vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. Haigus avaldub erinevat. See sõltub vastsete hulgast, enamus nakatumisi haigusnähte ei põhjusta. Täiskavanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi, nagu kõhuvalu, kõhulahtistust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist. Kui vastsed on sattunud organismi, siis nad hakkavad liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekivad sageli üldreaktsioonid: palavik, lihasvalud, silmaümbruse turse jne. Mõnikord võib tekkida müokardiit ehk südamelihase põletik või entsefaliit ehk ajupõletik. Viimane juht põhjustab üldiselt surma. Hiljem sümptomid muutuvad: tekib lihasnõrkus ja valu. Ajaga haigusnähud kaovad.
periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad
lähisugulstel) Suitsetamine, narkootikumid, liigne Lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel alkoholitarbimine, toitumine (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Ülekaal (liigne kehakaal) Vähene füüsiline (kehaline) koormus Stress ja vaimne pinge Südameveresoonkonnahaiguste kuuluvad: Müokardiit, Endokardiit, Südamerike, Ateroskleroos, Isheemia (stenokardia, südamelihase infarkt), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi. MÜOKARDI INFARKT SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd
mingite vaevusteta, sest südamesagedus kiireneb neil koormuse puhul adekvaatselt. Siinusbradükardia võib sugeneda ka haigustest, nagu koljusisese rõhu suurenemine ning samuti ravimite mõju. Siinussõlme nõrkuse sündroom Siinussõlme nõrkuse sündroom (SNS) tekib siinussõlme kahjustuse ning selle automatismi nõrgenemise tagajärjel. Siinussõlme kahjustavad paljud haigused: südame isheemiatõbi, infektsioosne ja reumaatiline müokardiit, südamekodade arenguanomaaliate kirurgiline ravi. SNS võib esineda normaalse südamega noortel inimestel ja on sel juhul ilmselt paranenenud müokardiidi püsivaks jääknähuks. Töömuskulatuuri funktsioon taastub, kuid haige vaevused siinussõlme talitluse nõrkuse tulemusena tekkinud rütmihäiretest jäävad püsima. SNS juhtivaks tunnuseks on siinusbradükardia sagedusega 40-59/min, vahel isegi aeglasem. Sageli kaasub bradükardiaga sinuatriaalne blokaad ja aeglase siinusrütmi
Põletiku kulgemine Põletiku lõppemine Jaotus kulgemise järgi: Ennistus tervenemine, paranemine Äge ehk akuutne põletik inflammatio Tüsistuste teke lisanduvad faktorid acuta kestab päevi Üleminek patoloogiliseks seisundiks Alaäge ehk subakuutne põletik Müokardiit kardioskleroos inflammatio subacuta kestab nädalaid Glomeerulonefriit kortsneer Krooniline põletik inflammatio Liigesepõletik liigesjäikus ehk anküloos chronica kulgeb kuid, aastaid Vereringehäired. 6 AnneVahtramäe
loetakse äkksurmaks mittevägivaldset surma, mis tabab tervet inimest 6 tunni jooksul esimeste haigusnähtude ilmnemise momendist, või haiget, kelle tervislik seisund enne oli rahuldav. Äkksurm on tabanud paljusid nii tipp- kui ka harrastussportlasi ning peamine põhjus on olnud ületreenimine. (Starkof, 2016) Valdav osa sportlaste äkksurmadest on tingitud erinevate vereringeelundite haiguste nagu kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid. Perioodilised terviseuuringud võimaldavad avastada sportlasel olevaid südamehaigusi
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1
difteeria ja teetanuse toksoidiga (DTP). · Praegu ka DTaP, koostiselt erinevad (sisaldavad 1-5 antigeeni, enamasti 3-5 Ag) · Vaktsineerimise kaitse pole absoluutne, kuid haigestumisel lapsed põevad kergemini. 29.Difteeria kliiniline pilt · Inkubatsiooniaeg on 3-5 (1-10) päeva. · Sagedaseim on kurgudifteeria. · Algul kurguvalu, järsk t° tõus, hingamispuudulikkus. Iseloomulik on katt kurgus. · Umbes nädal hiljem ilmnevad müokardiit, rütmihäired, nägemishäired. Suremus 5-10%. Komplikatsioonid. · Müokardiit · Neuriit · Hingamispuudulikkus 30.Tuberkuloosi kliiniline pilt · Palavik, kaalulangus, väsimus · Organspetsiifiline-Kopsutuberkuloos: köha, röga, +/- veri · Scrofula: suurenenud lümfisõlmed · Meningiit: peavalu, uimasus · Miliaarne TB: ühene kliiniline pilt puudub · Urogenitaaltrakst: "steriilne" püouuria 31.Gaasgangreeni tekitjate morfoloogia.
