Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte Konfliktid võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast
lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)
lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)
psühhoos, kurnatus kaootiline käitumine, vedelikuga (tagasilöök pärast kopsupletik, kokkupuutumisest, kasutamist), vaegsoojumus, peavalu, pööritus, depressioon, emotsionaalsed häired, vererõhu- ja südamehäired. Käivitab üleannustamine, südamehäired, latentsed vaimuhaigused süstimisele võib verejooks, nagu skisofreenia. järgneda surm. koomaseisund, surm.
töötajad motiveeritud säilitama õiglasi v võrreldavaid suhteid omavahel. Väärtusteooria Võrdleb väärtusi kui süsteemi,mis tuleneb suures osas sotsiaalsetest nõuetest ja mis toimib üldise motivaatorina ning rahulolu tekitajana.(Locke´i väärtusteooria) Ootusteooria?Rahulolu on 3 tüüpi uskumuste summa:ootused e uskumus,et pingutused näha soorituses,instrumentaalsus e uskumus,et sooritus tasustataxe,väärtus e tajutud tasu väärtus selle saajale. Latentsed töö omadused Töö struktuuri aega töö pakub regulaarselt jagatud kogemusi,töö pakub loovuse,meisterlikkuse ja eesmärgipärase tegutsemise kogemusi,töö personaalse staatuse ja identiteedi võimaldaja,töö aktiivsuse allikas. Herzberg´i 2-faktoriline tööga rahulolu teooria(1968) Tööga rahulolu ning rahulolematust põhjustavad tegurid erinevad ning sõltumatud.Sellise lähenemise alusex on 2 tüüpi inimlikke
naturaalset kurjategijat. Kurjategija on kuriteo toimepannud isik. Kurjategijaid on erinevatest rahvustest, nii mehi kui naisi ja väga erinevas vanuses. 4 3.Eesti võrdlus teiste riikidega Asjatundjate arvates kasvab maailmas kuritegevus aasta jooksul viis protsenti. Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on Eesti kuritegevuse tase küllalt kõrge mõnede varavastaste kuritegude osas (röövimine, korterivargus, vargus autost); vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega. Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad
homos (mis tähendab sarnane) ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu). 1973. aastast kustutasid Ameerika psühhiaatrid homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos 1992. aastal. Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma homoseksuaalsetesse tunnetesse. Varjatud ehk latentsed homoseksuaalid oma homoseksuaalsust ei väljenda ning tihtipeale ei tunnista seda iseendalegi. Rohkem kasutatakse seda sõnapaari siiski nende kohta, kes endale oma homoseksuaalsust küll tunnistavad, aga teiste eest siiski mingil põhjusel varjavad. Avalikud ehk praktiseerivad homoseksuaalid annavad endale oma tunnetest aru, ent suhtuvad sellesse väga erinevalt, alates süü tundmisest kuni täieliku heakskiiduni. Igapäevases kõnepruugis nimetatakse nii inimest, kes oma
Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
hakata värisema, sageli üldse külma või nõrkust tundmata. See tuleneb stressihormoonidest või progesteroonitaseme muutumisest. Kõhulahtisus: Prostaglandiinid, kehakemikaalid, mis vallanduvad sünnitustegevuse alguses, võivad põhjustada kõhulahtisispuhanguid. 2. SÜNNITUSE PERIOODID 2.1. Esimene periood ehk avanemiseperiood Esimene periood jagatakse sageli kolme faasi: varajased või latentsed tuhud, aktiivsed tuhud ja siird- ehk üleminekufaas ehk tugevad tuhud. Paljude naiste juures on need faasid selgesti eristatavad. Teist puhul ei pruugi erinevused nii märgatavad olla. Varajased ehk varjatud tuhud: Kuigi tavaliselt sünnitustegevuse kõige pikem osa, on see kõige kergem. Selle aja jooksul emakakael õheneb ja laieneb 3 kuni 4 cm. Selles staadiumis võite tinda kokkutõmbeid, aga need pole väga rängad ja te võite nende ajal magada.
Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
-‐ Jingle-‐jangle-‐jungle (Block) – terminoloogilise segaduse koondnimetus -‐Teadus muudab sõnade tähendust – Cronbach & Meehl: selleks, et teada mis ärevus on, peaksime teadma tema kõiki regulaarsusi • Metoodika – meetodite kogum Latentsed omadused – mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone Reliaablus – mõõtmise usaldusväärsus Klassikaline testiteooria -‐ mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded mõlemale poole võrdselt tõenäolised
hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud
ületamine; võitlushimuline; manipulatsioonid objektide ja inimestega n Order - korrastatus; puhtus n Deference - autoriteedi kultus; austus; konformsus n Affiliation - koosolemine; seltsivus; sõprus n Nurturance - abistamine; hoolitsemine n Autonomy - sõltumatus; allumatus · vajaduste väljedus manifestsed (manifest needs) - käitumises mõõtmine: toimingu sagedus toimingu kestvus toimingu intensiivsus (astmed) toimingu vallandumise kergus latentsed (latent needs) - kujutlustes kirjelduste analüüs TAT (Thematic Apperception Test) · vajaduste hierarhia integratsioon, konfliktid, hierarhia ego III Surve · alfa surve (alpha press) - objektiivsed keskkonna tingimused · beeta surve (beta press) - tingimuste interpretatsioon objektiivne ja subjektiivne kogemus adekvaatne käitumine - kogemuste sarnasus p Autonomy - liiane kontroll käitumisele
ületamine; võitlushimuline; manipulatsioonid objektide ja inimestega n Order - korrastatus; puhtus n Deference - autoriteedi kultus; austus; konformsus n Affiliation - koosolemine; seltsivus; sõprus n Nurturance - abistamine; hoolitsemine n Autonomy - sõltumatus; allumatus · vajaduste väljedus manifestsed (manifest needs) - käitumises mõõtmine: toimingu sagedus toimingu kestvus toimingu intensiivsus (astmed) toimingu vallandumise kergus latentsed (latent needs) - kujutlustes kirjelduste analüüs TAT (Thematic Apperception Test) · vajaduste hierarhia integratsioon, konfliktid, hierarhia ego III Surve · alfa surve (alpha press) - objektiivsed keskkonna tingimused · beeta surve (beta press) - tingimuste interpretatsioon objektiivne ja subjektiivne kogemus adekvaatne käitumine - kogemuste sarnasus p Autonomy - liiane kontroll käitumisele
tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib olla ka vägivalla levikut (düsfunktsioon). Funktsioonid ja düsfunktsioonid võivad omakorda olla: (a) manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud (kooliharidus edastab noortele vajalikke teadmisi ja kooliharidus ongi loodud selle mõttega, et ta seda teeks); (b) latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata (koolis käimine vähendab noorte omapäi tänaval hulkumist, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks,
emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest. Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte.
kontent-analüüsi, mis eeldab tekstilise materjali alusel kategooriate süsteemi väljatöötamist konteksti arvestades. Kontent-analüüsil määratleti analüüsi ühikuks maining, mis on väikseim sisuline teksti koostisosa. SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid (faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3
need internaliseerunud. 14. Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi.
respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud. Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS)
toksoplasmadega). Vt. ka nakkusteed, peroraalne nakkustee. larvaalsed parasiidid (ld. larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas. Osa parasiite muneb ka pärisperemehe organismis vastseid sisaldavaid mune (ovovivipaarsed parasiidid) või sünnitab vastseid (vivipaarsed parasiidid). Vt. ka parasiitide liigitelu. latentsed parasitoosid (ld. latens -- varjatud; parasitoos) -- varjatud parasitoosid. Vahel ei saa helmintide vastsed peremeesorganismi kaitsereaktsioonide tõttu tavalise patentaja jooksul suguküpseks areneda, kuid nad ei hävi ja säilivad peremehes arenemisvõimelistena mitu kuud. Parasiidivastsed lõpetavad arengu ja põhjustavad peremehe haigestumist siis, kui peremehe resistentsus nõrgeneb. Latentsed helmintoosid avalduvad kliiniliselt enamasti näiteks talvel või kevadtalvel.
paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega).
Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad kaasa terviku säilimisele a) Manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud nt kooliharidus edastab teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism,
Normatiivne pühendumine: inimene tunneb, et tal on kohustusi teiste ja organisatsiooni ees. Ebaeetiliste ja ebaseaduslike tegevuste avalikustamine. Töönarkomaania inimese sõltuvust töötamisest ja kontrollimatut vajadust töötada. 41. Konflikti tüübid ja nende vältimise võimalused. Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. Latentsed konfliktid kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. Koostöö ei laabu. Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele. Öeldakse teravusi. Kontrollimatu käitumine. Vastastikune süüdistamine. Vajadused on olulised heaolu tagamiseks. Konfliktid tekivad kui ignoreerida teiste, grupi või ka enda vajadusi. Taju inimesed tõlgendavad reaalsust erinevalt. Võim see kuidas
5. Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada, intrigeerida, kaevata, ässitada, 6. Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt 7. Jäine viisakus 8. Apaatia, üldine loidus, passiivsus (Randmann. L) 1.3 Konfliktide tüübid 1. Akuutsed konfliktid- enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. 2. Kroonilised konfliktid- pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. 3. Latentsed konfliktid- konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. (Randmann. L) 5 1.4 Konflikti liigid Konflikte liigitatakse sisemised ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi: 1. Infokonfliktid Puudub konkreetne info edastamise süsteem
· Jangle fallacy (Kelley, 1927): sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega. · Jingle-jangle jungle (Block, 1996): terminoloogilise segaduse koondnimetus · Teiselt poolt: teadus muudab sõnade tähendust · Cronbach & Meehl: selleks, et täpselt öelda, mis ärevus on, peaksime teadma kõiki regulaarsusi, milles ärevuse mõiste esineb · Mõisted, mis ei põhine puhtal vaatlusel, muutuvad, kui me saame nende kohta rohkem teada (või ka lihtsalt muutuvad kasutamise käigus) Latentsed omadused · Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone · Näiteks intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid. · LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel, kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria:
kasutamiseks ning võiks soovituslikult olla suurem kui 0.5. Bartletti test hindab valimi sfäärilisust ning siin tuleks vaadata testi p-väärtust, mis võiks olla väiksem kui 0.05. Tegemist soovituslike suurustega.) (Additional fit indices – RMSEA võiks olla väiksem kui 0,08; TLI võiks olla suurem kui 0,9/0,95) (Path diagrammi joonisel alati mõõdetud tunnused kastides ja latentsed tunnused ringikestes) Peakomponentide analüüs PCA Peakomponentide analüüsi eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid
peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga. Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad neelavad kiirgust hästi, nad ka kiirgavad
tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus - Mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me same kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga
saada liiga palju või segaseid vastusevariante (näiteks hobina võib vastata nii sport, korvpall kui tugitoolisport). · Hinnangute küsimisel on ohtlik vastusevariant ,,ei oska öelda", võimalusel tasuks sellest hoiduda, sest vastaja võib seda erinevalt mõista (ei viitsi vastata, kardab vastata, jättis ükskõikseks, ei saa küsimusest aru või ei osalenud hinnataval tegevusel). Lisaks eeltoodud tunnuste jaotusele (latentsed-mittelatentsed, kinnised-lahtised) eristatakse veel sisulisi, abi- ja tausttunnused. Sisulised tunnused aitavad kaasa probleemülesande (latentse näitaja) lahendamisele, abitunnused aitavad määrata vastaja isikuandmeid (näiteks amet, sugu, vanus) ning tausttunnused uuringu üldandmeid (uuringu läbiviimise koht, aeg jms). Andmeanalüüsis jagatakse vastavalt võimalikele vastusevariantidele ehk väärtustele tunnused järgmistesse
sihtrühmal tuleb nö silm peal hoida, sest teatud olukordades võib sekundaarne sihtrühm saada primaarseks. Aktiivsed ja passiivsed-Price- passiivsed sihtrühmad suhtlevad organisatsioonidega, et ei sekku organisatsiooni tegevusse või selle eesmärkidesse. Aktiivsed sihtrühmad jagunevad omakorda kolmeks: pühendunud, üldise huviga ja spetsiifilise huviga sihtrühmad. Latentsed ( varjatud) ja teadlikud Avalikkust saab segmentida ka sihtgruppide tähtsuse järgi: · Esmane grupp: isikud, kellega saab otseselt suhelda · Vahegrupp: isikud, kelle kaudu suheldakse teiste isikutega · Erigrupp: st igasugused organiseeritud grupid Avalikkus sihtgruppidena Avalikkuse saab liigitada neljaks grupiks: 1) Need, kes ei huvitu organisatsiooni tegevusest ja arvavad, et ei suud aseda mõjutada
tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et 50% Berliini elanikkonnas on aktsentueeritud ja ülejäänud 50% standardsed indiviidid. Lisaks oli Leonhard seisukohal, et negatiivse üldpildi puhul eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse üldpildi puhul aktsentueeritusest. Litsko arvab aga, et on latentsed ja ilmsed aktsentuatsioonid ning keskmise ja raske astme psühhopaatia. Aktsuenteeritus on üleminek psühhopaatiasse. 19. Aktsentueerituse tüübid. A. Litsko klassifikatsioonis on toodud 11 aktsentueerituse tüüpi. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest
Varem peeti plastmaterjale igaveseks, aga tegelikult on need küllalti kergesti kahjustuvad. Nad ei ole sugugi nii kauakestvad ja lagunemiskindlad. Üldised kahjustustunnused on lisandainete, lagunemisproduktide eraldumine, pinnakihi muutumine kleepuvaks, materjali kõverdumine, kooldumine, hapraks muutumine ja mõranemine.Plasti lagunemine algab kohe pärast materjali sünteesimist ning seda tugevdavad vormimisprotsessist materjalisse jäävad latentsed pinged. Lagunemist kiirendavad omakorda sellised keskkonnategurid nagu valgus, niiskus, õhuhapnik, soojust, bakterid, mehaanilised pinged.Kõige vastupidavamad on plastmaterjalid, mis sisaldavad ainult süsinikku. Kahjustuste peamised põhjused on halb tootmistehnoloogia, konstruktsioon, keemiline koostis, ebasobivad keskkonnatingimused. Oluline on hoida keskkonnatingimused võimalikult stabiilsena. Järsud keskkonnatingimuste fluktuatsioonid on ohtlikud
kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega)
tegelikult ei ole. Kolledzi õpilaste seas võib olla selliseid, kes leiavad, et prestiizikas on enda kohta kirjutada 5.2.2. Kannatanute uuringud Kajastab seda osa latentsusest, mis on kannatanule teada. Küsitletakse elanikkonda, see ei nõua nii suurt usaldust. Samas pika perioodi kohta pole mõtet küsida unustatakse. Lühike periood on aga kulukas. Probleemid: osaline peegeldamine. Eestis on teatamine 33-50%. Kõige vähem latentsed on rasked isikuvastased kuriteod, mis ei ole seksuaalkuriteod. Paranenud on teatamine autovargustest. · Kannatanute uuringud need, mis kannatanu teadmata ja kus kannatanut ei ole, jäävad välja. Küsitletakse elanikkonda siin pole vastamine nii keeruline ja nii tohutut usaldust ei eelda. Saadakse paremaid tulemusi. Mitu korda on kannatanud teatud perioodi jooksul olnud kuritegude ohvriks. Kui pärida kogu elu koha, siis
Paranenud kassid jäävad pikaks ajaks persistentselt infitseerituks ja eritavad viirust orofarüngeaalselt aastaid, isegi kogu elu. Levik: Aerogeenselt. Otsesel kontaktil - haige loom. Kaudsel kontaktil (sülg, nina- ja silmanõre, rooja, uriin). Viirus on resistentne paljude desinfitseerivate ainete suhtes ja säilib väljaspool organismi 8-10 päeva. Tekitaja püsib ka looma hooldusvahenditel ja toidunõudel isegi pärast puhastamist. Paljud kassid jäävad aastateks viiruskandjateks – latentsed nakkusallikad. Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, kehv sööt, stress jne. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-14 päeva. Haigus vältab 1-2 nädalat. Muutused ninas - nõrevool, aevastamist esineb harva. Silmas nõrevool, haavandid. Suus sageli haavandid. Kerge isulangus depressioon. Pneumoonia on sage, kuid sigimishäireid ei ole. Palavik on vahelduv.
(kasulikke tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib olla ka vägivalla levikut (düsfunktsioon). Funktsioonid ja düsfunktsioonid võivad omakorda olla: (a) manifestsed (avalikud) – inimeste poolt planeeritud (kooliharidus edastab noortele vajalikke teadmisi ja kooliharidus ongi loodud selle mõttega, et ta seda teeks); (b) latentsed (varjatud) – inimeste poolt planeerimata (koolis käimine vähendab noorte omapäi tänaval hulkumist, mis on ka hea, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-2009) Üks 20
manipulatsioonid objektide ja inimestega. Order – korrastatus, puhtus. Deference – autoriteedi kultus, austus, konformsus. Affiliation – koosolemine, seltsivus, sõprus. Nurturance – abistamine, hoolitsemine. Autonomy – sõltumatus, allumatus. Vajaduste väljendus. Manifestsed – käitumises. Mõõtmine: toimingu sagedus, kestvus, intensiivsus, vallandumise kergus. Latentsed – kujutlustes kirjelduste analüüs. TAT (thematic apperception test) – vajaduste hierarhia. Integratsioon, konfliktid, hierarhia, ego. SURVE: Alfa surve (alpha press) – objektiivsed keskkonna tingimused. Beeta surve (beta press) – tingimuste interpretatsioon. Objektiivne ja subjektiivne kogemus. Adekvaatne käitumine – kogemuste sarnasus. P Autonomy – liiane kontroll käitumisele.
(JUNG 2002:90) Jung näeb ainsa seletusena olukorrale tasakaalu taastumist. Kristuses inkarneerudes heitis Jumal endalt kõrvale varjupoole, mis lubas Saatanal sinnamaani alati karistamatult pääseda. Nii algas Kristuse ajastu täis ,,armu ja tõde." Kuid nii nagu pikk suvi toob seda järsema sügiskülma, nii kaldub ka sellel juhul kaalukauss järsult vastassuunas - ilmub Antikristus. ,,See on nõnda nagu Kristuse tulekuga saanuksid avalikuks vastandid, mis sinnamaani olid latentsed; või nagu pendel, mis on kaldunud ühte äärmusse hakkaks nüüd kompensatsiooniks liikuma vastassuunas. Öeldakse nii, et ükski puu ei saa kasvada üles taevani, kui ta juured ei tungi põrguni." (JUNG 1979:43) Taoline mõttearendus on väga jungipärane, kuivõrd enantodroomia ehk see, et üks nähtus kutsub süvenedes vältimatult esile enda vastandnähtuse, on Jungil üks olulisematest elutõdedest.
herbivooride eest (herbivooride eest kaitsevad taimi peamiselt seened). Selleks produtseerivad bakterid mitmesuguseid abiootilisi aineid või kutsuvad taimes 142 esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid ekstreemtingimustes kaitsta taime. Taimede kaitse biootilise ja abiootilise stressi vastu. Mutualistlikud bakterid võivad taimedes esile kutsuda indutseeritud süsteemse reistentsuse ehk ISR (induced systemic resistance) ning selle abil muuta taimed patogeenidele resistentsemaks. Tuntuimad bakteriperekonnad, mis kutsuvad ISR esile, on
annaabi.ee 
