Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht ?
  • Kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud ?
  • Kuidas selliseid nõudeid arvestatakse ?
  • Missugustel tingimustel saab seda nõuda ?
  • Missugustel tingimustel saab seda nõuda ?
  • Mis on erandlikud asjaolud ?
  • Mis asi on kehavigastus või tervisekahjustus ?
  • Kuidas see põhimõte kajastub võlaõigusseaduses ?
  • Mis tulenevad kannatanu tegevusest ?
  • Missugustel juhtudel saab inimloode kaitset deliktiõigusest ?
  • Mis ulatuses pärija vastutab pärandaja tekitatud lepinguvälise kahju eest ?
  • Missugused on lepingueelsetes läbirääkimistes osalejate kohustused ?
  • Kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sõlmimisest ?
  • Kes on hüvitanud kannatanule kahju ?
  • Mida saab pidada teoks deliktiõiguse mõttes ?
  • Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega ?
  • Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline ?
  • Mida deliktiõiguslikult hüvitatakse ?
  • Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet ?
  • Kuidas kompenseerida ?
  • Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad ?
  • Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor ?
  • Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus ?
  • Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ?
  • Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048 ?
  • Miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline ?
  • Miks tuleb siia ebaõigete andmete avaldamine sisse tuua ?
  • Kui kõigi teiste isikute kohta ?
  • Kui õigusvastasust välistav asjaolu ?
  • Mis on hädakaitse ja hädakaitse piiride ületamine ?
  • Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist ?
  • Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus ?
  • Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ?
  • Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse ?
  • Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS § 1060 järgi ?
  • Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi ?
  • Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud ?
  • Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ?
  • Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse ?
  • Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS § 1060 järgi ?
  • Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi ?
  • Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Ülikool
õigusteaduskond, eraõiguse instituut
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II
Lektorid: Tambet Tampuu , Janno Lahe, Tanel Saar

Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.)

Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit)


NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)!
Deliktiõigus:
Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki:
  • deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055
  • riskivastutus §-d 1056-1060
  • tootja vastutus §-d 1061-1065
    Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes . VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul.
  • Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse?
    Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2.
    Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe pärast kehavigastuse saamist on võimalik arvestada kahjuhüvitist, kuid kuni A ei tea midagi sellest tekkinud kahjust ega peagi teadma, seni ei ole ta ka oma kahjuhüvitamise kohustusega viivitusse sattunud.
  • Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht?
    Kahju tekitamise koht omab tähendust kohtualluvuse küsimuse otsustamise jaoks. Probleemsituatsioon võib tekkida olukorras, kus kahju tekitav tegu on pandud toime ühes kohas, aga kahjulik tagajärg tekib teises kohas. Kohtualluvuse sätted TsMS § 94: hagi võib esitada ka teo toimepanemise koha järgi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele just selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu toime pandi või sündmus toimus. § 50 lõike 2 kohaselt võib kannatanu igal juhul nõuda ka selle riigi õiguse kohaldamist, kus kahjus saabus.
  • Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest?
    Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel:
  • on erisusi aegumise regulatsioonis:
  • vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus.
  • Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05
  • Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud?
    Kuigi ka lepingu rikkumist tuleb iseenesest pidada õigusvastaseks käitumiseks, ei kujuta lepingu rikkumine endast siiski õigusvastast tegu deliktiõiguse tähenduses. Kuid samas võib see tegu, millega lepingut rikuti vastata delikti tunnustele. Sellisel juhul võibki tekkida lepinguõiguslike ja deliktiõiguslike nõuete konkurentsi probleem. § 1044 lõikest 2 tuleneb üldine reegel: on välistatud deliktiõiguslikud nõuded juhul, kui kahju hüvitamist saab nõuda lepinguõiguse alusel. Selles regulatsioonis väljendub ka lepinguõiguse esimuse põhimõte deliktiõiguse ees.
    § 1044 lg 2 lause 2: lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu,, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
    Tuleb hinnata lepingulist kohustust, mida rikuti ja kindlaks teha, kas selle eesmärk oli ära hoida kahju tekkimine, mis antud juhul tekkis või mitte.
    Näide, kus deliktiõiguslik vastutus võimalik oleks: töötaja A ja tööandja B märgivad töölepingus, et pooled on üksteise vastu viisakas, aga töötaja A avaldab tema kohta laimavaid artikleid ajalehes . Tagajärjeks on see, et tööandja kaotab kliente, aktsia väärtus langeb jne. Lepingulise kohustuse eesmärk oli muu kui kahju tekitamine.
    Erand § 1044 lg 3: kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis on kannatanul õigus valida, kas ta esitab oma nõude lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel.
    Näide: arst operatsiooni tehes paneb toime ravivea, siis patsient saab valida, kas ta esitab nõude lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel.
  • Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvitamist?
    Puhtmajanduslikku kahju on defineerida keeruline. Puhtmajandusliku kahjuga on tegemist juhul, kui kahju tekib väljaspool absoluutselt kaitstavate õigusobjektide kahjustumist. Kuid kui on kaitstud absoluutselt kaitstavat objekti, kuid sellest tekib kahju ka kolmandatele isikutele, siis nende jaoks on ka see kahju puhtmajanduslik.
    Tüüpilised juhtumid :
    • Kaablikaasused. A peab lehmafarmi. B teostab kaevetöid ja lõikab kaabli katki. A-l jäävad lehmad lüpsmata ja ta kannatab kahju, see ongi puhtmajanduslik kahju (ei ole kahjustatud A tervist, elu omandit ja muid õigusi). Puhtmajanduslikku kahju ei hüvitata võlaõigusseaduses.

    Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla:
  • olukord, kus kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 7. rikutud on kaitsenorme. Sellisel juhul tuleb § 127 lg 2 järgi hinnata, kas selle kaitse eesmärgiks oli ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest või mitte. Näide: KarS - teise isiku tahtlik tapmine on keelatud. Kui A on B ära tapnud , siis A käitumine deliktiõiguse mõttes võib olla õigusvastane vastavalt § 1045 punkt 7 ja KarSi järgi. Kas KarSi eesmärk oli kaitsta B võlausaldajat C-d. Kui B on surnud, jääb C-l ju raha saamata.
  • Hüvitada tuleks siis, kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 8, kui kahju on tekitatud tahtlikult ja heade kommete vastaselt.
  • § 1048 näeb ette puhtmajandusliku kahju hüvitamise, mis reguleerib asjatundja poolt ebaõige arvamusega tekitatud kahju hüvitamist. Näide: kui A avaldab mingisuguse arvamuse, et maja väärtus on 3. milj, isik B ostab maja ära, kuid siis tuleb välja, et väärtus oli hoopis 2.milj. Tekkinud kahju on puhtmajanduslik ja § 1048 näeb selle hüvitamist ette.
    A põhjustab B surma. C kannab B matuse kulud. C jaoks on kahju puhtmajanduslik, sest tema enda elu ei ole kahjustatud. § 129 lg 2 näeb kahju hüvitamise ette.
  • Kellel ja missugused hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral ja kuidas selliseid nõudeid arvestatakse?
    § 132 lg 1: asja hävimise või kaotsimineku korral tuleb kannatanule maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
    § 132 g 2: kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
    § 132 lg 1 lause 2: asja hävimise või kaotsimineku korral kahjuhüvitise suuruse määramisel mõistlikult arvestada seda, kas ja mul määral oli hävinenud või kaotsiläinud asja väärtus väiksem uue samaväärse asja väärtusest.
    Ka kannatanu ei tohi kahju tekkimise faktist rikastuda.
  • Kellel ja missugused hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral ja kuidas selliseid nõudeid arvestatakse?
    § 132 lg 3: kui asi on kahjustatud hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning väärtuse võimalikku vähenemist .
    Kannatanu peaks saama valida, missuguse nõude ta asja kahjustamise korral ta esitab, kas ta nõuab parandamise kulusid või asja väärtuse vähenemise hüvitamist. Kuid välistatud ei ole ka variant, kus asja väärtus on ka pärast selle korda tegemist väiksem võrreldes kahju tekitamise eelse ajaga , sellisel juhul võiks kannatanul olla õigus nõuda kordategemise kulutuste hüvitamist kui ka väärtuse vähenemise hüvitamist.
    Näide: sõiduauto kahjustamise juhtum. Avariilise sõiduki väärtus on sõltumata selle kordategemisest ikkagi väiksem kui mitteavariilise sõiduki väärtus. Sellisel juhul saab lisaks parandamise kulutustele nõuda ka vähenenud väärtuse hüvitamist.
