda nägemus tema huvidest ei oma seejuures tähtsust. Tuleb arvesse võtta kõik asjaajamise aspekte, muuhulgas omavad tähtsust ka asjaajaja isikuomadused .

    Näide: A-l kasvab aias puu, mis tuleks maha saagida, B saeb selle maha. A oli huvitatud asjaajamisest, kuid mitte sellest, et B seda teeks , sest nt B oli kogenematu.
    • Soodustatu tahet võib eeldada, kui asjaajamine on soodustatu objektiivsetes ja hästi mõistetavates huvides.

    Näide: A-d ründab tema enda koer, B läheb appi, peletab koera eemale - võiks öelda, et see oli A huvides, et ta pureda ei saaks, kuid kas A-le sobis, et B paneb iseennast ohtu, sest äkki ta peab B-le selle eest kahjuhüvitist maksma.
    • Kui on tegemist soodustatuga, kes on piiratud teovõimega, siis ei saa lähtuda tema eeldatavast tahtest vaid peame lähtuma tema seadusliku esindaja eeldatavast tahtest.
    • Asjaajamise halb lõpptulemus ei muuda iseenesest asjaajamist õigustamatuks.

    36. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed?
    • Heakskiitmine on vajalik õigustatuse eeldusena juhul, kui asjaajamine ei vasta soodustatud huvile, tema avaldatud või eeldatavale tahtele ega ole oluline avalikes huvides.
    • Eeldus on see, et asjaajamisega on juba alustatud, heakskiit antakse selle kohta, et asjaajaja võttis asjaajamise üle (st. mitte lõppresultaati).
    • Heakskiit on siinkohal ühepoolne tehing, võib toimuda seadusliku või lepingulise esindaja kaudu ning võib olla ka tehtud kaudse tahteavalduse kaudu.

    Õiguslikud tagajärjed:
    • VÕS § 1018 1 p 1-3 mittevastava kuid ehtsa KAA heakskiitmisega muutub õigustamatu KAA õigustatuks.
    • Pärast heakskiitmist on asjaajajal õigus otsustada, kuidas asja edasi ajada. Heakskiidust ei saa taganeda ja seda tühistada seetõttu, et soodustatu pole rahul asjaajamise tulemuse või käiguga.

    Näide: A hakkab pügama B hekki, kuigi B selleks soovi pole avaldanud. Kui B A tegevuse heaks kiidab, siis muutub see õigustatud KAA-ks ning ühtlasi on A-l siis õigus ise otsustada, kui madalaks ta heki pügab.
    Problemaatiline on see, millal on tegemist heakskiiduga ja millal on pooled sõlminud lepingu.
    Näide: A maja põleb, B hakkab kustutama. A ütleb, väga hea, jätka. Kas siis on tegemist juba lepinguga või mitte. Ilmselt tuleks öelda, et igakord tuleb kõiki asjaolusid hinnates lahendada olukord erinevalt.
    37. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamine olulistes avalikes huvides ja millal selle eelduse esinemist on vaja kontrollida?
    Seda on vaja kontrollida, kui puudub heakskiit ja tegu ei vasta soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ehk tõusetub siis, kui ühtegi teist alternatiivset alust ei eksisteeri.
    VÕS §1018 ei ole piiritletud, milline asjaajamine avalikes huvides on. Eraldi on välja toodud vaid, et kui ilma asjaajamiseta jääks täitmata soodustatu ülalpidamiskohustus, siis on kohustuse täitmine asjaajaja poolt avalikes huvides. Muus osas peab selle piiritlema kohtupraktika.
    Näide: Teele on kukkunud puu, A eemaldab selle ja see tähendab, et ajab tee omaniku asja, kuigi see oli avalikes huvides.
    Näide: kui A on kohustatud B-le maksma elatist ja C maksab A eest ära, siis on tegemist õigustatud asjaajamisega C poolt, kus soodustatuks on A. A ei saa väita, et ülalpidamise maksmine ei olnud tema huvides või avaldatud või eeldatava tahte kohane.
    Avaliku huvi tõttu on õigustatud KAA soodustatu tahte vastaselt, kui soodustatu vastupidine tahe rikuks seaduslikku keeldu või häid kombeid olulisel määral. Näiteks enesetappu üritava isiku takistamine, isegi, kui ta ise selle vastu protesteerib.
    38. Mida tähendab soodustatud isiku arvamuse väljaselgitamise kohustus, missuguste KAA liikide puhul selline kohustus eksisteerib ning mis on selle kohustuse rikkumise tagajärjed?
    (§ 1020 lg 1 ja 2) Asjaajajal on kohustus selgitada välja soodustatu seisukoht esimesel võimalusel, kas enne asjaajamisele asumist või pärast seda. See kohustus eksisteerib ainult ehtsa asjaajamise liikide korral.
    Soodustatu arvamuse väjaselgitamine ei ole vajalik vaid siis, kui see ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata (kui asjaajamise viibimise tõttu võiks tekkida täiendav kahju) või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata.
    Tagajärjed: Õigustatud KAA selle kohustuse rikkumise tulemusena veel õigustamata KAA-ks ei muutu. Kui seda kohustust rikub objektiivselt õigustamata asjaajaja, siis tuleks selline asjaajaja lugeda pahauskseks, mis toob selle konkreetse asjaajaja jaoks kaasa negatiivsed tagajärjed. Esiteks peab selline asjaajaja taastama endise olukorra, hüvitama kahju ja ta ei saa nõuda tema poolt kantud kulutuste hüvitamist AR sätete alusel.
    39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist:
    a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks;
    b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud?
    Tulenevalt § 1020 lg-est 1 ja 2: Kui soodustatu ei ole nõus asjaajamisega, siis ei tohi tema asja ajama hakata või tuleb juba alustatud asjaajamine katkestada, v.a kui KAA on oluline avalikes huvides vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 3.
    40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?
    Üldine reegel on, et asjaajaja ega soodustatu ei pea olema täieliku teo- ega otsustusvõimega. Teo- ja otsustusvõime omavad tähtsust KAA heakskiitmisel ja soodustatu poolt tahte avaldamisel, sest
    need tahteavaldused peavad olema tehtud kehtivalt. Piiratud teovõimega inimese tahet ei saa arvesse võtta.
    Näide: nõrgamõistusliku A tahtest ei saa lähtuda, tuleb lähtuda tema seadusliku esindaja avaldatud või eeldatavast tahtest.
    § 1022 lg 5- kui asjaajaja on piiratud teovõimega, siis vastutab ta asjaajamise käigus põhjustatud kahju eest üksnes deliktiõiguse alusel. Deliktiline üldvastutus eeldab ka kahjutekitaja süüd, üldreeglina ei saa aga piiratud teovõimega isik asjaajamisel tekkinud kahju eest vastutada.
    41. Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)?
    VÕS § 1021 lg 1 sätestab asjaajaja poolt asjaajamise käigus saadu väljaandmise kohustuse. Sisuliselt tähendab seda, et asjaajaja peab andma välja soodustatule väärtuse, mille ta asjaajamisest sai ja mille ta oleks pidanud välja andma juhul, kui nende vahel olnuks teenuseosutamise leping.
    Kui asjaajaja rikub väljaandmise kohustust, on soodustatul VÕSi üldosast (§ 115) tulenevalt:
    a. kohustuse täitmise nõue
    b. kahju hüvitamise nõue
    § 1021 lg 2 -Piiratud teovõimega isik peab välja andma asja alusetu rikastumise sätete järgi. Sama kehtib otsustusvõimetu asjaajaja puhul.
    42. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist?
    Üldine eeldus: kui asjaajajal oli soov sellist nõuet esitada juba asjaajamise ülevõtmisel(VÕS §1023 lg1 ja 3).
    Kulutuste hüvitamist on õigus nõuda alles pärast nende kandmist. Kohustus vabastada kohustustest tähendab soodustatu kohustust täita kohustused asjaajaja võlausaldajatele tema eest VÕS § 78 järgi.
    Ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks
    43. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu?
    Tasu nõue §1023 lg 2. Selle maksma panekuks on konkreetsed eeldused:
    • Asjaajamine toimus asjaajaja majandus- või kutsetegevuse raames.
    • Asjaajajal oli soov tasu saada juba asjaajamise ülevõtmisel
    • Asjaajajal ei ole õigust nõuda tasu kolmandalt isikult.