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Kuidas grippi ära tunda? · järsk enesetunde halvenemine · kõrge palavik , külmavärinad · köha · tugevad lihasvalud ·...
Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,,kõik või ei midagi" mudeli järgi, kontraktsioon on kas täielik või seda ei toimugi. Südamelihased on eraldunud, st. kodade ja vatsakeste lihased töötavad eraldi. Müokardiit ehk lihaskesta põletik väljendub üldises nõrkustundes ja pidevas väsimuses. Kaasneda võivad valud südamepiirkonnas. Esmasteks põhjustajateks on viirused. Südame sisekest ehk endocardium on südamelihaskestale sisevoodriks. Lisaks moodustab ka südameklapid. Sisekesta põletik ehk endokardiit võib tekitada klappirikkeid. Südamepärgarterid ja veenid Pärg-ehk koronaararterid parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak
valulikud; Konjuktiviit Komplikatsio Sinusiit, Larüngotraheiitkõriturs Konjuktiviit- Lastel krooniline onid e. keskkõrvapõletik, e e. KRUPP punasilmsus, kopsukahjustus tüsistus pneumoonia , nefriit, Langenud esineb või müokardiit. Harvem- immuun.inimestel- võõrkehatunne, keskkõrvapõletik entsefaliit, meningiit, pikaldast ja kroonilise seroos-mädane müoliit kuluga infektsiooni eritis Diagnoosimin 1. Kliiniline-tüüpilise Haiguspildi ja 1. Haiguspildi 1.Haiguspildi alusel e haiguspildi ja spets.lab.uuringute alusel-iseloomulik 2.lab. uuringud:
(hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Tekkepõhjuseid on mitmeid:südameisheemia, kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südame kasvajad, kardiomüopaatiad jpm. Ägeda (tekib kiiresti) südamepuudulikkuse põhjuseks on valdavalt mõni äge südamehaigus: südamelihase infarkt, arütmiad, müokardiit, hüpertensiivne kriis; kuid ka näiteks viirushaigus võib põhjustada kroonilise puudulikkuse dekompenseerumise ning avalduda ägeda puudulikkusena. Sümptomid: Äge südamepuudulikkus avaldub kopsuturse ja /või kardiogeense sokina. Sümptoomidena esinevad hingeldus, hapnikupuudus (avaldub sinaka naha ehk tsüanoosina), külm higi ning köha. Kardiogeenset sokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine üliraske seisund!
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja...
