Linnu-ja seagripp (0)

Eesti Maaülikool
Linnu- ja seagripp
Juhendaja :
Tartu 2012
SISUKORD
Sead on ebatavalised, sest nad võivad olla nakatunud gripitüvedele, mis saavad tavaliselt nakatada kolme erinevat liiki: sead, linnud ja inimesed. See teeb sigadest peremeeslooma, kus gripiviirused võivad vahetada geene, mis toodavad uusi ja ohtlikke tüvesid. Linnugripi viiruse tüvi H3N2 on laialt levinud Hiinas kasvatavatel sigadel ja seda on avastatud ka Vietnamis. Teadlased leitsid Hiinas augustis 2004 H5N1 sigadel. [7] 11
Sigadel- palavik , letargia , aevastamine, köha, hingamisraskused ja vähenenud söögiisu. Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva kasvu, mis põhjustab majanduslikku kahju põllumajandustootjatele. Nakatunud sead võivad kaotada kuni 12 kilo kehakaalust kolme kuni nelja nädala jooksul. Suremus on tavaliselt madal (umbes 1-4%). Joonis 2. Näeme sigade katku peamiseid sümtomeid. 11
1. Soolestikus - kõhulahtisus 11
2. Hingamisteedes - köha ja kurguvalu 11
3.Psühholoogias- isupuudus, letargia 11
4.Ninaneelus- aevastamine, nina/silma limaskestad 11
5.Süsteemne- palavik, kaalulangus, kehv kasv 11
12
SISSEJUHATUS
Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud  vastsed ) või toores /väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp- peremees , vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14]
LINNUGRIPP
Linnugripp (lindude gripp , klassikaline lindude katk) on viirushaigus , mis tabab peamiselt kodulinde ( kanu , hanesid, parte jt), harvem ka sigu . Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid , sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest ( kuldne ) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10]
Joonis 1. Linnugripi viirus [10]
Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud , kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11]
Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine , kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11]
Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja
kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale
või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4]
Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu , konjuktiviit. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid hingamisprobleeme ja kopsupõletikku ja võib lõppeda surmavalt. [12]
Praegu on raske inimesel nakatuda linnugrippi ja väga harva võib inimene nakatada teist inimest. Eksperdid kardavad seda kui linnugrippi nakatub inimene, kes on juba nakatunud hooajalisse grippi. See võib teha võimalikuks selle, et linnugripi viirus H5N1 vahetab geneetilist informatsiooni inimeste gripi viirusega H1N1 . Sellel juhul saaks linnugripp kergesti levida inimeselt -inimesele. Sellisel viirustüvel võivad olla katastroofilised tagajärjed. [8]
Linnugripil on väga kõrge suremus, mõnel pool maailmas on sellesse haigusesse suremus 50%. Kui linnugripist saaks globaalne pandeemia saaksid paljud inimesed surma. [8]
Joonis 2. H1N1 ja H5N1 [8]
Joonis 2. Näeme pilti hooajalisest gripist (H1N1) ja linnugripist (H5N1) ülemistes hingamisteedes. H1N1 nakatab ülemisi hingamisteid ja on harva surmav . Linnugripp nakatab ülemisi hingamisteid ja levib sealt edasi kopsudesse ning on tihti surmav.
 
