...................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes
ja püsib enamasti 3 päeva.[2] Nakkavus algab ca 2 päeva enne lööbe tekkimist ja kestab nädal aega. Laps võib Kas punetised on ohtlik? lasteaeda minna 6. päeval peale lööbe Lapseeas on punetised kerge haigus.[4] tekkimist.[4] Harvadel juhtudel võib haigus komplitseeruda ajupõletiku või Punetiste ennetamine: trombotsütopeeniaga.[3] Ohtlik on haigus Lapsi vaktsineeritakse punetiste vastu 12. siis, kui seda põeb rase naine, sest punetised elukuul. Korduv vaktsiin tehakse 13 on lootele väga kahjulikud. Üldjuhul on aastastele tütarlastele . punetisi põdevatel rasedatel näidustatud Vaktsineeritakse ka viljakas eas naisi. Pärast raseduse katkemine.[4] vaktsineerimist ei soovitata naistel kolme kuu vältel rasedaks jääda.[5] Mida teha, kui lapsel on punetised?
marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on: ● tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks)
aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Diagnoos Lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektisoonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Ei ole ühtki tüüpilist kliinilist või laboratoorset diagnostilist markerit. Mõnel haigestunul ei kujune üldse löövet. Esinemissagedus Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga vastuvõtlik inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud. Lapsi vaktsineeritakse maailmas MMR- vaktsiiniga. Maades, kus vaktsineerimist ei toimu, esinevad suuremad punetiste epideemiad iga 7 kuni 9 aasta möödudes. Ennetamine Lapsi vaktsineeritakse MMR- vaktsiiniga 12. -15. elukuul ning revaktsineeritakse 4.-6. eluaastal. Tänu sellele on suudetud punetiste epideemiad täielikult elimineerida. Ravi Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga.
annab epideemiaid Võib olla nn basseininakkus Tugev pea ja lihasvalu Hääle "kadumine" Konjuktiiv Konjuktiivi teke Vaktsiineeritakse plaaniliselt Subfebriilsus 10. Leia B-hepatiidilie 3 iseloomulikku tunnust Levik vereproduktidega Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Nakkusallikateks närilised, eriti hiired ja rotid Vaktsineeritakse plaaniliselt Ravi antibiootikumidega, aga peab jälgima haigustekitajate tundlikkust 11. Meningokokiline infektsioon (üks väide veel vaja leida) Tekitaja on Corynebacterium meningitidis, mis ei talu madalaid temperatuure Hiagust iseloomstab lööve, kuid seda ei teki nina-suu kolmnrka Oluliseks haigustunnused on tugev peaval koos okendamisega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda Septilist vormi iseloomstab hemmoraagiline lööve 12
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt
ja silmavalged kollaseks Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Kui tekib maksapuudulikus ,on vahel vajalik aktiivsemat ravi intensiivosakonnas Maksapuudulikuse ainsaks täielikku ravi võimaluseks on vaid maksa siirdamine . Maksapõletiku ajal peab vältima maksa korrmavaid raivimeid (nt paratsetamooli) Ennetamine Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu Vältimaks nakatumist sugulisel teel on vajalik kasutada kondoomi Vastsündinud,kelle emal on või on olnud B- hepatiit,saavad vastava skeemi järgi ravi ja kaitsesüstid kohe pärast sündi Täname kuulamast!
villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine
märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused, mille abil organism toodab viiruste vastu antikehi. Suur tänu tähelepanu eest!
ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi hulka. 8 VAKTSINEERIMINE: MIS ON, NÄITED HAIGUSTEST, MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE, VAKTSINEERIMISE POOLT- JA VASTUARGUMENDID. Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Mumps, punetised
valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid tekivad tavaliselt 3-14 päeva pärast peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus ning üldjuhul
Meestel steriilsus, naistel menstruatsiooni puudumine Diagnoosimine Haigust saab kindlaks teha ka enne sündi Kopsufunktsiooni uuringud - spirograafia Higi analüüs Roe uurimine Röntgenpilt Geeniuuring - kinnitab eelmistel uuringutel tekkinud tsüstilise fibroosi kahtlusi Ravivõimalused Ravi hõlmab hingamisteede topistumise vältimist ning infektsiooni ennetamist Infektsiooni vältimiseks vaktsineeritakse läkaköha, hemofiiluse, tuulerõugete, leetrite ning gripiviiruse vastu. Bronhe laiendavad ravimid Kopsufunktsioonihäirete puhul hapnikravi Kopsude kunstlik ventilatsioon Kasutatakse ka hormoonravi ning hingamisteede infektsioonide raviks antibiootikume Kirurgiline abi Edu on saavutatud ka südame ja kopsu või kahe kopsu siirdamisel
Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Kui tekib maksapuudulikkus, on vahel vajalik aktiivsemat ravi intensiivosakonnas. aktiivsemat ravi Maksapuudulikkuse ainsaks täieliku ravi võimaluseks on vaid maksa siirdamine võimaluseks on vaid . Igasuguse maksapõletiku ajal peab vältima maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Ennetamine Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B hepatiidi vastu. Vältimaks nakatumist sugulisel teel, on vajalik kasutada kondoomi. Vastsündinud, kelle emal on või on olnud Bhepatiit, saavad vastava skeemi järgi ravi ja kaitsesüstid kohe pärast sündi. Bhepatiit Tänan kuulamast!
Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus teistest lastest 8.-17. päevani alates Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja kokkupuutepäevast. epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Haige laps hoitakse teistest eraldi 5 päeva lööbe kirjastus. tekkimisest. Leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elukuul ja 13. eluaastal. Leetrid on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkuse Algavad kõrvade tagant ning levivad esimesel päeval näole, teisel päeval kehale, kätele, DIAGNOOSIMINE teel. Haige laps on nakkusohtlik 4-5 jalgadele ja peopesadele. päeva enne ja kuni 5 päeva pärast
Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks, need takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B-hepatiidi viiruse tüübist. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. B- hepatiidi vastasel vaktsineerimisel on tavaliselt vaja kolme annust. Peale täielikku vaktsineerimist on tagatud eluaegne kaitse. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse imikuid, 13- aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi ja meditsiinikoolide üliõpilasi
kehasse sattunud mikroobe. IMMUUNSUSorganismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas
4.Nakatumine: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Haigestumus on viimasel ajal oluliselt vähenenud seoses plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused. 5.Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). 6.Vaktsineerimine: Mumpsi vastu vaktsineeritakse plaanilises korras 12 kuu vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi. Vaktsineerimata inimestel hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Evalota Link Reelia Allmägi Xia
Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai). Kui vaktsineeritakse samal ajal, kui maternaalsete antikehade tiiter on kõrgel, ei teki immuunvastust ning ei saa tekkida antikehi – seega tulebki vaktsineerida nii palju, sest ei tea, kuna need antikehad ära kaovad ning see võib erineda ka pesakonna sees.
Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Telereklaam väidab, et on olemas imeravim, mis parandab meeletult palju immuunsussüsteemi ja selleks imeravimiks olevat Actimel. Kuid tegelikult on välja tulnud, et Actimel on jogurt nagu jogurt
- Vaktsineerimise teostab loomaarst. Eesti Ratsaspordi Liit 13 Veterinaaria Edasi vaatame haigusi, mille vastu oleks vajalik hobuseid vaktsineerida: Marutaud Seoses väikekarnivooride suukaudse vaktsineerimisega Eestis on haigusjuhud praktiliselt lõppenud. Vaktsineerimine leebelt soovituslik. · Täiskasvanud hobused - vaktsineeritakse 1 kord kahe aasta tagant. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist 6 8 kuu vanuselt. Edasi 1 kord kahe aasta tagant. · Vaktsineerimata mära järglased võib vaktsineerida alates 4 elukuust. Hobuste gripp · Parima tulemuse saavutamiseks oleks hea, kui kõik tallis viibivad hobused on vaktsineeritud. · Kuna hobuste gripi viirus on väga muutlik, ei pruugi vaktsineerimine alati ära hoida
Ravi Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. Prognoos Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 % meestest steriilsus ehk viljatus. Entsefaliit võib jätta püsiva neuroloogilise kahjustuse Ennetamine Mumpsi vastu vaktsineeritakse plaanilises korras 12 kuu vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi. Vaktsineerimata inimestel hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Las te halv atus Poliomüeliit on nakkushaigus, mille tekitaja on polioviirus. Kuidas levib ? Polioviirus kandub kõige sagedamini üle inimeselt inimesele või fekaaloraalsel teel, pesemata käte kaudu. Samuti on võimalik nakatuda saastunud toidu või joogi kaudu kohtades, kus on
Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter) · Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised,
Parimaks relvaks selle probleemi vastu on haridus. Murettekitav on ka haiguste levik. Enamus maailma rahvast elab vähe arenenud riikides, seega on tavaline halb hügieen ja haiguste levikule on raske piiri panna. Arenenud riikides on tavaks vaktsineerimine, kuid see pole sugugi piisav. Vaktsiinid jäävad ka ainult arenenud riikidesse, mujal need kättesaadavad ei ole. Paljud vanemad ei vaktsineeri enam enda lapsi, pidades vaktsiine kahjulikeks või arvates, et haigused, mille vastu vaktsineeritakse, on juba kadunud. Kuid kui ühel päeval haigus, mida peeti ,,väljasurnuks", tagasi tuleb, on kõik jälle haavatavad. 21. sajandil on globaalprobleeme palju, näiteks terrorism ja sellega kaasnevad moraalsed kui rahalised kahjud, samuti tuumasõjaoht ja rahvastiku suur kasv. Haiguspuhangud on sama suur probleem nagu varem ning keskkond on oma saastatuse tipus. Kerge pole ühtegi nendest probleemidest lahendada, kuid teoorias on võimalik kõiki mainitud ohte vähemalt leevendada.
teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta)
kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda! Pärast esimest korda haigustekitaja hävitamist salvestab organism selle info mälurakkudesse. Kui organism haigustekitajaga uuesti kohtub, siis reageerib kaitsesüsteem sellele kiiresti ja tugevalt. Kujuneb välja pärast sündi vastavalt elukeskkonnale ja mikroobidega kokkupuutumisele. 5. Miks inimesi vaktsineeritakse? Millal seda hakati Euroopas tegema? Miks on ohtlik tänapäeval levinud tendents jätta lapsed vaktsineerimata? Siis hakkavad lümfotsüüdid haigustekitaja vastu antikehi ja mälurakke tootma. Kui kehasse satub uuesti haigustekitaja, on organism selleks juba valmistunud. Edward Jenner 18. saj hakkas esimesena vaktsineerima. Paljud haigused mõjutavad just lapsi ja on neile kõige ohtlikumad surm 6. Kus ja millest tekivad kõik inimese erinevad vererakud
võimalusi. Raviks kasutatakse mitmesuguseid viirusevastaseid preparaate ning ravi kestab tavaliselt 612 kuud. C-hepatiiti nakatumise vastu ei saa end lasta vaktsineerida. Hepatiiti saab ravida! Ravi on vastav: Ägeda A-hepatiidi puhul on ravi sümptomipõhine. Aktiivse B-hepatiidi ja kroonilise C-hepatiidi puhul määrab viirusevastase ravi gastroenteroloog või infektsionist. Vaktsineerida on võimalik A- ja B-hepatiidi vastu. Vastavalt laste riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu vastsündinuid 1. elupäeval, 1. ja 6. elukuu lõpul. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanuid, kellel on tööga seoses oht nakatuda B-hepatiiti. A-hepatiidi vastu vaktsineeritakse lapsi ja täiskasvanuid, kellel on oht nakatuda. On olemas ka kombineeritud vaktsiin lastele ja täiskasvanutele, mis kaitseb nii A- kui ka B-hepatiidi vastu. A-Hepatiit A-hepatiidi viirus (HAV) eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel
(eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti) Rakumembraan reguleerib ainete liikumist Rõngaskromosoom sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal Plasmiidid kromosoomi väline DNA-d sisaldav pärilik struktuur Tsütoplasma poolvedel; sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid Vibur koosneb valgulisest ainest, mõne välisteguri mõjul võib ära kukkuda. VIIRUS Organism toodab viiruste vastu antikehasid; vaktsineeritakse surmatud või nõrgestatud viirused; viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega; viroloogia uurib viirusi; paljunevad elusrakkudes; on elus ja eluta looduse piirimail Elus ehituses valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, nuteeruvad Eluta puudub ainevahetus, ei saa paljuneda ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus Eukarüootne rakk - päristuumne rakk; eristunud on rakutuum ja membraansed rakuorganellid; nt taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud
Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Ei paljune ilma Evolutsioneeruvad peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus
toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist
tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus
V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega? V: piisknakkus, toit ja jook, kehavedelikud, veri 5) Nimeta inimese viirushaigus ja lisa milliseid organeid need kahjustavad? V: viiruslik maksapõletik-maks/ kõhulahtisus-kõht. 6) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku? V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku. 2) Miks aint bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? V: Kuna neil puudub välja arenenud tuum. 3) Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda? V: Viburite abil.
• Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1 • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech.htm • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech_3.htm
difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu. Need on tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised ja poliomüeliit ehk lastehalvatus. Bakteriaalseid haigusi ravitakse baktereid hävitavate ravimitega antibiootikumidega. Allikad, kus leidsin nakkushaiguste kohta informatsiooni: http://et.wikipedia.org/wiki/Difteeria http://et.wikipedia.org/wiki/Gripp http://et.wikipedia.org/wiki/Leetrid http://et.wikipedia.org/wiki/Lyme%27i_t%C3%B5bi http://et.wikipedia
sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22. Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7196 inimesel, sealhulgas aids 279 inimesel. Kõige hullem oli aasta 2001. levik: 30-34a 23. Kirjelda viirushaigusi, mis võivad muutuda krooniliseks nohu, hepatiit, leepra,
Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse juba varases lapseeas. VANUS HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE 3-5 päeva Tuberkuloos 3-6 kuud Läkaköha, difteeria ja teetanus (2 korda); lastehalvatus (3 korda) 1. aasta Mumps, punetised ja leetrid 2. aasta Lastehalvatus 7. aasta Difteeria ja teetanus; lastehalvatus 12. aasta Difteeria ja teetanus Kokkuvõte Immuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi elundid lümfisõlmed, põrn ja harkelund valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte.
peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele olla eluohtlik, selle eest kaitseks vaktsineeritakse Kopsupõletik kopsude põletik, mis võib olla ka eluohtlik, sümptomiks pikaajaline köha, organismi nõrkus' Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud sarnasused Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. Mõlemates sünteesitakse hormoone. Uriini kehast välja juhtimine VALE Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine
Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Vanus ning vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus: 12 tundi HepB 1 1–5 päeva BCG
ärajäämanähud; selle olemuseks on aju kotikaal- ja subkortikaalosa isheemilised ja hemorraagilised infarktid. Aktiivse nakkusprotsessi esinemist kinnitab vöötohatise viiruse IgM ja IgG antikehade leid seljaajuvedelikus. Vöötohatise ennetamine Vöötohatise ennetamiseks kasutatakse nõrgestatud elusvaktsiini. Vaktsiini manustatakse üks annus (0,65 ml). Vaktsiin taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse vanemaealistel inimestel. Vaktsineeritakse järgmisi inimesi: · 50 aasta (ja eeskätt 60 a.) vanused inimesi sõltumata sellest, kas neil on olnud vöötohatise ägenemist või mitte. Märkus. Vaktsiini võib manustada krooniliste haigustega (näiteks südamehaiguste ja diabeediga) inimestele. Ei vaktsineerita järgmisi inimesi: 1. Raku-immuunsuse puudulikkusega inimesi 2. Immuunpärssivat ravi saavaid haigeid 3. Inimesi, kellel pärast vaktsiini eelmise annuse manustamist tekkis ülitundlikkuse reaktsioon 5
5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga 10. Kuidas toimub ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) AKTIIVSE TRANSPORDI TEEL
põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Viimane rõugejuhtum oli 1977. aastal Somaalias. Eestis lõpetati rõugepanek kui tarbetu 1979. aastal. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täis- kasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Ei taha võõrast omaks võtta Kudede ja elundite siirdamise peaprobleemid ei kuulu kirurgia, vaid immunoloogia valdkonda. Elundite siirdamist raskendab kudede sobimatus, mis on tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult
haigele tuleks anda suukaudseid viirusvastaseid preparaate. Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Ennetamine Haiguse vältimiseks on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis paljudes riikides kuulub plaanilisse immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega. Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga
· Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL · Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga; · Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; · Rakk paljuneb; · Järgneb lüütiline tsükkel Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! · Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse · Organism toodab viiruste vastu antikehi · Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Seened · Seened on suured komplekssed mikroorganismid. Geneetiline materjal on organiseeritud tuumamembraaniga tuumaks · Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel · Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata
Levikuviis: saastunud toit ja jook, kontaktnakkus Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitlushäired Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta. Peiteperiood: kuni pool aastat Vaktsiin: vaktsineeritakse plaaniliselt (B hepatiit) Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, rinnapiim Haigusnähud: immuunpuudulikkus Vaktsiin: puudub HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus. 2007. a seisuga 31
Loomulikult tuleb sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduda. Puukentsefaliidi vastu ei ole sobivat ravi. Nakatunuid võib lohutada teadmine, et haiguse korra läbipõdenud saavad eluaegse immuunsuse. Kuid ebameeldivusi on võimalik ennetada lastes end vaktsineerida. Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu kaitseb tõhusalt vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise vahe on 1-3 kuud, kolmas süst tehakse 9-12 kuu pärast teist. Edaspidi vaktsineeritakse iga kolme aasta tagant. · Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, millega nakatumise esimeseks tunnuseks on puugi hammustuse kohale tekkiv nahalööve. Kuid võib juhtuda, et haigustunnused ilmnevad närvisüsteemis, liigestes või südames. Arsti juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud väiksemgi nakatumise kahtlus, sest alati ei alga haigus nahalööbega. Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ja praegu veel puudub ka vaktsiin.
- kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9
Viirused ja bakterid hävitatakse enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aidatakse kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitstakse oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. 5. Nimeta haigusi, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse. Vastus: Tuberkoloos, B-hepatiit, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanud, läkaköha, lastehalvatus. 6. Mis on epideemia? Pandeemia? Vastus: Pandeemia- väga suurtel aladel (maailmajaod, terve maailm) leviv epideemia Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon
annaabi.ee 