??) * TP-intervall – sõdame elektriline paus. Sel ajal südames biovoolu pole. T-sakk, TQ-intervall – erutuse ülekandmine ajas. Elektrokardiogramm võimaldab: 1) kindlaks teha rütmihäireid – kas neid on, nende põhjus, kust pärit 2) kindlaks teha südameverevarustuse häiretest tulenevaid ainevahetushäireid, mis muudavad erutuse teket – iseloomulik südamelihase infarktil 3) südamelihaste püsivad kahjustused, nt südamelihase reumaatiline kahjustus. Müokardiit Vererõhk ja selle muutumine Vererõhk – rõhk veresoontes ja süüdames Erinevates veresoontes pole rõhk ühel ajal ühesugune. Rõhk sõltub sellest, millises südame tsükli faasis vereringe on – kas süstolis või diastolis. Küllaltki suured muutused arterites, aga suhteliselt väikesed muutused veenides ja kapillaarides. Vererõhk veresoontes on tingitud: * Südame tööst – kas süda tõmbub kokku – rõhk tõuseb – kokkutõmbe ajal paiskub verd välja
- pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) 8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: · leukotsütoos · eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid: · CK · LDH · ALT ; AST ·K 3.Seroloogia: · KSR · IFA · EIA 4. Lihasbiopsia: · Larv Ravi: - Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg 7-10 päeva 70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti) - Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid -
- nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha 7 Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: leukotsütoos eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid: CK LDH ALT ; AST K 3.Seroloogia: KSR IFA EIA 4. Lihasbiopsia: Larv Ravi: - Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg – 7-10 päeva 70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti)
Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan. See on hallikasrohelist värvi ja koosneb fibriinist, surnud limaskesta rakkudest ja bakteritest. Katt hakkab veritsema, kui teda püüda eemaldada. · Kattude esinemine, nõrkus, veidi kõrgenenud temperatuur ja ka nefriit, müokardiit jne. viitavad difteeriale. Katt takistab hingamist, kurk paistetab kinni. · Surm tekib lämbumise ja toksiini mõjul tekkivate koekahjustuste tõttu. · Difteeria vaktsiiniks on formaliiniga töödeldud difteeriatoksiin, mis on immunogeenne, aga ei ole toksigeenne. Seega on ta toksoid. Lastele tehakse kolmikvaktsiinina: difteeria-läkaköha-teetanus. Ab-dest aitab difteeria vastu penitsilliin, erütromütsiin ja gentamütsiin.
meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit – südamepõletik • müokardiit – südamelihasepõletik • artriit – liigesepõletik • nefriit – neerupõletik • püelonefriit – neeruvaagnapõletik • hepatiit – maksapõletik • endometriit –emakalimaskestapõletik • pneumoonia – kopsupõletik
Kuiva ja märja gangreeni puhul kärbunud kudet säilitada ei saa, aga prognoos on enamasti raviga hea. Gaasgangreen on raske haigus, mis võib olla eluohtlik. ENNETAMINE Jäsemete kuiva gangreeni ennetamine on võimalik verevarustust parandava ravi kaudu. Gaasgangreeni aitab vältida haavade puhtuse eest hoolitsemine. Müokardiit on südamelihase põletik. Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini viirusnakkused (näiteks parvoviirus B19,mumpsi viirus ), kuid põhjuseid on ka teisi. Müokardiit on sageli autoimmuunreaktsioon. Müokardiidi tagajärjed võivad olla väga erinevad. See võib kulgeda ilma tajutavate sümptomiteta ja laheneda iseenesest, kuid võib põhjustada valu rinnus, südamepuudulikkust või isegi surma. Mis on leukeemia? Äge lümfoidne leukeemia (ALL) Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) Äge müeloidne leukeemia (AML) Krooniline müeloidne leukeemia (KML) Mis on leukeemia? Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk
nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees. Kuna on tegemist suhteliselt uue haigusega, tuginevad senised arusaamad haiguse patogeneesi kohta eksperimentaalsetel uuringutel. Sigade võõrutusjärgse multisüsteemse sündroomi korral kahjustub lümfoidkude ja tekib immunodefitsiit.
Diagnoosimine: Kliinilised tunnused (kurnatus, suremuse tõus pärast võõrutust), PCR (suurenenud mesenteriaal- ja kubeme lümfisõlmed), histopatoloogilised muutused lümfoidkoes (põletikulised muutused, lümfotsüütide arvu vähenemine, viiruse (antigeeni või nukleiinhappe) püsimine kudedes). Lahangul näha põletikku kopsudes, valgeid laike neerudel. Sigimishäired: Abordid tiinusel lõpul, surnult sünnid. Loote südame hüpertroofia. Ulatuslik fibrinoosne ja/või nekrootiline müokardiit. Viiruse esinemine loote kudedes ja südames. Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel
● väsimus söömise ajal. ● Vasaku vatsakese hüpertoofia Ravipõhimõtted: glügosiidid, diureetikumid. NB! Väga väike defekt võib sulguda iseeneseslikult. Suure defekti korral on näidustatud operatiivne ravi enne 3 elukuud või esimese eluaasta jooksul. Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos. südamerikke anatoomiast ... Mida nimetatakse müokardiidiks? Müokardiit e südamelihase põletik. Miks võib tekkida lapsel müokardiit? 1. infektsioosne ja infektsioos-allergiline, 2. viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus), 3. bakteriaalne (sarlakid), 4. seentest põhjustatud 5. allergiline, 6. autoimmuunne - põhjuseks ravimid, 7. vaktsiinid, 8. sidekoehaigustega kaasnev Millised on müokardiidi avaldumistunnused imikul?
kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb
inimene haigestub. Lyme'i tõbi on süsteemne haigus, mis kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Haiguse esmane tunnus on punetav lööve (erüteem) nahal, mis võib laieneda ja keskelt kahvatuda, aga tavaliselt pole valus ja ei sügele. Löövet ei alati ei teki. Erüteemi biopsiast on tavaliselt võimalik spiroheete isoleerida. Mõne nädala või kuu pärast võivad ilmneda uued haigusnähud: meningiit, müokardiit, artriit, eriti suurte liigeste, nagu põlveliigeste põletik, (reumatoidartriit). Ilmneb ka väsimus, peavalud, võib ilmneda ka närvihalvatusi. Order (Selts) Ricketsiales (riketsiad) Riketsiad on Gram- negatiivsed obligaatsed intratsellulaarsed parasiitsed bakterid, mis kanduvad inimesele üle puukide ja teiste putukate vahendusel. Nad paljunevad ainult elusrakus. 16SrRNA järjestustelt kuuluvad alfa-proteobakterite hulka. Sellest rühmast on
Haigused. M. pneumoniae • Kerge ülemiste hingamisteede haigus. Madal palavik, haiglus, kuiv rögata köha tekivad 2-3 nädalat pärast ekspositsiooni. Siis sümptomid järk-järgult tõsinevad, püsivad 2 nädalat või kauem. 10% patsientidest tõsisem. • Trahheobronhiit. Bronhide primaarne lümfotsütaarne infiltreerumine. • Atüüpiline pneumoonia. Müalgiat ja GI sümptomeid tavaliselt ei esine. Komplikatsioonid: otitis media, erythema multiforme, hemolüütiline aneemia, müokardiit, perikardiit, neuroloogilised anomaaliad. Paraneb aeglaselt. Immuunsus pole täielik, sekundaarsed infektsioonid võivad tekkida. Teised mükoplasmad – roll ebaselge. • NGU - M. genialium, U. urealyticum • M. hominis – püelonefriit, PID, sünnitusjärgne palavik. Diagnostika. M. pneumoniae • Mikroskoopial diagnostiline väärtus puudub • Kultuur – aeglane (2-6 nädalat positiivse diagnoosini) ja väikse tundlikkusega
hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). Kliiniline pilt 1 § Ninadifteeria. § Kurgudifteeria. § Kõridifteeria. § Nahadifteeria. § Muud (väliskõrv, genitaalid, konjunktiiv). Kliiniline pilt 2 § Inkubatsiooniaeg on 3-5 (1-10) päeva. Sagedaseim on kurgudifteeria. Algul kurguvalu, järsk t° tõus, hingamispuudulikkus. Iseloomulik on katt kurgus. Umbes nädal hiljem ilmnevad müokardiit, rütmihäired, nägemishäired. Suremus 5-10%. § Komplikatsioonid. § Müokardiit § Neuriit § Hingamispuudulikkus. Epidemioloogia § Levib piisknakkuse või kontakti teel. Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides. Ravi § Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fik-seerub retseptoritele
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
töötavad ka eraldi. · Epikard serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab seroosse perikardi; vahele jääb perikardiõõs. · Südamepaun e perikard sees serooskile, selle peal tugevduseks tihedast sidekoest fibrooskiht. Südame seina patoloogiad: · Põletikud (enamasti mikroobidest põhjustatud) endokardiit sisekesta põletik, viib sageli klapirikete tekkele müokardiit lihaskesta põletik, tunnusteks üldine nõrkus, teket soodustab külmetumine ja väsimus perikardiit südame väliskesta (epikardi ja südant ümbritseva perikardi) põletik, serooskilede puhul võivad tekkida fibriinist liited (adhesioonid) epi- ja perikardi vahel tekitavad pidevat valu pankardiit põletikus kogu südame sein, kõikvõimalikud nähud
