haigusnähud. Punetised Haigusest : Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). Sümptomid Kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti
Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel 2) nakatunud rasedalt naiselt lootele 3) erandina võib nakatuda kaasasündinud
Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. Tuberkuloos ei ole eriti nakkav. Nakkusallikaks on ainult lahtist tuberkuloosi põdeja. Nakatumine toimub põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (5 m kaugusele). Tuberkuloos ei levi haige isiklike asjade kaudu. Väga harva kandub haigus platsenta kaudu emalt lootele. Haigega lähikontaktis olnutest (nt perekonnaliikmed) haigestub 10 %. Tuberkuloos on ravitav. Mõõduka ulatusega kopsutuberkuloosi ravi kestab 6 kuud. Kasutada tuleb kuni 3 ravimit korraga, et vältida haigustekitajate muutumist ravimite suhtes tundetuks
PUNETISED Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood 11-24 päeva. Sümptomiteks on kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele.
3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ..
tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nakkuse võib saada ka katsudes samu esemeid Levik Haiguse äkiline algus Kõrge palavik Pea-, kurgu või lihasvalu Hingamisraskused Haigusnähud Enamasti piisab sümptomaatilisest ravist- voodireziim, palju juua, vajadusel palavikku alandavad ja köha leevendavad preparaadid. Bakteriaalse nakkuse lisandumisel on näidustatud antibiootikumid. Ravi Tervislikud eluviisid Epideemiate korral keelustatakse massiüritused Gripivaktsiin
vastuvõtlikud on lapsed 6ndast elukuust 7nda eluaastani. Tekitajaks on Varicella-zoster-viirus. Viirus elab ainult inimorganismis. Levib hingamisteede kaudu piisknakkusena, ohtlik on villide eritus Hästi lenduv viirus Väga nakkusohtlik viirus Süljes säilib väljaspool inimorganismi 10-15 minutit Otsese päikesevalguse käes hävib koheselt Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva inkubatsiooniperioodi lõpust kuni koorikute äralangemiseni Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise haiged Nakkusohtlikkus algab 2-3 päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab 4-5 päeva pärast lööbe avaldumist Inkubatsiooni aeg on 10-28 ööpäeva Katarraalne periood Temperatuuri tõus Makulopapuloosne lööve, millest tekivad villid (1-6 ööpäeva) Korraga võib olla erinevas staadiumis ville ( Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha Lööve on sügelev
äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest HAIGUSPILT
Lõhna põhjustavad bakterid, mis kajustunud nahal kiiresti paljunevad. - Edasi levib haigus jalgade alumisele pinnale ja tallale. - Taldadel tekib mõõdukas punetus ja ketendus. Ketud on valged ja peenehelbelised, eriti hästi märgatavad nahavagudes. - Tallanahk pakseneb - Taldade, kontsade ja taldade külgpindade kahjustumisel tekib nn. ,,mokassiini"- ehk ,,balletikinga" tüüpi dermatofüütia. Nahk kätel haigestub harva. Nakkusallikaks on tavaliselt jalad ning klassikaliselt on kahjustatud ainult üks käsi. Küünte seenhaigus - Esinemissagedus 3-5% populatsioonist - Esineb tavaliselt vanematel inimestel. Kuid pole harv nähtus ka 20-30 aastaste seal, kes on piemat aega põdenud jalaseenhaigust - Küünte haigestumine võib järgneda jala seenhaigusele - Vähetõenäoline on see, et küüs haigestub enne kui nahk tallal või varbavahedes - Tavaliselt tungib seen küüneplaadile vaba serva ühest või mõlemast nurgast
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu,
epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens
Enne nakkushaige patsiendi transporti tuleb kiirabiauto sisemus maksimaalselt ära katta, et vähendada saastumise piirkonda. (http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/ %C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf) PUNETISED Nakkushaigus, tavaliselt kergelt kulgev, v.a. rasedate naiste puhul. Tekitajaks on Rubella viirus. Nakkus kandub edasi õhk - piisknakkuse teel. Nakkusallikaks on haige inimene, kusjuures nakkusohtlikkus algab neli päeva peale inkubatsiooniperioodi lõppu ja kestab kuni kaks nädalat peale lööve tekkimist. Patogenees. Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 13 (14 18) päeva. Avaldumine toimub 2 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik, kaela ja kukla lümfisõlmede
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia
neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersinioos Jersiniosis (lad.k) Rotaviirusenteriit Kuulub viiruslike soolenakkuste hulka, selle esinemine on sagedasem talvel ja kevadel. Nakkusallikaks on küll sagedamini haigestunud inimene, aga ka vesi või toit. Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane järsk algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik. Sümptomid ilmnevad 23 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva. Tavaliselt haigestuvad väikelapsed. Kampülobakter Esinevad tapaloomade (veised, broilerid)seedetraktis, kuid nakkuse võib saada ka veest, koertelt ja kassidelt
multisüsteemne kurnatuse sündroom esineb sageli kaasnakkusena parvoviroosi ja respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud. Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS)
meningiit. Vaktsineerimistega on nende haiguste levik maailmas küll peatatud, kuid ikkagi esineb üksikuid juhtumeid siin ja mujal. Samuti on Lääne-Aafrika maades tuntud ka Laasa palavik, mis on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis võib viia raske verejooksuni. Hospitaliseeritud raske haigusvormiga haigetest sureb 15-20% inimestest. Tavaliselt on lassa viiruse kandjateks rotid, kes eritavad viirust uriini ja väljaheidetega väliskeskkonda ja inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud või juba haige inimene. Nakkushaigustega kaasnevad erinevad probleemid. Näiteks väheneb elanike arv tunduvalt, kuna osade nakkuste puhul (näiteks malaaria, dengue viiruspalavik, kõhutüüfus) kaasnevad surmajuhtumid. Haiguste levikut saab peatada õigeaegse ravi ja vaksineerimistega.
Keha koosneb lüllidest, igal on suguelundite komplekt . Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi transmissioon toimub alimentaarsel teel. Peamiseks nakkusallikaks inimeste jaoks on toored või väheküpsetatud kalatoidud, mille elus vormi on samuit peremesorgainsm. Eestis laiusstõbi on eriti levinud Võrts ja Peipse järve veekogudes, nakatumine võib ilmneda piisavalt töötlemata haugi või lutsu tarbimisel (Difüllobortrioos 2017), vaid globaliseerunud kaubandus tõi kaasa turule lisa potentsiaalseid D.latum allikad: importeeritud kala, sushi ja sashimi tooded, teste riikide toorkala traditsioonilised toidud (Scholz 2009: 148). Mõnikord
Mikroob on väliskeskkonnas suhteliselt hea vastupanuvõimega ning püsib väljaspool inimese organismi kaua aega eluvõimelisena, heitvetes kuni 14 päeva, seisvas vees kuni30 päeva. Suhteliselt kaua on ta eluvõimeline köögi- ja puuviljadel (5-20 päeva). Kõrge temperatuuri suhtes on ta hästi tundlik – hävib keetmisel momentaalselt. Kuumutamist talub siiski võrdlemisi hästi, hävides alles 30 minuti möödudes. Desinfitseerivad ained hävitavad tekitaja kohe. Kõhutüüfuse nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Eriti ohtlikud on pisikukandjad, kes ise on küll terved, kuid eritavad väljaheitega haigustekitajaid. Nakatumine kõhutüüfusesse võib toimuda kolmel teel: vee kaudu, kui tarvitatakse saastunud vett lahtistest veekogudest või kui veevarustusallikad on reostunud; otsese kontakti teel kõhutüüfushaigega või pisikukandjaga; saastunud toidu tarvitamisel. Haigustekitajad satuvad suu kaudu seedetrakti, kus toimub nende paljunemine
Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad
· tänavatolmus 10 päeva · lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett) · haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodeles (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva · tuberkuloosi surnute maetud laipades 3 aastat Tekkepõhjused Ja Peiteperiood Tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega. Sagedasim nakatumisvõimalus on piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad). Harva nakatutakse otsesel kontaktil vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel
NAHA PATALOOGIA Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES 80% inimestel esineb asümptoomset viiruskandlust, s.t
Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused. Sanitaarraie Sanitaarraie on, nagu nimigi viitab, seotud metsa tervisliku seisundiga. Sanitaarraiet tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie). Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid.
