ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke. Kassil esineb rangluu 2-5cm pikkuse kepja, kaardus luukesena, koeral luu puudub või esineb ebakorrapärase luutükina õlavarrepea-lihases. 7. Abaluu iseärasused mäletsejalistel. Harjaüline auk on tunduvalt väiksem kui harjaalune auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga. 8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja
10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis.
punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla
lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et
Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla
Johne haigus (Seminar nr 2) Veterinaarmeditsiin, 2.kursus, Johne haigus ehk paratuberkuloos on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mis on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt. Paratuberkuloosi võivad haigestuda veised, lambad, kitsed ja mitmed metslooma liigid. Paratuberkuloosi nakatunud loomadel esineb kõhulahtisus, suur kaalulangus, loidus ja produktiivsus väheneb. Umbes 10% krooniliselt nakatunud karjast areneb elujooksul välja haiguse progresseeruv vorm, mis lõppeb looma surmaga. (Koets et al; 2015)
sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal. Siin allub soolesisu täiendavalt bakteriaalsele fermentatsioonile, toimub vatsas lõhustumata jäänud toorkiu täiendav seedimine. Kahekordse käärimise tõttu seedivad mäletsejalised toorkiudu võrdlemisi hästi.
Risto Zirk PM1A Veiste seedeelundkonna iseärasused Seedetüübi poolest erinevad mäletsejalised tunduvalt mittemäletsejalistest. Kuid ka mittemäletsejaliste seas on loomaliike, kelle seedetüüp sarnaneb rohkem mäletsejaliste kui mittemäletsejaliste omaga. Need on hobune, eesel ja küülik. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja
19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide
eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala
letsitiin. Mitsellide moodustamine on oluline, sest see muudab lipiidide osad vees emulgeeruvateks. Sel moel on võimalik rasvhappete ja monoglütseriidide imendumine läbi soole limaskesta epiteelrakkude hattudes olevate pooride, mis on ümbritsetud hüdrofiilse orientatsiooniga struktuuridest. (Drackley 2000) 8 3. LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON LIITMAOLISTEL LOOMADEL Lipiidide seeduvus on mäletsejalistel tavaliselt madalam kui mittemäletsejatel, kuid see-eest on selle toimumiseks rohkem võimalusi. (Drackley 2000) 3.1. Lipiidide seede ja imendumine eesmaos Vats on esimene koht, kus toimub mäletsejatel liitlipiidide hüdrolüüs. Sealsed bakterid ja protosoad lõhustavad söödast pärinevad liitlipiidid koostisosadeks: pikkadeks rasvhapeteks, suhkruteks, orgaanilisteks alusteks ja glütserooliks. Glütserool ja suhkrud töödeldakse kiiresti
desamiinitakse, mille tulemuseks on LRH, ammoniaak ja CO2. Vatsa bakterid kasutavad enda kehavalgu sünteesiks põhiliselt ammoniaaki, vähesel määral ka aminohappeid. Algloomad kasutavad oma kehavalgu sünteesiks aminohappeid ja polüpeptiide. Mikroorganismi eluiga on lühike, ta satub koos söödaga soolkanali alaosadesse, kus ta seedub kui lihtmaolisel loomal. Kuna mikroorganismid sisaldavad kuivainest 60% valku, moodustab mikroobi valk põhilise osa mäletsejaliste proteiinitarbest. Mäletsejalistel tekib kuni 2 kilo mikroobset proteiini päevas. Selle arvelt saab hea lüpsilehm lüpsta kuni 20 kilo piima päevas. Proteiini seede mäletsejalistel. Mikroobse proteiini süntees vatsas sõltub: · Proteiini hulgast söödaratsioonist · Proteiini lõhustuvusest eesmagudes · Mikroorganismidele kättesaadava energia hulgast Mikroorganismide proteolüütiline aktiivsus on suur, nad lagundavad proteiine sada korda enam kui tarbivad
kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke Ensüümiks anaeroobse glükolüüsi keskne ensppm fosfofruktoosi kinaas 4) Fru-1,6-bisP lõhustumine trioosfosfaatideks Aldolaas A lõhustav toime annab DAP-di ja GAP-di 5) DAP isomeriseerumine
12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peesool jaotatakse kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik on peensoole alguseks. Tühisool on peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit
lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas, sest suus ei ole toit piisavalt kaua. Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused Mäletsejalistel tugevalt aluseline - bikarbonaat (HCO3 - ) neutraliseerib suuõõnes ja vatsas bakterite toodetud happeid (kaitseb hambaemaili). Mäletsejalistel lisaks bikarbonaadile ka palju fosfaatioone – vatsakeskkonna puhverdamine ja toitaine mikroobide. Mäletsejaliste sülg sisaldab ka uureat – proteiini sünteesivate vatsabakterite toitaine. Ruminantide sülg on isotooniline, kõrge bikarbonaatide ja fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas
liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on
hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida paremini elavad mikroorganismid, seda paremini tunneb ennast ka lehm. 14. Peensool ( mis toimub, mille poolest erineb jämesoolest, osad) ja 15
samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik
pindmised kihid sarvestunud). Järgneb limaskesta päriskiht (proopria) – sidekoeline, sisaldab lümfoidkudet. Proopria moodustab arvukaid papille, mis tungivad epiteeli. Limaskesta lihaskihi mood. silelihasrakkude kimbud ja neid ümbritsev elastsete kiudude võrgustik. Oluline kiht söögi liikumisel mööda söögitoru ning kaitseb söögitoru meh. vigastuste eest. Kiht pakseneb mao suunas. Kiht on pidev mäletsejalistel, hobusel ja kassil, seal ja koeral mitte. Limaskesta ja lihaskesta seob omavahel submukooskiht. Submukooskihi moodustab kiudsidekude. Submukooskiht sisaldab veresooni ja söögitoru pärisnäärmeid. Seal ja koeral on söögitoru pärisnäärmed, hobusel, kassil ja mäletsejalistel ei ole. Lihaskest - tunica muscularis Moodustavad sisemine tsirkulaarne lihaskiht (stratum circulare) ja välimine longitudinaalne lihaskiht (stratum longitudinale)
7. Kollakeha säilimist ja taandarenemist mõjutavad tegurid erinevatel loomaliikidel. Embrüo äratundmine emasorganismi poolt. Looma tiinestudes püsib kollakeha poegimiseni. Mittetiinestumise korral hääbub kollakeha järgmiseks innaajaks. Taanarenev kollakeha muutub heledaks armiks. Enne kui embrüo kinnitub emaka seinale, signaalid saadetakse emale. Sellega tagatakse, et kollakeha siiski jätkab progesterooni tootmist, sugunäärmed sekreteeriks toitaineid ning uus estrus on allasurutud. (Mäletsejalistel) Interferroonid alandavad emaka oksütoksiini retseptorite numbrit, et hoida ära luteolüüs. (Primaatidel ja hobustel) blastotsüst annab signaali enda olemasolust emale produtseerides peptiid hormooni, mis stimuleerib luteiini rakke jätkamaks progesterooni produktsiooni. 8. Embrüotehnoloogia: mõiste ja kasutamine. Embrüotehnoloogiat kasutades osatakse valitud emasloomadelt saada hea eluvõimega viljastatud
Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne
Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeeni muutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII
leidu. K-vitamiin ehk ka vere koagulatsiooni faktor, millest on oma nime saanud. K- vitamiini tähtsus seisneb eelkige selles, et ta on ensüümisüsteemi koostisosaks, mis fermenteerib protrombiini ja osaleb hüübimisfaktorite VII, IX ja X tekkel, samuti osaleb K-vitamiin samuti luustumisprotsessides, transportides kaltsiumi luustumiskeskustesse.K-vitamiini sünteesivad vatsa- ja jämesoolemikroobid, seega näiteks mäletsejalistel ja hobustel K-vitamiini vaegust ei esine. Peale käsitletud vitamiinide tuntakse tänapäeval veel hulk teisi vitamiine, millel igaühel on täita oma erinev ülesanne organismis. Kõigi nende, suuremalt osalt veel vähetuntud vitamiinide ligem kirjeldus pole siin kui liig üksikasjalik võimalik. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee
valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja Sünoviaal-, Intraokulaar-, kapillaarides püsiva hormoon erütropoetiin
organism). Neid protsesse nim. Seedimiseks eristatakse mehaanilist seedimist ja keemilist lõhustumist. Mehaaniline seedimine toimub eelkõige mäludes, aga ka lihaskontraktsiooni abil , nt lindude lihasmaos selle ül.on sööda peenestamine. Mälumisprotsessis segavad imetajad sööda süljega, et seda pehmendada ja osaliselt lahustada ning muuta tükid allaneelamiseks piisavalt libedaks Mäletsejalistel reguleerib sülg ka eesmao pH-d. Teised mehaanilised protsessid tagavad söödatranspordi läbi seedetrakti. Söögitoru peristaltilised liigutused suunavad sööda makku. Söögitorus ja sooltes toimub sööda põhjalik segamine. Sooleperistaltikal on kaks funktsiooni: toidu läbisegamine ja transport. Transpordimehhanismid rakenduvad kogu seedetrakti ulatuses kuni roojamiseni. Keemiline seedimine toimub ensüümide abil. Seejuures eristatakse seedimist nii imetajate kehaomaste
