olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. 14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid. DNA viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelaga DNA viirusteks ja kaksikahelaga DNA viirusteks (herpesviirus, papiloomviirus). RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib.
alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel, nukleotiid DNA lüli, fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum, genotüüp ühe isendi kromosoomides asuv geenide kogum, DNA pärilikui info säilitamine ja edasikandmine, mRNA info edasi kandmine rakutuumast ribosoomi, tRNA aminihapete transport, rRNA- ribosoomide moodustamine. (replikatsioon) DNA (transkriptsioon) RNA (translatsioon) valk, replikatsioon (DNA süntees, kahe ahelaline, toimub kõigis päristuumsetes rakkudes, A--T, G---C ) ja transkriptsioon (RNA süntees, ühe ahelaline, toimub rakutuumas, A--U, G---C) ensüümi olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood
Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6
19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine. 26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G. DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada
3)tersiaal- 4)kvaternaarstruktuur Denaturatsioon- soojusenergia toimel nõrkade Sidemete katkemine Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded-1)energeetiline 2)ehituslik 3)kaitse 4)ensümaatiline 5)transport 6)varuaine DNA-desoksüüribonukleotiid (monomeeri nim.), Ruumiline kuju on biheeliks, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja tümidiinfosfaadist RNA-ribonukleotiidid (monomeeri nim.) Ruumiline kuju on ühe ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja uridiinfosfaadist tRNA(transport)-Ül. On mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti mõtestamine mRNA(informatsioon)-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika rRNA(ribosoom)-kuulub ribosoomide ehitusesse ja osaleb valgusünteesis Nukleiinhapped-biopolümeerid, mille monomeerideks nukleotiidid
monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat; fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G. tertsiaalstruktuur DNA on histoonide (valkude) RNA on histoonide abil kokku pakitud
teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am teadlase moodustasid dna molekuli RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6
Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus: Ümbris Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom antiretseptorid Raku retseptorid Viirused..
12. Milline ensüüm teostab replikatsiooni? DNA-polümeraas 13. Kust saavad rakud energiat uute fosfodiestersidemete sünteesimiseks? Nukleotiidtrifosfaatidest, katkeb makroergiline side 14. Mida tähendab, et uute DNA ahelate süntees rakkudes on semikonservatiivne? Uues DNA kaksikheeliksis on üks ahel pärit vanast DNA molekulist ja teine on uus, sünteesitud ahel. 15. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA: A=T ; C=G RNA: A=U ; C=G 2 ahelaline molekul, kaksikspiraal 1 ahelaline molekul, erinev struktuur DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja)
välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur. Vastus: DNA primaarstruktuur- I ahela nukelotiidijärjestus. DNA sekunaarstruktuur - 2 ahelaline biheeliks. DNA on desoksüribonukleiinhape. 3) Komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA : A=T ja G=C RNA: A=U ja G=C 4) RNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Ribonukleiinhape. 5) RNA molekulide ehitus ja ülesanded. Vastus: mRNA - kannab info sünteesi kohta ribosoomi. tRNA - kannab kohale aminohappen (valgu sünteesil) rRNA - osaleb valgu sünteesil ribosoomi koostises 6) DNA ja RNA sarnasused ja erinevused. Vastus: lk 55 8
regulaatorgeenid. Mis tähtsus on DNA molekuli struktuuril? Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Ø RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
veres), retseptorülesanne. Nukleiinhapped- koosnevad nukleotiididest. DNA-info säilitamine ja RNA- info realiseerimine. DNA- desoksüribonukleiinhape. Nukleotiidide nimetused on: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), tümidiinfosfaat(T). Koostises on 4 lämmastikalust:adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), tümiin(T). Esmane struktuur on ühe ahela nukleotiidi järjestus. Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks. DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3. RNA- ribonukleiinhape. RNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus. RNA sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel
) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel. DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info.
Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt komplementaarsusele on vesiniksidemed. Funktsioonid: DNA- on kromosoomide koostisosa. Päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemise ajal. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. mRNA informatsiooni RNA ..messenger päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA transpordiRNA- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA ribosoomiRNA- valkude süntees ribosoomides.