Joonis 3. Linnugripi viirus inimestel [1]
Joonis 3. Näeme linnugripiga nakatunud inimeste arve. Keskmine suremus linnugrippi inimestel on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodžas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud.
Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15]
Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde.
SEAGRIPP
Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5]
Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt; uuemate uuringute andmetel on tegu ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu). [2]
Viiruse sünnikoduks peetakse Aasiat, kust see levis Ameerika mandrile ning tekitas esimese epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. 2010. aasta seisuga on maailmas kokku haigestunud miljoneid inimesi, neist 17 686 on gripi tagajärjel surnud. Üldiselt on gripp eluohtlik väikelastele, vanuritele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. On oletatud, et uus gripiviirus võib teatud juhtudel olla eluohtlik ka muidu tervetele inimestele, kutsudes esile ülitugeva immuunreaktsiooni. [5]
Uue gripiviiruse tüvi A/H1N1, mis põhjustas inimestel gripiviiruse infektsiooni, identifitseeriti ja kirjeldati 2009. a aprillis. WHO kuulutas pandeemia välja 2009. a juunis. Pandeemia tähendab gripipuhangut uue gripiviiruse tüve tõttu, mis levib kergelt inimeselt inimesele. See erineb hooajaliselt gripist seetõttu, et tüvi on uus ja enamusel inimestel puudub selle vastu kaitse ( immuunsus ). Immuunsuse puudumise tõttu levib viirus kiiresti. [3]
Uue gripiviiruse A/H1N1 sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile, nendeks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisus. Nakatumise vältimiseks soovitatakse pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta. [3]
Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris registreeritud 774 uue gripi haigusjuhtu. Kokku on Eestis uude grippi surnud 21 inimest. [5] Joonis 1. Näeme elektronmikroskoobi pilti H1N1 gripi viirusest, mis on pildistatud CDC Gripi Laboris. Viirused on 80-120 nanomeetrise läbimõõduga. [17]
Joonis 1. H1N1 gripiviirus. [17]
Seagripi viirus on levinud kõikidesse sigade populatsioonidesse üle terve maailma. Viirus levik sigadelt inimesele ei ole alati üldine ja ei vii alati inimese haigestumiseni grippi (sellel juhul piisab ainult antikehade tootmisest verre ). Kui see ei põhjusta inimese haigestumist, nimetatakse seda zoonootiliseks sigade katkuks . Inimeste regulaarsel kokkupuutel sigadega on suurem oht haigestuda seagrippi. [7]
20.sajandi keskel sai võimalikuks gripi alatüüpide identifitseerimine, mis võimaldab täpset diagnoosi seagripi ülekandumises inimesele. Sellest ajast oli sellist ülekandumist kinnitatud 50 korral. [7]
Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas ametlikult välja seagripi pandeemia augustis 2010. [7]
Sigade vahelise edasikandumise peamine põhjus on otsene kontakt nakatunud ja nakatumata loomade vahel. Eriti levinud on sellised kontaktid loomade transportimise ajal. Intensiivne põllumajandus võib suurendada ka edasikandumise ohtu, sest sigu kasvatatakse väga lähedal üksteisest. Otseülekanne tekib tõenäoliselt sellest, kui sead puudutavad teineteist ona ninadega. Õhu kaudu levib gripp sigade köhimise või aevastamise tõttu. Viirus levib tavaliselt kiiresti läbi karja, nakatades kõik sead vaid paari päeva jooksul. Gripp saab edasi kanduda ka läbi metsikute loomade, näiteks läbi metssea, kes levitavad haigust erinevate seafarmide vahel. [16]
Sead on ebatavalised, sest nad võivad olla nakatunud gripitüvedele, mis saavad tavaliselt nakatada kolme erinevat liiki: sead, linnud ja inimesed. See teeb sigadest peremeeslooma, kus gripiviirused võivad vahetada geene, mis toodavad uusi ja ohtlikke tüvesid. Linnugripi viiruse tüvi H3N2 on laialt levinud Hiinas kasvatavatel sigadel ja seda on avastatud ka Vietnamis. Teadlased leitsid Hiinas augustis 2004 H5N1 sigadel. [7]
Sigadel- palavik, letargia, aevastamine, köha, hingamisraskused ja vähenenud söögiisu. Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva kasvu, mis põhjustab majanduslikku kahju põllumajandustootjatele. Nakatunud sead võivad kaotada kuni 12 kilo kehakaalust kolme kuni nelja nädala jooksul. Suremus on tavaliselt madal (umbes 1-4%). Joonis 2. Näeme sigade katku peamiseid sümtomeid.

Soolestikus- kõhulahtisus

Hingamisteedes- köha ja kurguvalu

Psühholoogias- isupuudus, letargia

Ninaneelus- aevastamine, nina/silma limaskestad

Süsteemne- palavik, kaalulangus, kehv kasv
Joonis 2. Sigade katku peamised sümtomid [6]
Seagripi viiruse otsene edastamine sigadelt inimestele on vahetevahel võimalik (seda nimetatakse zoonootiliseks sigade katkuks).
Vastavalt (Centers for Disease Control and Prevantion CDC) avastati 2009 aastal seagripi H1N1 viirus. Sümptomiteks on palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, külmavärinad ja väsimus. 2009 a paljudest haigestujatest ilmnes kõhulahtisus ja oksendamine . 2009 H1N1 viirus ei ole zoonootiliste sigade katk, kuna see ei kandu sigadelt inimestele, kuid inimeselt inimesele. Joonis 3. Näeme seagripi peamised sümtomeid inimesel. [13]
1. Süsteemne- palavik
2. Ninaneelus- nohu, kurguvalu
3. Psühholoogiline- letargia, isutus
4. Hingamisteedes- köha
5. Maos- iiveldus , oksendamine
6. Sooles- kõhulahtisus
Joonis 3. Seagripi peamised sümtomid [13]
Seagripi diagnoosi kinnitamine nõuab laborikatseid hingamisteede proovist ( proov võetakse ninast ja kõrist). Kõige levinum surma põhjus on hingamisteedehäired. Muud surmapõhjused on kopsupõletik (sepsisest), kõrge palavik (mis viib neuroloogiliste probleemideni), dehüdratatsioon (tugev oksendamine ja kõhulahtisus), elektrolüütide tasakaalu häired ja neerupuudulikkus . Väikelastest ja eakatest on hukkunuid rohkem. [7]
11. juuni 2009 kuulutas Maailma Terveseorganisatsioon (WHO) välja seagripi (A/H1N1) pandeemia. See oli esimest korda viimase 40 aasta jooksul, kui maailmas on välja kuulutatud pandeemia. Kõrgem nakatumise risk on 30-50 aastastel inimestel, rasedatel või kroonilisi haigusi põdevatel isikutel. [9]
Igal aastal sureb tavalisse grippi umbes 500 000 inimest. Seagripiga on seni kaasnenud surmajuhtumeid eriti Hiinas ja Vietnamis, kuid suuremaid epideemiaid pole seni puhkenud.  Seagripi haiguspuhang sai teadaolevalt alguse aprillis Mehhikos, kuid laienes seejärel plahvatuslikult üle maailma. Kõige rohkem haigusjuhtumeid on registreeritud Mehhikos, USA-s, Kanadas ja Tšiilis. [9]
Esimene suurem gripipandeemia registreeriti 1510 . aastal. Viimati oli pandeemia 1968-1969, mille põhjustas H3N2 viirustüvi, mis nõudis kaks miljonit inimelu.[9] 
Seagripile avastati ka vaktsiin . Peamiseks ravimiks oli Tamiflu. Ka Eesti riik ostis antud ravimit sisse. Kuigi suurem osa sellest läks hävitamisesse, sest ravimid aegusid ennem kasutamist. Euroopa Meditsiiniamet kinnitas 2011 aastal, et Pandemrix- nimeline seagripivaktsiin põhjustab teatud juhtudel lastel narkolepsiat.
KOKKUVÕTE
2003. aastal hakkas maailmas levima linnugripp, mis esialgu põhjustas suurt majanduslikku kahju, tappes hulgaliselt kodulinde, eelkõige kanu. Kuid siis täheldati juhte, kus nakatusid ka farmitöölised ja nendega kokkupuutuvad inimesed. Haigestunutest surid umbes pooled ja nakkuse võis saada nii otsesel kokkupuutel linnuga kui ka tema väljaheitega. Praeguseks on haigus levinud nii Aasias, Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas. [14]
Sarnaselt linnugripiga on aset leidnud ka seagripi puhangud. Levik sai alguse Mehhikost 2009. aastal. Tegelikkuses on viiruse nimi eksitav, sest jätab mulje, nagu oleks viirus saadud sigadelt. Tegelikult on tegu muteerund tüvega, mis sisaldab kombinatsiooni inimese-, linnu- ja seagripi geenidest. [14]
KASUTATUD KIRJANDUS

“Avian influenza around the world” http://animalsvietnam.wordpress.com/2012/03/25/map-of-influenze-spread-around-the-world-up-until-2005/ (12.11.2012)

“ External review of pandemic response” http://www.who.int/ihr/review_committee/en/index.html (02.12.2012)

“Gripiviiruse A/H1N1 infektsioon (seagrippp) http://www.sam.ee/gripiviiruse-ah1n1-infektsioon-seagripp (02.12.2012)

“Linnugripp A(H5N1) inimesel-mis on teada senisest kogemusest ” Autor: Mari Järvelaid; Ilmunud: © Moodne Meditsiin , detsember 2005. Väljaandja: Eesti Ekspressi Kirjastuse AS

“Seagripp” http://et.wikipedia.org/wiki/Seagripp (02.12.2012)

“Swine influenza symptoms” http://en.wikipedia.org/wiki/File:Swine_influenza_symptoms_on_swine-en.svg (08.12.2012)

“Swine influenza” http://en.wikipedia.org/wiki/Swine_influenza (02.12.2012)

“Tamiflu” http://www.medicalnewstoday.com/articles/5556.php Christian Nordqvist (02.12.2012)

“WHO kuulutas välja seagripi pandeemia” http://www.epl.ee/news/eesti/who-kuulutas-valja-seagripi-pandeemia.d?id=51171089 Eesti Päevaleht , autor Kalev Kask (12.11.2012)

„Colorized transmission electron micrograph of Avian influenza “ http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Colorized_transmission_electron_micrograph_of_Avian_influenza_A_H5N1_viruses.jpg Allikas Dr. Erskine Palmer (12.11.2012)

„Linnugripp“ http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp (02.12.2012)

„Millised sümtomid on linnugripiga inimestel?“ http://www.yesanswer.de/med/et/545.html (27.11.2012)

„Swine flu symptoms“ http://en.wikipedia.org/wiki/File:PD_Diagram_of_swine_flu_symptoms_EN.svg (02.12.2012)

„Zoonoosid“ http://et.wikipedia.org/wiki/Zoonoosid (21.11.2012)

„WHO“ http://www.who.int/en/ World Heath Organization (02.12.2012)

Gray GC, Kayali G (April 2009). "Facing pandemic influenza threats: the importance of including poultry and swine workers in preparedness plans". Poultry Science 88 (4): 880–4. doi:10.3382/ps.2008-00335. PMID 19276439. (09.12.2012)

International Committee on onomy of Viruses. "The Universal Virus Database, version 4: Influenza A". (02.12.2012)