Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metsl...
Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoiavad immuunsüsteemi toimivana. VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard) Inimene ja bakterhaigused: Nakatumisviisid on viirustega samad, ainult näited teised Närvisüsteem: bakteriaalne meningiit, teetanus, borrelioos Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad), b) agressiivne keskkond (happeline nahk, happeline maosisu, aluseline sapp)
kaelal. 1. vorm- nahapõrnatõbi Nahakaudsel nakatumisel areneb haiguse nahavorm: nakkusvärava kohas tekib väike kubel nagu sääse või kirbu hammustuse korral, ent juba paari tunni möödudes muutub see mõõtmetelt suuremaks, värvuselt punakaspruuniks ja haavandub. ● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki
kaitse- rõivad Siberi katk Hobune, veis, Moodustab Soole-, Aastakümneid Destinfit- lammas, siga eoseid nahavorm seerimine Suu- ja sõra taud Nakatumine suu Ila, piim, Villid Varvaste või kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand) töötlemata piima- veri, liha toodete või liha tarbimine) Helmintoosid:
Katk (lad.pestis) Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus, mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik, südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuse...
Erinevalt teistest bakteritest suudab Listeria monocytogenes paljuneda ka külmkapi temperatuuril. Enamus nakkusjuhtudest on üksikud, ent võib tekkida ka epideemiaid. Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha; aga samuti piim ja piimasaadused ning toores puu- ja juurvili. Saastunud toidu tarvitamisel paljunevad bakterid soole limaskesta rakkudes ning levivad organismis. Otsesel kontaktil võib tekkida listerioosi nahavorm, listerioosi võib nakatuda ka seksuaalsel teel. Nakkus võib kanduda ka emalt vastsündinule, kusjuures umbes veerand listerioosi juhtudest ongi seotud sünnitusega. Listerioosi haigestuvad eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud. 11 Listerioosi sümptomid
kahjustuda ka infektsioosse gastroenteriidi (nt rotaviiruse), eosinofiilse gastroenteriidi, bakteriaalse ülekasvu, lamblioosi, isheemilise enteriidi, autoimmuunse enteropaatia, tuberkuloosi, Crohni tõve, troopilise spruu, Whipple’i tõve, Zollingeri-Ellisoni sündroomi, intestinaalse lümfoomi ja ka erinevate immuunpuudulikkuse vormide korral. 8 Tsöliaakia nahavorm Herpetiformsetdermatiiti nimetatakse alates 1991. aastast tsöliaakia nahavormiks. Selle puhul esineb äärmiselt sügeleval nahal bulloosne lööve, mis lokaliseerub sümmeetriliselt rühmadena jäsemete sirutuspindadele, tuharatele, põlvedele, kehatüvele ja peanahale ning seda iseloomustab IgA graanulite ladestumine dermaal-epidermaal-liidusesse. Lööve võib esineda nii väikeste villide rühmadena, erütematoossete paapulitena, naastudena kui ka ekskoriatsioonidena ja koorikutena
haigustekitajad). Levik Loomad nakatuvad eostega saastunud taimede söömisel. Inimene saab nakkuse haigelt loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm). Siberi katku riskirühma kuuluvad need inimesed, kes puutuvad kokku loomadega (põllumajandustöötajad, veterinaarid, jahimehed) või saastunud loomsete saadustega (nahad, karvad, vill). Inimene nakatub eoste sisenemisel organismi nahavigastuste kaudu.[5] Sel juhul kujuneb inimesel siberi katku nahavorm (moodustab 95% juhtudest). Harvemini võib areneda kopsuvorm eoste sissehingamisel. Haruldaste juhtude hulka kuulub antraksi soolevorm saastunud loomaliha söömisel. Siberi katk ei levi inimeselt inimesele. Uueks nähtuseks on siberi katku haigusjuhtude esinemine süstivatel narkomaanidel tingituna saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud
desinfitseerivaid aineid jne. Seetõttu võivad nad säiluda mullas aastakümneid. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud võivad spoore levitada. Primaarselt on siberi katk rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis või ka hingamisteede kaudu. Haiguse ägedas vormis ilmnevad verejooksud, kopsuturse jms. Ka inimesed nakatuvad siberi katku. Neil võib esineda haiguse nahavorm, mis tekib siis, kui inimene töötleb haigete loomade nahku, keresid jne. Inimestel on levinuim just nahavorm. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kihti, idanevad ja toodavad toksiini. Tekib punetus, sellest mädavill, mis haavandub ja kattub musta koorikuga. Villi ümber tekib tugev turse. Ravi puudumisel läheb haigus üle sepsiseks. Kui ei ravita, on suremus 20%. Valikravimiks penitsilliin. Kui aga süüakse haigete loomade halvasti
Toksiinid: · Siberi katk: o Bacillus anthracis'e endospoorid taluvad hästi kuivust, kiirgus ja desifintseerivaid aineid ning on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega
Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid paiskusid laiali ja lambad hakkasid surema 3 päeva hiljem. Saar oli 48 aastat
• Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis • Nahavorm: valutu paapul areneb haavandiks, ümbritsevad vesiiklid. Võivad areneda valulik lümfadenopaatia, ödeem, süsteemsed nähud. • GIantraks: haavandid tekivad invasioonikohas (suus, söögitorus, soolestikus), põhjustades regionaalse lümfadenopaatia, turse, sepsise. • Kopsuvorm: algsed mittespetsiifilised sümptomid, järgneb kiire sepsise teke, palavik, ödeem, lümfadenopaatia mediastinumi lümfisõlmedes. Pooltel patsientidel meningeaalsed nähud. B. cereus
rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub peensoolest verre, kandub organismis laiali ja takistab atsetüülkoliini eraldumist neuronist. Seetõttu ei saa lihas kokku tõmbuda. Tekib lõtv halvatus.
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Saproobid, sümbiondid, patogeenid Ainevahetuse kiirus on 10-100 x kiiremad kui päristuumsetel Inimene ja bakterid: Bakterhaigused · Nakkusviisid: · Aerosoolne: tuberkoloos · Toit/jook: salmoneloos, düsenteeria · Siirutajad: borrelioos, erlihhioos · Kontakt: deetanus · Biovedelikud: · Emalt ->lootele: plantsenta Närvisüsteemi kahjustuvad haigused: deetanud, korrelioos,potulism Nahka kahjustavad: akne, siberikatku nahavorm, roos(erüsiipel), sarlakid, muhk katk. Hingamisteed kahjustavad: läkaköha, tuberkuloos, difteeria, legionelloos Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos Suguelundid: klamüüdia, konerraa Lihased: lihasööja bakter Meelelundid: keskkõrva põletik, odraiva Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Põrnatõve nimetus tuleneb sellest, et haiguse ajal suureneb põrn tugevasti ja muutub mustjaspunakaks. Siberi katku haigustekitajad on kogu maailmas levinud ja elavad mullas. Haiguse vormid Inimene nakatub tavaliselt kokkupuutest loomade või loomsete produktidega. Samas aga võivad ka tolm, loomakarvad või vill nakkust edasi kanda, kui neid sisse hingatakse. Veel on võimalik nakatuda saastunud toidu kaudu. Neist nakatumise viisidest tulenevad kolm haigusvormi: nahavorm (nakatumine toimub naha pisivigastuste kaudu), kopsuvorm (nakkuskandjad sisenevad hingamisteede kaudu), soolevorm (nakkus saadakse toiduga). Kuna Siberi katku tekitajaid on lihtne suurtes kogustes toota ja nad püsivad eostena kaua nakatamisvõimelistena, siis on võimalik kasutada neid bioloogilise relvana. Antraksi nakatumine on inimesele ohtlik ainult siis, kui teda ei saa kohe pärast nakatumist ravida. 5) Kopsupõletik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
