2015 Toitumine • Kõige õigem on kuldhamstrit toita teraseguga nisust, kaerast, odrast ja hirsist, lisandiks päevalilleseemned, mais, leiva- ja saiakuivikud, toored ja töödeldud köögiviljad, erinevad pudrud, piim, kohupiim, kõvakskeedetud munad, erinevad rohelised taimed. Sellele kõige on vajalik lisada 0,1-0,2 g kalarasva, pärmi, kondijahu, söögisoola. • Jook: hamstril peab olema vaba ligipääs värskele joogiveele. Terve hamster • Terved hamstrid on uudishimulikud ja aktiivsed. • Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma rähmata, Nina: puhas ja nohuta, Suu: puhas. Ilastamine võib olla haiguse tunnus, Hingamine: vaikne ja korrapärane, hingelduseta, Keha: tugev ja pisut ümar. Ei esine ebaloomulikke mügaraid, Kasukas: mitte-pulstunud, tokerdumatu, kohev. Kodu loomine • Kui hakkad oma uuele sõbrale elamispinda valima, võid lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanamoodsaid
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt
ja kollased lilled. 16. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril, 1974. a. Eestis, Rapla maakonnas, Kohilas. 17. Hambaarst võtab õpilasi vastu teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti. 18. Meie kooli kõige aktiivsemalt tegutsevad ringid on fotoring, kirjandusring ja kunstiring. 2. Leia järgmistele nimisõnadele samaliigilisi täiendeid ja kasuta sõnu lauseis. koer(ad), inimesed, puud, päev(ad), ajalehed, riided, vihik(ud), särgid Koerad, kassid ja hamstrid on koduloomad. Inimesed, lehmad ja kassid- kõik on imetajad. Nägin ilusaid, kauneid ja kenasid puid. Esmaspäev, teisipäev ja reede- need on kõige väsitavamad päevad nädalas. Lugesin huvitavaid, põnevaid ja vahvaid ajalehti. Mul on siniseid, kollaseid ja musti riideid. Mul on eesti keeles, kirjanduses ja bioloogias kollased vihikud. Mul on musta, valget ja halli värvi särgid. 4. Pane vajaduse korral komad. 1. Väike beez kutsikas niutsus kurvalt. 2
diagnoosib ja ravib loomade haigusi ning tegeleb profülaktikaga. Ta ravib loomade haavu, asetab paika murdunud luid, opereerib, määrab ravimeid ja vaktsineerib loomi haiguste vastu. Samuti nõustab loomaarst loomade omanikke loomade eest hoolitsemisel ja söötmisel ning kontrollib farmide veterinaarsanitaarset olukorda. Tavapäraselt on loomaarstid spetsialiseerunud kas väike- või suurloomaarstiks. Väikeloomaarst töötab lemmikloomadega (kassid, koerad, hamstrid, merisead, küülikud, linnud, roomajad). Suurloomaarst on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ja hobustele. Et loomse päritoluga toiduainete ja loomakasvatussaaduste tootmishügieen ja kvaliteet vastaks Euroopa Liidu direktiividele, kasutab Eestis Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) volitatud loomaarstide abi, kellele on antud õigus kontrollida vastavaid tootmisettevõtteid (loomafarmid, toidukäitlemisettevõtted). Volitatud loomaarst kontrollib ettevõtte tegevust
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
kumulatiivne, summeeruv. GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Venemaal leidis kinnitust, et geneetiliselt muundatud toit avaldab kahjulikku mõju närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks. Katsealusteks valiti hamstrid (Campbell), kellele anti põllumajanduses laiaulatuslikult kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17. mai 2010 kell 12:06 · Rubriigid: Euroopa ja maailm, GMO, Tervis) Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule
Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga. Orav on väärtuslik tööndusjuhi objekt. * Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika. Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve.
lõhnast tunduvalt nõrgem. Tuhkru põhivärvus on pruun või mustjaspruun, kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusega. Kõht on peaaegu täielikult tumepruun. Mask teeb metsiku tuhkru urgudest ja varjualustest välja piilumisel vähem märgatavaks. Erinevalt valgetuhkrust on saba tervikuna ühevärviline, tumepruun. Metstuhkru saakloomadeks on põhiliselt uruhiired, hiired, konnad, mõnikord ka hamstrid, hüpiklased, jänesed ja karihiired. Jõgede ääres elavad tuhkrud püüavad väikseid kalu või söövad seda, mis kaluritest maha jääb. Mõnikord söövad metstuhkrud ka suuri putukaid. Tuhkur üks parimaid mullakaevajaid kärplaste seas. Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida
nukleotiidjärjestusi, millel põhineb haigusrisk; uuritavalt isikult DNA proovi, mida kordistatakse (polümeraasi ahelreaktsioon) ja võrreldakse analüüsitava fragmendiga. Kui uuritaval isikul on vastav nukleotiidijärjestus, esineb ka vastav haigusrisk. 6. Modelleerimine loomkatsetel a) leida loomi, mis kannatavad samade pärilike haiguste all, mis inimestel on. Nt verehüübimatus hobustel ja koertel; hamstrid, merisead põevad II tüüpi diabeeti. b) transgeensete katseloomade valmistamine, mille baasil saab uurida pärilikke ja mittepärilikke haigusi. Levinuimad hiired, kel on osad geenid välja löödud või juurde lisatud. Inimese pärilikud puuded 1. Genoommutatsioonid a) autosoomidega - (mehel ja naisel sarnased kromosoomid) 3 põhilist muutust: 13., 18. ja 21. kromosoomi kolmekordsus. Kahe esimesega on jubedad muutused ja häired -
Kui lumi on paks ja orast raske välja kraapida siis ka lehtpuude ja põõsaste võrsetest pungadest ja koorest, sageli kahjustab noori viljapuid. Närilised on imetajate kõige liigirohkem, vormikirevam ja laiemalt levinud selts. Enamasti on nad väikesed ja lühikeste jäsemetega, neile on iseloomulik kahe paari kogu elu kasvavate peitlitaoliste lõikehammaste olemasolu, mistõttu nad peavad kogu aeg midagi närima. Näriliste hulka kuuluvad nt orav, lendorav, kobras, hiired, rotid, hamstrid jt. Närilised on taimtoidulised ja seetõttu on paljud neist metsa- ja põllumajanduse seisukohast kahjurid. Kobras (Castor fiber) on Euroopa suurim näriline, kes rändas Eestisse juba ligi 10000 aastat tagasi, kuid hävis siin ja kogu Baltikumis liigküttimise tagajärjel 19. sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel. Koprad on poolveelise eluviisiga, vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk ja lapikut saba kasutab ta tüürina
spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks
koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. 16.3.9.2.2.13. Selts: Putuktoidulised (Eulipotyphla) Nii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud
rooja ja vere kaudu. Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi. Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust. Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües. Tõestatud on ka viiruse aerogeenne levik laboratooriumi tingimustes ja nahkhiirte koobastes. Raabiesele on äärmiselt vastuvõtlikud rebased, hundid, koiotid, šaakalid ja rotid. Kõrge vastuvõtlikkusega on hamstrid, kährikkoerad, kassid, nahkhiired, merisead, küülikud, veised. Mõõduka vastuvõtlikkusega loomaliigid on koer, lammas, kits, hobune. Nakatumine: Raabieseviirus on neurotroopne. Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis.
Paljud pestitsiidid akumuleeruvad mullas ning lähevad edasi ka põhjavette. Mullas võivad need püsida mitukümmend aastat ega mitte laguneda Samuti mõjuvad nad negatiivselt kasulike putukate mitmekesisusele (nt mesilased) Toiduga satuvad nende jäägid ka organismi (tsitruselistes, õunades, maasikates, viinamarjades, samuti kurgis ja muudes) Pestitsiidide negatiivne mõju: Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid. Uuringud loomadel on näidanud, et osad pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki. Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt. embrüonaalsete- ja platsentarakkude ning meessuguhormoonide kahjustusi. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
