,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass
Case 3 1. Ettevõte on halvasti organiseeritud ja töölised pole motiveeritud. 2. Tõnu selgitas õigesti probleemi, milleks on praaktoodete rohkus, tööseisakud ja pikad tähtajad. Kuid nagu selgus, oli see vaid tagajärg, mitte tegelik põhjus. Ehk siis takistuseks on ikkagi vähene suhtlus ning soovimatus ühiselt probleemid lahendada. Probleem on osaliselt ka isikute vaheline – koosolek muutus ju Mareki ja Toomase isiklikuks nägelemiseks. Muutusi tuleks kindlasti läbi viia. Marek peab leidma inimesi, kes oleksid taibukad ja teeksid oma tööd kiiresti ja lojaalselt. Kuid Marek ei suuda pakkuda oma töölistele väljaõpet, et nad saaksid oma tööga paremini hakkama ning ta ei suhtle oma alluvatega, tal puudub organiseeritud juhtimine ja struktuur. Muudatusi peab läbi viima, sest pikemas perspektiivis toovad head, motiveeritud ja väljaõpetatud
Marek Sadam Marek on Viljandimaa poiss, pärit Suure-Jaanist, sündinud 20.10.1978. Elanud väiksemas kohas nimega Kolga-Jaani ja gümnaasiumisse läks Viljandisse. "Seal õppisin elama üksinda. Gümnaasiumi ajal olin ma rohkem sissepoole pööratud inimene." Aasta käis ta ka sealses kultuurikolledzis, siis aga tuli ära Tallinnasse. "Ma olen rahutu loomuga inimene, Viljandi ei olnud enam minu jaoks õige koht. Ehk jääb ka Tallinn mingil ajal kitsaks." Mareki isa Peeter Sadam on õpetaja, Suure-Jaani kooli direktor, kes ise teinud kaua bändi. Tema õpetas ka esimesed kitarrituurid väikesele Marekile. "Me ei ole isaga koos bändi teinud, kui ma koju satun, siis ei ole see kõige tähtsam." Marek usub, et on elus palju muutunud, et ta oskab oma elu paremini seada. "Ma hoian eraelus madalat profiili. Jalutan linnas, sõidan takso või trammiga. Ma jälgin küll palju inimesi, nende reageeringuid, sealt ma oma esinemiseks materjali, tüüpe ammutan
Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad teda ja nüüd veel Marie ka . Ta pakkis asjad , et koju tagasi sõita . Ta jõudis juba rongijaama kui nägi , et rong oli juba ära läinud ja uus tuleb alles tunni aja pärast . Ta siis mõtles , et ta läheb Mareki või Amy juurde ning räägib kõik ära küll nende perekonnad aru saavad ja äkki ta saab nende juures ööbida ta ei tahtnud minna tagasi koju siis oleksid ju kõik arvanud , et ta ei saanudki hakkama . Lilli hakkas minema kui nägi järsku Mariet . Lilli kukkus pikali , Marie jooksis Lilli juurde ning palus vabandust . Nad sõitsid koju ja leppisid ära . Möödusid päevad ja Lilli , Amy ja Marek olid
2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis).
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse
poegimine, ravi kortikosteroididega VEISTE HERPESVIIRUS - 2 Umbes 6% ulatuses sarnaneb BHV-1- le( infektsioosse rinotrahheiidi/pustuloosse vulvovaginiidi tekitaja) Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 5Â9 päeva. Mammiliit MAREKI HAIGUS Viirus põhjustab kodulindudel: o Lümfomatoosi o Neuropaatiat o Haiguse närvivormi kirjeldas esmakordselt Jozef Marek 1907.a. o Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: Väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve Produktiivne infektsioon Latentne infektsioon Transformatsioon Produktiivne infektsioon Toimub viiruse DNA replikatsioon
konfliktid juhtide vahel säilivad; klientide kaotamine; töötajate vallandamine. 6) Kes sellise olukorra tekkimises süüdi on ja kuidas oleks saanud seda juba eos vältida? Sellise olukorra tekkimises on tegelikult süüdi endine tegevjuht, kes omal ajal ei näinud ära tootmisosakonna juhi ebaefektiivseid kohustuste täitmisi. Olukorda oleks saanud vältida, kui endine tegevjuht oleks Mareki negatiivses suhtumises teadlik ja oleks kohemaid lahendanud seda probleemi. Teisest küljest on tekstis öeldud, et endisel tegevjuhil esines tõsine terviserike, millest me võime järeldada, et tal polnud lihtsalt aega või võimalust tol ajal seda probleemi lahendada. Case nr 5: 1) Kuidas iseloomustada juhi tööstiili? Juht oli ambitsioonikas, eestvedaja, kõrge saavutusvajaduse ja enesehinnanguga
a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim seisukoht on pärit Genfi ülikooli professori Krzystina Mareki põhjapanevast uurimusest. Seda tsiteerib peaaegu igaüks, kes kirjutab Balti riikide anneksiooni mittetunnustamisest. Prof.Marek jõuab järeldusele, et "hetkest, mil võõras võim dikteeris Balti valitsuste koosseisu, oli nende iseseisvus juba kadunud." Eestis toimus see 19.juunil 1940, kui zdanov esitas president Pätsile oma nõudmised valitsuse kohta. Nendest ta enam ei taganenud ning sellest hetkest valitses Eestit okupatsioonivõim
mõjutavad infektsioonid. 29 . Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused – suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 30 . Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) newcastle'i tõbi ja mareki haigus. 1) lindude nakkav larüngotrahheiit; 2) lindude rõuged; 3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus,
oodatava rahavoojada eest käesoleval ajahetkel? Finantskaasus 18 (raha ajaväärtus) 26-aastane Marek, kelle brutopalk on 2000 eurot kuus, otsustab liituda pensionifondiga. Eeldame, et inflatsioon võrdub palgakasvuga, pensionifondi tulusus on 6% aastas ning intressiarvutus toimub igakuuselt. Palun hinnata: 1) kui suur rahasumma on Marekil kogunenud fondi pensionile mineku hetkeks (s.o, 63 aaastaselt) eeldusel, et pensionifondi laekub 5% Mareki brutopalgast? 2) kui palju hakkab Marek saama ühes kuus pensioni juhul, kui Marek otsustab, et olles 63 aastane, teeb ta võrdse annuiteediga pensionikindlustuslepingu 15-aasta peale 45 samale summale, mis ta eelnevalt hoidis kokku pensionifondis? Lisaks eeldame, et aastane tulusus on kogu vaadeldava perioodi peale samasugune; s.o 6%, arvestatuna igakuuselt. Finantskaasus 19 (raha ajaväärtus)
II. jaotus : a) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused) b) RNA viirused. (Gripp, HIV) II. jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)Bakterviirused(faagid) - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)Seenteviirused. 3)Taimede viirused nakatumine : läbi siirutajate(mutukad) N: Lehetäi nematoodid(ümaruss). haigesumine : a) otsesed kahjustused(lehelaiksus) b) saagikus väheneb.(suurimat kahju saab kartul.) 4)Loomade viirused : a)ainult loomadel - (Mareki haigus lindudel) b)ühised viirushaigused inimesel ja loomadel. (marutõbi) c)ainult inimesel. (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) Piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) Kontaktnakkus. Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit).
annaabi.ee 