    § 132 lg 3 lause 2: kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb hüvitada asja väärtus.
    Asja parandamise korral tuleb arvesse võtta amortisatsiooni. Sõiduki puhul tuleb arvestada eelneva amortisatsiooniga.
    3-2-1-115-04; 3-2-1-139-05 – kulude hüvitamist võib kannatanu nõuda ka enne asja korda tegemist.
  • Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda?
    § 132 lg 4: asenduskasutuse hankimise kulude hüvitamise nõue, st. et kui taksojuht A satub avariisse liikleja B süül. Seni kuni tema auto on paranduses, on tal õigus samaväärne auto endale üürida ja nõuda nende kulude hüvitamist kahju tekitajalt.
    Näide: kui isik kasutab sõiduautot tööl käimiseks, siis otseselt see ei ole vajalik kutsetegevuseks, aga kaudselt on. Ka sellisel juhul võiks nõuda asendusauto kulude hüvitamist.
    Samas samaväärset asja ei tohi lugeda sõna-sõnalt. Bussi - ja trammipiletid peaks samuti saama hüvitatud.
    Kui samaväärset asja ei kasuta, siis saab nõuda saamata jäänud kasutamiseelise hüvitamist.
  • Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda?
    § 132 lg 4 lause 2.
    Asenduskasutuse puhul isik kasutabki teist asja, siis kasutuseeliste puhul on tal võimalus asenduskasutust hankida, aga ta ei tee seda, hüvitiseks on ta samamoodi õigustatud. Näide: kui taksojuht ei võta selle aja jooksul üüriautot, siis kasutuseelisena tuleks siiski hüvitada.
    Juhtumid, kus kasutuseelise kompenseerimine ei ole õigustatud. Näide: avariis saab kahjustada 14-aastase isiku sõiduauto. Sel juhul ta kasutuseeliste eest hüvitist ei saa.
    Kuid kasutuseeliste hüvitamist peaks saama nõuda juhul, kui kannatanu sai õigusrikkumise tõttu tasuta kasutuse.
  • Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mittevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada?
    Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist näeb ette VÕSi neli sätet.
    • § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus.
    • § 134 lg 2: isiklike õiguste rikkumine, kohtupraktikas au teostamise kaasus. Au teostamise puhul on kannatanul suur tõendamiskoormis.
    • § 134 lg 3: erandjuhtudel on võimalik nõuda kahju hüvitamist surma saanu või raske kehavigastuse saanud isiku lähedastel. Mis on erandlikud asjaolud? Üldiselt on nähtud erandlikkust, aga mida see tähendab, sõltub riigiti päris palju. Erandlikuks peetakse kui lähedane näeb lähedase isiku surma pealt.
    • § 134 lg 4: mittevaralise kahju hüvitamise nõue on isikul, kelle asja on kahjustatud. Ka siin peavad esinema erandlikud asjaolud, mis mittevaralise kahju nõuet õigustaks. Kohtupraktika selles asjas vaoshoitud. Kõne alla võib tulla perekonna reliikvia kahjustamine , võib olla ka lemmiklooma puhul.

