Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja milline kolinoseeritud normaalse mikrofloora poolt? Ülemised ja alumised hindamisteed. Steriilne piirkond on alumine hingamistrakt. Normaalse mikofloora poolt on kolinoseeritud ülemised hingamisteed. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit ehk nohu. Sümptomid: rinorröa, ninasügelus, aevastamine, ninakinnisus, + silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused. 5. Kuidas riniit jaotatakse? Akuutne riniit <6 nädala ja krooniline riniit. 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused. Vahelduv (sesoonne ehk hooajaline) – õietolm. Püsiv (persisteeriv riniit) – tolmulestad, hallitus, loomakarvad, prussakad. 7
mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit
mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit
Hingamiselunditesse toimivad ained 1. Selgita, mis on sekretolüütiline ja sekretomotoorne toime? Lima vedeldav ja limaeritumist soodustav toime 2. Köha põhjused? Infektsioon, pikaajaline köha - suitsetamine, allergiline riniit, sinusiit, astma, krooniline bronhiit, võõrkeha, mõned ravimid põhjustavad köha, pleuravigastus, kopsuvigastus. 3. Kus paiknevad köharetseptorid? Köharetseptorid asuvad hingamisteede limaskestas alates ülemistest hingamisteedest kuni bronhideni. Köharetseptoreid on ka väliskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha?
fagots�toosile v�i komplemendi poolt esilekutsutud raku h�vimisele; III t��p � kompleksivahenduslik reaktsioon; IV t��p � rakuvahendusliku reaktsiooni ehk rakuvahendusliku �litundlikkuse korral p�hjustavad T-rakud ja makrofaagid suhteliselt aeglast koeh�vingut (24 kuni 48 tunni jooksul). On olemas erinevad Allergiahaigused nagu: allergiline alveoliit allergiline angiit allergiline aspergilloos allergiline kontaktdermatiit allergiline riniit allergiline sinusiit allergiline dermatiit allergiline konjuktiviit allergiline laup�letik allergiline nohu Ja palju teisi. S�MPTOMID: Allergiahaigusel on palju v�imalikke s�mptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmap�letik ja l��bed nahal. ALLERGIA AJALUGU: Esmakordse allergias�mptomite kirjelduse andis inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta kirjeldas 16. m�rtsil 1819 Londoni kuningliku Meditsiini ja
Üle 7 päeva kasutamine = KAATORI ja KÖHA ID GONISTID medikamentoosne PÄRSSIJA riniit D FLUTIKASOON- IPRAPROO- TEOFÜL- ATSETÜÜL- KLEMAS- MONTE- KSÜLOMETA- PROBIONAAT PIUM LIIN SÜSTEII TIIN (I LUKAST SOLIIN BEKTOMETA- TIOTROO- KOFEIIN N pk) SAFIR- PSEUDO-
Gaasivahetus toimub kopsualveoolides hingamise ajal, kus alveoolides eraldub O2 verre, CO2 tekib väljahingamisel. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa neist on steriilne ja milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit(nohu) ninalimaskestade ja ülemiste hingamisteede põletik. Sümptomid: *rinorröa *ninasügelus *aevastamine *ninakinnisus *+silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused 5. Kuidas riniit jaotatakse? I Akuutne riniit -kestab u. 6 nädalat II Krooniline riniit(allergiline/mitteallergiline) 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused
satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine q Nahk dermatiit, nõgestõbi, angioödeem lööve, sügelus, turse q Häälekähisemine q Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. q Alumised hingamisteed kopsudes astma, köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik.
ANATOOMIA 19 20.10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verr...