    Tasunõue tekib tavaliselt siis, kui teenust osutatakse tühise või tühistatud lepingu alusel.
    Näide: kui A laseb B-l oma autot parandada. Kui leping osutub tühiseks, siis tekivad B-l nõuded A vastu KAA alusel ja ta võib nõuda lisaks kulutustele ka tasu.
    • Hüvitada tuleb keskmine mõistlik tasu vastava teenuse eest. Seega hinnataks objektiivselt, milline on keskmine mõistlik tasu sellise asjaajamise eest.

    44. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal tekkis õigustatud KAA-ga seoses?
    Kahju hüvitamise nõue § 1025 – kui asjaajaja saab asjaajamise käigus kahjustada. Sellel nõudel on kolm eeldust:
    • Asjaajaja peab olema tegutsenud soodustanud isikut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil. Kui miski on tekitanud ohu soodustatu elule või tervisele, siis vastava ohu tõrjumine täidab selle tingimuse. Keerulisem on, kui asjaajaja tegutseb soodustatu varalise huvi kaitseks.
    • Kahju tekkis sellele ohule iseloomuliku riski realiseerumise tulemusel. Nt kui A-d ründab koer, B läheb appi ja kukub seejuures kanalisatsioonikaevu, siis see tingimus pole täidetud.
    • Kahju ei pea hüvitama asjaajajale kolmas isik. Asjaajaja ei saa nõuda kahju hüvitamist oma töö- või käsundiandjalt või sotsiaal- või ravikindlustuse andjalt.

    45. Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse arvestamise juures VÕS § 1025 järgi?
    VÕS § 1025 lg 2 järgi arvestatakse sama paragrahvi lg 1 alusel tekkiva hüvitisnõude suuruse määramisel ka asjaajaja enda huvi KAA vastu.
    Näide: ridaelamu põlemise kaasus, kus üks isik kustutab ja saab vigastusi, siis tuleb kahju hüvitamise suurust vähendada, kuna ta tegutses siin muuhulgas ka enda huvides.
    Teiseks saab rakendada üldosa sätteid ja vähendada § 139 lg 1 alusel, mis reguleerib kannatanu enda osa kahju tekkimises ja siis vastavas ulatuses saab kahju hüvitust vähendada.
    Näide: kui A läheb B-le appi, et tõrjuda rünnet koera poolt ja kukub auku, siis võiks öelda, et oli hooletu ja oleks võinud vaadata, kuhu astub ja selle järgi siis hüvitist mõnevõrra vähendada
    46. Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt?
    Üldine reegel on see, et soodustatu saab asjaajajalt nõuda kahju hüvitamist, kui asjaajaja oli hooletu. § 1022 lg 1 tulenevalt peab ka selline asjaajaja, kes tegutseb õigustatult, olema asjaajamise käigus hoolas.
    Näide: kui A tassib B põlevast majast asju välja ja otsustab visata aknast välja, lootes nii saada kiiremini. Asjad lähevad katki, sest ta oli asjaajamisel hooletu ja peab hüvitama seetõttu tekkinud kahju.
    Asjaajaja vastutus on piiratud juhul, kui asjaajaja tegutses soodustatud vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil. §1022 lg 2 vastutab asjaajaja sellise asjaajamise korral ainult tahtluse või raske hooletuse korral. Tuleb silmas pidada, et see oht ei pea olema reaalne, oluline on see, kuidas mõistlik isik seda olukorda oleks pidanud tajuma.
    Näide: kui A jalutab tänaval ja kuuleb , et majast kostub appikarjeid, murrab ukse maha ja selgub, et B vaatas filmi. Siis tuleb vaadata mõistliku isiku aspektist, kas võis olla tegemist teist isikult vahetult ähvardava ohuga või mitte.
    47. Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt?
    Õigustamatu asjaajamine on siis, kui eksisteerivad obligatoorsed eeldused, aga õigustamatu asjaajaja on pahauskne , kui:
    1. Ta teab või peab teadma, et ei esine asjaajamise õigustatuse alternatiivseid eeldusi (§ 1018 lg 1 p 1-3).
    2. Pahauskseks võib lugeda ka sellist asjaajajat, kes ei selgita välja soodustatu tahet, kuigi tal on see võimalus (§ 1020).
    Kui selline pahauskne asjaaja tegutseb soodustatu huvides, siis soodustatu võib nõuda:
    1. kahju hüvitamist, sõltumata asjaajaja süüst (§ 1024 lg 1 ja 2), välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju oleks tekkinud ka asjaajamise ülevõtmiseta. Tekkida võib kahte erinevat kahju:
    • Kahju, mis väljendub asjaajamises ja tekib asjaajamisest endast. Nt A saeb B ploomipuud maha - puid ei ole enam, tuleb hüvitada parandamise kulud. Kahju väljendubki juba kinnisasja kahjustamises.
    • Asjaajamise käigus ollakse hooletud, maha saetud ploomipuu võib kukkuda kasvuhoone peale ja tekitada nii kahju.
    2. Asjaajaja peab kõrvaldama ka asjaajamise tagajärjed.
    Näide: A on oma auto viinud remonti ja seal vahetati pidurid välja, kuid selleks õigustatud ei olnud ja olid pahausksed, siis peavad vanad pidurid asemele panema . Seega tuleb kõrvaldada tagajärjed ja hüvitada kahju.
    3. nõuda välja asjaajamise käigus saadu (§ 1021 alusel) ja andma teavet soodustatule asjaajamise kohta § 1024 lg 3.
    48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt?
    § 1024 lg 2: Kui õigustamatu heauskne asjaajaja on tegutsenud ohu tõrjumise eesmärgil, siis vastutab ta ainult tahtluse ja raske hooletuse korral.
    Muul juhul peab heauskne asjaajaja hüvitama kahju, mis on tekkinud tema hooletuse tõttu. Ta vastutab sama standardi järgi nagu õigustatud asjaajaja KAA korral. Heauskesl asjaajajal on ka väljaandmiskohustus § 1021 ja informeerimise kohustus § 1024 lg 3.
    49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult?
    § 1024 lg 4 võimaldab õigustamatu KAA asjaajajal soodustatu vastu nõudeid esitada üksnes tema heausksuse korral. Esimesena tuleb kindlaks teha, kas asjaajaja oli heauskne – ei teadnud ega pidanudki teadma, et õigustatud KAA eeldusi ei esine.
    Kui ta oli pahauskne, siis ei ole tal soodustatu vastu mingeid nõudeid ka siis, kui soodustatu sai asjaajamise käigus mingisuguse eelise.
    Kui asjaajaja oli heauskne, siis §1024 lg 4 kohaselt, kui sellise asjaajamise tulemusena on soodustatu alusetult rikastunud, siis peab ta AR sätete alusel andma välja saadu. Tegu võib olla mittesoorituskondiktsiooniga, näiteks regressi- või kulutustekondiktsiooniga.
    Näide: A vaatab, et B-l ei ole oma krundi ees aeda ja teeb aia valmis. Oli heauskne ja arvas , et B tahab seda. Hiljem tuleb välja, et tegutses õigustamatult. Asjaajajal on alusetu rikastumise nõue soodustatud vastu, nii palju kui soodustatu rikastus KAA kaudu. Hüvitise ülempiiriks on tehtud kulutused, mitte ei lähtu asja väärtusest.
    50. Missugustel tingimutel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
    Ei kohaldata üldist 3 aastast tähtaega, sest KAA kui selline pole ühelgi juhul tehing. Seda ka juhul, kui KAA tulenes soodustatu heakskiidust.
    Seega aeguvad nt asjaajaja nõuded soodustatu vastu TsÜS §149 järgi 10 aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist- see puudutab nii kulutuste kui ka kahju hüvitamise nõuet.
    Kui KAA-ga seoses tuleb kohaldada AR või kahju hüvitamise sätteid, siis nendele kohaldatakse vastava nõude liigi aegumist reguleerivaid sätteid.


