2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. Kokkuvõte
4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet. Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- b...
Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Millega tegeleb biotehnoloogia?Elusorganismide abil saadakse vajalikke aineid.(vitamiinid,ravimid jne) Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.Pagaripärmis pärmseente elutegevuse käigus eraldub keskkonda süsihappegaasi. Loomorganismine põhilisedkoetüübid.Närvikude,sidekude,lihaskude,epiteelkude. Üherakulised organismid.Bakterid,algloomad,pärmseened jt. Mis kujuga on bakterid.Kerabakakterid e. kokid
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses?
Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste 2. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 3. Mis on seente ülesanne looduse aineringes? Toiduks loomadele ja inimestele. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. 4. Millest tuleneb mõnede bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. 5. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata Päristuumsete organismide hulka kuuluvad taimed, bakterid ja viirused/Loomad, taimed ja seened 6. Mis tähtsus on taimede a)kroonlehtede ja b)viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 7
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsa...
Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses. 3.9 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad
Eubakteri ja arhebakteri erinevused (animatsiooni ja loengu alusel). (Б11) 6 ! Arhebakter Eubakter Rakumembraan membraanilipiidide vahel eetersidemed membraanilipiidide vahel estersidemed tRNA puudub tümiin tümiin olemas RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest tütarrakkudele edasi mitoosi teel) Patogeensus ükski pole patogeenne mõned on patogeensed Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide põhjalikumalt). (Б21) 10 !
Bakterite suurus võib mõnest mikromeetrist variueerida umebes 100 mikromeetrini. Nende rakumembraan koosneb lipiididest ja valkudest. Bakterite kest koosneb peptiidoglükaanist. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. • Bakterid elavad üksikult - Bakterid elavad gruppidena • Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega - õige • Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest - Bakterid, mis põhjustavad haigusi inimese organismi sattudes, nimetatakse patogeenseteks bakteriteks. Enamus neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine. 5. Mida sa tead limakapslist? Limakapsel aitab mõningatel bakteritel neid kaitsta ning hõlbustab nende liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse dete...
2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust, mikroobi püsivust keskkonnas, mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust, antikehi 3
PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites Oksüuroos e naaskesaba- värvus punane, emased tunduvalt suuremad, Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis kiin muneb karvkattelesügelusmunad satuvad suu kaudu
stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel
Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. b) Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega VÄÄR Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. c) Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest TÕENE 5. Mida sa tead limakapslist? Bakterid koosnevad limakapslist, see kaitseb rakku kuivamise eest, seob üksikud rakud kolooniaks ja hõlbustab liikumist 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne
NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab organismi oma geen ( hullulehmatõbi ) 2. Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid on patogeensed teatud
Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1) 4.1. Siirdajad Siirdajad on verdimevad lülijalgsed. Spetsiifilisteks siirdajateks on organismid, kelle sees parasiit läbib mõne arengujärgu. Mehaanilisteks siirdajateks on organismid, kes ainult levitavad parasiiti. Mõnel juhul võivad siirdajad olla ka parasiidi looduslikud resevuaarid.(1) 4.2. Parasiidi mõju peremehele Parasiit mõjub peremehele patogeenselt ehk kahjulikult. Patogeensus iseloomustab parasiidi võimet peremehe organismis esile kutsuda patoloogilisi muutusi või haigusi, mille mõju iseloom võib olla erinev. Paljud hulkraksed parasiidid kahjustavad peremeest mehaaniliselt, vigastades seedeelundkonna kudesi, põhjustada soolevalendiku ummistumist, maksajuha ummistumist etc. Parasiitide eritised võivad mõjuda toksiliselt, näiteks malaaria plasmoodiumi, toksoplasma ja ümarusside toksiinid.