    Kui kaasus nendele sätetele ei kvalifitseeru, siis mittevaralise kahju hüvitamist ei saa olla!
    Näide: A sõidab Tallinna poole, et lennujaama minna. B süül toimub avarii ja jääb lennust maha ning ei saa puhkust veeta. Mittevaralise kahju nõuet ei ole.
  • Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral?
    §-s 129 on ammendavalt reguleeritud kes ja missuguseid nõudeid saavad esitada isiku vastu, kes surma põhjustamise eest vastutab.
    § 129 lg 1: võimaldab nõuda hüvitist surma saanud isiku ravikulude eest ja ka kahju eest, mis tekkis seoses tema töövõimetusega enne surma. Väga suurt tähtsust see ei oma, sest see kahju on hüvitatav ka § 130 lõike 1 alusel ja see nõue läheks surma saanud pärijatele üle.
    § 129 lõike 2 alusel on õigus nõuda matusekulusid.
    § 129 lõigetes 1-6 on reguleeritud seda, kellel on õigus nõuda kaotatud elatise hüvitamist. Vaata seadust!
  • Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral?
    Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb selle õigusvastasus §-st 1045 lõikest 1 punktist 2. Nõude ulatus § 130 lg 1: kehavigastuse või tervisekahjustuse saanud isik saab nõuda vastutavalt isikult kahjustamisest tekkinud kulude hüvitamist ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist, sealhulgas ka sissetulekute vähenemisest ning edasiste majanduslike olukordade halvenemisest tekkinud kahju hüvitamist.
    Põhjusliku seose problemaatika . Kaasus: A töötas B juures 25 aastat traktoristina, haigestus kutsehaigusesse ja esitas kahju hüvitamise nõude. B juures sai palka nt 5000 kt aga kutsehaigena läks tööle C juurde ja sai 6000 kr. Kas sellises olukorras on A-l kahju hüvitamise nõue? Riigikohus leidis, et põhjusliku seose järgi ei saa me öelda, et juhul kui A ei oleks haigestunud, et tema palk oleks olnud suurem. Seega ei olnud A-l nõudeõigust, sest tema palga ja haigestumise vahel ei olnud seost, C juures sai suuremat palka.
    Otsene kahju, mis tekib kehavigastusest – need kulutused, mis tehakse tervise taastamiseks.
    Kohtupraktika: kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust.
    Kohtupraktika: juhul, kui kannatanu nõuab, peab kahju tekitaja raviteenuse kulud talle ette hüvitama.
    Ühele isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, ei teki mingeid teisi nõudeid, kui need, mis on §-130 lõikes 1 kirja pandud.
    Kellel, mis liiki, mis ulatusega mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustamise korral?
    § 130 lg 2.
    3-2-1-111-96: vajalik on püsiv kahjustus, et mittevaralise kahju nõue saaks tekkida.
    Mis asi on kehavigastus või tervisekahjustus? 3-2-1-54-07: isik parkis auto kaubanduskeskuse parklasse, jalutas tõkkepuu alt läbi ja see kukkus talle pähe. Vaidlesid Riigikohtuni. Isik sai kriimustuse. Kas see on kehavigastus? Hüvitist talle ei võimaldatud.
  • Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku vabaduse võtmise või muude isiklike õiguste (isikuõiguste) rikkumise korral?
    Varaliste kahju hüvitamise juhtumeid reguleerib § 131, selle kohaselt tuleb kannatanule hüvitada talle põhjustatud kulutused ning tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju.
    Praktikas: isikuõiguste rikkumiste korral varalist kahju ei nõutagi, vaid nõutakse mittevaralist kahju.
    Mittevaralise kahju puhul § 134 lg 2: vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teostamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes siis, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. See tähendab seda, et § 134 lõike 2 alusel ei eeldata mittevaralise kahju tekkimist, vaid see tuleb eraldi ära tõendada.
  • Missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid on võlaõigusseaduse alusel võimalikud au teotamise ja isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral?
    Au on võimalik teotada kahel viisil:
  • faktiväite esitamise teel (tegemist juhul, kui on võimalik ära tõendada selle tõe vastavus või ebaõigsus)
  • väärtushinnanguga
    Nende eristamine on üks vaieldavamaid küsimusi.
    Näide: A avaldab B kohta, et B on varas . See on keeruline küsimus. 3-2-1-53-07: kui üks isik avaldab mingi õigusliku hinnangu teise isiku kohta, siis seda tuleks pidada väärtushinnanguks. See toob kaasa selle, et kui ütleme, et vargaks nimetamine on väärtushinnang, siis ei saa see isik, kelle kohta seda öeldi, nõuda selle ümberlükkamist, sest väärtushinnangute puhul ei ole selle ümberlükkamine õiguskaitsevahendites.
    Õiguskaitsevahendid:
    Faktiväite puhul on võimalik nõuda:
    • ebaõigete andmete parandamist või ümberlükkamist - § 1047 lg 4
    • § 1055 lg 1: on võimalik nõuda kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist ja sellega ähvardamisega hoidumist.
    • Kahju hüvitamine