    Alusetu rikastumise (AR) õigus:
    51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused?
    Mida tähendab võlgniku rikastumine kui soorituskondiktsiooni (SK) eeldus?
    Mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus
    Missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid?
    Soorituskondiktsiooni eelduseks on ühe isiku rikastumine teise isiku alusetu soorituse kaudu. Eeldused:
    1. Toimunud peab olema rikastumine - võlgnik peab olema rikastunud.
    2. Rikastumine peab olema aset leidnud soorituse kaudu, ( võlausaldaja sooritusega võlgnikule, mille kaudu viimane rikastus)
    3. Sooritus tehti õigusliku aluse puudumisega.
    Sooritus on teadlik ja eesmärgipärane teise isiku soodustamine, kui seal juures peetakse silmas kohustuse täitmise eesmärki ehk siis kui üleandja tahab sellega täita temal lasuvat kohustust. Näiteks isik annab auto üle, mis on tema müügilepingust tulenev kohustus.
    Soorituse eesmärgiks võib olla muu hulgas võõra asja ajamine § 1018 järgi.
    Sooritusega pole tegemist, kui isik tahab teha midagi enda heaks, kuid soodustab ekslikult selle teoga teist isikut. Eksimine soodustatu isikus aga ei välista SK kohaldamist.
    Rikastumine tähendab seda, et võlgnikule peab olema midagi üle antud. Tühistatud lepingu tagasitäitmisel võivad mõlemad olnud midagi üle andnud. Rikastumise all peetakse silmas varalise hüve saamist. See võib olla omandiõigus , võlatunnistusega saadav abstraktne nõudeõigus, muu kasu (valduse saamine või kinnistusraamatu õiguspositsiooni saamine), kohustusest vabanemine või kulutuste kokkuhoid. Varaliseks kasuks saab lisaks olla nõude puudumise kohta antud abstraktne kinnitus ehk negatiivne võlatunnistus.
    Tüüpilisemad SK juhtumid:
    • Tühiste ja tühistatud lepingute tagasitäitmine. Kui A ja B teevad teineteisele sooritusi lepingu alusel, mis tühistatakse, siis reguleerib seda AR õigus, täpsemalt SK.
    • Valele isikule tehtud sooritused- (§ 1028 ja § 1032)
    • Kokkulepitust suuremas ulatuses tehtud sooritus. A tellib B-lt 5 tonni soola, B toob 6 tonni. 1 tonni osas on sooritus tehtud ilma õigusliku aluseta ja see tuleb tagasi anda AR sätete järgi.

    52. Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad juhtumite grupid)?
    Õigusliku aluse puudumine – puudub võlasuhe, millest tulenevalt pool peab soorituse tegema. § 1028 lg 1 järgi puudub õiguslik alus, kui :
    • Kohustust ei ole olemas. Nt kui sooritus tehakse valele isikule, keda soorituse tegija peab ekslikult oma võlausaldajaks. Ka juhul kui sooritus on tehtud liiga suures ulatuses või kus isik on teinud soorituse pidades ennast ekslikult võlgnikuks.

    NT kindlustusandja maksis hüvitise A-le, aga õigustatud isik oli B. Kindlustusandja saab A-lt tagasi nõuda, aga jätkuvalt on kohustatud isikuks B ees.
    • Kohustust ei teki - tehakse sooritus tühise või tühistatud lepingu alusel. Sellisel juhul on küll kohustus väliselt olemas, kuid selle täitmise nõudele saab esitada kestva vastuväite .

    Näiteks sõlmitakse leping piiratud teovõimega isiku poolt, mis osutub kas siis tühiseks või tühistatavaks.
    • Kohustus langeb ära - kohustus algselt on olemas, aga soorituse tegemise ajal enam mitte.