· Kreemitage regulaarselt nahka ravitoimeliste rasvaste kreemidega. · Arvestage, et paljudel kemikaalidel on erinevaid nimetusi. Eri kemikaalide vahel esineb sageli ristreaktsioone. Nahalöövet ravib arst selleks sobivate kreemide või salvidega. Sügelust saab leevendada antihistamiinsete ehk allergiavastase toimega ravimite suukaudse kasutamisega. Erinevad allergia väljendusvormid: Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine Alumised hingamisteed kopsudes astma köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik. Nahk dermatiit, nõgestõbi, angioödeem lööve, sügelus, turse Häälekähisemine Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon
Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses. Kroonilise sinusiidi puhul sõltub haiguse ägedusest Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused
Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
Sulfoonamiidide toime mikrobidesse on bakteriotsüdide/bakteristaatiline 9. Nimeta 1adrenoblokaatorid mõjutavad südame löögisagedust?.. Kardioselektiivsed ehk 1- blokaatorid. Mis toime on 1 adrenoblokaatoritel bronhidele? bronhide spasm 10. Nimeta H1 retseptorisse toimiv histaminblokaatior..... esimese põlvkonna H1- blokaatorid (Dimedrool, Prometasiin, Klemastiin) · Milliste haiguste puhul seda ravimit kasutatakse?... Heinapalavik, allergiline riniit (kasutada kohe sümptomite ilmnedes või pidevalt); · Krooniline ja äge urtikaaria; · Atoopiline ja kontaktdermatiidiga kaasnev sügelemine; · Kuidas selle rühma ravimid toimivad veresoonele?... veresoonte läbilaskvuse vähenemine, H2 blakaatorite toimel maohappe sekrestioon tõuseb/langeb 11. Nimeta lühidalt antibakteriaalsed ravi 4 põhiprintsiip. · A) Ravida tuleb kindlat haigustekitajat just talle piisavalt sobiva preparaadiga
vereseerum, ELISA Ikosaeedriline KASSIDE KALITSIVIROOS Üheahelaline RNA Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas' Kasside kalitsiviirus Ümbriseta · Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest · Inkubatsiooni periood kuni 2 nädalat, haiguse kestus samuti kuni 2 nädalat. Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega · Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel)
5. DIAGNOOSIMINE 4 AD diagnoositakse peamiselt kliiniliste sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi põhitunnuseks loetakse sügelust. Lisaks sellele peab esinema vähemalt kolm lisakriteeriumit järgnevast loetelust: Anamneesis esineb lööve kindlates kehapiirkondades; Varem on esinenud või praegu esineb painutuspiirkondade AD; Nahk on kuiv; Haiguse sümptomid on tekkinud enne teist eluaastat; Haige anamneesis esineb allergiline riniit või astma. Diagnoosi aitab kinnitada ka perekonnas esinevad atoopilised haigused või atoopiline dermatiit. Imikueas AD eristamine keeruline, sellele viitab peamiselt näo, käsivarte ja säärte sirutuskülgede haaratus (Võikar 2010). Raskemate löövete korral võetakse vereanalüüs, kus on tõusnud eosinofiilide näitajad ja IgE antikehade tase (Karvonen jt 2010). 6. RAVI Kortikoidsalvid on olnud atoopilise dermatiidi ravimisel üheks nurgakiviks. Need jaotatakse
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? ...
Kõige enam tursuvad huuled, põsed, juustega kaetud peanahk, silmalaud ja suguelundid. Hingamisteede tugev turse võib olla eluohtlik. Allergilise seisundi väljakujunemisel on sagedasemaks põhjuseks toit – kanamunad, lehmapiim, nisujahu, šokolaad, kalad, krabid , kanaliha, pähklid, tomatid, tsitrusviljad, ka ravimid. Turse on põhjustatud histamiini ja leukotrieenide vabanemisest ning nende mõjul kapillaaride ja veenide laienemisest ja läbilaskvuse tõusust. 4. Allergiline riniit (nohu). Iseloomulik on aevastamine ja rohke vesine eritis ninast. Nina limaskest on tursunud ja ninahingamine takistatud kord ühel, kord teisel poolel. Kulgeb hoogudena. Nohule võib lisanduda ka pisaratevoolus, laugude turse jne. Kroonilise kulu korral nina limaskest pakseneb. Allergiline riniit kujuneb organismi reaktiivsuse tõusu korral, mis sageli on päriliku eelsoodumusega. Põhiliseks allergeeniks
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...
