Gripp (0)

Gripp

Influenza (lad.k)
Ülevaade:
Eristatakse A-, B- ja C- gripi viirust.
Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus . Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel.
Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja  raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel.
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus.
Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu.
Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud , paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku.
Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist .
Sümptomid:
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud järsk palaviku tõus koos külmavärinatega, pea-, lihas- ja liigesvalud, nohu , köha, halb enesetunne, higistamine, neelamise valulikkus, ning silmade valguskartus.

Ennetamine Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest.
A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist.
Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine!

Ravivõimalused: A-Gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid - amantadiini ning rimantadiini.
Palaviku alandajana soovitatakse lastel kasutada paratsetamooli, sest aspiriini kasutamist on seostatud Reye sündroomi kujunemisega. 
Soovitav on voodiravi,  rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis valuvaigisteid.
Antibiootikumid teatavasti viirustele ei toimi, seega kasutatakse neid ainult tüsistuste puhul - kui on tekkinud keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit või kopsupõletik.

Tagajärjed: Vaevused kestavad enamasti 3 - 5 päeva ning siis algab paranemine. Sageli püsib köha ja halb enesetunne veel mitu nädalat.
Gripiviirus võib harva osutuda ka eluohtlikuks - seda eelkõige imikutel , vanuritel ning nõrgestatud organismiga täiskasvanutel. 
Gripiviiruse vastu tekivad küll veres ringlevad antikehad , kuid kuna pidevalt toimub viirustüvede muutumine, võib kergesti uuesti nakatuda.
Kopsupõletik tekib gripi tüsistusena tavaliselt eakamatel inimestel ning nõrgestatud organismiga inimetel, olles eriti ohtlik südame- ja neeruhaiguste samaaegsel esinemisel.
Reye sündroomile on iseloomulik  2. - 16. aastastel lastel ja noorukitel tekkiv äge ajukahjustus ning maksa rasvväärastus. Põhjus on ebaselge , kuid arvatakse, et Reye sündroomi teke võib olla seotud aspiriini tarvitamisega gripi ajal. Seetõttu ei soovitata lastel ja noorukitel palaviku alandamiseks aspiriini kasutada.
Ringlemas on kaks gripiviiruse tüve. Üks neist on nii-öelda tavalise sesoonse gripi viirus. See muudab oma ehitust igal aastal veidike, kuid kuna uus ehitus on üsna suure täpsusega ette prognoositav, on vaktsiin selle vastu juba enne suuremaid puhanguid valmis tehtud. Teine on aga päris uus gripp, mille saabumist ette näha ei osatud. Selle gripiviiruse ehitus on sesoonsetest viirustest nii palju erinev, et kasutatavad gripivaktsiinid organismi tema vastu võitlemiseks ette ei valmista.
Kui kummagi gripiviiruse põdemine tervel inimesel võib kulgeda ilma tüsistusteta, siis kahe viirusega nakatumisel võib tekkida nende geneetilise informatsiooni vahetus ning uue muteerunud viiruse käitumine võib olla ettearvamatu ja raskendada oluliselt haiguse kulgu .
Mis on sigade gripp?
Sigade gripp on hingamisteede äge viirusnakkus sigadel, mida põhjustab A-tüüpi gripiviirus. Sead paranevad sellest tavaliselt 7-10 päevaga, suremus sellesse on väga väike. Sigade gripp võib levida ka lindudele, kodulindudele, hobustele ja inimestele. Liikidevaheline viiruse ülekandumine on haruldane .
Sigade gripi sümptomid inimestel on tavaliselt sarnased hooajalisele inimeste gripile: palavik , haiguse äkiline algus, millega kaasnevad hingamisteede sümptomid, samuti võib esineda kõhulahtisust.
Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripi geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks
Kuidas viirus levib?
H1N1-viirus levib inimeselt inimesele ja nakkab samuti kui tavalised sesoonsed viirused . Köhides või nuusates levitavad nakatunud inimesed viirust edasi. Nakkuse võib saada ka pindadelt, kuhu viirused on haigelt inimeselt sattunud.
Inimene võib ühe hooaja jooksul nakatuda kahe eri viirusega: tavalise sesoonse ja H1N1-tüve gripiviirusega.
Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 5–6 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta end väga haigena ei tunne, tööle, kooli ega teistesse rahvarohketesse kohtadesse minna.
Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus , mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid , seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik.
Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel.
Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine , kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm.
Kasutatud kirjandus: http://www.inimene.ee/index.php?sisu=uudis_edasi&mid=220&id=160&lang=est http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc.gov/flu/swine/investigation.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://www.inimene.ee/?disease=g&sisu=disease&did=376
“Tervishoiu ABC” lk.214 “Tervishoiu käsiraamat” lk.816