    NT kui sooritus tehakse pärast poolte poolt kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist või kohustuse täitmise lõpp tähtaja saabumist.
    53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid?
    SK muutub tähtsaks olukorras, kus on tühine/tühistatud kohustustehing, aga käsutus kehtib edasi.
    NT A ei saa B-le müüdud asja vindikatsioonihagiga välja nõuda kui käsutustehing kehtib. Kinnisasja müügiga on B omanikuks saanud ja A ei saa nõuda kande parandamist, sest kinnistusraamatu kande aluseks on asjaõigusleping, mis kehtib. Järelikult on kanne õige. Sisuliselt peab A pärast müügilepingu tühistamist esitama hagi SK alusel ja nõudma tagasi omandit , valdust ja õigust olla kinnistusraamatus omanikuna sissekantud. Kui B seda nõusolekut ei anna, siis kohtuotsus asendab B tahteavaldust . Mõlemad pooled on rikastunud toimunud soorituse kaudu, samas õiguslik alus selleks puudub, sest kohustustehing on tühine/tühistatud.
    54. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral?
    Vastavalt VÕS §-le 4 lg-e 1 on mittetäielik kohutus selline, milles võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõude (hasartmäng, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ettenähtud).
    Mittetäieliku kohustusega sarnane kohustus on vorminõude järgmiata jätmise tõttu tühine kinkeleping (§ 261 lg 2).
    Võimatus seisneb sellest, et kui üks pool täidab teisele mittetäieluku kohustuse, siis ta ei saa üleantut SK alusel tagasi nõuda, olenemata sellest, et SK eeldused on täidetud.
    55. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral?
    § 1028 lg 2 p 2. Kui aegunud kohustus on täidetud, siis ei saa enam SK alusel seda tagasi nõuda. Näide: A on B-le võlgu ja A-l on iseenesest õigus esitada B nõudele aegumise vastuväide . Kui ta seda ei tee ja maksab B-le võla ära, siis ta ei saa pärast seda tugineda sellele, et tal polnud kohustust täita, sest nõue oli aegunud.
    56. Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga?
    1028 lg 2 p 3- See tähendab, et kui tehing, mille alusel on tehtud sooritusi, osutub tühiseks, siis peame hindama ja tõlgendama seda sätet, mille alusel see tehing tühine on ja selle hinnangu põhjal otsustama, kas tagasitäitmine sellises olukorras on selle sätte tõttu välistatud või ei.
    Näide: A ja B sõlmivad üürilepingu ja B kasutab ära A rasket olukorda (leping võib TsÜS järgi tühistatav) siis tuleb küsida, kas TsÜsi eesmärk on lepingu tagasitäitmine või mitte. Kui ei, siis ütleme, et A võib jääda korterisse ja tasuda makseid keskmise hinna alusel.
    Kas prostitutsiooni tõttu tühise lepingu eesmärgiks on, et prostituut saaks oma raha tagasi- pigem mitte, see oleks eesmärgiga vastuolus .
    57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine?
    Korralduse täitnud isikul ei ole VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid kolmanda isku vastu, sest puudub sooritussuhe üleandja ja kolmanda isiku vahel. Nende vahel on nn täitmissuhe. Sooritussuhted on üleandja ning korralduse andja vahel (kattesuhe) ning korralduse andja ning kolmanda isiku vahel (valuutasuhe). Reguleeritud § 1029 .
    Näide: A ostab B-lt traktori. B annab A-le maksekäsundi ostusumma maksmiseks C-le. A maksab raha C-le, kuid tühistab seejärel müügilepingu olulise eksimuse tõttu. Sooritussuhted on A ja B vahel (kattesuhe) ning B ja C vahel(valuutasuhe). A-l ei ole VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuet C vastu (täitmissuhe). B saab nõuda traktorit A-lt ja A saab nõuda raha B-lt.
    Kaks erandit kirjanduses, millal alusel saaks A nõuda C-lt (kohtupraktikas kinnitust pole saanud):
    • C kui saaja oli pahauskne – teadis või pidi teadma, et A-B vaheline leping on tühine / tühistatav. § 1028 ja § 1032.
    • Topeltkondiktsioon – lisaks kattesuhtele on puudustega ka valuutasuhe.
    § 1029 regulatiivne tähendus sisuliselt puudub – kui seda § ei oleks, siis toimuks tagasitäitmine ikka sooritussuhteid pidi.
    58. Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral, kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab üksnes kolmas isik?
    VÕS § 1030 lg 1 kohaselt on üleandjal/soorituse tegijal VÕS § 1028 eelduste esinemise korral õigus üleantut tagasi nõuda nii lepingu poolelt kui lepinguga soodustatud isikult. See ei tähenda aga poole ja soodustatud isiku solidaarvastutust. Soorituse tegijal on teise poole vastu hüvitisnõue (§ 1032 lg 2), kolmanda isiku vastu aga soorituse reaalse tagasitäitmise nõue (§ 1032 lg 1)
    Näide: Kui B on müüja ja A ostja. Lepingu sõlmimisel lepivad kokku, et B annab koera C-le. §1030 rakendamine. Lg 1 – üleandjal (B) on õigus üleantu tagasi nõuda nii lepingupoolelt (A) kui ka lepinguga soodustatud kolmandalt isikult (C). B võimalus valida ei tähenda A ja C solidaarvastutust, sest nende soorituste sisu pole ühesugune. C-lt saab nõuda tagasi koera, A-lt saadu väärtuse hüvitamist.
    VÕS § 1030 lg 2 kohaselt võib saadu tagastamist nõude üksnes saajalt, kui teine lepingu pool ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu tühisusest või tühistatavusest.
    59. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovutamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas?
    § 1031 kohaldamine. Soorituse tegijal on õigus esitada tagasinõue nii nõude loovutanud isiku kui ka nõude saaja vastu.
    Näide: A-l on nõue B vastu. A loovutab oma nõude B vastu C-le. B täidab kohustuse C-le. Siis selgub, et A-l ei olnudki nõuet B vastu. Kas B saab nõuda raha tagasi A-lt või C-lt? Pärast nõude loovutamist on uuele võlausaldajale midagi üle antud, siis võib üleandaja ehk siis B, nõuda üleantut tagasi nii A-lt kui ka C-lt. Omal vabal valikul .
    60. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust?
    Kui esindusõigust mitteomav isik sõlmib lepingu ja võtab vastu ka lepingu täitmise, siis saab seda esindajat lugeda rikastunuks ainult juhul, kui talle anti üle sooritusese. Esindusõiguseta esindatava nimel tehingu teinud isik vastutab tehingu teisele poolele tekitatud kahju eest Tsüs § 130 erikoosseisu alusel.
    Näide: A müüb B-le sõiduauto , mis kuulub tegelikult C-le. A esineb siis seejuures C esindajana, omamata esindusõigust, võtab endale ka B käest auto eest saadud raha. Kui A C-le raha üle ei anna, siis C võib nõuda B-lt tagasi talle kuuluva auto ja B omab A vastu kahju hüvitamise nõuet Tsüs§ 130 sätestatud koosseisu alusel. Kui A oleks C-le raha üle andnud, oleks B-l C vastu soorituskondiktsioonist tulenev nõue ja C saaks siiski tagasi nõuda ka autot.
    61. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist?
    Kui nõue polnud veel sissenõutavaks muutunud, on tegemis alusetu sooritusega.
    Näide: A teeb B-le soorituse enne sissenõutavaks muutumist. Ühe seisukoha järgi on A nõue B vastu välistatud, A ei saa nõuda vastava perioodi eest intresse. Ebamõistlik oleks liigutada sooritusi edasi-tagasi, kui on teada, et nõue muutub mingi aja pärast sissenõutavaks ja kohustuse Ble oleks ikka pidanud täitma. Saksa BGB-s eraldi öedud, et sellise soorituse puhul tagasinõuet ei ole. Meie VÕS-i saab tõlgendada sarnaselt.
    62. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse?
    Sellise olukorra all mõeldakse näiteks sellist juhtumit: oletame et B lubab A-le, et teostab A korteris remondi ja saab selle eest tasu 1000 eurot. Ilma, et B teavitaks A-d sõlmib B C-ga lepingu selle sama töö tegemiseks A korteris.
    Teenust osutav kolmas isik(C) võib saada asjast nii aru, et ta teeb soorituse oletatavale esindatud isikule (A-le). Saksa õiguspraktikas on oluline, kuidas sai asjast aru soorituse saaja ehk oletatav esindaja (B).
    Remonditeenuse osutajal(C) ei oleks SK alusel hüvitisnõuet soorituse saanud isiku vastu(A) juhul, kui viimane võis mõistlikult võttes pidada soorituse tegijaks talle lepingu alusel soorituse lubanud ja seejärel remonditeenuse osutaja ees esindusõiguseta esinenud isikut (B).
    Kuna A sai asjast aru nii, et talle teeb soorituse B, siis ta võlgneb vaid B-le. Seevastu C-l on nõue B vastu
    63. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest viimase kohustuse täitmiseks olukorras, kus teine isik ei ole võlgu?
    Kohustust täita üritanud isikul ei ole hüvitisnõudeid isiku suhtes, keda ta pidas kohustatud isikuks. Samas ei esine sooritust ka teise isiku sooritust täita üritanud isiku ja teise isiku võlausaldaja vahel, kuivõrd sooritus tehti oletatava võlgniku eest. Võlgnikul on SK alusel tagasinõue võlausaldajalt, sest kohustuse täitmise üritamine loetakse tema soorituseks.
