1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avald...
alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel, nukleotiid DNA lüli, fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum, genotüüp ühe isendi kromosoomides asuv geenide kogum, DNA pärilikui info säilitamine ja edasikandmine, mRNA info edasi kandmine rakutuumast ribosoomi, tRNA aminihapete transport, rRNA- ribosoomide moodustamine. (replikatsioon) DNA (transkriptsioon) RNA (translatsioon) valk, replikatsioon (DNA süntees, kahe ahelaline, toimub kõigis päristuumsetes rakkudes, A--T, G---C ) ja transkriptsioon (RNA süntees, ühe ahelaline, toimub rakutuumas, A--U, G---C) ensüümi olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood
Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6
19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine. 26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G. DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada
3)tersiaal- 4)kvaternaarstruktuur Denaturatsioon- soojusenergia toimel nõrkade Sidemete katkemine Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded-1)energeetiline 2)ehituslik 3)kaitse 4)ensümaatiline 5)transport 6)varuaine DNA-desoksüüribonukleotiid (monomeeri nim.), Ruumiline kuju on biheeliks, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja tümidiinfosfaadist RNA-ribonukleotiidid (monomeeri nim.) Ruumiline kuju on ühe ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja uridiinfosfaadist tRNA(transport)-Ül. On mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti mõtestamine mRNA(informatsioon)-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika rRNA(ribosoom)-kuulub ribosoomide ehitusesse ja osaleb valgusünteesis Nukleiinhapped-biopolümeerid, mille monomeerideks nukleotiidid
monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat; fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G. tertsiaalstruktuur DNA on histoonide (valkude) RNA on histoonide abil kokku pakitud
teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am teadlase moodustasid dna molekuli RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
12. Milline ensüüm teostab replikatsiooni? DNA-polümeraas 13. Kust saavad rakud energiat uute fosfodiestersidemete sünteesimiseks? Nukleotiidtrifosfaatidest, katkeb makroergiline side 14. Mida tähendab, et uute DNA ahelate süntees rakkudes on semikonservatiivne? Uues DNA kaksikheeliksis on üks ahel pärit vanast DNA molekulist ja teine on uus, sünteesitud ahel. 15. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA: A=T ; C=G RNA: A=U ; C=G 2 ahelaline molekul, kaksikspiraal 1 ahelaline molekul, erinev struktuur DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja)
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
regulaatorgeenid. Mis tähtsus on DNA molekuli struktuuril? Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Ø RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
veres), retseptorülesanne. Nukleiinhapped- koosnevad nukleotiididest. DNA-info säilitamine ja RNA- info realiseerimine. DNA- desoksüribonukleiinhape. Nukleotiidide nimetused on: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), tümidiinfosfaat(T). Koostises on 4 lämmastikalust:adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), tümiin(T). Esmane struktuur on ühe ahela nukleotiidi järjestus. Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks. DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3. RNA- ribonukleiinhape. RNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus. RNA sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel
) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel. DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info.
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
DNA-st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Tsütoplasmas toimuva translatsiooni tulemusena valmistatakse RNA informatsiooni alusel aminohapete järjestusest koosnev valk. Kõikide valkude teekond rakus algab tsütoplasmaatilistelt ribosoomidelt (v.a. muidugi RNA valmistatakse raku- tuumas RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: • kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) • molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energ...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik
· Munaraku eellased on ovogoonid. · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. · Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad. 10. pilet. 1. Nukleiinhapped ehitus ja ülesanne. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. 2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA) 2.Meioos. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest, mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga
Villu Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüriboos Riboos Nukleotiidid A;C;G;T A;C;G;U Ahelalisus Kaheahelaline Ühe ahelaline Sarnasus Biopolümeerid I ainevahetuse regulaator. Fe- hemoglobiini transport veres. Mg- esineb klorofüllis sama moodi nagu raudon hemoglobiinis, osaleb fotosünteesis. Ca- vere hüübimine, luud. K+ /Na+- närviimpulsid, NaCl. RAKUÕPETUS ehk TSÜTOLOOGIA Rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiidide kaksikkihist. Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid:
Kui fibrillid on korrapäraselt, siis toimub elongatsioon risti fibrillide asetusega. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Tselluloosi süntees toimub raku plasmamembraanis tselluloosi süntaasi kompleksides, mis moodustavad rosette Ensüümkompleks koosneb kuuest subühikust, iga subühik koosneb omakorda kuuest tselluloosi süntaasist, seega 6*6 --> 36 ahelaline on üks ensüümkompleksist väljuv tselluloosi mikrofibrill. Tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas määrab mikrotorukeste paiknemine rakuseina all --> fibrillid asetuvad paralleelselt mikrotorukestega (seljuures on fibrillid risti raku kasvusuunaga) Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises
1. DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil...
1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ü...
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
Funktsioonid: ei transkribeerita; läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; crossing oweri häireteta kulgemine; kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA – korduste arv 10 …..10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Komplementaarsusprintsiip: puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. - DNA: A=T C = G - RNA: A=U G=C DNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. - sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks - tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. RNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. - sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. - tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
Funktsioonid: · ei transkribeerita; · läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; · crossing oweri häireteta kulgemine; · kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. · On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
