üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. 3,Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudestviirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik.
Alumiste hingamisteede põletikud bronhiit ja pneumonia Viktoria Koltsov, Darja Bohanova F1-3 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Mis on bronhiit? Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Kliinik köha koos rögaeritusega, teised külmetushaiguste tunnused. Tekitajad 2050%l juhtudestviirused; 515%l mükoplasmad; 525%l klamüüdia; adenoviirus; RSviirus; pneumokokid; seened kandida; mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Ravi antibiootikumid; bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid); rögaveeldajad ja rögalahtistid; hingamisvõimlemine. Ennetamine Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. Mis on pneumoonia? Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Tekitajad
9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6. Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega. HBV, HCV
rögaeritus ja hingamisraskused. Äge kopsupõletik kestab tavaliselt 3-4 nädalat. Seda esineb enim väikelastel ja vanurite, noored ja täiskasvanud on haiguse ravile vastuvõtlikumad. Kopsupõletikku suremus varieerub 5-15%,suurim protsent ligikaudu 75 aastastel. Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened.Riskiteguriks on ka suitsetamine,vanus ja kopsu- ja neeruhaiguste põdemine. Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripiviirus, paragripiviirus ja adenoviirus. Seentest põhjustatud kopsupõletiku esineb enamasti immuunpuudulikkusega haigetel. Kopsupõletik kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel, mida võivad põhjustada: · Külmetus · Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid · Südamepuudulikkus · Alkoholism · Kroonilised haigused · Kopsukoe kiiritus · Keemiline kahjustus Bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikule on iseloomulik algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindekere poolel
Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust põhjustav viirus, kuna ta siseneb lümfotsüütidesse ja takistab antikehade tootmist), leukeemiat põhjustav viirus. Viirushaiguste raviks on antikehad paranemine on aeglane.
Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus
HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine
Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad
Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik
Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik.
(koloskoopia) Hirschsprungi tõbi röntgenkontrastuuringul (irrigograafia) Kõhulahtisus e. diarröa lastel I • Kõhulahtisus kui seedetrakti haiguste sümptom on enamasti infektsioosse põhjusega (v.a. tsöliaakia, autoimm. põletikulised soolehaigused jt.) • Esimese kolme eluaasta jooksul põevad vähemalt kord seedetrakti infektsiooni pooled lastest • Haiglaravi vajavad ca 10 % diarröaga lastest Põhjused: • Viirused (rotaviirus, adenoviirus, Norwalki viirus) • Bakterid (Salmonella, Shigella- düsenteeria tekitaja) • Parasiidid (lambliad jt.) Kõhulahtisusega võib kaasneda oksendamine (gastroenteriit) Iste võib olla suures koguses vesine, mõned korrad päevas- enteriitiline iste (haige on peensool) Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II
16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise vedelikuga ja turses Kops, maks, magu, südameväliskest, pleura liigveresed ja turses KENNELKÖHA Ikosaeedriline EHK KOERTE TRAHHEOBRONHIIT Põhjustaja: Adenoviridae Ilma lipiidse ümbriseta Mastadenovirus Koerte adenoviirus-2 Kaheahelaline DNA- viirus Virioni kapsiid koosneb kapsomeeridest, milles on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist tonsilliit
vektori pakkimine teise viiruse valk-kesta (envelope) sisse, mis määrab seostumise ja infektsiooni spektri. Nimetatakse viiruse pseudotüüpideks.(2) Adenoviirused Nakatavad arvukalt mittejagunevaid inimese rakke. Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad kromosoom 19 spetsiifilisse saiti