    Väärtushinnangu puhul ümberlükkamist nõuda ei saa.
    • § 1055 lg 1
    • kahju hüvitamise nõue

    Kas kannatanu või nõuda vabandamist? VÕSi üldosa kommentaaris on autor viidanud sellisele võimalusele, kuid Riigikohus on leidnud, et vabandamine kui õiguskaitsevahend ei ole.
    Näide: A avaldab ajalehele B andmeid C kohta või esitab väärtushinnanguid. Kas C-l on nõueõigus A, B või mõlema vastu. Mõlema vastu. Kas ajaleht B saaks vabandada sellega, et tema ei ole midagi valesti teinud vaid avaldas A käest saadud teksti. B vastutust see ei piira.
  • Mida tähendab põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ja kuidas see põhimõte kajastub võlaõigusseaduses?
    Põhimõte väljendubki §-s 127 lõikes 5, mis ütleb, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik seoses kahju tekitamisega sai, eelkõige tema poolt säästetud kulutused, välja arvatud juhul kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
    Näide: isikule kehavigastuse tekitanud isik väidab, et oled kodusel ravil, tööl ei käi ja see ongi sinu kasu, sa ei saa küll palka, aga tööd ka ei pea tegema. Ilmselt sellist kasu maha arvata hüvitisest ei tohiks.
    Kahju ei tohi hüvitada suuremas summas, kui see tegelikult on!
    Näide: A paneb B maja põlema, kuid selgub , et B oleks maja niikuinii ära lammutanud. Seda tuleks kahju määramisel arvesse võtta.
    § 127 lg 5 konkretiseerivad § 132 lg1 lause 2, § 132 lg 3 lause 2.
  • Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS § 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada ?
    Kannatanul on võimalik:
  • nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist (tähendab sisuliselt ka kahjustava tegevuse hoidumise nõuet). Näide: kinnisasjalt kulgevad kahjulikud mõjutused teise kinnisasja suunas.
  • nõuda kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise korral kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Ähvardamisena ei tuleks käsitleda ainult verbaalset ähvardamist, vaid ka kahju tekitamist soodustava olukorra ehk siis ohu loomist ja selle kestmise võimaldamist. Näide: A viib krundile ohtliku kemikaali vaadid, siis on naabri B jaoks ohtlik olukord loodud. B-l on võimalik nõuda vaatide äraviimist § 1055 lg 1 alusel.
    § 1055 lg 1 lause 2 järgi on võimalik kehavigastuse tekitamise, tervisekahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise korral nõuda ka lähenemise keelamist, aga samuti ka eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist ja muude sarnaste abinõude rakendamist.
  • Missugused on võlaõigusseaduse järgi kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest?
    § 139 lõiked 1 ja 2 sisaldavad nelja liiki aluseid varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamiseks:
  • Kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel kui ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab.
  • Kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule.
  • Kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata.
  • Kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt oleks võinud seda mõistlikult oodata.
    Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist või selle suurendamist.
    § 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus . § 139 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda piirangut sellisel ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab kahju kindlustusandja .
    Võimaldab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #1 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #2 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #3 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #4 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #5 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #6 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #7 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #8 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #9 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #10 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #11 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #12 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #13 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #14 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #15 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #16 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #17 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #18 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #19 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #20 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #21 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #22 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #23 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #24 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #25 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #26 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #27 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #28 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #29 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #30 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #31 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #32 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #33 Võlaõigus-lepinguvälised võlasuhted-II #34
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 437 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keiuke Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar
    deliktiõigus , tekitaja , kahju tekitaja , õigusvastasus , Võlaõigus

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    erkkik profiilipilt
    erkkik: Administraatorile

    Antud faili ei anna allalaadida
    10:21 21-03-2014
    destiny637 profiilipilt
    destiny637: väga hea!
    00:56 25-01-2010


    Sarnased materjalid

    126
    pdf
    Lepinguvälised võlasuhted
    58
    docx
    Lepinguvälised võlasuhted
    34
    doc
    Lepinguvälised võlasuhted
    60
    doc
    Lepinguvälised võlasuhted
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    82
    ppt
    Lepingulised suhted
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun