hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. Anaeroobne energiatootmine - juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on
piisavalt hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. 2.3 Aeroobse treeningu eelised 1) Suurenenud hapnikutarbivus 2) Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3) Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4) Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega
võistlusteks taastumiseks. Põhivastupidavuse liigi all on selline seis, et inimene hingeldab, higistab, kuid saab veel vabalt juttu rääkida nii, et pause ei teki. Treeningu käigus toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. Halvas vormis ja treenimist alustanud inimesed võiksid selles faasis olla umbes poole endi kogutreeningust. Intensiivse aeroobse treeningu puhul tekib hingeldamine ja rääkides hingeldamispausid. Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema maksimaalselt 25% kogutreeningust. Raskuselt järgmine on anaeroobne läve treening ning sellega kaasneb väga suur vastupidavuse areng. Samuti nimetatakse seda kardiovaskulaarseks treeninguks. Võimekuse
Hemolüüs Mis see on? Hemolüüs ehk hemolüütiline aneemia on haigus kus on punaliblede lagunemine suurem, kui nende tootmine luuüdis Tagajärjeks on kehvveresus Tekke põhjused : Haiguste tagajärjel(näiteks malaaria ja veremürgitus) Infektsioon, teatud ravimid, pärilikud seisundid, ainevahetushäired Sümptomid : Kiire väsimine,nõrkus,peavalu,koormusel tekib hingeldamine ja pulsi kiirenemine Naha ja silmavalgete kollakaks muutumine Esineb põrna suurenemist ja uriin võib olla tume Kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda Diagnoosimine : Haigust diagnoositakse vereanalüüsiga ja uriiniprooviga Tehakse ka spetsiifilisi uuringuid ning analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks Ravi : Sõltub hemolüütilise aneemia põhjusest Haigele tehakse vereülekanne või eemaltatakse põrn
on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses. Taimedele omased liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuri püsimine teatud vahemikudes.) 4. Pärilikkus. Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevatele põlvedele. 5. Reageerimine ärritusele. Organismid ,,vastavad" väliskeskkonna teguritele omapoolsete muutustega: näiteks ,,kananaha" teke külma puhul, hingeldamine hapnikuvaesuses, jäseme eemaletõmbamine torkamisel. 6. Kõrge organiseerituse tase. Elusorganimi osad on vastastikuses sõltuvuses ning koostöös. 7. Kasv ja areng. Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, aren millegi uue, teistsuguse teke. 8. Kohanemis- ja kohastumisvõime. Keskkonna tingimustega võib kohaneda üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku soodsamaid tunnuseid. 9. Mitmekesisus
· Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud desinfitseerivate vahendite suhtes. (Kloriidiühendid, formaliin, seebikivi.) Gripi tunnused · Lindudel: Uimasus · Isutus · Hingeldamine · Näopiirkonna turse · Kõhulahtisus · Täppeverevalumid limaskestal · Palavik · Kõhuvalu · Ninaverejooks
Agorafoobia Mis on üldse foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust Foobia väljendumise sümptomid Südamekloppimine Hingeldamine või hingetuse tunne Higistamine Külma- või kuumahood Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt
minna, kuigi sellisel juhul peab kindlaid asju meeles pidama. Sukeldumise tüübid: · Huvisukeldumine · Vrakisukeldumine · Koopasukeldumine · Öösukeldumine · Jääsukeldumine · Jne Sukeldumisega kaasnevad ohud: · DCS ehk dekompresioonihaigus · Hapnikumürgitus · Lämmastikunarkoos · Uppumine · Mürgine kala · Jne Vaja teada: · Suurim lubatud tõusukiirus on 18 m/min · Paanikale eelneb hingeldamine, seega hinga rhulikult · Eelista alati oma varustust · Jäta pinnal meelde, milline su paariline sukeldumisvarustuses välja näeb · Laevas või paadis kanna mütsi, siis väldid tuulekäes külmetumist · Kindlasti varurektor kaasa, sest sellest võiob sltuda paarilise elu · Aeg-ajalt harjuta või tuleta praktilise harjutusega meelde, kuidas käis vee all maski ära võtmine ja tagasi panemine
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud
Teiste uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Enamus foobiatest esineb sagedamini naistel Mõningad foobiad on päritavad Foobiate tunnused Vältimiskäitumine,foobne ärevus, ebamugavustunne, paaniline hirm Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobiate tekkepõhjused Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine Puudulik kustumine- häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima Valmisolek- sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes Mudelõppimine- eelsoodumus mõneks hirmuks Foobia arenemine algus lapse- või varajases täiskasvanueas
Hingamine 1. Selgita, mis on hingamine ja miks on hingamine vajalik. Hingamine on protsess, mille käigus me tarbime hapnikku ja eritame süsihappegaasi. Organism on välisõhu hapnikust võimelin etootma liigutusteks vajalikku energiat. 2. Kuidas uuritakse organismi hapnikukulutust? Analüüsitakse hapnikuhulga vahet sisse- ja väljahingatava õhu vahel. 3. Mida tähendab minutiventilatsioon? Õhu hulk, mis läbib kopsu ühe minuti jooksul. 4. Miks tekib hingeldamine? Kui me hakkame tugevasti pingutama, toodetakse energiat ilma hapniku juurseolekuta, keha tahab süsihappegaasist vabaneda. 5. Mille poolest erinevad sprinteri ja pikamaajooksja hingamisprotsessid? Pikamaajooksijad kasutavad aeroobset ja sprinterid anaeroobset hingamist. 6. Kust ja kuidas saavad organismid hapnikku? Loomad saavad hapnikku õhu sissehingamisel kopsudesse, taimed omastavad hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sisseh...
kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Lihtfoobiatest, st
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine,
Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma Fonatsioon Vt Ariste Eesti keele foneetika Ülesanne: tekitada heli. Kõri ehitus: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad huultekujulised häälekurrud/häälepaelad. Kõri vertikaalne ja horisontaalne läbilõige. 4 asendit: jõude (kolmnurk), hingeldamine (viisnurk), sosin (väike kolmnurk), suletud (hääle tekitamine, häälekurrud nihkuvad rõhu mõjul veidi üles ja lähevad korraks laiali, nn Bernouille'i effekt). Funktsioneerimine: Meeste, naiste ja laste häälekurdude erinevused, vibreerimissagedus 60-1300 Hz. Hääle kõrguse ja tugevuse regulatsioon. Hääle tugevuse ja kõrguse regulatsioon kõrialuse rõhu abil ning nn väikse kolmnurga abil, kust osa õhku pääseb foneerimata välja. Häälekurrud
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis
sobivad olukorraga ja kuni me neid zeste kasutades hästi tunneme ja kuni need meile sobivad. Tuleta meelde oma zeste tavaolukorras õpi neid kasutama. Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama. Tugevus peab olema olukorrale vastav – ei tohiks rääkida liiga valjult ega liiga vaikselt. Kõrge hääl on sageli märk ebakindlusest. Õpi ennast kuulama ja reguleerima oma kõne kõrgust.
Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena- südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.
hirmu tunda selle inimese ees. Foobia Foobia ehk haiguslik hirm on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanika hooni.
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on
· Raud(veri), tsink, fluor(luud, hambad), räni(ainevahetus), vask, mangaan, jood(kilpnääre), seleen(joogivesi), tina, koobalt, nikkel, molüboleen. · Struma tekib joodi vähesusel. Vesi · Kõrge aurustumissoojus: et tõsta vee temp. 98'lt 99'le C, umbes 1 kalor temp. 99'lt 100'le C, umbes 1 kalor · Aurustumiseks tuleb lõhkuda suur hulk vesiniksidemeid. · Higistamine ja hingeldamine: jahutab, kui niiskuse hulk on madal aeglaselt jahutab, kui niiskuse hulk on suur · Jää eripära: jää on ,,hõredam" kui vesi vedelas olekus sulav jää võtab soojust keskkonnast Orgaanilised ained rakkudes · Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. · Süsivesik = suhkur
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioterapeudi õppekava REFERAAT PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI Tatjana Balasova õppejõud: Maarja Kärsin Tartu 2009 SISUKORD Selgitus.Ülevaade.........................................................................................................................lk3 Tekkepõhjused ja mehhanismid...................................................................................................lk3 Sümptomid ehk avaldumine.........................................................................................................lk3 Diagnoosimine..............................................................................................................................lk4 Ravivõimalused...........................................................................
2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape Värvitu vedelik omapärase lõhnaga, mis meenutab mõrumandli aroomi; väheses kontsentratsioonis on lõhn pea eristamatu. Sinihape aurustub küllaltki kiiresti ja seega avaldab mõju ainult auru näol. Kuulub üldmürgiste ründemürkide hulka. Karakteersed tunnused, mis ilmnevad siis, kui inimene on mürgitatud, on järgnevad: metalliline maik suus, kurgu ärritatus, peapööritus, nõrkus, oksendamine. Seejärel ilmub piinarikas hingeldamine, pulsi aeglustumine, mürgitatu kaotab teadvuse, algavad järsud krambid, kuid need ei kesta kaua, sest neile järgneb lihaste täielik nõrgenemine, tundetus, kehatemperatuuri alanemine, hingamise aeglustumine pikkade pausidega, kuni see lakkab ning südametegevus toimib veel 3-7 minuti vältel. 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid Värvitu kergestilenduv vedelik värskelt niidetud heina või mädaõuna lõhnaga. Organismile
ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. Kasutatud kirjandus: http://www.inimene.ee/index.php? sisu=uudis_edasi&mid=220&id=160&lang=est http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc.gov/flu/swine/investigation.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://www.inimene.ee/?disease=g&sisu=disease&did=376 "Tervishoiu ABC" lk.214 "Tervishoiu käsiraamat" lk.816
teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; samas selle hirmu peale mõtlemine või kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. 5 Abi ja ravi Ükski hirm ei ole ületamatu. Psühhoterapeudid väidavad, et igasugused foobiad alluvad ravile üldiselt hästi. Küll on aga oluline, et leiduks motivatsioon ning soov asjaga tegeleda. Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust ja normaalset ettevaatlikkust, olemata seejuures ülikaitsvad ja saades jagu ka omaenese ebarealistlikest hirmudest.
2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 2050%, korduste arv seerias on 1020, harjutuste arv 810, seeriate arv 3, puhkepausid 2045 sek, korduste koguarv ühes treeningus 300600, harjutuste sooritamise tempo on kiire. 3. Vastupidavustreeningu ajal intensiivsuse määramine näitude järgi · subjektiivsete tunnuste järgi · hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada
kategooria kantserogeensete ainete alla ja märgistatud R40 „vähe tõendeid kantserogeensest toimest“. Saadaval olevad epidemioloogilised andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi kantserogeensuse kohta. Sümptomid kokkupuutel aniliiniga: • silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine. Aniliini log Koc on 0,96 ehk neeldub vähesel määral tahkesse ainesse. 7 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖSTRESSI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusteg...
geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ). Reageerimine ärritusele Organismid ,,vastavad" väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega : nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus
Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid? Foobses situatsioonis tuntakse suurt ärevust. See võib väljenduda järgmiste kehaliste sümptomitena: südamekloppimine, hingeldamine, hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte või kogu keha värisemine, tasakaalutuse tunne, nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, tugev soov situatsioonist lahkuda, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung ja nii edasi. Paljud nendest sümptomitest võivad jääda märkamatuks. Sümptomite subjektiivne tegevus võib tekitada lihtsalt ebamugavustunnet ja samuti võib tekkida väljakannatamatu paanikahoog.
ü varahommikused Kaebused peamiselt oksendamine, sõltuvad sellest, tursed, tahhükardia, koormuse ajal, minuti) tüüpiline külmavärinad, , nõrkus, m peavalud, pearinglus, aju (peavalu, halvatusnähud, milline piirkond tsüanoos, kaalu süveneb, kui stenokardiline , väsimus, isutus, hingeldamine, p kohin kõrvades, tasakaaluhäired, teadvuse häired, äge jääb ilma piisava muutus, öine koormus jätkub, pigistav rõhuv, ei kaalulangus, üldine kahvatus, t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta. urineerimine, undub rinna allu halb enesetunne, rütmihäired,
kogusele - tekib hüpoksia (hypoxia). Protsess algab umbes 2500 meetri kõrguselt, aklimatiseerumine nõuab aega ning liigkiire tõusupuhul kõrgemale tekivad vastunäidustused. Tavaliselt ei ole soovitav võtta päevas korraga rohkem kõrgust kui 700-800 meetrit. Seejärel enne edasiliikumist tuleks uuel kõrgustasemel ööbida. Sümptomiteks on tavaliselt peavalu, ägeda pohmeluse laadne enestunne, kerge ajuturse, söögiisu puudus, oksendamine, väsimus ja nõrkus, hingeldamine, magamisraskused. Ei ole eluohtlik. Möödub tavaliselt, kui jääda samale kõrgusele, ei nõua ilmtingimata laskumist madalamale. Kõrgusest tulenev ajuturse (HACE - High Altitude Cerebral Edema) Edasiarenenud mägihaigus. Tekib kui mägihaiguse sümptomitele ei pöörata tähelepanu ja jätkatakse tõusu. Koevedeliku kogunemise tõttu ajju tekib ajuturse. Suureneb aju rõhumine koljule, ägenevad peavalud. Klassikaliseks tundemärgiks mõtlemisvõime hägustumine.
Hapnikuteraapia eriti vajalik haiguse süvenedes. Auruinhalaatorid veeldavad röga, et seda oleks kergem välja köhida. Drenaazasendid Hingamisvõimlemine ASTMA Astma on krooniline bronhide põletikuline haigus. Bronhiaalastma avaldub õhupuudushoogudena. Astmat iseloomustavad: köha vilistav hingamine hingeldamine Saab alguse sageli lapseeas Astmat võib vallandada: a) koduloomade karvad b) kõrge välistemperatuur c) keemilised ja füüsikalised ärritajad d) puu ja kõrreliste õietolm f) hallitusseened h) aurud ja gaasid i) niiske ilm Astma põhjused. Astmat põhjustab bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmme ja bronhide limaskesta turse e ödeem ning ka õhuteede blokeerumine limakorkidega Astma. Iseloomulikud tunnused e süptomid
1 Ülekaalulisus ja rasvumus on möödunud kahe aastakümne jooksul dramaatiliselt kasvanud. Enam kui pooled ameeriklased on praeguseks ülekaalus või rasvunud. RASVUMIST võib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajärjed. Inimene arvestatakse rasvunuks, kui tema keha rasvasisaldus on võrdne või ületab 30-35% naistel ning 20-25% meestel. Ideaalkaal. Kindlustusfirmad on statistiliste andmete põhjal koostanud tabelid ideaalkaalust ja suremuse määrast. Rasvumise määratlemisel kasutatakse kaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist heakskiitu ja on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse valemiga kg/m2 ehk kaal jagatakse pikkuse ruuduga, kusjuures pikkus on arvestatud meetrites. Kuid KMI ei tee vahet keha ra...
Sümptomid Mürgistuse sümptomid ehk ilmnevad tunnused on väga erinevad. Nende avaldumine sõltub mitte ainult mürgist, vaid ka kaasnevatest tingimustest. Näiteks: Opioidide mürgistus: Tsükliliste antidepressantide mürgistus: Allajahtumine Kehatemperatuuri tõus Aeglane pulss Südamepekslemine Madal vererõhk Kõrge vererõhk Harvad hingetõmbed Hingeldamine Kui kasutatakse kahte mürki, mille sümptomid vastastikku summutuvad, on välisel vaatlusel raske midagi kindlaks teha. Mürgistust on alust kahtlustada, kui * teadvusetu kannatanu kõrval leidub tühje või avatud kemikaalipudeleid, ravimipakendeid jms, * kannatanu väidab, et ta on võtnud midagi sisse, * on olemas enesetapukatsele viitavad märgid (hüvastijätukiri, eelnev jutt). · Ägeda mürgistuse korral tuleks haige võimalikult kiiresti toimetada haiglasse, kus
röga missagedus tõusnud. Võib esineda hingeldamine ja huulte sinakus V Lihtne, Eksogeenne ehk Koldeline ehk Primaarne o limasmädane, atoopiline, bronhopneumoonia, healoomuline kulg,
Kuigi arenenud maades ostavad tervisesportlased juba ise endale vastavad seadmed ja testivad end ise, jääb see meil esialgu veel spordiarstide, teadlaste ja treenerite pärusmaaks. Erinevate pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada õige koormusega ja kontrollida koormuse intensiivsust. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine. - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis
Päikesepiste ja kuumarabanduse tunnusteks on: · peavalu, mis päikesepiste puhul on sageli ootamatu ja tugev · nõrkus, peapööritus, nägu on ülemäära punane või kahvatu · silmade ees virvendab, võivad esineda tumedad varjud ja sädemed · rahutus, valud seljas, jalgades, vahel alakõhus · iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus · kehatemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini · vahel võib inimene olla uimane, ümbrusele mitte reageerida, võib minestada · tasakaaluhäired · hingeldamine, südamekloppimine · raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu 6 Esmaabi päikesepiste saanud inimesele · vabastage päikesepiste saanud inimene riietest, et liigne soojus saaks ülekuumenenud kehast eralduda · viige ta varjulisse kohta · pange ta kõrge peaalusega lamama · kerge tuul aitab organismi jahutada - tekitage tuult mingi esemega lehvitades · andke juua jahedaid jooke · asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja kohtadesse, kus
segamisseadeid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku. Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuutekestusest võib töötajale tekkida peavalu, higistamine, hingeldamine, pulsi kiirenemine, õhu puuduse tunne, peapööritus, depressioon, nägemishäired ning külmavärinad. Suurema konsentratsiooni korral tõrjub gaas välja hapniku, mille tulemuseks on hapnikupuudus. See võib põhjustada otsustusvõime halvenemist, minestamist või isegi surma. Vähendamise meetodid: · tööandja peaks teatama töötajatele gaasi kasutamise konkreetsetest riskidest · paigaldama uued süsinikdioksiidimahutid avatud ruumi põrandale
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vai...
Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevnemise ning haiguste ärahoidmisega. Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine. Sellise tegevusega kaasub tavaliselt kerge hingeldus ning soojatunde tekkimine. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab aeglane sörkjooks. Sellise tegevusega kaasub hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus on võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus, s.o. südame, veresoonte, kopsude ja lihaste võime funktsioneerida optimaalse efektiivsusega. KV liigid on painduvud, kiirus, tasakaal, aeroobne võimekus ehk võime pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis.
minutid või mõni tund, olenevalt maitsest. Viimasel ajal on see populaarsust kogunud kooliõpilaste seas. Erinevad uuringud on kindlaks teinud, et selle mõju tervisele on teistsugune, kui sigaretil ning vähkihaigestumise tõenäosus on väiksem. Snus sisaldab umbes 50% vett. Snusi toodetakse peamiselt Rootsis ja Norras. Kopsuhaigused Üks levinumaid haigusi, mis esineb just suitsteajatel on kopsuhaigused. Kopsuhaiguse tunnusteks võivad olla õhupuudus, vilistav hingamine, pidev köha, hingeldamine ning valu rinnus. Levinumateks kopsuhaigusteks on astma, kopsuvähk, krooniline suitsetaja köha ning krooniline bronhiit. Astmat põeb umbes 5-8% täiskasvanud elanikkonnast Eestis. See tähenab, et 112 000-st inimesest umbes 70 000 on astmahaiged. Kopsuvähki haigestub aga igal aastal aina rohkem inimesi. Iga aasta on umbes 800 inimest, kes haigestuvad. 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustajaks suitsetamine. Suitsetamisest loobumine
ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused: · Pussitamine, tulistamine · Löök rindkere piirkonda või kõhtu(maksa, põrna rebend, soolte vigastus) · Kõrgelt kukkumine · Liiklusõnnetus Tunnused: · Kliiniline surm · Soki tunnused · Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused:
vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11] Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4] Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, konjuktiviit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
