Kokkuvõte ,,Kõik loomad on võrdsed..." Probleem: Miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele? Väited 1. Võrdsus nõuab võrdset arvestamist, mitte kohtlemist. 2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid? Inimeste loomade võrdsuse praktilised arendused?
SUBSUMPTSIOONISEPARAAT P2OG.02.150 Barbara figuuri kohase teo kirjeldusskeemi asjakohasel koostamisel kasutatakse normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne. Sõnastage deduktiivse subsumptsiooni otsus sooritaja ja tema teo kohta Barbara figuurile tugineva kahe premissi (faktikirjeldus ja faktiväide) ning
Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne
„Kollane“ samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „kollane“. Loeng: • Milline on eetikaterminite tähendus? • Kas eetikaväited on tõesed? • Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. “Leib on laual” See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Eetikaväited ütlevad ka midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. • Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas - „ON“ „leib on laual“
ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,hea". ,,Kollane" samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,kollane". Loeng: · Milline on eetikaterminite tähendus? · Kas eetikaväited on tõesed? · Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual" See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. Ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Eetikaväited ütlevad ka midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. · Faktiväide väide mingi fakti kohta maailmas - ,,ON" ,,leib on laual"
Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Tõdede, printsiipide, info, kogum (tegevuse või ülesande täitmiseks). Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks. Juba vanaaja filosoofias tehti vahet arvamusel (doxa) ja teadmisel (episteme). Fakt ehk tõsiasi ehk tõik on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste. Faktiväide on väide, mis sisaldab andmeid ning mille tõesust või väärust on võimalik kontrollida. 19. Väärtusotsustus, selle erinevus faktiotsustusest Väärtusotsustus - isiklikust väärtushinnangust lähtuv otsustus Väärtusotsustus ei saa tähistada sama asja kui empiiriline faktiotsustus. Viga tuleneb sellest, et olemasolevast järeldatakse, mis peaks olema; kui eeldused on faktiotsustused, ei saa
Erinevatel organismidel on sellest lähtuvalt erinevaid huve. Võrdne arvessevõtt ei tähenda täpselt samasugust kohtlemist: nt kooliharidusest ilmajäämine on kahju inimesele, kuid mitte kassile. Singer: erinevate liikide kannatuste täpne võrdlemine võib olla raske, kuid on ilmselge, et pelgalt ühe liigi esindaja mugavus ei kaalu üles teise liigi esindajale põhjustatud suurt kannatust. 25. Selgita mõtet, et eri indiviidide võrdsus ei ole mitte faktiväide, vaid moraaliidee? Inimestele ei ole ettekirjutatud reeglid, vaid pigem see, kuidas inimesed peaksid käituma. 26. Kas utilitarismi järgi tohib loomi tappa? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis mil viisil? Utilitarismi järgi: kui loomi õnnestuks kasvatada ja tappa kannatusi mittevalmistaval viisil ja soov liha järele oleks väga tungiv, siis võiks neid tappa. 27. Miks Regani arvates ei piisa loomade kaitseks lihtsalt julmuse ärakeelamisest?
eeldused (tingimused) õiguse kohaldamise kolme järgneva staadiumi jaoks (asjakohase õigusnormi valik, õiguse tõlgendamine ning õigusliku otsustuse tegemine).. Faktiväide tähendab konkreetset tegu (antud tegu selle tehioludes), faktikirjeldus aga õigusnormi koosseisulist tegu, selle kirjeldust. Käesolevates selgitustes neljanda elemendina märgitud selle konkreetse teo koosseisu kirjeldus on eeltoodud tähenduses selle teo faktiväide. Faktiväite aluseks olevatele faktidele juriidiliste faktide tähenduse omistamine tähendab teisisõnu kvalifitseerimist, kas toimunud faktiga on õiguskorras seostatud mingi õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine. 2. Õigusnormi valik (esmane valik) See staadium tähendab, et otsitakse ja leitakse koostatud faktiväitele vastav abstraktse koosseisuga õigusnorm (sobiv õigusnorm e asjakohane faktikirjeldus), st selles staadiumis toimub antud faktilise teo esialgne
on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei olnud viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info. Tuginedes VTMS § 175 p-le 1 ja VTMS § 174 p-le 4 tühistas kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. märtsi 2006
..kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega. 2. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed, aga ka mehed ja naised täiesti erinevad
Faktiväite puhul saame hinnata, kas fakt on tõde või vale. A avaldab, et B on 60 aastat vana. Väärtushinnang kujutab endast arvamuse avaldamist. Me ei saa tõendada, kas see arvamus on õige või vale. A avaldab, et B on loll. Mõista, nagu keskmine mõistlik isik sellest arvamusest aru saab. Sellest, kummaga on tegu, sõltub õigusvastasuse kindlakstegemine kui ka võimalikud õiguskaitsevahendid. A avaldab, et B on varas. Kas faktiväide või väärtushinnang? Au teotavate andmete avaldajaks loetakse igat isikut, kes avaldavad neid ühele kõrvalisele isikule. A ja B vestlevad omavahel ja A nimetab teist idioodiks, siis ei ole toimunud avaldamist. Kui seda vestlust kuuleb pealt kolmas isik, siis on tegemist avaldusega. Õigusvastasuse kindlaks tegemisel on olulised § 1047l 45. Keda loetakse au teotavate väärtushinnangute avaldajaks, missugusel juhul on
- Väärate eeldustega järeldusotsus jms (mitteparandatav) - Mittevasturääkivuse seadust rikkuv (mitteparandatav) - Indikaatorite poolest sarnased, kuid sisult mitteargumendid (pole midagi parandada, soovitaksegi järeldusindikaatoreid kasutades viia kuulajat eksitusse, demagoogia) - Muul kujul loogikaseadusi rikkuv järeldus (parandatav) - Puudub argumentatiivne funktsioon (parandatav) Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav; 7
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
(moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus) Moraaliotsustuste tunnused: ei kirjelda olukordi, vaid ütlevad, mida peaksin tegema, loogiline vorm, universaalne. Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ning erinevad seetõttu faktiväidetest. Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas; väärtusväide – väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea; „peaks”-väited. Hume: faktiväideest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. J tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult J peaks
?? Au teotamine jaguneb ebaõige fakti esitamine või põhjendamatu väärtushinnangu esitamine. Faktiväite puhul esit mingeid andmeid isiku kohta ja pmst on võimalik kontr nende tõelevastavust või ebaõigsust. Väärtushinnangud kujutavad endast isikute arvamust. Faktiväite puhul veel üks õkv, mida väärtushinnangu puhul kasut ei saa, § 1047 lg 4, mis lubab nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Nt A avaldab, et B on varas, faktiväide siis, kui B on süüdimõistetud ja siis A avaldab tema kohta infot. Prob sellest, et nõuded esitatakse valesti ja hagi jääb rahuldamata. Isik, kes avaldab andmeid kõrvalisele III-le isikule, nt kui A ja B peavad 4silma vestlust, kus ütlevad teineteisele halvasti, ei ole tegu andmete avaldamisega, kui keegi III isik neid ei kuule. Õv tehakse kindlaks § 1047 lg-d 1-3 (lg 1, lg 2 vastav fakt vastab tegelikkusele, lg 3 andmete
õigus nõuda siis, kui andmed on ebaõiged, sõltumata sama §-i eelnevatest lõigetest. Teine õigusvastasus omab tähtsust kahju hüvitamise nõude puhul. § 1047 lg 2. Kui avaldaja suudab tõendada, et andmed vastasid tegelikkusele, siis tema käitumine õigusvastane ei ole ja kannatanul nõudeid ei teki. § 1047 lg 3 järgi ei loeta ebaõige faktiväite avaldamist õigusvastaseks juhul, kui avaldajal kui isikul, kellele faktiväide avaldati, oli õigustatud huvi avaldamise suhtes ja avaldaja kontrollis neid andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisuliselt on sätestatud avaldaja hoolsuskohustus ja tõendamiskohustus lasub avaldajal endal. Näide: avaliku elu tegevuse kohaldatakse mingisugused faktiväited, neid on kontrollitud, kuid ometi ei vasta need tõele. Õiguslikuks tagajärjeks on see, et § 1047
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
tamise ja isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral? Au teotamine on võimalik faktiväite esitamise teel ja väärtushinnanguga. Nende eristamine on Riigiko- htus üks vaieldavamaid küsimusi. Faktiväitega on üldjuhul on tegemist siis kui on võimalik ära tõestada selle väite tõele vastavust või ebaõigsust. * Nt A ütleb B kohta, et B on varas, siis on vaieldav kas see on faktiväide või väärtushinnang, Kui ta oleks öelnud, et B on pätt, siis on ilma küsimuseta tegemist väärtushinnangulise avaldusega. Riigikohtu otsusest 3-2-1-53-07 tuleneb, et kui üks isik avaldab mingisuguse õigusliku hinnangu kellegi kohta, tuleb seda üldjuhul pidada väärtushinnanguks. Väärtushinnangute puhul ei ole ümberlükkamine või parandamine õiguskaitsevahendiks. Õiguskaitsevahendid
Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isik on määratlemata õigusmõiste, mis lähtub materiaalsetest tunnustest, s.o infotöötlemise sisulisest hindamisest. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali kaudu. Seejuures on teabeks iga faktiväide, arvamus või mõte, mis on väljendatud kirjalikult, helis või visuaalselt. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku puhul eeldatakse seega eelkõige sisulist kokkupuudet massiteabevahendites edastatava teabega, selle kogumist, analüüsimist, edastamist jms. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku garantiid läbiotsimisel tuleb hinnata koos kutsetegevusest tuleneva õigusega keelduda ütluste andmisest, lähtudes KrMS §-s 72 sätestatust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
