carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front maja klaasist esisein handle käepide, käsitlema hob kõik pliidirõngad pliidil hoist heiskama (lippu) hold out välja sirutama (kätt), survele vastu pidama hotel suite hotelli luksusnumber humble tagasihoidlik, alandlik inhabitants elanikud insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ ILVES - РЫСЬ KASS - КОШКА KOER - СОБАКА LEHM – КОРОВА HOBUNE - ЛОШАДЬ METSSIGA – КАБАН MÄGER - БАРСУК LAMMAS - ОВЦА SUITSUPÄÄSUKE - ЛАСТОЧКА KULDNOKK - СКВОРЕЦ KAJAKAS - ЧАЙКА LUIK – ЛЕБЕДЬ ÖÖKULL - СОВА VARES – ВОРОНА KALKUN - ИНДЮК PART - УТКА VARBLANE – ВОРОБЕЙ TUVI - ГОЛУБЬ KOTKAS - ОРЁЛ ÖÖBIK - СОЛОВЕЙ KANA - КУРИЦА KARUKOOBAS - БЕРЛОГА MÕISTEKAART LOOMAD ...
Mune peavad linnud hauduma. Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad. Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine). Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise. Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (enamus jaanalind, pingviin); maakera lindudest). Linde võib jaotada: rändlindudeks paigalindudeks Linde võib jaotada: PESAHOIDJATEKS: Selles pesas koorunud PESAHÜLGAJATEKS: linnupoeg on jõuetu ja paljas
Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on kohvipuu, teepõõsas, neitsikummel (sellest saadakse putukamürki püreetrit) ja kiinapuu (tema koorest saadakse hiniini). Viljeldakse ka bataati, maniokki, taro, sorgot, maisi, riisi, kartulit, aeduba, banaani, maapähklit, suhkruroogu ja tubakat ning kasvatatakse lilli. Peetakse veiseid ( palju kasvatatakse pikasarvelisi ankole veiseid), kitsi, lambaid, sigu, kodulind ja mesilasi. Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja
Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid Verileib Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar Mahlakali (kasemahlast)
inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega. Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut oodati põnevusega. Eriti ootasid seda noored. Mardilaupäeval lõpetati töö varakult,
Liha sõi Eesti talupoeg vähe, peamiselt talvel. Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva eel. Tapaperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel. Villa saamise eesmärgil oli taludes palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Teised tapeti mihkli- või mardipäevaks. Oli tava tappa mardipäevaks hani ja kadripäevaks kana. Veiseid tapeti omatarbeks harva, sügiseti. Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas, lammas, noor siga või kodulind. Sama ka matuste puhul. Peamine lihaloom oli 3-4 aastane nuumatud siga. Mardipäevaks tapeti harva, kindlasti jõuludeks, võimalusel ka küünlapäevaks. Vähesel määral andis toidulisa ulukite ja lindude salaküttimine. [] Värsket liha sai süüa ainult pärast tapmist. Päädikutest ja kehvemast lihast keedeti suppi. Lamba ja vasika peast ja jalgadest keedeti pulmadeks, varrudeks või matusteks või 13
rannikul. 11. MERIKAJAKAS peaaegu hane suurune. Mantel mustjaspruun, mujalt musta- valge segu. Rootsi, Soome, Gotland, Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa. Arvukus viimastel aastatel kasvanud. Lend rahulik, võib näha ujumas. Teoitub kaladest, selgrootutest. Põhihobi- rüüstab teiste pesi, sööb mune, poegi. Talveks lõunapoole, kus vesi pole kinni jäätunud. 12. HÕBEKAJAKAS valge-sinihalli sulestikuga. Magu happeline, väljaheide söövitab auto värvi, Tallinnas kodulind. Prügikast, sööb karpe-laseb karbil kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste
pandeemiaid. B on keskmise patogeensusega, võivad nakatada kõiki. C on kõige nõrgem, nakatavad peamiselt inimesi ja sigu. Ümbrisel on proteiinid – neuraminidaas ja hemaglutiniin. Lindude gripil on kõige rohkem hemaglutiniini. Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud. Uluklind -> kodulind -> siga -> inimene. Levik: Lindude gripp on äge kiiresti leviv kõrge patogeensusega lindude viirushaigus, mis iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti põletiku ning suure suremusega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud
annaabi.ee 