15 875 930 tm - 100% 14 163 920 tm - x% x(%)= 14 163 920 tm 15 875 930 tm 100% ~ 89,2% 1.3.3. Koosta tulpdiagramm kasutades eelnevalt kogutud andmeid juurdekasvu ja raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet
veneroloogilises praksises ette suhteliselt harva. Hoopis sagedamad on haigusjuhud, kui gonorröa avaldub kroonilise alaägeda põletikuprotsessina, mis patsiendil vaevusi peaaegu ei põhjusta. Niisugune hiiliv kulg muudab selle haiguse palju ohtlikumaks kui varasematel aegadel. Et kaebused on ebamäärased ja kliiniline pilt tagasihoidlikult väljendunud, siis ei pruugi patsient enda nakatumisest üldse aru saada ning võib tahtmatult osutuda nakkusallikaks oma partneritele. Ka on niisugust asümptomaatilist või alaägedalt kulgevat gonorröad tunduvalt raskem diagnoosida kui ägedalt kulgevat protsessi. Sageli on korduvalt vaja teha keerukaid laboratoorseid uuringuid, et jõuda haigustekitajate avastamiseni. Ägeda, värske gonorröa ravi on suhteliselt kiire ja lihtne piisab vastava antibiootikumi ühekordsest annusest. Kroonilise, tüsistunud kuluga gonorröa nõuab pikemaid ravikuure. Tuleb arvestada, et
enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist
See on sundinud meie valitsust eelarvekärbetele. Eks esimesed kärped tulevad töörahva arvelt. Varemalt sai inimene haigushüvitist alates teisest päevast, kuid uue seaduse järgi on see alates neljandast päevast. See on alatu käitumine haige inimese suhtes, kes soovib oma peret toita, aga ei saa koju jääda kuna, neid kolme haiguspäeva talle ei tasustata. Sellise käitumisega rikub inimene eelkõige enese tervist ning võib olla ka kaastöötajatele nakkusallikaks. Olukord, mis meil täna valitseb võib viia talvisel peroodil päris laialdaste viirushaiguste ja gripi epideemiateni, kui haiged kodus püsida ei taha. Kui haige peaks ka koju jääma siis ta vajab ka ravimeid ,millega oma tervist parandada. Paraku on ka kärped ravimite väljastamist tabanud. Arstid kirjutavad välja odavamaid koopiaravimeid, mille mõju on sarnane originaalravimtega, kuid millel on rohkem ebameeldivaid kõrvalnähtusid
Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus, oksendamine, krambid hapnikuvaevusest, vilisev hingamine imikutel. Raviks antibiootikum Poliomüeliit- Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. 1-96% polioviirusega nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. Kerge vormi korral seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on palavik, väsimus, iiveldus, peavalu, gripilaadsed sümptomid, jäikus kaelas ja seljas, valu jäsemetes. Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul. Ägeda
Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. SÜMPTOMID Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist
EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti epiteelirakkudes
Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi jaSalmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudusaastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud
lülieostena, taimejäänustel. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiidid, resistentsed sordid. o Võrklaiksus levib seemnetega ja taimejäänustel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: haiguskindlad sordid, kõrrejäänuste hävitamine, optimaalne külviaeg, fungitsiidid. o Kõrreliste jahukaste haigus esineb kõigis arengufaasides alates tõusmetest kuni pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel. o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid.
tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel.
makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused – vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused – mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas – kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid – ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha.
Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 16 2 % meestest steriilsus ehk viljatus. Entsefaliit võib jätta püsiva neKergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna.uroloogilise kahjustuse. uroloogilise kahjustuse. Salmonelloos Tekkepõhjused: Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Sümptomid: Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist
kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega. Sagedasim nakatumisvõimalus on piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad). Harva nakatutakse otsesel kontaktil vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad
Puljongilt eemaldatakse rasv. Seejärel valatakse puljong ettevaatlikult põhjasettelt ära ja kuumutatakse keemiseni ning lastakse 10-15 min kaane all seista. Puljong kurnatakse, lisatakse sellele ettevalmistatud zelatiin. Tarrend jahutatakse. Kanatoidud Salmonelloos - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad,kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud,roomajad, närilised), koerad ja kassid. Kana kuumtöötlemisel olulised temperatuurid - Kana ei tohi kunagi jääda pooltooreks (salmonella bakter hävib 60 C juure s(kuumutada vähemalt 5 minutit), kuid liha tuleks seest küpsetada 73 75 C-ni).Kana ei tohi säilitada toatemperatuuril.
kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile.[5] Euroopas on haigusjuhud esinenud vaid mittevaktsineeritute hulgas. Poliomüeliiti esineb tänapäeval Kagu-Aasias (58%juhtumitest), Aafrikas (21%), Vahemere piirkonna idaosas(21%). (1999) Alates 1991 (USAs alates 1979a) pole Läänepoolkeral - Põhja-ja Lõuna-Ameerikas- registreeritud ühtegi “loomulikku” (nakatumine haigelt inimeselt) polio juhust. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga)
11 5 SALMONELLOOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis või- vad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Sümptomid Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist
Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2) Dermatofüütia Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofüütiat jalgadel põhjustavad 2 erinevat seent Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja Trichophyton rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas. Nimetatud seentest esimese haigustekitaja korral lokaliseerub haiguskolle tavaliselt 3. ja 4. ning 4. ja 5. varba vahele, sest varbad on siin tihedalt koos, jalanõu surve on tugevam ning higistamine suurem. Vahel tekivad tallavõlvides, varvaste all ja külgpindadel paksu sarvkestakattega villikesed. Villikesed paigutuvad gruppidena, peale nende lõhkemist tekivad pindmised haavandid. Vahel võib haigus kulgeda
Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb. Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon. Levib väljaheidetega. Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi. Viiruse eritamine roojaga Fekaal-oraalne levik Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12
Naistel on gonorröa tüüpiliseks avaldumisviisiks kroonilise kuluga emakakaelapõletik, mis tihti annab end tunda alles siis, kui on juba ülenenud ning edasi kandunud emakamanustesse- munajuhadesse ja munasarjadesse. Niisugune hiiliv kulg muudab selle haiguse palju ohtlikumaks kui varasematel aegadel. Et kaebused on ebamäärased ja kliiniline pilt tagasihoidlikult väljendunud, siis ei pruugi patsient enda nakatumisest üldse aru saada ning võib tahtmatult osutuda nakkusallikaks oma partneritele. Ka on niisugust asümptomaatilist või alaägedalt kulgevat gonorröad tunduvalt raskem diagnoosida kui ägedalt kulgevat protsessi. Sageli on korduvalt vaja teha keerukaid laboratoorseid uuringuid, et jõuda haigustekitajate avastamiseni. Ägeda, värske gonorröa ravi on suhteliselt kiire ja lihtne - piisab vastava antibiootikumi ühekordsest annusest. Kroonilise, tüsistunud kuluga gonorröa nõuab pikemaid ravikuure.
Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5% kloramiinis 5 tunniga ja päikesevalguses 1,5 tunniga, jahedas, niiskes ruumis – 2 kuud. Levikuteed: Tavaliselt on nakkusallikaks haige inimene. Kopsutuberkuloos levib köhides ja rögaga. Nakatumisvõimalused: Aerogeenne tee ehk levik õhu kaudu : Piisknakkus Tolmnakkus – röga satub põrandale, kus ta kuivab ja muutub tolmuks. Selline peen tolm püsib nakkusohtlikuna mitu päeva. Nakatumine seedetrakti kaudu (saastatud toit, piim) Platsenta kaudu emalt lapsele. Haigestumine sõltub: Immuunsüsteemi seisundist Sotsiaalsetest tingimustest
Karjatamise kestuse all mõeldakse aega, mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1
annaabi.ee 