Vitamiini K põhiline füsioloogiline funktsioon organismis seisneb selles, et ta on ensüümisüsteemi koostisosaks ja aitab säilitada ringlevas veres protrombiini kontsentratsiooni normaalsel tasemel. Protrombiini kontsentratsiooni langemisel veres alla normi aeglustub vere hüübivus. Veresoonte vigastuste korral tekivad verevalumid kudedes ja organites, eeskätt kaela, rinna, jalgade piirkonnas. Vitamiini K sünteesivad vatsa- ja jämesoolemikroobid, mäletsejalistel ja hobustel selle vitamiini vaegust ei esine. Vitamiini K söötades Vitamiini K allikaks on rohusöödad - karjamaarohi ja muud haljassöödad ning neist valmistatud hea hein, silo. Vähe on seda teraviljades ning loomsetes söötades. Selle vitamiiniga tuleks arvestada lindude söötmisel. Mäletsejaliste, hobuste ja isegi sigade (v.a põrsad) seedeelundites tekib mikroobide elutegevuse kaasabil küllaldasel hulgal K vitamiini. -karoteen
· Kontsentraatide vajadus sel ajal kõrgeim · Rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas · Jõusööt peab sisaldama 16-18% toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) ja järelikult võib uttedele anda sama jõusöödasegu, mis talledele · Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid, mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele
Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega munandikotti.. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas. Seemnejuha –ühendab kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis. Seemneväät – kubemekanalist munandini ulatuv vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemne ehk sperma.
Vähe: teraviljades, kartulis, juurviljades. 6 Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Sellesse ainete rühma kuuluvatest ühenditest on tähtsamad kergesti seeduvad süsivesikud (tärklis, suhkrud), orgaanilised happed, ka taimelimad, park- ja pektiinained. Kergesti seeduvad süsivesikud on loomale peamiseks energiaallikaks, nad soodustavad mäletsejalistel loomadel vatsakäärimist ning parandavad sellega söötade kasutamist. Rohusöötade kuivainest moodustavad lämmastikuvabad ekstraktiivained peaaegu poole (põhk, teraviljad, kartul, juurviljad). Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. 5) Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen).
3) looteperiood Lootejärgne e postembrüonaalne areng 1) vastsündinuperiood 2) piimaperiood 3) puberteedi e sugulise küpsemise periood 4) täiskasvanuperiood 5) vananemis- e raukumisperiood. 29. kasvu ja arengu seaduspärasused Põllumajandusloomade kasv ei ole ühtlane. Skeletiga on seotud paljud kehaosad. Seega luude kasv näitab ka kehaosade kasvu. N.P. Tsirvinski uuris luude kasvu mäletsejalistel (lambad, veised) normaalsetes tingimustes. Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Lammaste luude kasvukoefitsiendid (täiskasvanu:vastsündinu) olid lootejärgsel perioodil järgmised: 1. suure kasvuga luud - 13,2: roided - 18,2; rinnak - 13,5; abaluu - 13,1; lülisammas - 10,8; 2. keskmise kasvuga luud - 6,3: õlaluu - 7,0; reieluu - 6,6; sääreluu - 6,0; küünarluu - 6,3; 3
Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 32. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Aeroobsetes tingimustes laktaadi teke glükoosist on piimhape-käärimine, etanooli teke glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni identsed. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes, mis toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid olemas. Alkoholikäärimine lõhustab glükoosi kaheks etanoolimolekuliks, andes 2 ATP'd ja eraldab 2 molekuli CO2'e.
Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha.
võimelised moodustama vaid ühte kindlat tüüpi vererakke. Proerütroblast → erütroblast → normoblast (kaotab tuuma) → retikulotsüüt → erütrotsüüt. Vaja selleks vitamiine ( eriti B12, foolhape), rauda (Hb koostises, rauda transporditakse /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit (mäletsejalistel vaja B12 sünteesiks). Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb. Androgeenid, türoksiin ja kasvuhormoon suurendavad erütropoetiini mõju. 2.7.3. Erütrotsüütide eluiga ja lagundamine. Inimesel, koeral 120 päeva, hobusel 150, seal 60, hiirel 20. Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse
Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha.