    B ja C vahel on üürileping ja A arvab, et B üürnikuna on jäänud C-le üüri võlgu. Maksab C-le võlgnetava summa ära ja siis tuleb välja, et B-le oli C üürnikuna juba ise jõudnud selle võla ära tasuda. A on teinud C-le alusetu soorituse, kuna võlga enam ei olnud. A hüvitisnõue B vastu on välistatud, sest B pole A makse võrra rikastunud, A tegu loetakse B soorituseks. Seega on tagasinõude õigus B-l.
    64. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik?
    B-d hammustab koer. A arvab, et see oli tema koer ja maksab B-le kahjuhüvitise. Siis tuleb välja, et tegemist oli hoopis C koeraga. Üldine lahendus oleks lihtne: A on teinud B-le eksliku soorituse, pidades ennast eksituse tõttu kohustatud isikuks, tegemist on tüüpilise soorituskondiktsiooni juhtumiga, § 1028 ja § 1032 järgi saab A B-lt tasutud summa tagasi nõuda ja C on jätkuvalt B-le võlgu.
    Ühe seisukoha järgi eeskujuks saksa õiguspraktika: lubatakse teatud juhtudel ebaõiglase lõpptulemuse vältimiseks A-l hiljem oma sooritus ümber suunata, ehk siis soorituseks C-le ja selle soorituse tulemusena loetakse siis, et C on oma võla B-le tasunud. §1041 regressikondiktsiooni alusel.
    Selline soorituse ümber suunamine tuleb kõne alla erandjuhtudel ja tuleb arvestada, et see ei rikuks B õigusi nt juhtumil jus B-l oli omakorda nõue C vastu ja tal tekkis õigus oma nõudeid tasaarvestada, siis sellise soorituse ümbersuunamine rikuks B õigusi ja see poleks lubatud.
    65. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse ) instituutiga?
    Abstraktse võlatunnistuse kui iseseisvat nõudeõigust tekitava kokkuleppe teel nõudeõiguse alusetu saamise korral saab võlatunnistusega antud õigust tagasi nõuda SK sätete alusel. Kui võlatunnistusega õiguse saanud isik esitab nõude võlatunnistuse alusel, saab võlgnik ennast võlatunnistuse elusetuse korral kaitsta nõude vastu üksnes hagi esitamise kaudu.
    Näide: Kui A esitab B vastu nõude tugiendes abstraktse võlatunnistuse, siis B peab esitama omakorda hagi A vastu ja nõudma § 1028 alusel selle vt-ga antud nõueõigust tagasi. Teistviisi sellise võlatunnistuse vastu ennast kaitsta ei saa.
    Deklaratiivse võlatunnistuse puhul SK-d ei kohaldata. Deklaratiivse võlatunnistuse andnud isik saab tema poolt deeklareeritud nõudele vastu vaieldes tõendada nõude puudumist
    Näide: A esitab B vastu, tuginedes dek VT, siis B saab esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult kohustust, mille alusel dek VT anti, ei eksisteeri, see on juba täidetud.
    66. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese), mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena omandatu ning kui suures ulatuses on hüvitisena omandatut õigus nõuda?
    Soorituse saaja peab SK esinemise korral välja andma SK teel saadu, § 1032 lg 1 1.lause. Selleks võib olla omandiõigus, valdus aga samuti ka õigus olla kinnistusraamatus omanikuna sisse kantud. Lisaks tuleb nimetatud lõike 1.lause alusel anda välja ka saadust saadud kasu. Sellisteks viljadeks on raha eest saadud intressid , vasikas jne. Hea usu põhimõttest tulenevalt kuulub väljaandmisele üksnes see kasu, mida soorituse teinud isik oleks ise võinud saada soorituseseme korrapärase majandamise tulemusena, kui alusetut rikastumist ei oleks toimunud.
    § 1032 lg 1 2.lause järgi tuleb üleantud eseme hävimise ja äratarvitamise vms korral anda välja selle eest hüvitisena omandatu. Seega laieneb see väljaandmisnõue ka saadu surrogaatideleesemetele, mis astuvad saadu asemele. Eelkõige mõeldakse selles lõikes kindlustushüvitisi ja kahjuhüvitisi.
    Kui A ja B vahel leping auto müümiseks, mis tuleb soorituskondiktsiooni alusel tagasi täita ja kui auto on hävinud ja B-l oli sõlmitud kinduslutsandjaga kindlustusleping auto osas ja kui kindlustusandja on B-le hüvitise maksnud, siis saab A nõuda B-lt välja selle hüvitise. Samamoodi on kui eseme hävimise eest vastutab isik C, kes peaks hüvitama tekkinud kahju, ja A-l on sellele siis õigus.
    Kui asi on hävinud ja seda taastada ei saa, tuleb tagastada asja eest hüvitise alusel omandatu.
    67. Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on kolmanda isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda?
    § 1032 lg 1 2.lause järgi tuleb üleantud eseme hävimise ja äratarvitamise vms korral anda välja selle eest hüvitisena omandatu. Eelkõige mõeldakse selles lõikes kindlustushüvitisi ja kahjuhüvitisi. Juhul kui soorituse saanud isik ei pane nõuet maksma, on soorituse tegijal õigus sellele nõudele.
    A saab B-lt tühise kinkelepingu alusel auto. See hävib õnnetuses C süül. C kindlustusandja D peaks hüvitama A-le kahju, mille siis A peaks loovutama B-le. Kui A kahju hüvitamist ei nõua, saab B nõuda A hüvitisnõude loovutamist talle.
    Nõue saab olla nii suur kui oleks hüvitis § 1032 lg 2 järgi ehk nii palju, kui on saadu väärtus.
    68. Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral?
    Pahauskseks saame lugeda sellist soorituse saajat, kes soorituse saamise hetkel teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasi nõudmiseks - § 1035 lg 1.
    Lg 2 järgi võib põhimõtteliselt saaja muutuda pahauskseks ka pärast soorituse saamist ehk kui saab hiljem teada asjaoludest, mis annavad õiguse SK kohaldamiseks.
    Kui meil tegemist soorituse saajaga, kes piiratud teovõimega, siis ei lähtuta tema teadmisest, vaid tema seaduslike esindajate teadmisest või teadma pidamistest.
    Kui on tegemist tehingu tühistamisega, siis ei ole oluline saaja pahausksuse kindlakstegemisel see, mis hetkel sai kätte tehingu tühistamise avalduse, vaid see, millal sai teada asjaoludest, mis annavad aluse soorituse tagasinõudmiseks soorituskondiktsiooni alusel. Pahauskne on ta hetkest, kui sai teada asjaoludest, mis alusel tema või teine pool lepingu tühistas .
    69. Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem?
    1) Pahauskne soorituse saaja ei saa tugineda rikastumise äralangemisele - §1035 lg 1,2; 1033 lg 1.
    2) Pahauskne saaja ei saa nõuda soorituse esemele tehtud kulutuste hüvitamist. §1033 lg 2.
    3) Tulenevalt § 1035 lg 3 peab pahauskne saaja andma välja saadud kasu ja maksma intressi, hüvitama saamata jäänud tulu.
    4) Tulenevalt § 1035 lg 4 peab pahauskne soorituse saaja hüvitama eseme süülise kahjustamise korral ka tekkinud kahju (kui kahju tekkis tema süü läbi).
    70. Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada?
    VÕS § 1032 lg 2 sätestab üldise reegli, mille kohaselt juhul, kui asja oma olemuse tõttu või muul põhjusel ei saa tagastada, peab tagasiandmiseks kohustatud isik hüvitama saadu hariliku väärtuse (rahas) tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
    Sellesse kohustusse hüvitada saadu harilik väärtus võib sekkuda asjaolu, et rikastumine langes ära. Rikastumise äralangemisele tuginedes peab saaja olema heauskne, vastastikuste lepingute puhul kui isik oli teovõimetu või toimus vägivald või ähvardus.
    Kui vastastikune leping on tühine, ei ole saaja kohustatud saadut välja andma ega selle väärtust hüvitama, kui saadu hävis või halvenes asjaolu tõttu, mille eest lepingu kehtivuse korral oleks vastutanud üleandja.
    Näide: A müüb B-le sõiduauto, millega B satub avariisse, sellel põhjusel, mlle eest vastutab A, siis B ei pea saadu väärtust hüvitama.
    71. Mida tähendab heauskse soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste):
    1) juhul kui ta on sooritus saades heauskne; kasu väljaandmine 1032 lg 1 1.lause alusel. Kasu, mida soorituse teinud isik oleks võinud korrapärase majanduse reegleid järgides saada, kui alusetu rikastumine poleks aset leidnud. Raha laenamisel saadud intressid, kuid kõne alla tulevad ka kasutuseelised, nt kokku hoitud üür.
    Näide: A müüb B-le korteriomandi, leping tühistatakse 2 kuu pärast, siis B peab soorituskondiktsiooni alusel välja andma omandiõiguse, valduse, õiguse olla kinnistusraamatus omanikuna märgitud ja hüvitama 2 kuu üüri, mis ajal ta seal elas. See on tema kasu § 1032 lg 1 lause 1 tähenduses.
    2) juhul kui ta on sooritust saades pahauskne? Pahauskse puhul peab samuti välja andma saadud kasu: 1035 lg 3 1. lause. Kasu mõistet sisustada laiemalt kui heauskse saaja puhul. Tema peaks andma välja ka sellist kasu, mis ei ole tavalise asja kasutamise tulem. saadud kasu + rahalt intressi + saamatajäänud tulu (§ 1035 lg 3).
    Näide: kui B sai A käest midagi ja on võõrandanud selle asja C-le ja saanud C-lt asja eest suurema rahasumma, kui see oli A ja B vahelise lepingu sõlmimisel, siis peaks selle vahe hüvitama. Heauskse saaja puhul sellist väärtuse tõusu hüvitama ei pea.
    72. Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi?