Reumatoidartriit (RA): põletik algab liigesekoest ja seejärel haarab kogu liigest. Tüüp I diabeet: rakuline patoloogia-praktiliselt ainuke AI, mis on meestel veidi sagedasem. Insuliinist sõltuv diabeet (juveniilne)- krooniline inflammatoorne insuliini tootvate ß-rakkude hävitamine pankreases (CD8+T). Ravi: Igapäevased süstid/dieet. Tekkepõhjused: Kaitstud (segregeeritud) antigeenide vabanemine (kõhre, südame ja närvikoe antigeenid). Näiteks autoimmuunne müokardiit tekib peale südamekahjustusi. Molekulaarne mimikri (reumapalavik peale streptokoki infektsiooni). B- ja T- rakkude polüklonaalne aktivatsioon (superantigeenid). Vigane MHCII esitlus mitte APC poolt. Ravimid (penitsilliin seondub erütrotsüütidele- põhjustab hemolüütilist aneemiat). AI soodustavad: Soolised iseärasused (AI haigused valdavalt naistel kuna östrogeen on imuunrakkudele stimuleeriv), vanuselised iseärasused
olemus ja peamised tunnused. Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus! Põhjusi võib olla erinevaid: Läbipõetud südamelihase põletik e müokardiit – pumba funktsioon nõrgeneb Klapirikked Hüpertoonia tõbi Südamelihase paksenemine (tekib kõrge vererõhu korral) e hüpertroofia Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda
Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on Südame Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus! Põhjusi võib olla erinevaid: Läbipõetud südamelihase põletik e müokardiit – pumba funktsioon nõrgeneb Klapirikked Hüpertoonia tõbi Südamelihase paksenemine (tekib kõrge vererõhu korral) e hüpertroofia Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda
matähtis haiguskollete eemaldamine ja optimaalsete treeningukoormuste raken- damine. Ennetuseks on vajalik korralik puhkus ja ägedad esmashaigestumised korralikult välja ravida, edaspidi tuleb vältida külmetushaigusi ning ülekoormust. SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED Südame-vereringesüsteemi haigused kulgevad sageli subkliiniliselt ehk kaebusteta, mistõttu on nende avastamisel oluline koht spordimeditsiinilisel tervisekontrollil. SÜDAMELIHASEPÕLETIK Südamelihasepõletik ehk müokardiit tekib sagedamini viirusinfektsiooni ajal või Südamelihase- selle järel. Viirustest (harvem ka bakteritest) põhjustatud haiguse korral satuvad põletiku avasta- viirused vereringesse ning teatud tingimustel peatuvad südamelihases ja teki- mine ei ole lihtne tavad väikeste veresoonte põletiku. Südame-vereringe ja südamelihase rakkude normaalne töö seetõttu häirub, süda ei jõua enam piisavalt hästi verd pumbata.
Vereringeseiskus võib olla: esmane südameseiskus – äkksurm, mille esmaseks põhjuseks on südameseiskus (tingituna südamehaigusest või verekaotusest). Hingamine muutub agonaalseks ja lakkab hiljem; esmane hingamisseiskus – äkksurm, mille põhjuseks on hingamisseiskus (näiteks lämbumine). Sellest põhjustatud hüpoksia tõttu tekib mõne minuti jooksul südameseiskus. Vatsakeste virvenduse (VF) põhjuseks võib olla: müokardiinfarkt, müokardiit, kardiomüopaatia; ravimid (nt antiarütmikumid, fenotiasiin, erütromütsiin, tritsüklilised antidepressandid, digoksiiin); atsidoos; elektrolüütide häired (nt kaalium, magneesium, kaltsium); hüpotermia; elektrilöök. Teadvus, hingamine ja südame-veresoonkonna funktsioon on omavahel tihedalt seotud. Hüpokseemia tagajärjel võib tekkida südame ja vereringe seiskumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