hüdrolüüs: PPi + H2O = 2Pi (G0= 31 kJ/mol). Summaarne G0=6 + (31) = 37 kJ/mol DNA molekuli suurus varieerub erinevates organismides Lihtsamates organismides on kogu genoomne DNA üks lineaarne või tsirkulaarne molekul Eukarüootsetel organismidel on mitu kromosoomi DNA moodustab kogu raku massist ligikaudu 1% Organism DNA (bp kokku) konformatsioon Viirused SV40 5,100 tsirkulaarne Adenoviirus 36,000 lineaarne faag 48,600 tsirkulaarne Bakterid E. coli 4,700,000 tsirkulaarne Eukarüoodid S. Cerevisiae 13,500,500 lineaarsed D. Melanogaster 165,000,000 lineaarsed Inimene 3,000,000,000 lineaarsed RNA
Viiruse isoleerimine kanaembrüos või rakukultuuris. Seroloogiline uurimine - hemaglutinatsioonipidurdusreaktsioon, neutralisatsioonireaktsioon, ELISA. Dif.diagnoos: Infektsioosne bronhiit, infektsioosne larüngotrahheiit, Newcastle´i haigus, lindude gripp, Mareki haigus, süsteemseid kahjustusi põhjustavad patogeenid, Coryza, parasiidid, ainevahetushäired, intoksikatsioon sulfoonamiididega, insektitsiidideaga. Adenoviridae -> Perekond – Mastadenovirus -> Liik - Koerte adenoviirus -1 -> Koerte infektsioosne hepatiit Vastuvõtlikud liigid: rebane, hunt, skunk, karu. Esmakordeselt isoleeriti viirus entsefaliiti põdevatelt rebastelt. Koertele põhjustab viirus ägedat hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, kroonilist hepatiiti, nefriiti. Neerude infektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust eritada uriiniga kuni 6 kuud. Lisaks levib viirus väljaheidetega ja süljega.
haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- parainfluenza Adenoviirus- RS infektsioon (respiratoor ne Süntsütsiaal ne e. pneumo
Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse. Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I Bronhides on limaskesta turse ja sekreet. Lapseeas valdavalt ägeda kuluga (bronchitis acuta). Infektsioosne põletik on enamasti viiruslik (paragripp, gripp, adenoviirus jt.), harvem bakteriaalne (hemofiilus, mükoplasma) Kopsutorupõletiku e. bronhiidi tunnused väljendunud nohu palavik Esialgu vähene köha, hiljem väljendunud kuiv või märg köha (sõltub sekreedist) ja röga eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel. Tavaliselt äge viiruslik haigus
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku.
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud
Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3
lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva. Adenoviirus. Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste hingamisteede infektsioon. Tüüpiline haiguspilt on tonsilliit, millega lisaks kurguvalule kaasneb ka nohu, köha ja palavik. Alla kolmeaastastel lastel on adenoviirus levinub katulise tonsilliidi põhjustaja. Adenoviirused põhjustavad
hiire kassi suhtes julgeks) Viirused: Parasiit, mis ei suuda iseseisvalt elutsüklit läbida ja vajab selleks peremeesorganismi (rakud, seal hulgas bakterid) 6 seltsi, 87 sugukonda, 19 alamsugukonda, 349 perekonda ja 2284 liiki viiruseid Populaarseim info liikumine (raku valgusünteesi mehhanism)(DNA-RNA valk) Gripiviirus (kannab edasi RNA) Rotaviirus (põhjustab kõhulahtisust) Papilloma viirus (nahavähk) Adenoviirus (ülemiste hingamisteede, limaskesta põletikud) - eristati esmakordselt inimese adenoididest 1953 - inimesel 57 serotüüpi (st erinevaid pinna antigeenide poolest) - topelt heliksiga DNAs (ca 30 valku kodeeriv) kandev viirus - akuutne hingamisteede haigus, kopsupõletik, limaskestapõletik - edastub hingamise, kontakti ja toidu kaudu - inkubatsioon 5-8 päeva
Võivad kaasneda teised külmetushaiguse tunnused. Enamus viiruslikud ja hästi ravitavad. Nõrgetatud IM in võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Etioloogia: tekitajateks on viirused, mükoplasmad ja klamüüdia. Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja.Varieeruvus kopsupuhangutes. Olulisemad viirused on A ja B gripi , paragripi ning adenoviirus, väikelastel ka RS viirus. Samuti võib põhjustada pneumokokid, seened-kandida ning mitmesugused hingamisteid ärritvad ained (gaasid, tolm).Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskestade kaotsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel: lk norm. Puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub bac- inflektsioon, kujuneb põletik. Soodustavad:
annaabi.ee 