    Kui soorituse saaja oli heauskne, ta uskus saadu omamise kestmisse ja kui ta on teinud kulutusi saadud esemele, peab ta saadu välja andma üksnes juhul kui talle hüvitatakse tema poolt kantud kulutused. Ühtlasi on heausksel isikul ka võimalus keelduda välja andmisest hetkeni, mil talle kulutused hüvitatakse.
    Näide: A ostab B-lt maja ja renoveerib selle täielikult. Kui tal sel ajal ei olnud teadlik tehingu tühisusest, siis kohustub ta maja B-le välja andma ainult siis, kui B talle renoveerimise kulud hüvitab.
    73. Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
    Esimeseks suureks erisuseks on selliste lepingute puhul see, et soorituse saaja ei saa üldreeglina tugineda rikastumise äralangemisele. (1034 lg 1).
    Üldreeglist 2 erandit
  • Saaja on teovõimeta isik või üleandja on saajat lepingu sõlmimiseks ähvardanud või vägivalda kasutatud.
  • Saadu hävimise eest lepingu kehtivuse korral vastutaks üleandja ise. A müüb B-le auto ja auto hävib kuna pidurid ei tööta (A ise vastutab selle eest). Sellisel juhul ei pea B A-le saadu väärtust hüvitama.
    1034 lg 3- vastastikuse tühise lepingu tagasitäitmine peab toimuma samaaegselt.
    74. Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega?
    Saldoteooria rakendamine tähendab seda, et saadu tagastamist nõudev isik peab oma nõudest maha arvama saadud soorituse väärtuse, mida ta ise tagastada ei saa. Vastastikuste lepingute tagasitäitmisel peab see pool, kes ise tagastada ei saa, arvama oma nõudest maha saadu väärtuse.
    Saldoteooria kohaldamine ei ole lihtne tasaarvestus. Tasaarvestuse puhul peab pool tegema vastava tehingu teisele poolele aga saldoteooria puhul peab kohus kohaldama ise sõltumata poolte esitatud tahteavaldustest.
    NT A müüb B-le sõiduauto 3000 eurot. A annab B-le sõiduauto valduse ja omandiõiguse ja B annab A-le raha. Kui sõiduauto hävib, siis selle tehingu tagasitäitmise korral ei ole võimalik B-l A-le autot tagasi anda ning peab nõudest maha arvama selle osa, mida ise enam tagastada ei saa.
    Kuigi A müüs B-le auto 3000 euroga, siis tegelik väärtus tehingu tegemise ajal oli 2000 eurot. See tähendab, et B peab A-le tagastama 2000 eurot ja A B-le 3000 eurot. B kasuks tuleb positiivne saldo 1000 eurot ja seda summat saab A-lt nõuda. Kui lepingu ese oleks müüdud sama hinnaga, mis tegelik väärtus oleks mõlema isiku jaoks saldo null ja tagasitäitmist ei toimu. B kasuks 1000, A-l B vastu nõue puuduks ja B-l oleks nõue A vastu 1000 ulatuses.
    75. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) soorituse eseme hävimise või kahjustamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest?
    Alusetu soorituse saaja peab olema pahauskne. Hävimine või kahjustumine peab olema tekkinud saaja süül.
    Erineb väärtuse hüvitamise nõudest ulatuse poolest: Pahauskne soorituse saanud isikul on kohustus hüvitada asja uuesti soetamise väärtus.
    Mittesoorituskondiktsioonid
    76. Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?
    1. Võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust (omand, muud õigus või valdus) käsutamine, äratarbimise, ühendamise, segamise või muul viisil
    2. võlgnik rikastub rikkumise tagajärjel võlausaldaja arvel.
    Ulatus ja nõude liik: RK annab võlausaldajale õiguse nõuda rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist rikkumise aja seisuga, rikkuja pahausksuse korral ka saadud tulu välja andmist.
    Näide: A ostab B-lt auto, mis on varastatud C-lt. A peab auto andma C-le välja ja hüvitama kasutamisega kokku hoitu kui kasutuseelise.
    77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida?
    Eeldused :
    1) mitteõigustatud isik teeb käsutuse mingi õiguse kohta
    2) käsutus on kehtetu
    3) käsutus kiidetakse õiguse omaja poolt heaks TsÜS § 114 lg 2 alusel
    4) käsutuse tegija rikastub selle rikkumise tulemusena
    Üldiselt võlgneb mitteõigustatud käsutaja saadu hariliku väärtuse (käsutuse tegemise aja seisuga). 1037 lg 3 tulnevalt eelduslikult on selleks summaks kokkulepitud tasu. Võimalik ka tõendada, et väärtus väiksem/suurem kui see, milles kokku lepiti.
    Heauskne käsutaja vabaneb vastutusest osaliselt, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma tema vastu nõude esitamisest ning kui ta tõendab, et sai käsutuse teel väiksema tasu, kui esme väärtus.
    Kui pahauskne siis peab välja andma ka rikkumise teel saadud tulu.
    Näide: A varastab C-lt koera ja müüb selle B-le. A käsutus B-le ei kehti. C on ikka koera omanik, tal on võimalik B-lt koera valdus tagasi nõuda. §1037 lg 2 annab C-le täiendava valikuvõimaluse. Nimelt C võib kiita heaks A käsutuse B-le ja selle heakskiidu tulemusena ta omandab selle 1037 lg 2 alusel nõude A vastu (kes oli mitteõigustatud käsutuse tegija). Sellega C kaotab nõude B vastu aga säilib nõue A vastu. Miks see hea? Näiteks kui B asukoht polegi enam teada. Teine variant: C ei olegi enam koerast huvitatud ja kui A müüs Ble koera hea hinnaga, siis kiidab heaks ja saab A-lt raha endale.
    Võimalik ka variant, kus 100 eurot maksev koer, võõrandatakse väiksema hinnaga, aga heauskne, siis saab tugienda rikastumise osalisele ärlangemisele ja hüvitada C-le 50, kohalduks § 1038
    78. Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul põhimõte, et rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei arvestata saadu omandamiseks tehtud kulutusi?
    Ei arvestata kulutusi, mida käsutuse tegija kandis selleks, et ise omandada käsutuse ese, ka juhul, kui käsutuse tegija oli heauskne ja ei teadnud ega pidanudki teadma käsutuse tegemise ajal tema vastu nõude esitamisest.
    Näide: Heauskne A müüb edasi B-lt ostetud muruniiduki, mis oli varastatud C-lt. Kui C kiidab heaks A käsutuse, peab A talle hüvitama muruniiduki väärtuse käsutuse tegemise seisuga kuigi ka A ise ei saanud niidukti tasuta.
    79. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust?
  • Kui on olukord, kus õigustamatu käsutamise tulemusena on ese omaniku valdusest välja läinud (näiteks A on varastanud B koera ja müünud selle C-le), siis DÕ alusel ei ole võimalik sellises olukorras asja väärtuse hüvitamise nõuet esitada, küll aga on RK-st tulenevalt võimalik B-l käsutus heaks kiita ja nõuda hariliku väärtuse hüvitamist.
  • DÕ eeldab rikkumise puhul rikkuja süüd. Olukorras, kus rikkuja oli heauskne, ei ole tal süüd, mis välistab omakorda DÕ- liku kahjuhüvitise nõude. RK eelduseks on aga õiguste rikkumine ja rikastumine selle tulemusel ning võimalus nende eelduste olemasolul nõuda hariliku väärtuse hüvitamist. A ostab B-lt kive, B varastas kivid C-lt. A ehitas maja, oli heauskne, kuid peab hariliku väärtuse siiski hüvitama.
  • Teatud juhtudel võib olla ka nii, et õiguse omaja õigusi on rikutud, aga tal pole tekkinud kahju selle tulemusel. Näiteks: A lipsab kinno filmi vaatama, aga piletit ei osta. Sellises olukorras on kinoomanikul raske tõendada, mis kahju talle sellest tekkis. Kui kahju tekkimist ei suuda ära tõendada, siis pole võimalik deliktiõiguslikku kahjunõuet maksma panna. Samal ajal on kinoomanikul võimalik esitada rikkumiskonditsiooni alusel nõue, siis peab otsustama, mis on see A poolt saadu- kino külastuse väärtus (lõpptulemusena kinopileti väärtus).
  • Erinevalt deliktiõigusest võimaldavad kondtitsioonid § 1039 alusel välja nõuda rikkujalt ka saadud tulu. Võmalik on sõiduki omanikul kahju hüvitamise nõudeid valduse rikkumisest tulenevalt, deliktiõiguse alusel ei saa nõuda saadud tulu, mida teenuse osutamisega sai, aga 1037 lg 1 ja 1039 alusel saab nõuda tulu.
    80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga?
    Eeldused :
    1) üks isik täidab ilma õigusliku aluseta teise isiku kohustuse
    2) see teine isik rikastub kohustusest vabanemise tõttu
    2. A on B-le võlgu ja C maksab A võla B-le. C poolt A võla tasumine B-le kujutab endast MÕKAA-d (eeldame, et puuduva § 1018 p 1-3 nimetatud alused). Sellise asjaajamise puhul jõuame sõltuvalt asjaajaja hea/pahausksusest alusetu rikastumise kohaldumiseni. Alati kui teise isiku kohustust on täidetud ja selline asjaaajamine on MÕKAA, siis tuleks teha vahet kas seee MÕKAA kujutab endast sooritust või mitte:
    • kui ei kujuta sooritust, siis kohaldada regressikondiktsiooni
    • kui kujutab sooritust, siis soorituskondiktsiooni.
    3. A arvab, et tema koer hammustas B-d, tegelt oli C koer. Kui nüüd lubada A-l see tehtud sooritus B-le ümber suunata soorituseks C-le, siis võiks öelda, et võiks olla regressinõue C vastu, aga selline ümbersuunamine ei tohi kahjustada C huve.
    81. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha?
    Kõne alla saab tulla ekslik ja lubamatu asjaajamine. A arvab, et asi kuulub talle, tegelt tuleb välja, et B-le või A teab, et kuulub B-le, aga teeb ikka kulutusi, nagu oleks tema asi. Sellistel juhtudel saab A B-lt tehtud kulutused välja nõuda. Tüüpilised juhtumid: kulutusi tehtud ekslikult. Tegemist on kulutuste kondiktsiooni juhtumiga § 1042 alusel.
    Näide: A ostab C-lt auto, teeb kulutusi, tuleb välja, et hoopis B auto. Ekslikult ajanud B asja.
    82. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada?
    Tegemist peab olema mitteõigustatud KAA-ga. Sellisel juhul on hüvitisnõue:
    1. Heausksuse puhul - alusetu rikastumise kohaldumine ja kaks varianti : kas kohaldada kulukondiktsiooni või hinnata seda, kas kulutuste tegemine on sooritus või mitte. Soorituse puhul soorituskondiktsioon, aga kui kulutusi tehtud ja ei kujuta sooritust, siis kohaldada kulukondiktsiooni.
    2. Pahausksuse puhul alusetu rikastumise nõuded puuduvad.
    83. Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle konditsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega?
    1) üks isik on teinud teise isiku asjale ilma õigusliku aluseta kulutusi, mis ei kuulu § 1018 ega § 1028 alla;
    2) asja omanik on nende kulutuste võrra rikastunud (arvestades, kas kulutused olid talle kasulikud ja mis olid tema enda kavatsused asja suhtes);
    3) ei esine ühtegi kulutuste kondiktsiooni välistavat (VÕS § 1042 lg-s 2 toodud) asjaolu. Pole vahet, kas kulutuste tegija valdus on ebaseaduslik või seaduslik.
    Näide: kui A laseb ära värvida B ratta, arvates, et see on tema oma, A saab nõuda hüvitist KulK alusel.
    Kui üks isik on teise isiku esemele kulutusi teinud, siis selline nõue on õiguslikult kvalifitseeritav erinevatel alustel. Kohaldatav nii AÕS § 88 kui ka VÕS.
  • AÕS 88 on rakendatav ainult nendel juhtudel, kus meil tegemist vajalike kulutustega ja kus need kulutused ei ole tehtud sooritusesemele. Kui sellist olukorda ei eksisteeri, tuleb igal juhul kohaldada VÕS-i. Ka nendel juhtudel, kus tegemist arenduslike või kasulike kuludega (mis AÕSiga kaetud ei ole).
  • Väga sageli võib küsimus olla lahendatav ÕKAA sätete alusel § 1018 lg 1. Kui isik tahab kulutustega teist isikut soodustada ja ÕKAA eeldused täidetud, siis tulebki nõue lahendada just sellel alusel. Kui on tegemist eksliku või lubamatu asjaajamisega, siis ei saa nõuded tekkida käsundita asjaajamise järgi – siis kohaldub hoopis KuluK
    84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i?
    Kulutuste tegijal ei ole kulutuste hüvitamise nõudeõigust, kui:
    1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
    2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; NT A ise varastab B-lt auto ja teeb kulutusi. Varas siis pärast nõuab omanikult kulutuste hüvitamist.
    3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
    4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
    85. Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel?
    Selle sätte järgi võetakse rikastumise ulatuse kindlakstegemise juures aluseks
  • aeg, millal ese tagastatakse või millal eseme tagasi saanud isik saab eseme väärtuse tõusu kasutama hakata.
  • kas tehtud kulutused on isikule olnud kasulikud ja millised on olnud isiku kavatsused selle eseme suhtes.
    Kulutuste kasulikkuse näide:
    A on invaliid, tema kinnistule saab ehitatud B poolt tenniseväljak. Siis võib olla nii, et A-le vastav kulutus kasulik ei ole ja ta ei saa seda tarbida ja seda saame arvestada ka nõude suuruse juures.
    Teatud liiki kulutused võivad ammenduda lühikese aja jooksul. Sellel hetkel kui isik eseme tagasi saab, ei pruugi midagi järel olla kulutustest. Sellisel juhul saame selle fakti alusel nõude ulatust korrigeerida.
    RK leidnud, et maksimaalne piir, mida kulutuste tegija saab nõuda, ongi see tehtud kulutuste summa. Kui selle tulemusena eseme väärtus tõusis rohkem, siis see väärtuse kasv ongi õiglane jätta eseme tegelikule omanikule.
    KeS on kulutuste hüvitamise kohustuse subjekt. RK seisukoht: kulutuste hüvitamise kohustus lasub sellel isikul, kes oli omanik kulutuste tegemise hetkel. Seega kultuste hüvitamise kohutus ei lähe esemega kaasa, kohustus sellel isikul, kes oli vastaval ajal eseme omanik.
    86. Mida tähendab SK-i eesõiguse põhimõte?
    Oluline põhimõte, mille järgi omab SK eelisõigust mitteSK ees. peame alustama kaasuse lahendamist SK eelduste kontrollimisest ja kui nõue on rahuldatav SK järgi, siis me ei jõuagi mitteSK juurde. Kui saame esitada nõudeid soorituskondiktsiooni alusel, siis ei saa esitada nõudeid mittesoorituskondiktsioonide alusel.
    87. Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
    Eeldused:
    1) Mitteõigustatud isik teeb käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta.
    2) Käsutus peab olema tehtud tasuta
    3) Käsutus kehtib
    Kohustatud isikuks on käsutuse saanud isik. Nõue on suunatud asja välja andmisele, kui see pole võimalik, tuleb hüvitada selle väärtus.
    NT A üürib B-le televiisorit (üürileping), B kingib selle C-le (kinkeleping). Võimaldab esitada A-l nõude C vastu, kes ei pruugi midagi teada ega süüdi olla. A nõue on suunatud asja tagastamisele kui asja ei ole alles, peab C hüvitama asja väärtuse.
    88. Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
    1) võlausaldajal ei saa maksma panna nõuet SK alusel, kuigi käsutuse tegija oli saanud eseme soorituse teel
    2) käsutus kehtib kuivõrd käsutuse tegija oli õigustatud käsutust tegema
    3) käsutus on tehtud tasuta
    Primaarselt on nõue suunatud õiguse välja andmisele. Nõue on käsutuse saanud isiku vastu aga erinevat mitteõigustatud tasuta käsutusest täiendab see nõuet käsutuse teinud isiku vastu. Viimane saab tugineda rikastumise ära langemisele.
    A müüb/kingib B-le jalgratta. B käsutab seda ratast tasuta ja kingib edasi C-le. Ja nüüd tuleb välja, et A ja B vaheline leping on tühine v tühistatakse. A ja B vahel tüüpiline SK kohaldamise olukord (§1028). Käesolev kondiktsioon on mõeldud selle jaoks, kui SK eeldused täidetud, aga A ei saa B vastu SK-st tulenevat nõuet maksma panna. Näiteks põhjusel, et B-l on õigus tugineda rikastumise äralangemisele. A saab pöörata oma nõude C vastu ja nõuda eset C-lt välja. § 1036 sätestatud vastutus ongi täiendav vastutus ja jõuame C-ni alles siis, kui A ei saa B-lt nõuda.
    89. Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv?
    Juhtumid, kus isik teeb soorituse oma võlausaldajale, teadmata, et nõue on loovutatud. Uus võlausaldaja peab sellisel juhul lugema võlgniku soorituse enda suhtes kehtivaks. Soorituse saanud endine võlausaldaja peab andma soorituse teel saadu välja nõude saanud isikul
    A-l nõue B vastu. A loovutab nõude C-le ja enne kui B-le jõutakse loovutamisest teatada , täidab ta kohustuse A-le. Sellega on B täitnud oma kohustuse ka oma uue võlausaldaja suhtes, kuigi kohustus on täidetud valele isikule. Samas on kohustuse lõppemine B suhtes kehtiv ja nüüd §1037 lg 4 annab C-le õiguse esitada nõue A vastu. Ja nõuda välja see, mis A B- poolse kohustuse täitmisena sai.
    90. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
    1. Nõuded aeguvad kolme aasta jooksul arvates ajast, millal õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetus rikastumisest tulenev nõue või hetkest, mil õugustatud isik sai teada rikkastumisest ning kohustatud isikust.
    2. nõuded on aegunud igal juhul hiljemalt 10 aasta jooksul pärast alusetu rikastumise toimumist .
    Tehingu tühisuse korral algab aegumine hetkest, mil õigustatud isik saab teada või peab teada saama tehingu tühisusest.
    30
    • .DOC Laadi alla originaalfail 30 lk · .doc · 152 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Lepinguvälised võlasuhted #1 Lepinguvälised võlasuhted #2 Lepinguvälised võlasuhted #3 Lepinguvälised võlasuhted #4 Lepinguvälised võlasuhted #5 Lepinguvälised võlasuhted #6 Lepinguvälised võlasuhted #7 Lepinguvälised võlasuhted #8 Lepinguvälised võlasuhted #9 Lepinguvälised võlasuhted #10 Lepinguvälised võlasuhted #11 Lepinguvälised võlasuhted #12 Lepinguvälised võlasuhted #13 Lepinguvälised võlasuhted #14 Lepinguvälised võlasuhted #15 Lepinguvälised võlasuhted #16 Lepinguvälised võlasuhted #17 Lepinguvälised võlasuhted #18 Lepinguvälised võlasuhted #19 Lepinguvälised võlasuhted #20 Lepinguvälised võlasuhted #21 Lepinguvälised võlasuhted #22 Lepinguvälised võlasuhted #23 Lepinguvälised võlasuhted #24 Lepinguvälised võlasuhted #25 Lepinguvälised võlasuhted #26 Lepinguvälised võlasuhted #27 Lepinguvälised võlasuhted #28 Lepinguvälised võlasuhted #29 Lepinguvälised võlasuhted #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    PDF TXT
    asjaaja soodustatu asjaajamine võlgnik heakskiit konkursi korraldaja Lepinguvälised võlasuhted