3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas. Erinevus juurepessuga on see, et pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel. esinevad külmaseene liigid : 1)põhja- Mädanik võib tungida ka juurtesse, seepärast külmaseen, patogeensus keskmine, võib teda segamini ajada juurepessuga. risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis 2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) ainult üksikutel puudel. Männikorgik tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. risomorfe vähe, noored okaspuud
tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid. Seene hüüfid moodustavad mütseeli.
aeroobses või a naeroobses keskkonnas. Aktiivmuda koosneb peamiselt bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Mügarbakteriteks nimetatakse neid seetõttu, et sellised bakterid moodustavad mõnede taimede juurtel mügarataolisi moodustisi. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi lämmastikuga. 15. Bakteriaalsed haigused (nimed, peamine kahjustatav elundkond). Patogeensus, toksiin. Ülemiste hingamisteede nakkused (palavik, nohu, köha): Keskkõrvapõletik, Difteeria (kurk, neel), Läkaköha. Alumiste hingamisteede nakkused: Kopsupõletik, bronhiit, tuberkuloos. Nakkuslik kõhulahtisus. Botulism (levib saatst. toiduga. Raske lihashalvatusega kulgev haigus.) Teetanus (kangestuskramptõbi) Gonorröa (suguhaigus) kahjustab limaskesti, võib tuua tüsistusi. Süüfilis kahjustab paljusid elundkondi
Sporuleerivus Anaeroobsus Patogeensus Autotroofsus Termofiilsus Aeroobsus CO2 fix
· Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Puudub tuum. · Kirjeldage bakteriraku ümbrise ehitust ja ülesandeid.Membraan- kaitse, ainevahetus, kest- kaitse · Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Millest tuleneb mõnede bakterite patogeensus? Eritavad mürkaineid. · Mida sisaldavad bakterivakuoolid? Gaase · Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumine, üksikutel pungumise teel. · Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Kaitsekohastumus BAKTERITE TÄHTSUS · Täpse bakterite arvu leidmist raskendab asjaolu, et bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Kohastuvad ka kergesti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel
sinna moodustuvad iseloomulikud mustad piirjooned. Levib õhu kaudu eostega, aga ka pinnases kas kokkukasvanud juurte kaudu haigelt puult tervele või külmaseenele omaste risomorfide abil läbi mulla. Okaspuudel näitab haigestumist okaste kolletumine, juurdekasvu vähenemine, vaigujooks juurekaela ümbruses. Lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivanud oksad. Eestis peamiselt 3 liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud. Tõmmu külmaseen Armillaria ostoyae - patogeensus: kõrge. Risomorfide esinemine: vähe. Peremeestaimed: noored okaspuukultuurid, harvem ka vanemad. Levinuim ja ilmselt ka kõige ohtlikum. Juuremädanik peamiselt männil.
nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12
käärmisproduktide loomus, peamine toitumistüüp, temperatuurinõudlus, liikuvus, osmotolerantsus,suhtumine hapnikku, pH-taluvus ja-nõudlus, fotosünteesipigmentide loomus, soolataluvus, sekundaarmetaboliitide moodustamine, tundlikkus antibiootikumidele ja teistele inhibiitoritele, varuainete loomus 3) Biokeemilised. Reaktsioonid raku sees, mis seal laguneb ja mis tekib, sisesed protsessid. 4) Ökoloogilised. Kooselu teiste organismidega, tüüpiline elupaik, patogeensus kõrgematele organismidele jne. Ökoloogilised tunnused aitavad sageli organismi ka määrata. Näiteks kui bakter on isoleeritud väga kõrge temperatuuriga keskkonnast, siis on suure tõenäosusega tegu arhebakteriga. 5) Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs), Heaks meetodiks organismide sarnasuse võrdlemisel on nende DNAde järjestuste suhtelise sarnasuse (homoloogia) määramine. Hübriidse DNA suhtelise hulga järgi on võimalik hinnata kahe võrreldava DNA homoloogsust
Spiroheedid on keeritsbakterid ja eristuvad morfoloogia alusel selgelt kõigist teistest bakteritest. Ka fülogeneesipuul eristuvad nad iseseisva haruna. Neid iseloomustab viburite paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom. Näiteks Borrelia burgdorferil. *Spirochaeta Vabaltelavad sahharolüütilised spiroheedid. Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas. Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat, etanool, CO2 ja H2
liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Kui ristumisel antakse edasi umbrohumürgikindlust kandev geen,
Tõene 3. Krososoom kooseb valkudest ja DNA-st. Tõene 4. Ribosoomides toimub valgusüntees. Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. õige 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Tõene Kõige õigem vastusevariant 1. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad bakterirakud. 2. Passiivse transpordiga pääsevad rakku vee molekulid. 3. Tuumakeses sünteesitakse ribosoomid. 4. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub lüsosoomides. 5. Inimese igas keharakus on üldjuhul 46 kromosoomi 6. Kitiinist kest ümbritseb seenerakku. 7. Plasmiidi DNA molekulis on info valkude sünteesiks 8
Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid. Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab vähimajandusele suurt kahju. Jõevähi looduslikele populatsioonidele vähemohtlik on portselanhaigus. Otsest kahjulikku mõju ei avalda vähkide koorikul parasiteerivad vähikaanid (Branchiobdella sp.). Täpselt on määratlemata endoparasiit Psorospermium haeckeli toime vähile. Haiguste ja parasiitide esinemisele ja nende fikseerimisele tuleb igal juhul tähelepanu pöörata.
