Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid
aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eestil head võimalused. Turiste meelitavad meie rabad, hästi säilinud metsad ning ohustatud taime- ja loomaliigid, mida mujal Euroopa riikides ei ole suudetud kaitsta õigel ajal. (Valker 2008) 5. Võrdle lühikese ja pika elueaga linnuliike. Too välja vähemalt kolm erinevust 1) Pikaealistele lindudele on tavaline, et emaslinnud on väga truud isaslinnule ning, et isaslinnud teevad tihtipeale lähenemiskatseid teistele emastele lindudele. Lühiealistel lindudel on see aga teistiti, näiteks värvulistel, nendel otsivad ka emaslinnud tihti paariväliseid suhteid. (Javois 2011) 2) Pika eluaega liikidel on kurna suurus reeglina väike ja fikseeritud. Näiteks on kajakatel kolm muna, paljudel kahlajatel neli muna ja paljudel kontkastel kaks. Osadel pika eluaega linnu
Ülesanne: Suguline valik 1. Paabulind – Pikkade, värviliste sulgedega ja paremate geenidega isastel paabulindudel on emastest väiksem ellujäämistõenäosus, sest nad on kiskjatele kergesti nähtavad. See näitab emastele, et vaatamata väljapaistavast sabast on nad olnud suutelised varasemalt toime tulema, mis näitab, et tegemist on tugeva ja paremate geenidega isasega. 2. Putukas - Achias rothschildi – Kui isane putukas on sümmeetriline, siis see peegeldab emastele usaldusväärsust, et järglased tulevad ka sarnased. Lõppude lõpuks oleksid sama liigi putukad ühesugused eristamatud kloonid. Siis poleks emasputukatel vahet kellega paarituda ja tekiks neid liiga palju, mis ohustaks teiste taime/loomaliikide ellujäämisi. 3. Punahirv – Paaritumiseks valitakse tavaliselt võimsate sarvedega isane. Kahjulik pool seisneb selles, et suured muudavad looma kohmakaks ja võib raskendada puude vahel liikumist. Samuti jahimehed kütivad enamasti medali suurus...
Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. ● Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks. Toitumine, elupaik ja liikumine ● Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest
pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni. Arvukus ja kaitse Eestis Eestis on kassikaku arvukus tugevasti langenud. Liik on suutnud püsida vaid rannaluidete piirkonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa) ja suuremates soomassiivides, kus esineb linnurikkaid rabajärvi ja laukaid. Kesk- ja Lõuna-Eestis on säilinud vaid üksikuid elupaiku. Aastatel 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 haudepaari. Kassikakk on loodus kaitse all. Rõngastamine ja eluiga.
demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, k...
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Võib sageli kohata nii mäkra, kui ka tema tegutsemisjälgi Kaitse all olevad linnud ja loomad ÕÕNETUVI Keha üldvärvid on hall ja hallikas pruun Ei ole jahilind http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/COLOEN2.htm VÄRBKAKK Eestimaa kõige pisem kakuline Isaslinnud kaaluvad keskmiselt vaid 58g ja emaslinnud 79g http://www.eoy.ee/kodukakk/eestikakud/vaerbkakk MÄGER Iseloomulik valge mustavöödiline pea ning lai ja jässakas keha, mis asetseb lühikestel jalgadel. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ma ger_evelin.htm Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/tryk http://www.saaremaanaturetourism.eu/Viidumaelooduskaits Tänan kuulamast!
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienekta...
Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi
Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g Keha mass täiskasvanud vutil (45 230 g päevane) emaslind isaslind 210 g
Oma väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui hiirtest. Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel. Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt valge, pruunikate viirgudega, silmad kollased. Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Isaslindude pikkus jääb 15 - 17cm vahemikku, emaslindude pikkus 17 - 19 cm vahemikku. Isaslinnud kaaluvad 50-65g, emaslinnud 67-77g (enne hauduma asumist rohkemgi). Värbkakk on levinud kogu taigavööndis Skandinaaviast Ida-Siberini. Eraldatud värbkakuasurkondi elab ka Kesk-Euroopa mägimetsades. Eestis on värbkakk üldlevinud vähesearvuline haudelind. Värbkaku arvukuseks on meil
SISSEJUHATUS Referaadi otsustasin teha koolibritest, kuna nad on mulle alati väga muljet avaldanud. Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen nende eripärasuste, elukommete ja viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada. Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi. 1 KOOLIBRID Koolibrid on koolibrilased. Nad kuuluvad lindude sugukonda ja pikatiivaliste seltsi. Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pi...
Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui väike lind keksib võpsikust välja ja vaatav inimesi oma säravete silmadega. Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul. Punarind Pesa: Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb
Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju. Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti arvukus 100150 tuhat paari. Talvituma jääb meile hinnanguliselt 1002000 lindu. Metsvint Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea
Sabatüvik on hall mustja tipuga. Vanalindude silmad on tumepruunid. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Pealagi on noortel kaljukotkastel kuldne, saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Emaslinnud on tunduvalt suuremad kui isaslinnud. Välimuse sarnasuse tõttu eemalt, kui suurus pole hoomatav, võib kaljukotka segi ajada hiireviuga. Kuid ta tiirleb palju aeglasemalt ning tal on pikem saba ja rohkem ettesirutatud pea. Lähivaatlusel on näha laiemad, tumedamad ja vähem mustrilisemad tiivaalused kui hiireviul. Suur- ja väike-konnakotkaga ja noore merikotkaga võib kaljukotka samuti segamini ajada.
(Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee) Laul on ka spetsiifiline liigitunnus, mille põhjal saab eristada nn. paariheitvaid liike. Klassikalisteks näideteks on siinkohal salu- ja väike-lehelind. Välimuse järgi on neid raske eristada, kuna mõlemad linnud asustavad sama keskkonda metsaga kaetud alasid. Väike-lehelinnu laul koosneb arvukatest toonidest, samal ajal kui salu- lehelinnu laul sisaldab vaid kahesilbilist motiivi. Emaslinnud valivad endale partneri laulu põhjal, seetõttu liikide omavahelist ristumist ei toimu. Eriti olulised on ka hoiatushüüud. Hoiatussignaalid on paljudel linnuliikidel sarnased, samal ajal erinevad hoiatushääled, mida tehakse näiteks röövlinnu lähenemisel õhust või siis maapealse vaenlase lähenedes (Miksike, http://www.miksike.ee). Olla kuuldav, mitte nähtav Mitmete värvuliste, näiteks rästaste või tsiitsitajate isaslinnud istuvad lauldes kõrgetel
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
Pesitseb vähemal määral ka Põhja-Aafrikas ning Lääne-Alaskas. Talvituvad Aafrikas ja Aasia lõunaosas. Meil pesitsev hänilane talvitub lõunapool Sahaara kõrbe, mille ületavad ilma vahepeatuseta. Ränne toimub salkadena, ööbimiskohana eelistatakse roostikke. (Peksar, 2014) Paar nädalat enne emaseid saabuvad isaslinnud, kes vaatavad välja elupaiga. Kui mõni konkurent väljavalitud valdust tahab üle lüüa, siis kaitstakse seda vapralt. Kui emaslinnud on kohale saabunud, hakkavad eredas rüüs isased neid põõsaoksal või vaial lauldes võluma. Kui eemalt laulmine ei ole piisavalt mõjukas, siis tullakse maapinnal tiirutades esinema konkreetsele emaslinnule. Sealjuures ajab isane suled puhevile ja tõstes saba ning sirutades pead välja. (Peksar, 2014) Kõige tüüpilisem häälitsus hänilasel on siutsuv „vitsi“ või „pslie“. Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) .
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Maardu Gümnaasium Elisabeth Rüütel PÄRILIKKUS Referaat Maardu 2014 1. Organismide looteline ja lootejärgne areng 1.1Organismide looteline areng Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium. Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tun...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...
südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall ülapool. Kesk-Euroopas elav alamliik guttata on roostja alapoolega, millel tumedad väikesed täpid ja sinakashall ülapool. Lindude kehakaal kõigub Euroopa isaslindudel 280 365 grammini ja emaslindudel 290 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja- Ameerika isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee) I kategooria kaitsealune lind Rootsis. Haruldased ja aeg-ajalt pesitseb Lõuna-Rootsis. Rootsis on leitud kõige rohkem Gotlandi saarelt ja Skanelt. 1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari. 1990 leitud 20 haudepaari. (http://sv.wikipedia.org) Habekakk: Rootsis looduskaitse all. Sarnaselt Eestile on ka Rootsis olnud habekaku arvukus üsna madal ning äärmiselt muutlik. Üldiselt on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid hinnanguliselt elab seal 3-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades n...
poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad talitlevad aerudena, ujulestadega jalad aitavad sukelduda. Kuival maal paterdavad või libistavad end kõhuli mööda lund. Merest viskuvad nad jääle suurelt kiiruselt ja maanduvad jalgadele.
Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil. Laiarinnaliste valgete kalkunite hulka kuluvad ka krossi Hydon liinide linnud. Nimetatud kross on neljaliiniline. Beltsvilli väikesed valged. Tõug on loodud USA-s. Laiarinnalistest valgetest erinevad nad peamiselt kehamassi poolest. 12-nädalaselt kaaluvad isaslinnud 3,4 kg, emaslinnud 2,5 kg, 16-nädalaselt 4,7 kg ja 3,4 kg. Nad on sobivad puuriskasvatamiseks ja neid kasutatakse tihti uute kalkunikrosside aretamisel emasvormina. Uute kalkunikrosside loomisega tegeletakse spetsialiseeritud aretusmajandites pidevalt. Aretusfirmadest on tuntumad Hollandi firma "Kulen", Inglise firmad "British United Turkeys" (BUT) ja "Sun Valley Poultry LTD", USA-s suurfirma "Ncolas Turkey Breeding Farm". Firma "BUT" tuntumad krossid on Big 5 ja Big 6. Krossi Big 6 isaskalkunite kehamass
Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga. Ränne Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud. Sügisena lahkumine algab augustis. Ränne toimub põhiliselt päeval suurte parvedena.Talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas. Toitumine Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad
kontrollimatult paljunema, levides edasi teistesse organitesse ja kudedesse, kus moodustuvad kasvaja esmased kolded. Lümfoleukoos See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi eksperimenaalmudeliks. Lümfoleukoos on B-rakkude kasvaja, mis tabandab esmalt Fabricius´e pauna ja enne linnu suguküpsuse saavutamist võib levida kogu organismi. Suguküpsed linnud haigestuvad sagedamini kui noorlinnud. Isaslinnud haigestuvad harvemini kui emaslinnud. · Inkubatsiooniperiood üle nelja kuu · Haigus esineb põhiliselt 14-30 nädalastel lindudel · Hari ja lokutid kahvatud, kortsunud · Isutus · Dehüdratsioon, kõhnumine · Kõhulahtisus, väljaheide rohekas · Suurenenud maks, neerud, Fabricius´e paun MAREKI HAIGUS ehk kanade neurolümfomatoos on väga kontagioosne kanade ja kalkunite herpesviroos, mis iseloomustub ägeda kulu korral lümfoidkoe rakkude proliferatsiooni
esimesel poolel, sügisel äralend peamiselt oktoobris. Liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid. Sügisel sööb ka marju ja seemneid. Pesitseb mitmesugustes tiheda alusmetsaga metsades, metsanoorendikes, puisniitudel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 38. Punarind (Picoides tridactylus), (Autor: Arne Ader), 2009 2.4.10.2. Musträstas (Turdus merula) Minu vaatluse kohaselt musträstase sugupooled eristuvad värvuse poolest. Isaslinnud on rohkem märgatavad kui emaslinnud. Isaslind on ülenisti musta sulestikuga. Isasel on kollast värvi nokk ja silma ümbert kollane. Emaslind on tumepruuni sulestikuga, kuid alumine kehapool on tähniline. Emaslinnu nokk on samuti tumepruun. Mõlemal sugupoolel on nokk pikk ja peenike ning jalad tumepruunid. (Vaata pilt 39,40,41) Musträstast leidub rohkemlt parkides, kalmistutel ja metsaäärsetes paikades. Tavaliselt lendavad ühelt oksalt teisele ja laulavad. Näeb rohkem päevasel ajal selge ilmaga. Vihmastel päevadel nad
esmased kolded. Võib levida ka vertikaalselt -> kroonilise vireemiaga tibud. Lümfoleukoos (suurenenud maks, vistseraalne lümfomatoos) - See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi eksperimenaalmudeliks. Lümfoleukoos on B- rakkude kasvaja, mis tabandab esmalt Fabricius´e pauna ja enne linnu suguküpsuse saavutamist võib levida kogu organismi. Suguküpsed linnud haigestuvad sagedamini kui noorlinnud. Isaslinnud haigestuvad harvemini kui emaslinnud. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood üle 4 kuu. Haigus esineb põhiliselt 14-30 nädalastel lindudel. Hari ja lokutid kahvatud, kortsunud, Isutus, Dehüdratsioon, kõhnumine, Kõhulahtisus, väljaheide rohekas. Suurenenud maks, neerud, Fabricius´e paun. Munatoodangu langus. Pat.ana: Hallikad kasvajad maksas, põrnas ja bursas. Kahjustunud võivad olla kopsud, süda, proventriikulum, munasari, luuüdi ja mõnikord mesenteerium. Nahal ekhümoosid, eriti tiibadel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
