..................................10 Tabelite loetelu.........................................................................................................12 Sissejuhatus.................................................................................................................. 13 1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................14 1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus................................................................................14 1.2 Nahkhiirte talvitumise bioloogia ja talvituspaikade kirjeldus............................17 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired............................................................................... 19 1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade.................................................................. 19 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)..............................
4 Liigi ohustatus ja selle kaitse Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Eestis kuulub põhja-nahkhiir looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse. Põhja- nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. Eestis on põhja-nahkhiir väga arvukas ja laialt levinud. Looduses nahkhiirtel vaenlaseid ei ole. Kõige enam ohustab nahkhiirte elupaikade hävimist just linnastumine. Muret tekitav on ka talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju neile avaldavad ka erinevad kemikaalid mida kasutatakse putukatõrjes. Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine. Väga suureks teguriks on nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades. 5 Liigi ohutegurid Põhja-nahkhiire ohuteguriteks on suvekolooniate varjepaikade üldised ohud:
Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile. Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse
lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi läbi viies peame suhtuma kriitiliselt sellesse, mida arvame end nägevat, sest mõnikord "näeme" me seda, mida tahame näha, mitte seda, mis toimub tegelikult. Järgnevalt üks näide nahkhiirte uurimisest. Kaua aega hämmastasid nahkhiired inimesi oma salapärase võimega pimeduses millegi vastu põrkumata lennata. Enamik inimesi uskus, et nahkhiired on saanud oma võime pimedusejõududelt. Mungakloostri ülemat Lazzaro Spallanzanit ei rahuldanud see seletus. Ta püüdis mõned nahkhiired ja asus nendega katsetama. Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas.
selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis, siis kui putukad öösiti lendama hakkavad. Viimased ärkajad lahkuvad talvituspaikadest mais.
on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt kohaneda ja nii vähendavad nende arvukust talvitumiskohtade või suviste varjepaikade hävimine, veekogude reostumine, putukamürkide kasutamine ning üldine linnastumine ja looduskeskkonna muutumine. Iga aiapidaja saab nahkhiirte elu kergendada, luues oma aias putukate jaoks sobiva elukeskkonna. Emane nahkhiir sünnitab kuni kaks poega. Esialgu võtab ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis
keskkonnaseire kahepaiksete seirest. Kõre seirealadeks tuleb võtta ka taasasustamisalad, eeskätt Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal. 5.Imetajad Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu 5 niidud, metsad, puisniidud, põllud ja elamud. Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993. aastast alates nii suvise kui talvise loendusena. Peale selle uuritakse haruldase liigi - tiigilendlase arvukust. Kaitseala saab andmeid kasutada inimeste informeerimiseks nahkhiirte elutingimusi kahjustavatest tegevustest. Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates. On täheldatud kopra arvukuse kiiret tõusu
Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on olemas ka luikede ja öökullide jaoks. Nahkhiirte pesakastid erinevad lindude pesakastidest väiksema ava poolest, mis sageli asub pesa alaküljel. Nahkhiirte pesakastid on keskkonnasõbralik moodus kontrollida sääskede ja teiste putukate arvukust. Pesakaste tuleb kord aastas hooldada. Vana pesamaterjal tuleb välja visata, sest sellesse võivad olla kogunenud parasiidid. Hooldamise hõlbustamiseks on paljudel pesakastidel hingega avanev kaas või külg. Lahtikäivat külge, katust või põhja
jäävad meil talveunne, näiteks lendlased. Talveuni kestab enamasti oktoobrist aprillini ning sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse kogutud rasva arvel. Talvitumispaikadeks on koopad ja keldrid, kus on stabiilne temperatuur ning kõrge õhuniiskus. Liiga külmas ruumis võivad loomad surra, kuivas õhus aga saavad kahjustada lennused. Nahkhiired talvituvad nii üksikult kui ka gruppidena. Loomad võivad laes rippuda, pragudesse pugeda või lihtsalt lamada. Talvitumise ajal on nahkhiirte kehatemperatuur äärmiselt madal (liginedes ümbritseva keskkonna omale) ning ainevahetus väga aeglane. Talvituvaid loomi ei tohi seetõttu häirida. Une jooksul loomad ärkavad aeg-ajalt ning võivad ka oma asukohta muuta. Järelkasv Nahkhiirte paaritumine toimub talvitumise ajal ning järglased sünnivad suvel, juunis-juulis. Alates mai lõpust moodustavad emased poegimiskolooniaid. Sellistes kolooniates saavad nahkhiired hoida loodetele sobivat kehasoojust
suure nahkhiirekoloonia lähedal paiknevas 354 tuulikuga tuulepargis hukkus 2001.aastal 841 ja 2002.aastal 364 isendit (Kull 2004). Nii on uuritud ka Eestis tuulikute mõju nahkhiirtele. 2005. aasta märtsis korraldas Eestimaa Looduse Fond järjekordse taastuvenergeetika alase arutelu, kus seekord tuli kõne alla tuuleenergia. Tuuleparkide varjukülgedest rääkides toovad keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele. Ümarlauas rääkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar, et tuulegeneraatorid on nahkhiirtele paratamatult ohuallikaks. Nahkhiired orienteeruvad looduses kajalokatsiooni ja ultraheli järgi, mistõttu on esitatud hüpoteese, et rände või toitumise ajal meelitab tuulik nahkhiiri mingil moel ligi. Teine arvamus, mis üritab seletada, miks nahkhiired ei suuda tuulikutest mööda lennata, väidab, et nahkhiired tahavad toitumast tulles tuulikutesse puhkama asuda. Rootsi uurijad väidavad, et tuulikud eritavad
2009 tegevus METS · Hakati koostama "Metsanduse arengukava aastani 2020" · Koolitused kuivenduse keskkonnamõjude kohta (3 koolitust). 2009 tegevus MÄRGALAD Soode inventeerimine: · 8000 soo väliinventuur · Märgmaade andmebaasi täiustamine · Soovitusi soode kaitseks · Rahvusvaheline konverents soode kaitse teemal 2009 tegevus Liigi- ja koosluste kaitse: · Lendorava kaitse · Nahkhiirte kaitse Muu: Osaleti "Teeme ära" korraldamises. Noore Looduskaitsja Auhind(10 000 eek) "Eesti Parim Talu 2009" auhind(10 000 eek) 2010 tegevus · Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile · loodi kaks looduskooli · ELFi looduskaitselised talgud · ,,Eesti soode looduskaitseline hindamine" · ELF aitab korraldada Teeme ära talgupäeva · Ettepanekud põlevkivienergeetika mahtude vähendamiseks · Lendorava ja nahkhiire kaitse
13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud
(7. mail 2011) ELF annab igal aastal välja Noore Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus: ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam- Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult
ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. · Penijõe matkarada · Suitsu matkarada · Salevere matkarada · Näärikivide õpperada · Kiideva Puise matkarada Rõngastuskeskus · Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. · Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis. Siia kogutakse andmed kõigi Eestis rõngastatud lindude kohta, samuti leitud rõngaste kohta Eestist ja mujalt. · Lõviosa lindudest rõngastatakse linnujaamades - Kablis, Laos ja Sõrves. · Rõngastatud lindude taasleidude hulk ulatub ca 1500-ni aastas. Kaugeimad meil rõngastatud linnud on leitud Lõuna- Aafrikast Tänan kuulamast!