klassi (madal risk) ja 2. klassi (mõõdukas risk) kuuluvate organismidega. Kõige ohutumad on inimesele hästi iseloomustatud inimese või primaatide rakuliinid, madala nakkusriskiga inimese patogeenide suhtes. Kõige ohtlikumad on endogeensete patogeenidega rakuliinid, tahtlikult nakatatud rakud, primaarsed vererakud, lümfoidsed rakud, inimese või poolahvide neuraalkude. 222 Mis kujutab endast töötaja jaoks kõige suuremat ohtu rakukultuuris? Miks? Rakukultuuri patogeensus, infektsioonilikkus, vähene informatsioon rakukultuuri kohta. Sest see on inimesele kahjulik. 222 Mida teha, et tagada ohutus töötamisel rakukultuuris? Loomses rakukultuuris kasutada min. II ohuklassi laminaari Kaitseb töötajat ja ka objekti samaaegselt Üldiste ohutusnõuete järgimine Töötamine aseptiliselt Üldnõuded Kõik raku(ja koe-)kultuurid on potensialsed ohuallikad,
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest.
19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades * Füüsikaline keskkond topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud,
Inimene võib mõnikord olla asümptomaatiline kandja Salmonella, Salmonella typhi. Enterobakterite antigeenne struktuur 170 termostabiilset somaatilist O-antigeeni - oluline rakuseina Ag, termo-stabiilne; ¨ Spetsiifilised "O" antigeenid seotud kindla mikroobiliigiga, kuid ristreaktsioonid sageli: Salmonella ja Citrobacter; Escherichia ja Shigella. 50 termolabiilset viburite H-antigeeni n Rohkem kui 100 kapsulaarset K antigeeni. O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega. Samas Ag ja haiguse vaheline seos pole absoluutne. ¨ E. coli K1 sageli ka N. meningitidis ja Haemophilus meningitidis pinnal. Tüvi E. coli K1 seotud vastsündinute meningiidiga. Osa kihnu antigeene on kehvad immunogeenid, takistades sellega AK poolt vahendatud immuuunvastuse eest. Viburite antigeenidel oluline osa adhesioonis. Enterobacteriaceae virulentsusfaktorid n Adhesiinid 1.¨ Tüüp I pili ¨ 2
varustusega. Nakatumise all mõistetakse haigustekitajate levikut nakkuseallikaks olevatelt inimestelt, loomalt/linnult või saastunud esemelt teise, vastuvõtliku inimese organismi. Soodsatel tingimustel toimub haigustekitajate paljunemine, koe- ja elundikahjustused. Väljenduvad kas kliiniliste haigusnähtude ilmumisena, subkliinilise nakkusprotsessina või kandluse kujunemisena. Nakkushaiguse tekkimine põhineb nakkusahelal, mille lülideks on haigustekitaja patogeensus, virulentsus ja paljunemisvõime, nakkusallikas, haigustekitaja levikuteed ning nakkusobjekt ehk inimene, kelle immuunsüsteemi talitusvõimest sõltub immuunsus ja organismi vastupanuvõime. Patogeensus tähendab mikroobi võimet vallandada nakkusprotsess ja põhjustada haigust. Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus.
Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus: Perifeersed nahal: erinevate ainete koosmõjul tekitatakse impulsid, nagu valu oleks teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna 2
Käärimisproduktide loomus Temp nõudlus Osmotolerantsus pH nõudlus ja taluvus fotosünteesipigmentide loomus sekundaarmetaboliitide moodustamine tundlikus antobiootikumidele energiaallikad peamine toitumistüüp liikuvus suhtumine O-te soolataluvus varuainete loomus · biokeemilised · ökoloogilised (3) kooselu teiste organismidega tüüpiline elupaik patogeensus kõrgematele organimidele · genotüübilised genoomi suurus · makromolekulide järjestused geenide järjestused valkude järjestused Mikrobioloogia ajaloo etapid: · 17-19 saj keskpaik kirjeldav periood · 19.saj keskpaik tänapäev - füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Kochi postulaadid: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema 2
· Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, · tundlikkus antibiootikumidele, · varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon, · Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), · Teatud ensüümide süntees; · Tsütokroomide spekter, · Klorofüllide spekter · · Ökoloogilised tunnused: · Tüüpilised elupaigad, · Kooselu teiste organismidega, · Patogeensus. · · Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid. · Maakeral on ilmselt 100-1000 x rohkem bakteriliike, kui seni kirjeldatud on. · Organismi kõik geenid kokku geenikogum; temas kodeeritakse kõik organismi omadused; · Genoom koosneb geenidest; · Geen on DNA järjestus (nukleotiidide järjestus, lõik DNAd, piirkond DNAs), mis kodeerib kas valku või RNAd. · Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus.
Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus
peremeesraku pooldumise ajal ja horisontaalselt, peamiselt konjugatsiooni teel. Plasmiidide olemasolu on rakkudele kasulik: paljud plasmiidide omadused aitavad rakul kindlates tingimustes ellu jääda. Need tunnused jagatakse nelja peamisse rühma: 1. resistentsus kannavad resistentsust raskmetallide, antibiootikumide suhtes; 2. energeetiline metabolism võimaldavad peremeesrakul lagundada saasteaineid; 3. patogeensus, sümbioos ja virulentsus plasmiidid sisaldavad virulentsusgeene, mis tõstavad bakterite patogeensust ja põhjustavad haigusi, näiteks katku ja teetanust. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades
Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused – vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus
sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm · Klassikaline vorm kulgeb ägedalt ja põhjustab suurt suremust. · Haiguse algul tekib 1-2 päeva kestev palavik, loidus, isutus. · Tursed tekivad pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. · Silmadest ja ninast eritub limas-mädast nõret. · Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik. · Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaazide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga · Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. · Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Kuulitaoline Lipiidse ümbrisega
12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused: 1) Tüüpilised elupaigad, 2) Kooselu teiste organismidega, 3) Patogeensus. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises. Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga. Valkude ja geenide andmepangad veebis. http://www.genomesonline.org/cgi-bin/GOLD/index.cgi Mis on bakteri genoom? Genoom koosneb geenidest. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused: 1) Tüüpilised elupaigad, 2) Kooselu teiste organismidega, 3) Patogeensus. 25. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga. 26. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Genoom koosneb geenidest
ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning mikroskoopilisel uuringul seeneniidistiku leiu alusel. Seene liigi määramine ei ole praktilises ihtüopatoloogias oluline, sest erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja
Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus: · Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal · Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob: 1. Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni 2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5
Nahk turse piirkonnas voldistub, kõrvad vajuvad longu. Haiguse tunnused kulmineeruvad 9-11. haiguspäevaks, loomad on kurnatud, ninast ja silmadest eritub mädast nõret, mis moodustab koorikuid. Loomad hingeldavad, hingamine on kähisev, limaskestad tsüanootilised. Surm saabub täiskasvanud küülikutel 10.-14. haiguspäeval, poegadel varem. Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik. Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaažide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga. Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Pat.ana: Hukkunud loomade lahangul täheldatakse subkutaanseid kollaka värvusega infiltraate pea, kaela, päraku ja
traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning mikroskoopilisel uuringul seeneniidistiku leiu alusel. Seene liigi määramine ei ole praktilises ihtüopatoloogias oluline, sest erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
