Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


DNA viirused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
DNA viirused
Herpesviridae – ümbrisega
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused
Tüüpliik - lindude herpesviirus -2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus -1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus -2) -> Mareki haigus
Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus- rakk interaktsioonid : produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon , sünteesitakse antigeenid , mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni
viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni, mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik ekspressioon , transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat, viiruse genoomi on inkorporeeritud onc- geenid , mis sarnanevad lindude retroviirustele.
Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti
kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi , põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale
järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus.
Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv , kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud . Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs ), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide
infiltratsioon , tekib ühe või mõlema silma iirise tuhmumine, pupill on tilga või pirni kujuga), 4. Nahakahjustused (märgatavad pärast sulgede kitkumist, sulefolliikuli juures on kuni 1 cm läbimõõduga sõlmjad moodustised).
Lahanguleid - perifeersed närvitüved paksenenud kuni kolm korda, tursunud, hallikad või kollakad. Haiguse ägeda kulu korral lümfomatoossed muutused siseorganites - väikesed difuussed, hallikad poolläbipaistvad kolded .
Dif. diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel ja välistunnuseid pole, kasvajad maksas ja põrnas).
Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA , NR antikehade määramiseks .
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit
Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2- ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi.
Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda.
Reaktivisatsiooni: stress , transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine , ravi kortikosteroididega.
Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega.
Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga , veneeriliselt, kaudse kontaktiga ( sööt , joogivesi , lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma ).
Sümptomid BHV-1-1 ( respiratoorne vorm): anoreksia , palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia , riniit , konjunktiviit , salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort .
Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine , BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas- kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort.
Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp -3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid).
Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR.
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud
Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused , veised , kitsed , koerad , kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta.
Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja
füsioloogilisest seisundist ( tiinus ). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje , ninanõrega ja teiste eritistega.
Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte . Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon , alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel
sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on
aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine , nõrkus ja apaatia . Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või
krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik , maksa nekroos .
Sekundaarsed peremehed ( veis , koer, kass ): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch ”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon.
Haigusnähud sarnanevad marutaudile.
Dif.diagnoos: veised – marutaud , BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp ,
SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus.
Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed , nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit .
Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine ( peaaju , maks, põrn , kopsud , l/ sõlmed ), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine , eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust .
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – koerte herpesviirus-1 (CaHV-1) -> Koerte herpesviirusinfektsioon
Haigust iseloomustavad hemorraagilised muutused ja alla kuu vanuste kutsikate kõrge suremus. Haigust esineb kogu maailmas.
Raskemini põevad haigust imikkutsikad ja kutsikad , suremus kuni 80%. Täiskasvanud loomadel kulgeb subkliiniliselt.
Seronegatiivsete koerte kutsikad nakatuvad oronasaalselt. Seropositiivsete ja haigete kutsikad võivad nakatuda sünnituse ajal kokku puutudes haige emaslooma vagiina limaskestaga või olles kontaktis haige koeraga (ema lakub kutsikaid).
Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood on 3-8 päevas, harvem 1-2 päeva. Kutsikatel on valuline niutsumine, abdominaalsed valud , anoreksia, düspnoe ( hingeldus ), konjunktiviit. Võib olla respiratoortrakti kahjustusi ning võib olla üks kennelköha põhjustaja. Alla kuustel kutsikatel on hüpotermia (mitte palavik) ja üldine raske haigestumine. Esmane replikatsioon on välimistes suguelundite ja ülemiste hingamisteede veresoonte seinas, tonsillides ja lümfoidkoes. Raske kulu korral esinevad ekhümoossed (koesisesest verejooksust põhjustatud) hemorraagiad neerudes ja maosooletraktis. Täiskasvanud koertel põhjustav viirus kahjustusi genitaaltraktis, mida diagnoositakse harva, preputsiaalnõre hulga suurenemine. Vagiinas, preenisel ja prepuutsiumi epiteelis sõlmjad moodustised, pustulid. Hüpereemiline limaskest . Viirus jääb latentselt närviganglionisse ja võib reaktiveeruda stressiga, poegimisega.
Diagnoosimine: nõreproovid, vereproov , lahanguleiud; inklusioonid maksarakkudes , isoleerimiseks nakatada koera neerukultuur; ELISA, PCR, IFM
Lahanguleid: verevalumid neeru korteksis, maosooletraktis
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – kasside herpesviirus-1 (FeHV-1) (kasside rinotrahheiidi viirus) -> Kasside herpesviirusinfektsioon e. Kasside viiruslik rinotrahheiit
Kõigil kaslastel . Haigust nimetatakse ka kasside gripiks ja kasside nohuks. Kasside respiratoorsetest haigustest ca 50% põhjustab kasside herpesviirus-1. Haigust esineb kogu maailmas, sagedamini kassikasvandustes ja varjupaikades. FeHV-1 antikehi esineb 70% kodututel kassidel ja 50% kodukassidel.
Sagedamini haigestuvad kuni aastased kassid. Tavaliselt näeme silma või ülemiste hingamisteede põletikku. Lõvidel tekib entsefaliit.
Nakatumine: aerogeenselt, otsese kontaktiga; horisontaalselt , vertikaalselt. Esmalt nakatab epiteelirakke, edasi toimub viiruse paljunemine nasofarüngeaalkudedes ja tonsillides.
Viirust eritatakse sülje, nina- ja silmanõrega, oksemassidega 1-3 nädalat pärast nakatumist ja haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites.
Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi.
Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast , konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit (ninakõrvalurgete põletik ), palavik, isutus , keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor ( pisaravool ), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse
bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid .
Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist.
Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine ( tonsillid , nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid.
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – hobuste herpesviirus-1 (EHV-1), hobuste herpesviirus-4 (EHV-4) -> Hobuste herpesviirusinfektsioon ehk hobuste rinopneumoonia
Rinopneumooniat tekitavad herpesviirus 1 ja 4. EHV-1 võib tekitada ka sigimishäireid, EHV-2 hingamisteede põletikku, EHV-3 koitaaleksanteemi, EHV-5 pulmonaalfibroosi. Haiguse kujunemist mõjutavad hobuste vanus ja immuunseisund , viiruse virulentsus . Respiratoorhaigused esinevad peamiselt varssadel. Vaktsiin on, kuid ei kaitse iga vormi eest.
Nakatumine: toimub peamiselt aerogeenselt. Viirust levitatakse enamasti 7-10 päeva pärast kliiniliste sümptomite ilmumist. Levib ka nõredega ja aborteerunud loodetega.
Esmalt nakatab epiteelkudesi ning esimene replikatsioon on lümfikudedes, millest levib edasi vireemiaga.
Inkubatsiooni periood on umbes 24 tundi kuni 6 päeva. Võib jääda latentselt organismi ning stressiga reaktiveeruda.
Kliiniline pilt: respiratoor haigused rinopneumoonia, trahheabronhiit, rinofarüngiit. Sageli tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, sest viirus vähendab makrofaagide funktsiooni. Võib areneda ka müeloentsefaliit (ei suuda püsti seista, istuvad nagu koerad, saba ja tagakeha halvatus ), uriinipidamatus, spontaanne väljaheide , hemorraagilised haavandid seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu , köha, isutus, depressioon , konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine. Abordid võivad esineda 2-12 nädalat pärast nakatumist.
Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka).
Papillomaviridae - ümbriseta
Papillomaviridae –> Perekond – Papillomavirus -> Veise papilloomiviirus (BPV) -> Veiste papilloomatoos
Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud . Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad.
Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid.
Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga. Levik on otsene või kaudne, transkutaanselt nahavigastuse kaudu (nahakaudse nakatumise korral tungib viirus
epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad), aerogeenselt.
Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva. Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed , lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga , veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel .
Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline.
Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine.
Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit , hüper-ja parakeratoos , rõuged.
Circoviridae - ümbriseta
Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos
Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga , vastuvõtlikud on kodu- ja metssead . Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid.
(PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid.
(PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias).
PCV2 – võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom . Põhjustab võõrutuspõrsastel kurnatust. Võib põhjustada erinevaid haigustunnuseid: sigimishäired, sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom (PDNS), sigade respiratoorsete haiguste kompleks (PRDC), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia (PNP), kaasasündinud ehk kongenitaalsed treemorid (võib olla ka ainevahetuse häire), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia. Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid.
Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt.
Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS riski ja vastupidi), viirusega nakatunud karjad 3 km raadiuses, >500 siga karja juurde ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine .
Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu.
Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus , respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu nahk, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), suurenenud kubeme lümfisõlmed (kuni 10 korda), haigestumus 4-20%, suremus 60-80%.
Sigimishäired: PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte (sagedamini esmaspoegijatel). Kongenitaalsed treemorid.
Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Tavaliselt madal levimus ( Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon
Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste”
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
DNA viirused #1 DNA viirused #2 DNA viirused #3 DNA viirused #4 DNA viirused #5 DNA viirused #6 DNA viirused #7 DNA viirused #8 DNA viirused #9 DNA viirused #10 DNA viirused #11 DNA viirused #12 DNA viirused #13 DNA viirused #14 DNA viirused #15 DNA viirused #16 DNA viirused #17 DNA viirused #18 DNA viirused #19 DNA viirused #20 DNA viirused #21 DNA viirused #22 DNA viirused #23 DNA viirused #24 DNA viirused #25 DNA viirused #26 DNA viirused #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mamboleo Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted

herpesviridae, tüüpliik, viirus, lahanguleid, diagnoos, herpesviridae, varicellovirus, viirus, komplementisiduvaid, patogenees, bhv, sümptomid bhv, sümptomid bhv, viiruse isoleerimine, viiruse identifitseerimine, varicellovirus, sekundaarseteks peremeesteks, sigade herpesviirus, sigade herpesviirus, haigusnähuks, veistel, varicellovirus, kutsikatel, varicellovirus, fehv, varicellovirus, inkubatsiooni periood, papillomaviridae, veistel, circoviridae, replikatsioon, pcv2, sigade tsirkoviirus, parvoviridae, sigade parvoviirus, parvoiirus, parvonakkusele, kliinilised muutused, patoloogilis, uurimisel, ekp, parvoviridae, kasside parvoviirus, haigusele, suulimaskest, parvoviridae, nakkusele, nakkusallikaks, viirus, siseneb, roe, põrn, lümfisõlmed, sugukond, leporipoxvirus, nakkusallikaks, haigusele, adenoviridae, eds, enam vastuvõtlikud, valendik, histopatoloogilised muutused, seroloogiline uurimine, adenoviridae, neerude infektsioon, endoteeli, analoogne patogenees, koerte adenoviirus, asfarviridae, viirusekandjad, surm 15, picornaviridae, artropoodidega, viirusel, veised, nakkusallikaks, sst, laboriloomadest, erosioonid sõrgadel, lambad, kitsed, villid, söögitoru, picornaviridae, paramyxoviridae, respirovirus, paragripp, puudub või, immuunofluoresentsiga, nakatise ülekandefaktoriteks, noored linnud, orthomyxoviridae, lindude gripil, uluklind, nakkusallikaks, inkubatsiooniperiood, orthomyxoviridae, haiguse tekitajaks, siv, viirus, flaviviridae, viirusetüved, prevaleerivad, rakukultuuri pk, flaviviridae, haigusele, viirus, haigestumus, rhabdoviridae, marutaudile, nakkusallikaks, vastuvõtlikkusega loomaliigid, marutaudi patogenees, kass, koerad, rhabdoviridae, stomatiidile, caliciviridae, haigestumus, kalitsiviirused, viirus, muutused ninas, pneumoonia, caliciviridae, kaudne kontakt, eksperimentaalne transmissioon, khh puhul, üksikjuhtudel, hemorraagiad, neerud, coronaviridae, tge, viiruse ülekandemehhanismid, imikpõrsastel, mao limaskest, peensoole valendik, coronaviridae, eksperimentaalselt, ninaavades, hingamine, coronaviridae, diagnoos, retroviviridae, leukoosiviirus, leukoos, seroloogiliselt 2, tüümusevorm, nahavorm, retroviviridae, määramine elisa, arteriviridae, akuutne vorm

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
58
pdf
Viirused
48
odt
Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine-piltidega
86
pdf
Bakterid
38
doc
Karjatervis-eksami küsimuste vastused
39
docx
Mikrobioloogia
170
pdf
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
18
docx
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun