perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik Marek`i haigus (MD) desinfitseerivate Retikuloendotelioosi grupp (REV) Kalkunite lümfoproliferatsiooni tekitajad · Leukoosi ja sarkoomiviirused jagatakse antigeense struktuuri alusel kuude alarühma (A, B, C, D, E, J) · Erütroblastoos - erütrotsüütide antikehade põhjustatud hemolüütiline haigus, mida iseloomustab ebaküpsete tuumadega punaliblevormide
Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad kontrollimatult paljunema, levides edasi teistesse organitesse ja kudedesse, kus moodustuvad kasvaja esmased kolded. Võib levida ka vertikaalselt -> kroonilise vireemiaga tibud. Lümfoleukoos (suurenenud maks, vistseraalne lümfomatoos) - See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi eksperimenaalmudeliks. Lümfoleukoos on B- rakkude kasvaja, mis tabandab esmalt Fabricius´e pauna ja enne linnu suguküpsuse saavutamist võib levida kogu organismi. Suguküpsed linnud haigestuvad sagedamini kui noorlinnud. Isaslinnud haigestuvad harvemini kui emaslinnud. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood üle 4 kuu. Haigus esineb põhiliselt 14-30 nädalastel lindudel