Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht?
  • Kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud?
  • Kuidas selliseid nõudeid arvestatakse?
  • Missugustel tingimustel saab seda nõuda?
  • Missugustel tingimustel saab seda nõuda?
  • Mis on erandlikud asjaolud?
  • Mis asi on kehavigastus või tervisekahjustus?
  • Kuidas see põhimõte kajastub võlaõigusseaduses?
  • Mis tulenevad kannatanu tegevusest?
  • Missugustel juhtudel saab inimloode kaitset deliktiõigusest?
  • Mis ulatuses pärija vastutab pärandaja tekitatud lepinguvälise kahju eest?
  • Missugused on lepingueelsetes läbirääkimistes osalejate kohustused?
  • Kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sõlmimisest?
  • Kes on hüvitanud kannatanule kahju?
  • Mida saab pidada teoks deliktiõiguse mõttes?
  • Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
  • Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
  • Mida deliktiõiguslikult hüvitatakse?
  • Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
  • Kuidas kompenseerida?
  • Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?
  • Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
  • Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?
  • Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus?
  • Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS -i 1048?
  • Miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
  • Miks tuleb siia ebaõigete andmete avaldamine sisse tuua?
  • Kui kõigi teiste isikute kohta?
  • Kui õigusvastasust välistav asjaolu?
  • Mis on hädakaitse ja hädakaitse piiride ületamine?
  • Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
  • Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
  • Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused?
  • Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
  • Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS 1060 järgi?
  • Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi?
  • Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
  • Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused?
  • Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
  • Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS 1060 järgi?
  • Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi?
  • Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
Vasakule Paremale
Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #1 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #2 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #3 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #4 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #5 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #6 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #7 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #8 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #9 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #10 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #11 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #12 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #13 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #14 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #15 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #16 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #17 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #18 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #19 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #20 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #21 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #22 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #23 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #24 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #25 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #26 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #27 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #28 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #29 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #30 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #31 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #32 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #33 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 508 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiuke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
126
pdf

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus

Õigus
thumbnail
58
docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus

Õigus
thumbnail
34
doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus. Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt. Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõig

Lepinguvälised võlasuhted
thumbnail
60
doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 1. kontrolltööks (teemad 1.-5.) Kontrolltöö toimumise aeg: 19. ja 20. oktoober 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus: 1. Isikutel endil ei ole võimalik välja mõelda mingisuguseid täiendavaid lepinguväliseid võlasuhteid. Need on ammendavalt seaduses esitatud. 2. Poolte õigused ja kohustused on imperatiivselt ette antud. Selgelt imperatiivne on näiteks tootja vastutus, mille regulatsioonis on öeldud, et kannata

Lepinguvälised võlasuhted
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
82
ppt

Lepingulised suhted

Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasu

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused



Lisainfo

Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar

Kommentaarid (2)

erkkik profiilipilt
erkkik: Administraatorile

Antud faili ei anna allalaadida
10:21 21-03-2014
destiny637 profiilipilt
destiny637: väga hea!
00:56 25-01-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun