nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti. Teose näited aitavad luua hea ettekujutuse erinevatest situatsioonidest, mistõttu on lugejal lihtsam erinevaid asju mõista ja ennast erinevatesse olukordadesse panna. Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema ja isa ei luba suhelda. „Mina olin siin“ muudab lugemise nauditavaks see pinge, hoogne stiil, jõuline sõnastus ja konkreetsed karakterid. Raamat on õpetanud mulle, et ükskõik, mis ka ei oleks, alati tuleb jääda ausaks ja säilitada oma väärikus. Peategelane tunnistas ausalt üles oma süü ja läks vangi, kuigi oli ka võimalus valetada ja nautida vabadust. Loo moraal seisneb selles, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Lugedes rikastub meie sõnavara ja paraneb suhtlemisoskus. Paljude teoste lugemine aitab
Füüsika NEWTON'I SEADUSED: I SEADUS – INERTSISEADUS Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F = 0 => A = 0 Inerts – nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. II SEADUS – DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. A = F ÷ M III SEADUS – MÕJU- JA VASTUMÕJUSEADUS Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. F1 = – F2 IMPULSS JA IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: IMPULSS: Tähendus: Impulss on keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada, vektoriaalne suurus. Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm...
Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s) 4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi? Ampermeetrit ühendatakse vooluringis jadamisi uuritava objektiga. 5. Pinge sõnastus, ühik, tähis. Pinge on füüsikaline suurus,mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Tähis U ja ühik v 6
Magnetväli 1.Millisel kahel viisil on võimalik tekitada magnetvälja? kasutada liikuvaid laetud osakesi ( elektrilaengu, nagu näiteks elektrivoolu juhtmes, et valmistada elektromagneteid Teine võimalus on kasutada elementaarosakesi nagu elektronid, sest neil osakestel on seesmine võime tekitada enda ümber magnetvälja 2.Millest on põhjustatud püsimagneti magnetväli? Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli 3.Kuidas käituvad püsimagneti samanimelised ja erinimelised poolused? Erinimelised poolused tõmbuvad , samanimelised tõukuvad 4.Miks lähestikku olevad vooluga juhtmed mõjutavad üksteist? Sest nende ümber on magnetväli 5.Ampere´i seadus (sõnastus, valem) Magnetäljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vah...
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates
Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult
suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad igapäevastest kogemustest tehtud järeldustel. Sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tihtipeale ei pane mõtle me nendele protsessidele sellise nurga alt, kuna tegu on väga loogilise asjade kulgemisega. Erinevad teadlased on seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa kütab ahju soojaks, siis saavad ahjukividest antud süsteemis kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad. Samas on toal samuti mingi soojus, hoolimata sellest, et see on madalam kui ahju soojus. Seetõttu tuleb soojust jälgida absoluutse temperatuurina ehk Kelvini skaala järgi
Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus kehtib vaid soojuslike protsesside jaoks. Iseeneseliku ülemineku all mõistetakse siin suletud süsteemi, kus on nii kuumi kui ka jahedaid kehi. Kuumad kehad saavad jahtuda ja külmad soojeneda. Näiteks on köök, kus on elektriradiaator ja külmkapp. Juku tuleb võtab külmkapist süüa ja jätab ukse hajameelsusest praokile. Kohe hakkab toa soojus kanduma
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000 24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest.
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess,
Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad. Lihtne sõnastus. Ei tohi vastajat ärritada. 4 Tulemused ja analüüs Andmetabeli puhul antakse igale veerule nimi. Igas lahtris tohib olla üks väärtus e. üks ühik infot. Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed. Filtreerimisega kontrolli andmete õigsust. 5 Järeldused 6 Kokkuvõte Näidatakse ära, kas eesmärk on saavutatud, lükatakse ümber või tõestatakse hüpotees. 7 Kasutatud materjalid Uurimistöö koostamise juhend. (2016). Kasutamise kuupäev: 15. veebruar 2018. a
• Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete
- keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. 2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem? Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega. m1v1' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid, v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju, v2' - teise keha kiirus pärast vastastikmõju. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. 4. Gravitatsiooniseaduse sõnastus ja valem. Seletused, ühikud.
mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks
2. Juhtivuselektronid? Valentselektronid(metalli aatomi väliskihi elektronid), mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses 3. Voolutugevust määravad suurused/valem? Voolutugevus laengute liikumiskiirus juhis. 4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektritakistus on tingitud juhi kristallvõre takistavast mõjust laengukandjale: 7. Voolutugevuse, pinge, takistuse arvutamine Rööpühendus Jadaühendus 8. Amper- ja voltmeetri ühendamine vooluringi
probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused: Sisu vastab pealkirjale kirjutaja valdab käsitletavat ainestikku, väited ja seisukohad on põhjendatud ning loogilised, ei kopeeri teiste mõtteid, sõnastus on selge ja ladus ning seda on kerge lugeda, väljendusviis on isikupärane, lõpeb järeldusega. (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006.) Essee eesmärk: Essee näitab autori väärtushinnanguid ja hoiakuid (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Uurimustöö Uurimistöö käigus toimub probleemi püstitamine ja selle analüüsimine/käsitlemine. Uurimistöö koosneb teoreetilisest osast ja uurimuslikust osast. (Tallinna Prantsuse Lütseum.)
12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14. Põlemine ( mõiste, valem ) Põlemine on oksüdatsiooniprotsess. Q=km 15. Mida näitab kütteväärtus? Soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 16. Termodünaamika I seadus ( sõnastus, valem ) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ning süsteem teeb pärisjõudude ületamiseks tööd. Q=delta U+A 17. Termodünaamika II seadus ( vali üks sõnastus ) Pole võimalik masin, mis töötaks ainult teise keha arvelt. 18. Pööratav protsess ( mõiste, näide ) Protsess, mida saab tagasi pöörata. Vesi ja jää 19. Pöördumatu protsess ( mõiste, näide ) Protsess toimub ainult ühes suunas. Vananemine 20. Mis on adiabaatiline protsess
spetsialistid planeerimise ja kontrollimise alal) vahel järjest tavalisemaks. Esimesed kõikehõlmavad juhtimisteooriad tekkisid umbes 1920 aastal. Aga viimaste aastate jooksul on juhtimises avastatud, kuidas kompleksust ja spetsialiseerumist ühendades jõuda tulemuseni, kuidas mõistlikult korraldada tööd, planeerida strateegiat kuid ka organisatsiooni kontseptsiooni. ORGANISATSIOONI MISSIOON JA VISIOON Missiooni sõnastus on organisatsiooni vajalikkuse sõnastus. Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, mida pakutakse oma tarbijatele või ühiskonnale laiemalt. Missiooni sõnastus ei tohiks olla mitte liiga kitsas ega liiga lai, ta peaks olema realistlik, spetsiifiline, välja tooma ettevõtte tegevused, olema stimuleeriv. Hea oleks, kui missioon oleks ühelauseline. Missioon peab vastama küsimustele, millises äris ollakse, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema
midagi halba teha, sest see tekitas neis süümepiinu ja nad püüdsid endale sisendada, et nad teevad sellega hoopis head. Kõige ebasümpaatsem tegelane Kõige ebasümpaatsem tegelane oli Suur Joe, sest ta austas oma sõprade vara vähem kui nemad. Näiteks, varastas ta Danny majast teki, et see veini vastu vahetada või Piraadi kogutud raha, mille eest ta samuti veini ostis. Viimase teo eest sai oma sõpradelt ka kõvasti peksa. Sõnavara ja sõnastus Teose sõnavara ja sõnastus on head ei ole liiga palju kirjeldamist, tekst on lihtne, arusaadav ja küllaltki kaasaegne TÄNAN KUULAMAST!
käitumisviisid, mille osas võib eeldada kiiret õppimist. Pange oma lõplik eesmärk kirja. Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav. Eesmärgi sõnastusest peab selguma täpselt, mida ja kui palju te lapselt ootate (eesmärgi sõnastuses on kirjeldatud olukorda, mis saabub, kui probleem on lahendatud). Eesmärgi sõnastus peab sisaldama tähtaega, mille endale ise seate (mis ajaks on eesmärk saavutatud). Pange kirja konkreetsed vaheetapid, mis viivad teid järjest lähemale lõppeesmärgile. Vahe-eesmärkide sõnastusele kehtivad samad nõuded nagu lõppeesmärgi sõnastuselegi. Ei ole oluline, kas alustate vahe-etappide sõnastamisega tulevikust oleviku poole ,,tagasi" tulles või praegusest olukorrast edasi lõppeesmärgi suunas liikudes
erimeelsused. Siseheitlusi põhjustas see, et Bella oli inimene. Kui Cullenite pere ei lubanud Jamesil tappa Bellat, oli kindel, et keegi peab surema. Tänu sellele konfliktile said Cullenitest ja Jamesist vaenlased. Kõige ebasümpaatsem tegelane Kõige ebasümpaatsema mulje jättis minule Rosalie, sest ta peaaegu vihkas Bellat. Kui teised Cullenid olid harjunud Bellaga ning võtsid ta vastu oma perre, tõrjus Rosalie teda endiselt. Teose sõnavara ja sõnastus Teose sõnavara ja sõnastus on minu arust väga hea. Jutust saab hästi aru ja raamatut on huvitav lugeda. Autori detailne kirjeldus sündmustest ja kohtadest muudab lugemise väga nauditavaks. Kas soovitan raamatut lugeda? Kindlasti soovitan ma lugeda seda raamatut, sest see on kirjutatud väga huvitavalt ja sündmustik on väga kaasahaarav. See on mõnus lugemine noorele ning kirjeldab hästi noorte elu.
5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane o MKT põhivõrrand (+ valem) ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga 1 ruumalaühikus. p= nm v 2 3 p=2/3nUk o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks
..................................................................................................................................................................................... 15. Mis on ülijuhtivus? Nähtus, kui juhtide temperatuur läheneb absoluutsele nullile (0K), läheneb ka takistus nullile. 16. Mis on elektrivoolu töö? Töö arvutamine. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A=UIt 17. Joule-Lenzi seasduse sõnastus ja valem. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja aja korrutisega Q=I 2 Rt 18. Miks on elektrimootorile ohtlik ülekoormus ja rootori seiskumine? ................................................................................................................................................................................................ ...........................................................................................
c) tegurda ax3 + bx2+ax+b= x2(ax+b)+ax+b = (ax+b)(x2+1) 7) lim an bn lim an lim bn n n n 8) lim an bn lim an lim bn n n n 9) lim anbn lim an lim bn n n n an 10) lim lim an lim bn n bn n n 11) Korrutise tuletise sõnastus ja valem (u * v ) ´ = Korrutise tuletis võrdub esimese teguri tuletise ja teise teguri korrutisega, millele on liidetud esimene tegur ja teise teguri tuletise korrutis. (u*v)’ = u’*v+u*v’ ' u 12. Jagatise tuletise sõnastus ja valem ()v =¿ Jagatise tuletis võrdub esimese
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
- Üks keskne teema - Lõpus puänt - A. Gailit, F.Kafka, A.Tsehhov, F.Tuglas JUTUSTUS - Jutustaja vaatepunkt ja kohalolek - Miljää - Tegelased arenevad - Süzee kaldub ka ealiinist kõrvale - Piirid on laiemad - A. Tsehhov, I.Turgenev, E.Vilde, M.Twain MINIATUUR - Miniatuur ehk LAAST - Proosa väikevorm, pisiteos - Viimistletud sõnastusega meeleolupilt - A.H.Tammsaare, L.Koidula - Väga lühike - Tegevustlikku vähe või üldse puudub - Detailne sõnastus - Terviklik kogupilt - Lüüriline meeleolu või losoofiline mõtiskllus FRANZ KAFKA (3.07..1883-3.06.1924) XX sajandi täpseim realist I maailmasõja eelne ja järgne maailm
Harja harjased teevad tööd hõõrdumisel ja harjased soojenevad. b) Näide2: Puuhalud pannakse pliidi all põlema. Puuhalud teevad mehaanilist tööd. Töö tegemine väljendub puu söestumises (kuumutamisel/põlemisel). c) Näide3: Inimene hõõrub käsi omavahel. Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1. sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale. Soojus saab ülekanduda soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojusülekanne lõpeb siis kui T1 =T2 (kui on saavutatud soojuslik tasakaal) 2. sõnastus : Suletud süstem püüab üle minna korrastatult olekult mittekorrastatud olekule. a) Näide1: Tellisest ahju kütetakse, mille toimel tellised soojenevad. Tellised annavad oma soojuse ära õhule, et õhk soojeneks.
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
magnetnõela keskmine kinnituspunkt. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda . Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad
3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uurimus- (näide T. l.) ,,Juhan Liiv", ,,Eesti Kirjameeste selts" Biograafia (t. t.) elulugu (Näide T. l.) ,,Eesti biograafilineleksikon" Memuaarid (t. t.) mälestused (näide T. l.) ,,Toompea vanglas", ,,Noorusmälestused"
⃗p=m ⃗v m- keha mass (kg) v- keha kiirus (m/s) p- keha impulss (kgm/s) 2. Mida nimetatakse kehade suletud süsteemiks? Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 4. Impulsi jäävuse seaduse valem kahest kehast koosneva süsteemi jaoks. Seletused. m2 ⃗ v 2 ' + m1 ⃗ v 1 '=m2 ⃗ v 2 +m1 ⃗ v1 m1 , m2 - kehade mass v 1 , v⃗2 - kehade kiirus enne põrget (vastastikmõju)
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB
Mahla poolest rikas - mitte meeldiv - rahaliselt rikas Mõtetes viibiv inimene - all olev korrus - ehe koos läikega Täida lünk sobiva liitega. Mure........... meel, sala................... inimene, eri............... kohtlemine, keeru......... sõnastus, kohtu............. karistus, torm............. hobune, riik.......... programm, siid............ karv, lilla.......... kleit, jagama.......... armastus, soga.......... vesi, ohaka........... põld, vale.......... ametnik, hapu............... lõhn, kantserogeen.............. aine, surema........... teos. Moodusta liitega line tuletisi, mis väljendavad suuremat või väiksemat määra. Suurem määr: kõhukas,..................................................................................
iseseisvailt luua seadusi . Sellel ajal jurist õpis tundma rooma õigust kehtiva õigusena, aga praegu juristid seda ei tee. Tänapäeva juristid õpivad rooma õigust selleks, et oli arusaam sellest kust see kõik tuli ja lisaks sellele selle rahva õigus arendab juriidilist arusaamist ja mõtlemist üldse. Kui rääkida sellest ,millised olid rooma juristid ja mida meie oleme nendelt üle võtnud siis rooma juristidele oli omane konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Vanas- 1 E.Ilus ,Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 10. 2 E.Ilus , Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 3. Roomas juristidele olid omased mõistete täpsus ja ,mõistete lühikesed definitsioonid ,õigusharude üksteisest range eraldamine . Kui võrrelda tänapäeva juristide tegevust siis ülevõetud omadused ongi konkreetsus, sest peamine juristi ülesanne on täpselt ja konkreetselt seletada probleemi
peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7. Miks on vaja koguda rahvaluulet ja kes on tuntuim koguja ? Rahvaluulet on vaja koguda selleks,et see säiliks ja selleks et järgmised põlkonad teaksid millised kombed/tegemised olid varasemal ajal. Kõige kuulsam rahvaluulekoguja on Jakob Hurt. 8
· MIDA? MILLAL? KUS? KELLELE? KUIDAS? Lühiettekanne: · oluliseim info · liigenda tekst · kasuta tsitaate · ettekande esitamise plaan · kirjandi lõppu kasutatud kirjanduse eesmärk Kõneliigid: · veenmiskõned ,,ajupesu" · olmekõned koolilõpud, pühad, pulmad jne. Eesmärk on meeleolu loomine. · Teatmekõned teadaanne, seletus, referaat, ettekanne. Kõne kirjutamine: · keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõnu Kõne ajal olgu öelda: · midagi isikupärast, tõest · ainult endale omast · tuleks rõhutada kõige tähtsamaid kohti · mõjuv lõpp Esitamine keskendu... · häälele · hääle tugevusele/tempole · tähelepanemispausidele / meelespidamispausidele · ole kuulajate ees loomulik · hirmust saab üle harjutamisega
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästj...
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid.
Naturalism: Naturalistid tulid tagasi argiellu probleemide juurde. Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism:
Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et ajakirjanikud peavad olema topeltkarmilt allikakriitilised ning ei tohiks kasutada ebausaldusväärseid allikaid. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Minu arvates sobib pealkiri “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus” artikli tekstiga üsna hästi kokku, sest terves artiklis autor räägib, et meedia on maalinud põgenikest ülejäänud maailma jaoks vale pildi. Pealkiri ise on võibolla natukene liiga pikk, aga kindlasti äratab see inimestes tähelepanu niiet nad tõesti loeksid artiklit, mitte ei jätaks seda vahele.
Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere’i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis
Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid ) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht,
Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub
sõnastatud? W.Ostwaldi (elas aastatel 1853- 1932) järgi nimetatakse soojusmasinat, mille ainsaks funktsiooniks on soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, teist liigi igiliikuriks. Kui kasutada seda mõistet, võib termodünaamika II seadust sõnastada lakooniliselt: ei ole võimalik luua teist liiki igiliikurit. Termodünaamika II printsiibi kõige kaasaegsem sõnastus Kõige kaasaegsem sõnastus on antud entroopia mõiste kaudu: Kõikide suletud süsteemides toimuvate pöördumatute protsessidega kaasneb süsteemi entroopia kasv. Milline on termodünaamika II seaduse järeldus? Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta.
pealkirjale. On kõik need sõnad: sõnavabadus ja tsensuur Terminid ilmuvad: lehe pealkirjas 2. Leidke pildiotsingu abil must-valgeid fotosid Hera templist, mis oleks JPG formaadis, suuremad kui 400x300 ning piiranguteta kasutatava või jagatava kasutusõigusega. Esitage ühe pildi(faili) URL aadress. Hinnake päringule vastavust. Ühe pildi URL: https://www.flickr.com/photos/foxtwo/20274219980 Leidsin kuus pilti, mis vastavad päringule. Täpselt see sõnastus või fraas: Hera temple Pildi värvid: mustvalge Faili tüüp: JPG failid Pildi suurus: suurem kui 400x300 Kasutamisõigused: piiranguteta kasutatav või jagatav 3. Leidke videoid teadlaste öö festivali kohta 2013. aastal, mis on kvaliteetsed ja pikkusega 4-20 minutit. Palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Vastuseks tuli palju videosid, neist 3 videot vastasid päringule kõige paremini. Teised
vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Newtoni I seaduse teistsugune sõnastus · On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju on kompenseerunud.
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F
(9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos ,,Kalevipoeg", järgnevatel aastatel ? Vastus: Rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos avaldas järgnevatel aastatel suurt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