    Sarnased õppematerjalid

    Lepinguvälised võlasuhted
    58
    docx

    Lepinguvälised võlasuhted

    Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja

    Õigus
    Lepinguvälised võlasuhted
    16
    doc

    Lepinguvälised võlasuhted

    Õppejõud: Janno Lahe Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h. Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs. Üldküsimused: 1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis liiki lepingute es

    Lepinguvälised võlasuhted
    Lepinguvälised võlasuhted
    126
    pdf

    Lepinguvälised võlasuhted

    Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Õigus
    Lepinguvälised võlasuhted
    9
    docx

    Lepinguvälised võlasuhted

    Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga

    Õigus
    Juhtimine ja õigus III õppevahend
    84
    pdf

    Juhtimine ja õigus III õppevahend

    Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja

    Juhtimine
    Tasu avaliku lubamise õigus
    4
    docx

    Tasu avaliku lubamise õigus

    Tasu avaliku lubamise õigus Tasunõude tekkimise eeldused VÕS 49. peatükis (§-d 1005-1013) reguleeritakse tasu avalikust lubamisest tekkivat lepinguvälist võlasuhet, mis tekib tasu avaliku lubamise tehingu alusel tasu lubanud isiku ja tema poolt tasustada lubatud teo teinud isiku vahel. Teatud töö tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused: 1) TAL tehingu tegemine 2) Teo tegemine, mille eest tasu lubati TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse. TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile. T

    Õigus
    Võlaõigus-asjaõigus eksamiks
    50
    pdf

    Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

    Kohustuse täitmine mõnele solidaarvõlausaldajale vabastab võlgniku kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele (vt VÕS § 73). Kui üks solidaarvõlausaldaja loobub nõudest, jäävad teiste solidaarvõlausaldajate nõuded püsima ja nad võivad nõuda võlgnikult kogu kohustuse täitmist (vt VÕS § 74 lg 3). 90. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted? Võlgniku ühinemine ühe solidaarvõlausaldajaga (konfusioon) lõpetab võlasuhte, kuid ühinenud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1)

    Võlaõigus
    Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks
    42
    doc

    Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

    Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele

    Tsiviilõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun