Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa
ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE KORDUS LIIGID: REFRÄÄN,EPIFOOR JT. TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR KÕNEKUJUND SUUR KUI ELEVANT LOLL NAGU LAMMAS RAHVAPÄRANE VÄLJEND -ANNAB EDASI MINGIT KÕNAKÄÄND OLUKORDA,NÄHTUST JT. -PILTLIKULT,LÜHIDALT RAHVALUULE ÜKS PÕHILIIK MIS PAJATAB VÄLJAMÕELDUD
· palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
Hando Runneli luulekogu analüüs Martin Seppman 10.J 2017 Valisin selle luulekogu, kuna hakkas huvitama, kuidas Hando Runnel varjas poliitilist sõnumit NSVL eest ja milliseid luuletusi ta täpsemalt kirjutas. Olen ka paljudelt kuulnud, et Runneli luuletused on hämmastavad sisu poolest ning seepärast otsustasin selle luulekogu luuletusi analüüsida. Ma valisin need luuletused, sest need luuletused meeldisid mulle ja luuletuste sisu oli mõistetav. Luulekogus on palju huvitavaid ja sügavamõttelisi luuletusi, mis vajavad head süvenemist. Mina jäin hätta kõnekujundite leidmisega, minu jaoks oli keeruline noppida luulest välja, aga teisi kujundeid üritasin teha. KODU On maantee ja Luuletust saab mõista maanteel käänak ja käänaku kõrval kahtepidi: kas see räägib küla ja tähed ta kohal kodumaast, mille kuklasse ülal hingab tume riik (N...
Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu
Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, ..kunagi teda ei näinud/ üks kord tema kõrget kuju/ ma une seest olen näinud." Nendes esines oksüümoron e teineteist välistavad nähtused. Luuletuse ,,Fotograaf pildistab tõde" teema on pildistamine ja idee: tõde on moonutatud. On häälikusümboolika ehk U- häälikul on otsimise tähendus. Lisaks tõde anafoor ja epifoor, sõnakordus. Elutule antakse elusolendi isikuomadused. ,,Võib-olla armastus on ookean" värsside teema on armastus ja selle üle mõtisklemine. Ideeks armastuse lõputu sügavus. Isikustamine: armastus mühab. Armastust võrreldakse ookeaniga- sümbol. Mõttekordus e parallelism: Ma seisan siinpool kaldal, sina seal / Ja armastus see mühab vahepeal. Kokkuvõte Saime Hando Runnelist palju uut ja huvitavat informatsiooni. Näiteks: tal kuus on last ning ta
Tungal. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed, 2005). Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris
2.Kuu nagu kitsejälg lk 50 3.See lämmatas kui väljaöeldud vale lk 54 Metafoor Paplite pahklikud käed lk 18 Hüberbool Tõuseb mullast üles tähtedeni lk 23 Litootes Jookseb peopessa jälitav jälg lk 37 Oksüümoron Ei leidnud Anafoor 1.Tunded need varjavad alati püünist. Tunded, need kardavad alati tuld. 2.Järjest rohkem lehti läbi tuule. Järjest vähemaks jääb puude kavalusi. Epifoor Ei leidnud Refrään Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16 Öö tulles maailm avardub meil kahel. Retooriline küsimus 1.Mis see on, mis elu külge seob? lk 5 2.Mis see on, millest mõtlen koguaeg? lk 16 Retooriline hüüatus 1.Ära tee! Ära teed! Ära tee! lk 9 2.Kuidas ma hoidsin Su käsi! lk 52 Retooriline pöördumine 1.Hõikad endasse: kas kajab? lk 14 2
luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.) epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (18901952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas,
– lk 11 Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11 Sinu silmadeküünlaid, nendekt nõrguvaid vahatilku, Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32 Oksüümoron: 1) ja olles suur või väikene – lk 32 Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20 ja oma hinge valge lipu heiskan 2) veel tulemata olid rehelised – lk 23 veel oli viljal vaja viimast võtta Litootes - puudub Epifoor: 1) See on midagi teise kohta. – lk 42 Raske öelda on teise kohta 2) Ma mustas öös näen valget laululaeva, - lk 7 ta kohal lindu hoidmas seda laeva. Refrään: 1) ja mulle meeldib see aeg, - lk 46 ja mulle meeldib see aeg Retooriline küsimus: 1) Ma karjatan. Kas ise kuulen seda? – lk 59 2) Mis aimu on meil elus olemisest? – lk 17 Retooriline hüüatus: 1) Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi, - lk 18
ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks
6. Allegooria- metsloom, sa oled olnud mulle vend, kui kilgates mu peale peeti jahti, su kiskjakoopas kodus tundsin end; 7. Vastandväljendus- pime päev; tõeluse südamikku sügavalt, lähedalt; 8. Metonüümia- Süü seisis selge ja sale, ta ees; Lausekujundid 1. Kordus- anafoor ilmneb luuletuses ,,Unelõhe", kus kordub sõna linn. Linn, mida olen põhjanud ja põland, linn põhjamaine, põletav karm ja pime, pilklik, armukade- epifoor- korratakse ,,kaua veel" Korratakse sõna sõudma: karjatust kuulsin, mis tasa ja kaua veel pean sõlmedest päästma paadi ja sõudma kaikus kaljude vahel ja sõudma. võnkus kui katkenud lauluviis kaua veel 2. Refrään- korratakse lauset ,, Valgus, millest me võetud, ei hävi" Valgus, millest me võetud, ei hävi. Algkujude lõputult liikuv ja lehviv, lainetav, liblendav rida-
.. (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks... Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda. Parallelism teisendav kordus Nt. Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus. Refrään B. Tähenduslik kordus
· tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin tramvaide tim-tim-tim (Henrik Visnapuu) 5. kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine)
Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID KÕNEKUJUNDID LAUSEKUJUNDID KÕLAKUJUNDID Epiteet Inversioon Assonants Võrdlus Kordus Alliteratsioon · Anafoor Onomatopöa · Epifoor Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol
Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid)
kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4. onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V.) 5. kõlaluule (häälutus vms)/ glossolaalia (keeltes rääkimine) 6. häälikusümboolika 8. Graafilised kujundid. 1. Silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Badelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V.) 2. Anagramm- sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus
Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas
haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites. Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi. Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast, konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit (ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist.
- valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika korduslaulud häälikutasandikordus algriim(alliteratsioon kaashäälikute kordus; assonants täishäälikute kordus) puudutab ainult värsiridu. sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)> ei küsi! mõttekordus parallelism> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni. vormelid: 1) algriimivormelik (must muld; valge vahel; Riia rist) 2) paralleelvormelid (sinine/punane/valge) poeetiline sünonüümika: 1) leksikaalse ühtsuse seadus kui peavärsis on ühtne mõiste, siis peab
o valge vaher o sinine- punane Suulisus: Suulisus kui tehnika, rääkimistekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,) - Mõttekordus- parallelism - Vormelid o Algriimi vormelid o Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika: - leksikaalse ühtsuse seadus - pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab: - Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele - Vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. - Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
vastu: tööpuudus, majanduslik kitsikus jm. Elulähedusnõudest lähtusid oma loomingus August Jakobson, Juhan Sütiste, Albert Kivikas, Erni Hiir, Daniel Palgi, Oskar Urgart jt. Nad andsid välja ajalehte "Kirjanduslik Orbiit" (19291930), milles suunasid kriitika nooreestlaste ja siurulaste individualismi, estetismi ning loomingu elukauguse vastu. Vastukaaluks rõhutasid nad kaasaegse ainestiku ja probleemistiku kasutamise vajadust ning lihtsamat ellusuhtumist. epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigoon suurte eeskujude jäljendaja kirjanduses ja kunstis. epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (1890 1952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas:
jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava) Epifoor e lõpukordus "Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleline noorusaeg." (J.Liiv) kliimaks e gradatsioon- astmeline tõus J.Liiv "Ma lillesideme võtaks" Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. parallelism- ühe mõtte teiste sõnadega kordamine "Ema viis hälli heinamaale kandis kiige kesa peale" "Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnad õpetagu" ("Kalevipoeg") antitees- vastandamine
f) ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb) g) kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi) h) kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) · paigutuse järgi a) paarisriim- aabb b) süliriim- abba c) ristriim- abab Onomatopoeetilised sõnad- looma häälitsused LAUSEKUJUNDID Retoorilised pöördumised- kasutatakse tunde rõhu saavutamiseks, ,,Teid, ma tervitan Eestimaa pojad" L. Koidula Kordused: 1) Anafoor-lausealguse kordus 2) Epifoor- lõpu kordus 3) Astendamine-astmeline tõus Nt. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld 4) Parallelism- värsirea kordus teiste sõnadega. Nt. Tuuled juhtigu su seda, õhud õrnad õpetagu (Kalevipoeg) 5) Antitees- vastandamine 6) Inversioon- ebataline sõnade järjekord 7) Ellips- sõnade ära jätmine 24. Luule 1905-1940 · 20. saj. Eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Riddala
annaabi.ee 