tulemusi. Vastav meetod valepositivsete reaktsioonide välistamiseks on välja töötatud (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.5. Fumonisiinid Fumonisiinid mööduvad vatsast lagunemta, kuid nende toime mäletsejalistele on vähem selge kui toime teistele liikidele (leukoentsefalomalaatsia hobustel, kopsuödeem sigadel, maksavähk rottidel..), mistõttu sageli söödetakse fumosiiniga kontamineerunud teiste liikide söödad veistele. Toksiini märklaudorganiteks mäletsejalistel arvatakse olevat maks ja neerud, suureneb AST ja GGT aktiivsus plasmas (Jouany1 ja Diaz, 2011). FB1 koguses 3 mg/kg KM päevas 2 nädala jooksul vähendas katseliselt söömust ning piimaoodangut. Vasikatel vähenes lümfoblastogenees (Fink- Gremmels, 2008). Teistel andmetel ilmneb toodangulangus pikamaajalisemal tarbimisel, samas kui hepatotsellulaarne kahjustus tekib kiiremini (Whitlow et al, 2006). 11 3.4.6. Ohratoksiin A
Vahetult peale piima söötmist ei tohiks vasikale aga vett anda, sest sellisel juhul vesi lahjendab piima vasika maos ja see omakorda võib tekitada seedehäireid. Stimuleeri vasika mao arenemist. Vasikal on sündides juba olemas neljaosaline magu, kuid ainult libedik on aktiivne ja moodustab umbes 60 % kogu mao mahust. Täiskasvanud lehmal on see vähenenud 8 % ni. Vasika esimestel elupäevadel funktsioneerib ta magu nagu lihtmagu. Konsentraatide ja koresööda söötmine. Mäletsejalistel on oluline tagada liitmao kiire areng. Kuna eesmärgiks on kasvatada vasikast lehm kahe aastaga, peavad lisaks kõigele muule ka tema seedeorganid olema täielikult välja arenenud. Kui vasikatele söödetakse liiga suures koguses piimasööta liiga pika aja jooksul, toimub piima seedimine libedikus ja pidurdub tema vatsa areng. Et vasika vats areneks normaalselt, peab vasikale hakkama ka varakult konsentraate ja heina lisaks pakkuma. Et saavutada
Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus. D-vitamiin on väga oluline ka närvide töös ja kaltsiumi transportimisel. 6. Süsivesikute seede lihtmaoga loomadel. Süsivesikud mäletsejaliste söödas on tselluloos, hemitselluloos, tärklis, monosahhariidid, disahhariidid Süsivesikute omastamine mäletsejalistel sõltub taimedes olevast ligniinist (mida vanem on taim, seda enam on seal ligniini). Ligniin on seedumatu, lisaks annab ta ka ristisidemeid tselluloosi ja hemitselluloosiga, nii et need ei saa ka imenduda. Süsivesikute seede on kaheosaline: 1) ekstratsellulaarne polüsahhariidide lõhustumine monosahhariidideks mikrobiensüümide poolt 2) intratsellulaarne seede monosahhariidide muutmine lendavateks rasvhapeteks rakusiseses ainevahetuses.
hüpereemiline, verevalumitega, erosioonidega. Aju ja selle kestad on kaotud täppverevalumitega, veresooned on laienenud Dif.diagnoos: Veised - BSE, anaplasmoos, entsfaliit, Aujeszky haigus. Koerad - entsfaliit, koerte katk, Aujeszky haigus. Diagnoosimine: Laboratoorseks uurimiseks aju. Viirusantigeeni avastamine ajust immunofluorestsentsimeetodiga. Ilusti on näha Babeš-Negri kehakesed (karnivooridel nagu tähistaevas, mäletsejalistel suured ja ovaalsed). Negri kehakesed esinevad ajurakkudes (närvirakkudes). Viiruse isoleerimine, bioproov, antikehade määramine vereseerumist, neutralisatsioonimeetodiga (vaktsineeritud loom). Metsloomadel saab hammaste uurimisega selgeks teha, kas on söönud vaktsiini (UV-valgus). Rhabdoviridae -> Perekond – Vesiculovirus -> Indiana vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikulaarse stomatiidi viirus -> Vesikulaarne stomatiit
Iga nääre ja sagarik on ümbritsetud piki ja ringjalt orienteeritud silelihasrakkudega, mille kokkutõmbumise tulemusena väljutatakse prostatast näärmete värvitut sekreeti – sekreet nt vedeldab ejakulaati EMASSUGUORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Emasloomade suguorganite hulka kuuluvad munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, tupeesik ning välimised suguelundid häbe ja kõdisti – emassuguorganite hulka loetakse ka piimanäärmed, mida mäletsejalistel ja hobusel nim. udaraks Emassuguorganitele on iseloomulik tsükliline talitlus OVAARIUMI EHITUS. OVARIAALFOLLIIKULID. TERTSIAARNE FOLLIIKUL. Munasarjades paiknevad ja arenevad ootsüüdid, samuti toimub hormoonide östrogeeni ja progesterooni produtseerimine Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v
· Rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas · Jõusööt peab sisaldama 16-18% toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) ja järelikult võib uttedele anda sama jõusöödasegu, mis talledele · Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid , mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele
annaabi.ee 