DNA-st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Tsütoplasmas toimuva translatsiooni tulemusena valmistatakse RNA informatsiooni alusel aminohapete järjestusest koosnev valk. Kõikide valkude teekond rakus algab tsütoplasmaatilistelt ribosoomidelt (v.a. muidugi RNA valmistatakse raku- tuumas RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: • kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) • molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid sahhariid desoksüriboos riboos nukleotiid A, G, C, T A, G, C, U Molekuli kuju 2-ahelaline (biheeliks) 1-ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel komplementaarsus A=T ja C=G C=G ja A=U Põhiline ül Päriliku info säilitamine ja Päriliku info ülekanne realiseerimine 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
* suhkur * fosforhappe jääk * lämmastikalus Lämmastikaluseid vaid 4 tükki. Nukleotiidid erinevad vaid lämmastikaluste poolest. Kogu nukleotiidid nimi sõltub lämmastiklaluse nimest. Lämmastikalused & monomeeri tähis: * adeniin - A * guaniin - G * tsütosiin - C * tümiin T Nukleotiidid omavahel ühenduses fosforhappe jäägi ja desoksüriboosi kaudu. Moodustub DNA primaarstruktuur (üheahelaline DNA, mida ei ole olemas). DNA ise on 2-ahelaline, need ahelad seotud lämmastikaluste kaudu, vahel vesiniksidemed = sekundaarstruktuur. Nukleotiidid omavahel seotud komplementaarsusprintsiibi alusel st. ühele konkreetsele lämmastikalusele vastab teine konkreetne lämmastikalus. A=T G=C GAGTTTATCGCTTCCATGACGCAGAA.. Geen DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesi kohta. DNA säilitab informatsiooni meie valkude aminohappelise järjekorra kohta.
viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik
· Munaraku eellased on ovogoonid. · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. · Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad. 10. pilet. 1. Nukleiinhapped ehitus ja ülesanne. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. 2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA) 2.Meioos. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest, mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga
Villu Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüriboos Riboos Nukleotiidid A;C;G;T A;C;G;U Ahelalisus Kaheahelaline Ühe ahelaline Sarnasus Biopolümeerid I ainevahetuse regulaator. Fe- hemoglobiini transport veres. Mg- esineb klorofüllis sama moodi nagu raudon hemoglobiinis, osaleb fotosünteesis. Ca- vere hüübimine, luud. K+ /Na+- närviimpulsid, NaCl. RAKUÕPETUS ehk TSÜTOLOOGIA Rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiidide kaksikkihist. Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid:
Kui fibrillid on korrapäraselt, siis toimub elongatsioon risti fibrillide asetusega. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Tselluloosi süntees toimub raku plasmamembraanis tselluloosi süntaasi kompleksides, mis moodustavad rosette Ensüümkompleks koosneb kuuest subühikust, iga subühik koosneb omakorda kuuest tselluloosi süntaasist, seega 6*6 --> 36 ahelaline on üks ensüümkompleksist väljuv tselluloosi mikrofibrill. Tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas määrab mikrotorukeste paiknemine rakuseina all --> fibrillid asetuvad paralleelselt mikrotorukestega (seljuures on fibrillid risti raku kasvusuunaga) Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises
1. DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber
rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsiooni all on mõeldud segmenti X kromosoomist, mis translokeerunud mõnda teise kromosoomi. Uuritakse translokatsiooniga kromosoomi efekti white mutatsiooni avaldumisele. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosneva 2 tüüpi makromolekulidest – valkudest ja nukleiinhapetest. Enamuse organismide puhul on geneetilise info kandjaks 2-ahelaline DNA. Erandiks on mõned viirused. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Otsesed tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNAs, on saadud järgmist katsetega: bakterite transformatsiooni põhjustav DNA (DNA kandumine väliskeskkonnast bakterirakku; II R – kapslita rakud, ei ole virulentsed, väikesed karedapinnalised kolooniad; III S – kapsliga rakud, virulentsed,
fikseeritakse kiiresti ja seepärast polümorfism kõrge. Tänu kiirele muteerumisele saab jälgida suhteliselt lühiaegseid evolutsioonilisi liine. Kasutatakse: Emaliini analüüsiks; Fülogeneetilises süstemaatikas; Populatsiooni ja looduskaitselises geneetikas ning kohtumeditsiinis emaduse tuvastamine. Kloroplastide genoom (cpDNA): Funktsioon fotosüntees ja esineb vaid rohelistel taimedel ja fotosünteesivatel ainuraksetel. Analoogselt mtDNA on kloroplastide genoom: Tsirkulaarne, kahe-ahelaline; Struktuursete valkude puudumine (nagu kromosoomis); GC sisaldus erienv tuumast; Kloroplasti genoom on oluliselt suurem kui mtDNA, ~80-600 kb. Esineb paljudes kordustes ja sisaldab mittekodeerivat DNA-d. Täielik genoom on sekveneeritud paljudel taimedel (tubakas 155,844 bp; riis 134,525 bp). cpDNA organiseeritus: Tuuma genoom kodeerib osa kloroplastide komponente. Geenid transkribeeritakse mõlemalt ahelalt (nagu ka mtDNA).
Kui eelnevalt oli teada et HPRT geen paikneb x-kromosoomis, siis käesolevad katsed näitasid, et ta asub x-kromosoomi pikas õlas. Samasse õlga paigutusid ka fosfoglütseraadi kinaasi PGK ja glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi G6PD geenid. 27 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Nukleiinhapped jagunevad: DNA ja RNA. Mõlemad võivad olla geneetilise info kandjaks, kuid enamuse organismide puhul on selleks 2-ahelaline DNA. Seda sellepärast et DNA on stabiilsem. RNA on genoomiks osadel viirustel (nt HIV on retroviirus, kelle genoomiks on ssRNA, mille pöördtranskriptaas sünteesib DNA) 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1928 näitas Griffith bakteri S.Pneumoniae transformatsiooni – DNA kandumist väliskeskkonnast bakterirakku. IIR tüüpi kapslita rakud – ei ole virulentsed. Väikesed karedapinnalised kolooniad.
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl ... uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: RNAl üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest (t-, m-, r-, snRNA). 44)DNA komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõte. Dna komplementaarsus - tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest, kui ühe DNA ahela
Funktsioonid: ei transkribeerita; läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; crossing oweri häireteta kulgemine; kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA – korduste arv 10 …..10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
Komplementaarsusprintsiip: puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. - DNA: A=T C = G - RNA: A=U G=C DNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. - sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks - tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. RNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. - sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. - tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi (vt mahajääv ahel). Replikatsioonikahvel Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2- ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. Replikatsioonikahvel.Ülemine ahel (lagging strand) on mahajääv ahel, millelt toimub süntees Okazaki fragmentidena; fragmendid liidab kokku DNA ligaas
Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl tümiini asemel uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: Mõlemal üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAl kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: DNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest (t-, m-, r-, snRNA). 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest vesiniksidemete abil. Ühe ahela baasil on
Funktsioonid: · ei transkribeerita; · läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; · crossing oweri häireteta kulgemine; · kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. · On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1
- kaksikahel on paindlik ja regulaarne - kaksikheeliksit stabiliseerib lämmastikaluste paardumine - määrab samas ka struktuuri - struktuur fibrillaarne (kiud) - B-vormis Puriin paardub pürimidiiniga: A – T, 2H sidet, tasapinnaliselt G – C, 3H sidet, stabiilsemad, tasapinnaliselt P-vorm – Paulingi DNA mudel (enne Watson Cricki oma). Eripära: fosfaadid ja riboosid on keskel, lämmastikalused väljaspool. Nukleosoom (DNA kompleksis histoonidega, topoloogilise pinge all) 140-160 bp 2-ahelaline DNA + histoonide oktameer. 1,67 pööret on moodustatud 147 DNA aluspaarist. Kui sünteesitakse uus DNA, tuleb osaliselt DNA histoonidest lahti harutada. DNA süntees on väga kiire – iga sekundiga tekitatakse 3 nukleosoomi jagu DNA-d. Histoonid on väikesed (102-135 AH) valgud. Oktameeri moodustavad H2A, H2B, H3, H4 (2 kordselt) – kokku 8 polüpeptiidi. H3 ja H4 moodustavad tetrameeri; üks H2A dimeer, teine H2B dimeer – oluline nukleosoomi lahtiharutamiseks.
bändidega. [kahtlen sügavalt teksti õiguses] dHPLC denatureeriv kõrgsurve vedelikkromatograafia. Normaalne kõrgsurve kromatograafia denaturatsioonikolonniga. Kolonn lahutab produkte. Hetero- ja homodupleksid tulevad erineval ajal läbi kolonni, sest denatureeriv mõju neile on erinev. Väga kiire, väga täpne, väga kallis. Üldiselt kasutatakse teadaolevate mutatsioonide leidmiseks. SSCP punktmutatsioonide tuvastamiseks (90% 1 nukleotiidi vahetustest leiab üles). 1- ahelaline geenifragment amplifitseeritakse, denatureeritakse, kantakse mittedenatureerivale polüakrüülamiidgeelile, kus ta paardub iseendaga, võttes ühe neljast võimalikust kõige vähem energiat nõudvast konformatsioonist. Erineva konformatsiooni tõttu liiguvad liiguvad jupid geelis erinevalt kõige rohkem pakitud versioon kõige kiiremini. Heterodupleks test segad kontrollDNA paljude teistega kokku, kuumutad ja paned geelile.
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige
1) Erwin Chargaff kolleegidega analüüsis DNA koostist. Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide summaarne kontsentratsioon DNA molekulis vastas kõigil juhtudel puriinide summaarsele kontsentratsioonile. 2) Maurice Wilkins'i ja Rosalind Franklin'i poolt saadud DNA röntgenstruktuuri analüüsi tulemused. DNA kristallstruktuuri uuringud näitasid, et DNA on 2-ahelaline, kusjuures ümber molekuli telje kordub regulaarselt (iga 0,34 nm järel) teatav alamstruktuur. Watson ja Crick esitasid DNA mudeli, mis hiljem leidis kinnitust ka eksperimentaalselt. DNA on paremalepöörduv kaksikahelaline heeliks. Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. Kaks polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel
RNA vahendatud geeni vaigistamine - homoloogsete RNA'de või RNA ja DNA interaktsioon viib geeni aktiivsuse kadumisele ja DNA metüleerimisele. Nähtus on levinud paljudes päristuumsete rühmades nagu taimed, pärmid, ussid, putukad ja imetajad. Eri taksonites kasutatakse erinevaid geeni vaigistamise mehhanisme. RNA vahendatud geeni vaigistamine toimub nii tuumas (taimedes) kui tsütoplasmas. RNAi - RNA interferents, post-transkriptsiooniline geeni vaigistamine, mille käigus 2- ahelaline RNA suunab homoloogse mRNA lagundamist tsütoplasmas. Seda terminit kasutatakse Drosophila ja Ceanorabditis'e uurijate poolt. Kuna see lühend on RNA vahendatud geeni vaigistamise nähtuse tähistamiseks kasutatavatest kõige lühem, siis eelistan kasutada just RNAi'd. PTGS - post-transkriptsiooniline geeni vaigistamine (silencing). Kasutatakse taimede puhul. Kasutatakse ka lühendit PTGS/RNAi. quelling - sama tähendusega termin Neurospora puhul. (quelling Ingl. k. - lämmatama, maha suruma)
Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide summaarne kontsentratsioon DNA molekulis vastas kõigil juhtudel puriinide summaarsele kontsentratsioonile. Samas oli molaarne suhe T + A/ C + G liigiti erinev. 2) Maurice Wilkins'i ja Rosalind Franklin'i poolt saadud DNA röntgenstruktuuri analüüsi tulemused. DNA kristallstruktuuri uuringud näitasid, et DNA on 2-ahelaline, kusjuures ümber molekuli telje kordub regulaarselt (iga 0,34 nm järel) teatav alamstruktuur. Watson ja Crick esitasid DNA mudeli, mis hiljem leidis kinnitust ka eksperimentaalselt. DNA on paremalepöörduv 2-ahelaline heeliks. Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub
Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide summaarne kontsentratsioon DNA molekulis vastas kõigil juhtudel puriinide summaarsele kontsentratsioonile. Samas oli molaarne suhe T + A/ C + G liigiti erinev. 2) Maurice Wilkins'i ja Rosalind Franklin'i poolt saadud DNA röntgenstruktuuri analüüsi tulemused. DNA kristallstruktuuri uuringud näitasid, et DNA on 2-ahelaline, kusjuures ümber molekuli telje kordub regulaarselt (iga 0,34 nm järel) teatav alamstruktuur. Watson ja Crick esitasid DNA mudeli, mis hiljem leidis kinnitust ka eksperimentaalselt. DNA on paremalepöörduv 2-ahelaline heeliks. Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub C-ga
annaabi.ee 
