Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig
seda normaalselt pole a. on muutunud rakkude omadus b. kvalitatiivne c. ihtüoos- sarvaine liigne moodustamine d. hüperkeratoos- liigsarvestumine. (nt töö tegemisel) e. leukoplaakia ehk valgelaiksus- sarvestumine limaskestadel. Nt valged laigud suu limaskestadel. f. Väärsarvestus ehk parakeratoos- esineb nahahaiguste puhul. Mesenhüaalsed- Ei pea teadma peast. Rasvdüstroofia - häiritud lipiidede ainevahetus. Põhjustatud hapnikupuudusest, nakkushaigustest, mürgitustest, toitumishäiretest. Parenhümatoossed - ravataoliste ainete ladestumine neeru, maksas, südamelihastes Mesenhümaalsed- lipiidid ladestuvad rasvadepoona, veresoonte seintes,sidekoes Üldine rasvumus ehk rasvtõbi: Võib olla primaarne kui ka sekundaarne. Lipomatoos- rasvhulga kohalik rohkenemine.
Väga vähe on rauda on piimas. Rauapuuduse all kannatavadki eelkõige imikud (imikpõrsad, ka tibud), kelle rauatarve on rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Tsink leidub kõikides kudedes; rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi. Tsingi vaeguse tunnuseks on sigadel esinev nahakahjustus – parakeratoos. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, eriti palju on teraviljaidudes ja kliides; piimas on tsinki kõikidest mikroelementidest kõige rohkem. Seleen on eelkõige vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist. Tuntud on talledel esinev valgelihastõbi, mis avaldub lihaste kärbumises, krampides. Seleeni vaegus põhjustab loomadel ka sigivuse häireid, kasvu peetust.
põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on seotud krooniliste põletikega (võib olla üldine tabanud mitmeid organeid, paikne tabanud üksik organ või kehaosa, tihedamini esineb neerudes (veis) ja sooltes)
põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus – peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus – rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus – üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos – rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos – kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on seotud krooniliste põletikega (võib olla üldine – tabanud mitmeid organeid, paikne – tabanud üksik organ või kehaosa, tihedamini esineb neerudes (veis) ja sooltes)
sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga, vastuvõtlikud on kodu- ja metssead. Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid. (PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias)
annaabi.ee 
