Mitteehtne jaguneb ekslikuks ja lubamatuks KAA-ks. Olenevalt KAA liigist on kohati võimalik kasutada ka muid instituute nt alusetu rikastumine jne. Õigustatud KAA eeldused tulenevad §-st 1018 – asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja; tal peab olema olnud TAHE teist isikut soodustada; tal puudub kohustus võõrast asja ajada – need kolm on õigustatud KAA obligatoorsed eeldused. Lisaks obligatoorsetele on ka vajalik ka üks kolmest alternatiivsetest eeldustest: 1) soodustatu heakskiit; 2) soodustatu huvi ja avaldatud või eeldatav tahe asjaajamise vastu; 3) vastav asjaajamine oli oluline avalikes huvides. Kommunaalteenuste tarbimine ilma lepinguta on kommunaalteenuste asjaamine tarbija kui soodustatu jaoks (3-2- 1-25-08; 3-2-1-181-15 – de facto juhatuse liikme tegutsemine võib kujutada endast vastava äriühingu asjaajamist). MÕKAA eeldused: peavad esinema kõik 3 obligatoorset eeldust aga ei esine ühtki alternatiivset
§ 1017, mille järgi ettenäitamist nõudev isik kannab ettenäitamisega seotud riski ja kulutusi. Riskikandmine tähendab võimalikku kahju hüvitamist, seda sõltumata õigustatud isiku süüst. Üksnes põhjuslik seos, mitte süü. Kui tegemist oligi A lehmaga, keda välk tabas, siis B vastu saaks nõude esit deliktilisel alusel. Käsundita asjaajamise (KAA) õigus: Tegevus, kus üks isik e asjaajaja teeb midagi teise isiku e soodustatu kasuks ilma, et ta oleks selleks kohustatud. 2 eesmärki: soodustada isikute üksteise abistamist; peab tagama ka, et isikud üksteisele abistamist peale ei suruks olukorras, kus abistamise vajadus puudub. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA (asjaajamine enda huvides), õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Eristab asjaajaja tahe
rikutud, vb telefon on taskus jne. see regulatsioon üritab luua teatud korda, kui üks inimene teist inimest, üks firma II firmat või üks isik teist firmat soodustab. Tuleb teha midagi teise isiku kasuks. On võimalik teha ka midagi teise isiku kasuks aga soodustades ka ennast. Tulekahju korral naabri maja kustutamine et meie maja ei läheks põlema. Ilma et oleks poolte vahel lepingulist suhet. Käsundita asjaajajal tekivad õigused ja kohustused kui tekib vähemalt 1 tingimus: 1. soodustatu kiidab asjaajamise heaks 2.asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (me ei pruugi alati teada, keda me soodustame, kui leiame koera siis viime koju ja hakkame otsima omanikku) 3.asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitma soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud, hukkuja päästmised, avalik
saajalt tagasi nõuda. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga (VÕS § 1027 ning § 1028 lg 1 ja 2). Käsundita asjaajamisega on tegemist siis kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Selline tegu toob kaasa VÕSi §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, sõltuvalt sellest, kuidas käitub soodustatu. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 1 ja 2). Kohustus võib olla ka mittetäielik, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda
Lubamatu KAA ( 1026 lg 2) - ajas teadlikult võõrast asja ning õigustamatult Nt: A varastab B-lt jalgratta ja värvib selle üle. KAA rakendusala tegelikult laiem kui võiks tunduda. Siia alla läheb ka tühiste/tühistatud lepingute alusel sooritatu jms. 3-2-1-25-08 11 30. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt? Soodustatu täielik teovõime ei ole oluline. Teoreetiliselt võimalik, et 3-aastane A ajab 4-aastase B asja. Siiski: asjaajamise heakskiitmiseks peab soodustatud isik olema täieliku teovõimega kui soodustatu avaldab tahet asja ajamiseks - see on kehtiv ainult täieliku teovõimega soodustatu isiku korral eeldatav tahe piiratud teovõimega isiku puhul tema seadusliku esindaja eeldatav tahe.
§ 1015. Dokumendiga tutvumine Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. § 1018. Käsundita asjaajamise mõiste (1) Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest
(soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral Piiratud teovõimega
Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib VÕS § 1015 alusel valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus
(soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral Piiratud teovõimega
realiseerimine moodustav õigussuhete juriidilise sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus objektiivne õigus reguleerib õiguse subjektide välist kooselu, sisaldades õigusnorme, mis loovad õiguse subjektidele võimalikult soodsa olukorra. Soodustatu ei saa vahetult nõuda kohustatud isikult normi nõuetest kinnipidamist aga ta saab teadaandmisega riigiorganile mõjutada teda normi nõudeid realiseerima. Selline vahendatud mõju on reflektsiooniõigus. Ehk siis olukord, kui subjekt nõuab riigiorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud huvi (Ihering). Huvi teooria. Õiguse sisu.
teisiti PärSE § 81 lg 4: Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused PärSE § 81 lg 9: Testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat Kostjaks: · kaaspärija; · pärimisõigusele toetuv, kuid pärimisõigust mitteomav (PärS § 11 väline isik, kehtetu tahteavalduse järgi soodustatu) või · parema positsiooniga isiku poolt välistatavale pärimisõigusele toetuv isik (PärS § 12 pärimisele kutsumise järjekord, viimse tahte järgsel pärimisel ajaliselt varasema tahteavaldusega soodustatu); · testamenditäitja 52
annaabi.ee 