See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga. 10 Kohalikud kaupmehed ja ettevõtjad - vaatamisväärsus toob Torisse läbisõitjaid ja rahvast juurde, mis soodustab kohalikku kaubandust. Puhkajad ja turistid - ilus paik, mida külastada, piknikku pidada, kalastada ja kanuuga sõita. Lisaväärtust loob Tori kultuuriline taust. Nahkhiirte uurijad (ELF - uurijad nahkhiirte töörühmast, EUROBATS) - Tori liivakivipaljand on elukohaks kaitse all olevatele nahkhiirtele. Nt põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, hõbe- nahkhiir ja tiigilendlane. Huvigrupp toetab looduskaitselisi väärtusi. KOV - kohalik omavalitsus seob Tori Põrgut kogu valla looga. Nt Tori koori loosung: "Põrgurahvas Pärnumaalt". Kohaliku elu üldine edendamine, kaubanduse edendamine, loodus- ja kultuuriväärtuste säilumine ja tutvustamine, turismi arendamine.
varem esinenud tunnuste ja protsesside alusel. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad käitumisvormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida alates sellest hetkest, kui olendi seisukohalt hakkab maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organsüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismideks nimetatakse vahendeid ja võimalusi, mis organismil on
Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile
Nahkhiirekärbes Väike, vaid 150 liigist koosnev sugukond äärmuseni parasiitse eluviisiga kohastunud kärbseid. Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-16-1.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kahetiivalised.htm näiteid Tänan tähelepanu eest!
Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri.
Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri.
elementide kompleks. Mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Loomakujuga seostati ka katku. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual
Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Müüt see on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis, mis esinevad kultuuris lugudena. Müüdid erinevad teistest rahvaluulevormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi, milledeks on maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust. Müütide siht on kõnelda tavakogemusest väljapoole jäävaist olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhistada olemasolevat ning kontrollida ja suunata ühiskonna toimimist. Müütides kirjeldatud sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtluseta. Müütidest lähtub kogu ühiskonna religioon ja seetõttu on müütide uurimine, nende kogumine väga oluline, sest nii saadakse rohkem teada mingi maa või rahva tavadest, mõtlemisest jne. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused. Kuuldepiirist allapoole jäävaid helisid nimetatakse infrahelideks. Infrahelisid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks väljaspool nägemispiirkonda näiteks elevandid. Kuna madalad helid on hea levikuga, siis on selline kasutus arusaadav. Mõned sellised madalsageduslikud võnkumised on inimesele paremini tajutavad läbi
suurema osa pea pinnast. Lihtsilmad paiknevad tavaliselt laubal, liitsilmade vahel, ning koosnevad vaid ühest osast. Objekte nendega ei näe, nad tajuvad vaid heledust ja tumedust ning liikumist. Lihtsilmi on tavaliselt 2-3. Rindmik koosneb kolmest lülist. Täiskasvanud putukatel kannab iga rindmikulüli üht lülilist küünistega varustatud jalapaari. Seega on putukatel kuus jalga. Lisaks jalgadele kinnitub enamikul putukatel rindmikule veel üks kuni kaks paari tiibu. Erinevalt lindude ja nahkhiirte tiibadest ei ole putukatiivad tekkinud mitte jäsemetest, vaid kujutavad endast rindmiku kahe tagumise lüli katete lehtjaid väljasopistisi. Putukad on ainsad selgrootud, kellel esinevad tiivad. Liblika jala ehitus Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega! Eesjalad tugevamini arenenud, sääred labidakujuliselt laienenud, sageli
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk o...
Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn." Novellis kirjeldatatavad värvid sõltuvad sellest, millele laskub valgus. Näiteks: ,,Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena." Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: ,,Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega." Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: ,,Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus kandis räitsakaid rüüstatud mööblile." Päikeselise ilmaga tuleb silma ette kindlasti kollane ning helesinine värv, pimeda toaga punane ning tumepruun ja talvega kindlasti valge värv. Helid loovad novellis teatud õhkkonna
See raamat oli äärmiselt huvitav ja mõtlema panev. 2 Katkendeid Fred Jüssi esseedest raamatus „Mister Fred” Nägin Eestit Selleks, et vastata küsimusele, mis teeb Eestist Eesti, peab nägema Kõrvemaad. Ja mitte ainult. Veel peab mäletama kaheksateistkümne-aastase nooruki esimest muljet Pühajärve hingematvast ilust ja jälgmina sadade nahkhiirte lendu suveöös jõe kohal Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata
Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani.Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund..Talveune ajal langeb looma südamelöökide arv ja hingamissagedu...
kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn.“ Novellis kirjeldatavad värvid sõltuvad sellest, millele laskub valgus. Näiteks: „Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena.“ Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: „Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega.“ Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: „Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus kandis räitsakaid rüüstatud mööblile.“ Päikeselise ilmaga tuleb silma ette kindlasti kollane ning helesinine värv, pimeda toaga punane ning tumepruun ja talvega kindlasti valge värv.
Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Kuid tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmete ning tuulikute tekkivate jäätmetega. Tavaliseks probleemiks on olnud lindude ja nahkhiirte häirimine ja hukkumine kokkupõrkel liikuvate tiiviku labade, masti või õhuliiniga, samuti laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb
Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Kuid tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmete ning tuulikute tekkivate jäätmetega. Tavaliseks probleemiks on olnud lindude ja nahkhiirte häirimine ja hukkumine kokkupõrkel liikuvate tiiviku labade, masti või õhuliiniga, samuti laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb
inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode
Koobastes paljanduvad Devoni ajastu Sventoi lademe liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel 7 http://www.hot.ee/kaja56/, huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa.html 8 rutiili ja ilmeniiti.9 Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini. 9 http://www.piusamaa.ee/# 9 Kokkuvõte Põlvamaa lummab oma imetabase loodupildiga. Usun, et Võhandu
paigaldamise teel 2004. a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2034&Itemid=347 (viimati külastatud 26.03.2014) Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualadekaitse korralduskava aastateks 2010-2020. Masing, M. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Tartu 2004. 9 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. Riigiteataja. 2004. Looduskaitseseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001661 (viimati külastatud 25.03.2014) 10
13. Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded? *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust, aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14. Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded? *ülesandeks on kahepaiksete ja roomajate liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja
inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. 1.3 Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev,
Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik
peale liigse energia, rahustab, lahustab viha, teeb tasakaalukaks ja väljapeetuks. Pisarate ja ärevuse asemele annab rahu, usu endasse. Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei mölla seal mutid. Hästi lopsakaks kasvanud vahtralehed ennustavad Baieris head saaki ja mõnel pool Saksamaal usutakse, et kui vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trieris säilitatavas 15. sajandist pärit käsikirjas, mis räägib taimedest kui armastuse tähistes, öeldakse, et kui matkatakse võõrsile ja jäetakse oma armsam koju maha, tuleb rinda panna põldvahtra oksad
saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga. Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale. Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha. Must-toonekurg on põlislooduse liik. Tema pesa pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba
niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 96. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei
niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 95. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks?
Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 96. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks?
Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal. Tabasalu Ühisgümnaasium Tabasalu spordikompleks 4. Loodushoid 4.1 Looduskaitsealad Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad: Vääna - Viti koopad, Humala koopad ja Naage koopad. Liikva ja Vahi külades on kaitse all kanakulli püsielupaigad. Kaitstud on Vääna jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse all Harku, Viti, Kumna, Muraste ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel. Looduskaitsealad Harku vallas on: Türisalu maastikukaitseala, Vääna maastikukaitseala, Muraste looduskaitseala,
ja hoolekanne teatud putukate ja muude loomade puhul: need sisaldavad surnute hingejõudu, mis võib mõjuda kasuks kui ka kahjuks, vastavalt sellele, kuidas loomi koheldakse. Hingeloomi näit. ämblikke, sipelgat, liblikat, mardikat ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Mõnel puhul aga hoopiski just peabki neid söömiseks tappa, eriti teatud haiguste või häda puhul, sest sellega omandatakse nende hingejõudu. Täide, sitikate, kilkide, maokeste, konnade, hiirte, muttide, nahkhiirte söömine, vere joomine oli omal ajal seetõttu tõsiselt võetav arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdhingedeks on sagedasti ka linnud. Seepärast surnu nimetusega toon on seotud ka toonekure nimetus. Rändlindude lahkumine sügiseti juhib ka kujutelmale siirdhingede lennust kuhugi teise ilma. Kõige elavam siirdhinge kujutelm on püsinud meil ussidekultuses. Mürgiseid usse on peetud kurjadeks hingedeks, mürgita usse on peetud
Eesti selgroogsed Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED......................................................
Need foobiad ei põhjusta tõsist kahju, otsib ravi väike osa nende foobiate all kannatavatest inimestest. Meestel ja naistel esineb neid foobiaid peaaegu võrdselt, loomafoobiad on rohkem levinud naiste hulgas, haigusfoobiad aga enam meeste seas (Bourne, 2007: 31-3,R. Waters, 2008:6-7) Kõige levinumate spetsiifiliste foobiate hulka kuuluvad: · Loomafoobiad. Need võivad kujutada endast hirmu madude, nahkhiirte, rottide, ämblike, mesilaste, koerte ja teiste olendite ees ning nende vältimist. Tihti algavad sellised foobiad lapsepõlves, mil neid peetakse normaalseteks hirmudeks. Vaid siis, kui need kestavad noorukieani ja segavad elu või põhjustavad olulisi kannatusi, võib neid liigitada spetsiifiliste foobiate alla. 9 · Akrofoobia (kõrgusekartus). Akrofoobia puhul kaldutakse kartma majade
Harilik äiakas (Agrostemma githago) Kokku seitse artiklit. Ühes artiklis vaadeldi kolme liigi, sealjuures hariliku äiaka, plastiidi genoomi evolutsiooni (Sloan et al., 2014). Teine artikkel keskendus seemnete idanemise kiirusele, ning sellele, millised on tagajärjed hilinenud idanemises. Ilmnes, et idanemise hilinemine tõi kaasa pea poole võrra vähem võrseid, biomass, õisi, seemneid võrreldes kontrollgrupi taimedega (Rühl, Donath, Otte, & Eckstein, 2016). Lisaks artikkel nahkhiirte toidueelistusest Lõuna- Slovakkias (Svitavská-Svobodová, Andreas, Kristfek, Benes, & Novák, 2015) ja ülevaade sellest, mis liike sisaldasid 18.-19. sajandist pärit teraviljasalved (Koszalka & Strzelczyk, 2015). Mitmed artiklid olid paikkonna flooraga seotud (Matusiewicz & Kubicka - Matusiewicz, 2016). Lisaks artiklid sellest, kuidas hariliku äiaka kasvuetapi varajases staadiumis olnud keskkonnatingimused mõjutavad hilisemat fenotüüpi, arengut, suremust
Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna Evolutsiooniline arengubioloogia: keskendub ontogeneesile, milline on keskkonna mõju ja roll elusolendi kujunemisele ja ka evolutsioonile Loomade kommunikatsiooni käsitatakse ka lähtuvalt kirjandusteooriast. Kui on korduvad episoodid, järgnevused, kas neid võiks kirjeldada ka lugudena. 5.03.15 Autokommunikatsioon Klassikaliseks näiteks loomadel nahkhiirte kajalokatsioon – kuulmise põhjal info takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma
koopad, karstinähtused Kohaliku omavalitsuse elupaigad, piiranguvöönd igal objektil oma kaitse-eeskiri. Piusa koopad on osa kaitsealast, mille peamine eesmärk tasandil kaitstavad maastikud, põllud, Olulisemad tööd määrab on hoida nahkhiirte talvitumispaika. loodusobjektid pargid, haljasalad kaitsekorralduskava Kaunis kuldking on üks paljudest kaitstavatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
