Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv)
3)Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse,mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid.4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid.5) Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil.Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunslikes tingimustes. 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Antiseerum-vereseerum,mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu.
Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
2) meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad 3) looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse) Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad Lümfotsüüdid vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen mis tahes võõrkehas asuv aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama
ühendamist. Kasutati esmalt monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad ühendatakse kasvajarakkudega, tekivad hübridoomid. Rakke kasutatakse söötmel. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult ühte tüüpi antikehi, neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada suures koguses. Monikloonseid antikehi kasutatakse: 1)teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus(vereseerum, uriin) 2)vastava antigeeni esinemise ja konsent- ratsiooni määramiseks rakus 3)meditsiiniliseks ja vetenaarseks diognostikaks(rasedustest).Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Põllumaj: 1)valitakse välja geneetukusekt väärtuslikud vanemad 2)saadakse palju järglasi lühikese ajaga 3)embrüoid saab hästi trantsportida ja säili- vad kaua
tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfosüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonsed antikehad erinevad tavalisest antiseerumist väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomkloon on säilitatav kui kaua tahes, ka külmutatuna. Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks? Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-
Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles glükoosi kontsentratsiooni tuleb kindlaks määrata, võib olla Glükoosi vesilahus Mee lahus Hele puuvlija mahl( viinamarja, õuna, sidruni, greibi vm) Mõni füsioloogiline lahus(vereseerum, uriin jne ) Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl Tegin lahjenduse: 1 ml sidrunimahla ning lisasin destilleeritud vett 25 ml mõõtkolbi kriipsuni. Kui tundmatuks prooviks on naturaalne puuviljamahl või mõni füsioloogiline vedelik, siis igal konkreetsel juhul toimitakse uuriava lahuse ettevalmistamisel ja lahjendusmäära valikul praktikumi juhendaja soovituste järgi. Puuviljamahlade uurimisel lähtutakse reeglina
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.3 Anna Logunova YAGB-22 103347 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks biologilistes objektides,nagu vereseerum,toiduained,taimne tooraine jm kasutatakse laildaselt ensümaatilist meetodilt,mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi.
1. Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümde glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel, reaktsiooniproduktideks vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
MALDI-TOF meetodite abil. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist. • mädapõletike korral on uuritavaks materjaliks mäda (võetud kas punktsiooniga või tampooniga); • farüngiit – tampooniga võetud neelumaterjal, • artriit – liigeseõõne punktaat, • meningiit – ajuvedelik, • tsüstiit ja püelonefriit– uriin, • sepsis – veri, • reuma - vereseerum anti-O streptolüsiini tiitri määramiseks. 7 Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Streptokokid on grampositiivsed kokid, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või erineva pikkusega ahelatena. Kopsupõletiku korral on rögas näha Gram+ kihnuga ümbritsetud diplokokid, mis tulevad hästi nähtavale värvunud taustal. KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas.
· 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH= 6,0 · K-heksatsüanoferraat(II) K4(Fe(CN)6) 0,1%-list lahust sellises koguses, mis on vajalik kolvi vaba mahu täitmiseks kuni kaelal oleva märgini. Uuritav proov (tundmatu lahus) Uuritavaks prooviks ehk tundmatuks lahuseks, milles tuleb glükoosi kontsentratsioon määrata, võib olla: · Glkoosi vesilahus · Mee lahus · Hele puuviljamahl (viinamarja, õuna vms) · Mõni füsioloogiline lahus (vereseerum, uriin jne). Minul oli uuritavaks prooviks viinamarja mahl, mille kontsentratsiooni ma pidin määrama. Tundmatu lahuse ettevalmistamine Mahl või mõni muu vedelik Kuna tundmatuks lahuseks osutus mahl , siis 1 ml viinamarjamahlast pidin ma tegema 300 kordse lahjenduse ning sellega viisin läbi värvusreaktsiooni. 300 kordset lahjendust tegin 20 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks
Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu glükoosi osküdaasi substraadispetsiifilisusele glükoosi suhtes võimaldab meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreaduktaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta
3. Biokatalüüs 3.3 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel moel Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine jms) kasutatakse ensüüme glükoosi oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx). 3.3.1. Töö teoreetilised alused 3.3.1.1 Glükoosi oksüdaas Struktuur: - Liitvalk ehk konjugeeritud valk (flavoproteiin) - Sisaldab koeensüümina
1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda
· Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil. Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. · Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes · Antikehad eraldatakse ksavukeskkonnast Lümfotsüüdid- vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluvad rakud. Monokloonsed antikehad-kitsa antigeenspetsiifikaga keha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises.
Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e
t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide( bakterite, viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse
t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide( bakterite, viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse
küsiti suguelu kohta. 6., 12., ja 18. ja 24. kuul võeti vere- ja uriiniproov sugulisel teel levivate infektsioonide kindlaks tegemiseks ning osalejatele anti täitmiseks küsimustik, kus hinnati nende seksuaalset käitumist. 6. Haigus, mida hinnati Hinnati HIVi nakatumise riski. Uuriti osalejate serostaatust ja serokonversiooni tekkimise aega (1., 3., 6., 12., 18. ja 24. kuul). Kui uuritavatel oli postiivne kaks kiirtesti (rapid test), siis vereseerum saadeti Nairobi Ülikooli, kus teostati kahekordne ELISA test. Tulemused olid hinnatavad nädala möödudes. Kahe positiivse testi korral, oli uuritav HIV positiivne 1 ja kahe negatiivse ELISA korral oli HIV negatiivne. Kõikide osalejate vered, kellel üks kiirtest ja üks ELISA test olid positiivsed, saadeti Kanadasse ja serostaatust kontrolliti PCR abil. 7
Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele Mürgi kogus 1 nõelamisega: mesilane 50 (-140) µg, herilane 1,7 17 µg Normaalne paikne reaktsioon punetus, turse, sügelus, valu Lühiaegne, 4-6 tundi, maksimaalselt paar päeva Ulatuslik paikne reaktsioon Süsteemne toksiline reaktsioon hulgi nõelamise tagajärjel, 70 kg = 1500 nõealmist Hüposensibiliseerimine Raske reaktsiooni riskitegurid Anamnees Diagnostika Nahatestid, vereseerum IgE, provokatsiooni test elus putukas Kerge urtikaaria Adrenaliinisüst EpiPen, doos täiskasvanutel 0,3 mg, lastel 0,15 mg. Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile
monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid- on vere leukotsüüdide (valgevereliblede) hulka kuuluvad rakud. Organismi immuunsussüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen- mistahes kehavõõras aine, vastureaktsioonina moodustuvad antikehad. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk. Monokloonne antikeha- antikeha, mida produtseerib kindel hübridioomikloon. Antiseerum- vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Folliikuleid stimuleerivad hormoonid- nende manustamisel saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku.
Esineb 3 staadiumit. · ja 2. staadiumi nimetatakse varajaseks süüfiliseks. · staadiumi hiliseks süüfiliseks, nendevahelist perioodi aga latentseks süüfiliseks. 53.Diagnostika · Uuritavaks materjal sõltub haiguse staadiumist. · Esmase staadiumi korral on materjaliks ulcus durum'i sekreet ja sekundaarse süüfilise korral ka nahapaapulite skarifikatsioonil saadud materjal. · I, II ja III staadiumis in uuritavaks materjaliks alati vereseerum - seroloogia. · Süüfilise peamine diagnoosimeetod on mitmed seroloogilised testid. 54.Ravi ja profülaktika · Ravi. Pikaajaline protsess. Penitsilliin ja selle derivaadid - prokaiin-penitsilliin (prolongeeritud preparaat). · Profülaktika. Süüfilise leviku vältimine ja kontroll populatsioonis sõltuvad mitmest asjaolust, millest olulisemad on alljärgnevad · Avastatud juhtude kiirest ja adekvaatsest ravist;
rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse? Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8. Mis on antiseerum? Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. 9. Mis on gonadotropoiinid?Mis neid toodab? Gonadotropoiinid ehk gonadotroopsed hormoonid on gonaadid ehk sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid. Neid toodab tavaliselt hüpofüüs. Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni? Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2
Hübridoomi omadustest on olulised kaks: aktiveeritud lümfotüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi. Need on nn. monokloonsed atikehad, mis erinevad tavalises antiseerumis sisalduvatest antikehade segust (polükloonsetest antikehadest) väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomikloon on säilitatav kui kaua tahes (vajaduse korral vahepeal külmutatuna vedelas lämmastikus -196°C juures) ja ta võib seda antikeha toota piiramatus koguses. 4 TÜVIRAKUD, RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid
rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. 25. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed
põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad Diagnoosimine: maks, neerud, põrn, kopsud, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum, ELISA Ikosaeedriline KASSIDE KALITSIVIROOS Üheahelaline RNA Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas' Kasside kalitsiviirus Ümbriseta · Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja
Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. veri: on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed
paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 30. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed
tegurid seda mõjutavad (Beer-Lambert'i seadus)? 10. Oletagem, et teil tuleb valmistada tahkest ensüümipreparaadist 10 ml lahust kontsent- ratsiooniga 4,5 mg /ml. Kuidas toimite? 85 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdo- reduktaas (EC 1.1.3
Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.) Koosneb: Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid
Hemorraagiad on massilise intravaskulaarse koagulatsiooni tulemus ja põhjustavad surmlõpet. Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas. Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga. Neerud on mustjad, katarraalne enteriit, peensoole krüptide nekroos. Dif.diagnoos: Pastörelloos (kops), E. coli, Clostridium perfringens (hemorraagiad). Diagnoosimine: Laoratoorseks uurimiseks: maks, neerud, põrn, kopsud, peensool, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum. Viroloogiline uurimine: hemaglutinatsioonitest (viirus aglutineerib inimese 0 grupi ja merisea erütrotsüüte pH 6,3-7,4 temperatuuril 4-25 oC; elektronmikroskoopia. Seroloogiline uurimine: ELISA. Coronaviridae – ümbrisega Coronaviridae -> Alamsugukond – Coronavirinae -> Perekond – Alfacoronavirus -> Liik - sigade transmissiivse gastroenteriidi viirus (TGEV) -> Sigade transmissiivne gastroenteriit Ägedalt kulgev kontagioosne haigus
mis on ühest rakust arenenud. On identsed ja omavad unikaalset aminohappe järjestust, kasvavad identselt. Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. Homogeenset antikehade populatsiooni on võimalik saada B lümfotsüütide liitmisel kasvajarakkudega. Saadud rakuliine kutsutakse hübridoomideks . PKA tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulid. Saadakse loomade (kits, küülik jne) korduval süstimisel vastava antigeeni lahusega. Vereseerum kogutakse organismist antikehade produktsiooni tipul. Sel viisil on võimalik saada spetsiifilist IgG-d ligi 1-10mg/ml seerumi kohta. Polüklonaalsed antikehad on tolerantsemad antigeeni muutustele. 15. Antikehade repetuaari paljususe genereerimine (üldjoontes) Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni
Haarab paljusid organeid, põhjustades kliinilisi nähte aastaid peale nakatumist. Hiline süüfilis jaguneb kolmeks: §neurosüüfiliseks; §kardiovaskulaarseks süüfiliseks; §gummadega kulgevaks hiliseks süüfilisek. Diagnostika § Uuritavaks materjal sõltub haiguse staadiumist. § Esmase staadiumi korral on materjaliks ulcus durum'i sekreet ja sekundaarse süüfilise korral ka nahapaapulite skarifikatsioonil saadud materjal. § I, II ja III staadiumis in uuritavaks materjaliks alati vereseerum - seroloogia. § Süüfilise peamine diagnoosimeetod on mitmed seroloogilised testid. § Mittespetsiifilised testid need nn kahtlaste "skriinimiseks": § Venereal Disease Research Laboratories -VDRL; § rapid plasma reagins - RPR; § Spetsiifilised testid selle alusel pannakse daignoos: § fluorescent treponemal antibody absorption test - FTA-ABS; § microhemagglutination assay forantibodies to T. pallidum - MHA-TP § T. pallidum immobilization test - TPI. Ravi ja profülaktika § Ravi
kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes 6. Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes. 7. Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Hübridoomi omadused aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi, need on nn monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas phe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse 1) vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. 2) selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3) meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas (rasedustest). Transgeensed hiired on sellised, kelle genoomi on siiratud inimese antikehade geene- antikehi saab kasutada ka inimese ravis nii nakkushaiguste kui vähi puhul.
Raskesti ravitav. Mükoplasmad on parasiteerivad. Nanobakterid- nano=kääbus. 1µm=1000nm. Ca 10x tavalistest bakteritest väiksemad. Avastati geoloogide poolt skaneerivat EM kasutades kivimitest. Arvatakse, et nad olid kristallisatsioonitsentrid (nende ümber sadenesid ained ja tekkisid kivimid. 1998. aastal avaldas soomalne Olavi Kajander artikli nanobakteritest inimese kudedest. Nanobacterium sangineum. Nobeli preemia, 2000. Vereseerum võib sisaldada aeglaselt kasvavaid iseseisvalt paljunevaid nanobaktereid. Rakkude pinnale kogunevad Ca- ühendid, tekib mineraliseerunud koloonia. Fülogeneetiliselt lähedased vererakkudes parasiteerivatele bakteritele. On leitud neerudes ja uriinis. Neerukivide teke: nanobakterite kaltsifitseerunud kest. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes, veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist. Nanobakterid artefaktid?
mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. Toimus rahvaste ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse vaktsiinid olid Esimese ilmasõja success-story'd. 1 Vereseerum veri, millest on eemaldatud rakud, fibrinogeen jm hüübimistegurid. Vaktsineerimisel kasutati loomade vere seerumeid. 2 Nakkushaiguste ja põletike mikroobse olemuse selgumine andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule. Aktiivse immuniseerimise kõrval hakkasid levima erinevad tervishoiuga (hügieeniga) seotud meetmed, mis lähtusid küll bakterioloogilisest teooriast, kuid olid
annaabi.ee 