Kontrolltöö2 1. P. Multocida üldiseloomustus Gram -, liikumatu, penitsiliinitundlik, kokobatsill, kuulub Pasteurellaceae perekonda. Eristatakse 5 serotüüpi (kapsli polüsahhariidide alusel) – A, B, D, E, F. Edasiselt jagatakse organismid 16 somaatiliseks serotüübiks (rakukesta LPS alusel). Kasutatakse nii kapsli kui ka somaatilisi antigeene serotüübi määramiseks. Põhjustab erinevaid haigusi loomaliikidel – lindudel linnukoolera, sigadel atroopiline riniit, veistel hemorraagiline septiseemia. Võib põhjustada ka zoonootilisi infektsioone, kui koduloom kriimustab või hammustab. Koertel ja kassidel, lindudel kuulub normaalse respiratoorse mikrobioomi hulka. 2. P. multocida virulentsusfaktorid adhesiinid – pilidega, pinna fibrillid, hemmaglutiniinid aitavad kinnituda limaskestale. kapsel – enamik tüvedel polüsahhariidi kapsel (hüaluroonhape või kondrooitiin). Kapsli komponendid on sarnased peremeesliikidel, seega peremeesorganism ei
Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos Terapeutilises annuses plasma kusihappesisaldus tõuseb, kõrges annuses urikosuuriline toime Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed
pikatoimelised -agonistid, leukotrieenide antagonistid Antihistamiinikumid efektita Võistlustel EI tohi kasutada efedriini ja metüülefedriini Tohib kasutada inhaleeritavaid glükokortikoide, -agonistid Bronhokonstriktsiooni tõenäosust suurendavad infektsioonid, GÖR, sinusiit Astmahaigetel EI soovitata tegelda sukeldumisega, allveespordiga, kestvusaladega Sobivad aga pallimängud ATOOPILINE DERMATIIT (AD) ja sport Ei sobi ujuda basseinis AD-ga higistavad vähem kui terved ALLERGILINE RINIIT ja sport Ninahingamise takistus soodustab alumistes hingamisteedes bronhikonstriktsiooni teket Urtikaaria nõgestõbi FTA e anafülaksia toit, treening, putuka hammustus Ravi anafülaksia korral Epinefriin sc, antihistamiinikumid H1 ja H2, hoiduda soojast, niiskest keskkonnast Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele Mürgi kogus 1 nõelamisega: mesilane 50 (-140) µg, herilane 1,7 17 µg
8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks 41. inflammatsioon – põletik • otiit – keskkõrvapõletik • lümfadeniit – lümfisõlmepõletik • apenditsiit – ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit – südamepõletik • müokardiit – südamelihasepõletik • artriit – liigesepõletik • nefriit – neerupõletik •
Nende teiste retseptorite blokaadist saamegi kõrvaltoimed: 1) sedatatsioon 2) antiemeetiline toime 3) suukuivus 4) nägemishäired 5) kõhukinnisus 6) uriini retensioon Need kõrvalnähud on hästi väljendunud ja seetõttu kasutatakse neid mõnikord isegi ära. Siit saame siis I põlvkonna antihistamiinikumide kasutmisnäidustused: 1) allergia (allergiline riniit, urtikaaria), eelistada ravimeid, mis ei oma tugevalt väljendunud kõrvaltoimeid 2) oksendamisvastase ainena (merehaigus näit), vt kõrvalotimed 3) sedatiivse toime saavutamiseks (antakse lastele uinumise soodustamiseks) vt kõrvaltoimed II põlvkonna antihistamiinikumid on: 1) loratadiin 2) tsetirisiin Eeliseks on see, et II põlvkonna antihistamiinikumid ei läbi HEB-i ja ei oma kolinoblokeerivat toimet (vt kõrvaltoimed)
tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos; 3 Kutsehaigused ja tööõnnetused 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Nina: · välisnina ninaselg, ninatipp ja ninatiibad. · ninaõõs ninaesik ülesandeks õhu puhastamine suurematest võõrkehadest pärisninaõõs Limaskest toimib peenfiltrina peenem tolm ja tahm (ja mikroobid) kleepub lima külge ja viiakse koos sellega makku; niisutab õhku kui õhk on kuiv, siis aurub limast vett sellesse; soojendab õhku sees palju väikesi veresooni. Ninaõõne põletikud: · eesmine kuiv riniit ninaesiku krooniline põletik, pärit tavaliselt juba lapseeast, nina uuristamisest tulenev ärritus tekitab ebamugavustunnet ja nina nokkimist · ninapõletik e nohu pärisninaõõne limaskesta põletik, tavaliselt mikroobidest, aga ka allergiast või mõnedest keemilistest ühenditest · kõrvalurgete põletik e sinusiit e haimoriit tavaliselt nohu tüsistus, raskel juhul väga ebamugav ja raskesti ravitav haigus lima kuhjub urgetesse ja on mikroobidele hea
Allergiline reaktsioon · Antigeeni ekspositsioon allergilisele indiviidile · Äge vastus antigeenile · Hilis-reaktsioon (LPR) ca 6-24 h ekspositsiooni järgselt I tüüpi e. varane ülitundlikkusreaktsioon - eelnevalt sensibiliseerunud organism (võõrvalgud, hormoonid, ensüümid, polüsahhariidid, ravimid (penitsilliin); · 1) kiire kulg, tekib shokk; · 2) lokaalsed reaktsioonid: Nahanähud; allergiline riniit, konjunktiviit; heinapalavik, astma, allergiline gastroenteriit; Faasid: I faas: kohene vasodilatatsioon, veresoonte läbilaskvuse tõus, silelihaste spasm, näärmete sekretsioon;5-30 min.; II faas: hiline faas kudede infiltratsioon eosinofiilide, basofiilide, monotsüütide ja CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi; Äge reaktsioon Nuumraku-juhitud reaktsioon, vabanevad histamiin; PGD2; trüptaas; LTC4
immuunvastus. Bronhioliit on reeglina isetaanduv. Viiruse põhjustatud patoloogilised efektid võivad põhjustada imikute kitsastes hingamisteedes obstruktsiooni, vähenenud ventilatsiooni. Ema antikehad imikut ei kaitse. Bronhioliit võib olla surmav enneaegsetel, kopsuhaiguse korral, immuunkompromiteeritutel. • Bronhioliit, pneumoonia või mõlemad – palavik, köha, düspnoe, tsüanoos alla 1 aasta vanustel • Palavikuline riniit, farüngiit – lastel • Külmetus – suurematel lastel, täiskasvanutel. Diagnostika. Kultuuris raske isoleerida. Genoomi leiab ninaloputisest ja infitseeritud rakkudest RT-PCR-il, antigeeni immuunfluoretsentsi ja ELISAga. Seroloogia ainult epidemioloogias. Ravi ja profülaktika. Muidu tervetel imikutel toetav ravi. Tõsise kulu korral ribaviriin (guanosiini analoog) inhalatsioonil. Anti-RSV-antikehad on olemas enneaegsete imikute jaoks. Vaktsiini pole
suguliselt aktiivsetel täiskasvanutel. Mukopurulentne eritis, keratiit, kornea infiltraadid, mõnikord kornea vaskularisatsioon, kornea armistumine. • Neonataalne konjunktiviit – 5…12 päeva pärast sündi paistetuvad laud, hüpereemia, mädane eritis. Ravita konjunktiivi armistumine, kornea vaskularisatsioon. Ravimata imikutel ka pneumoonia risk. • Imikupneumoonia – inkubatsiooniperioood varieerub – tavaliselt 2-3 nädalat pärast sündi. Alguses riniit, pärast seda iseloomulik köha. Laps jääb haiguse jooksul afebriilseks. • Silma LGV. • Urogenitaalinfektsioonid. Äge protsess urogenitaaltraktis, iseloomuliku mukopurulentse eritisega. Naistel on asümptomaatiline infektsioon sage (kuni 80%, meestel 25%). • Reiteri sündroom – uretriit, konjunktiviit, polüartriit, mukokutaansed kolded. • LGV – valutu haavand infektsioonikoldes, paraneb iseenesest, järgneb lümfisõlmede põletik ja tursumine, siis süsteemsed nähud.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...