Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte Konfliktid võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast
lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)
lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44)
psühhoos, kurnatus kaootiline käitumine, vedelikuga (tagasilöök pärast kopsupletik, kokkupuutumisest, kasutamist), vaegsoojumus, peavalu, pööritus, depressioon, emotsionaalsed häired, vererõhu- ja südamehäired. Käivitab üleannustamine, südamehäired, latentsed vaimuhaigused süstimisele võib verejooks, nagu skisofreenia. järgneda surm. koomaseisund, surm.
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
suhteliselt kõrgel kohal. Eestist suurem arv niisuguseid kuritegusid pandi 1996. aastal toime üksnes Venemaal. 13 7. Kokkuvõte Inimesed on hakanud kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast. Maailmas kasvab kuritegevus aasta jooksul viis protsenti. Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas. Erinevat liiki kuritegudest langevad inimesed kõige rohkem varguste autost, maakodust, suvilast või aiamaalt, vandalismi ja muude isiklike esemete varguste ohvriks. Vähem langevad inimesed kallaletungi, seksuaalse ahistamise ja autovarguste ohvriks. Toimepandud kiritegudest avastatakse vaid osa. Avastatud
homos (mis tähendab sarnane) ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu). 1973. aastast kustutasid Ameerika psühhiaatrid homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos 1992. aastal. Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma homoseksuaalsetesse tunnetesse. Varjatud ehk latentsed homoseksuaalid oma homoseksuaalsust ei väljenda ning tihtipeale ei tunnista seda iseendalegi. Rohkem kasutatakse seda sõnapaari siiski nende kohta, kes endale oma homoseksuaalsust küll tunnistavad, aga teiste eest siiski mingil põhjusel varjavad. Avalikud ehk praktiseerivad homoseksuaalid annavad endale oma tunnetest aru, ent suhtuvad sellesse väga erinevalt, alates süü tundmisest kuni täieliku heakskiiduni. Igapäevases kõnepruugis nimetatakse nii inimest, kes oma
Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
hakata värisema, sageli üldse külma või nõrkust tundmata. See tuleneb stressihormoonidest või progesteroonitaseme muutumisest. Kõhulahtisus: Prostaglandiinid, kehakemikaalid, mis vallanduvad sünnitustegevuse alguses, võivad põhjustada kõhulahtisispuhanguid. 2. SÜNNITUSE PERIOODID 2.1. Esimene periood ehk avanemiseperiood Esimene periood jagatakse sageli kolme faasi: varajased või latentsed tuhud, aktiivsed tuhud ja siird- ehk üleminekufaas ehk tugevad tuhud. Paljude naiste juures on need faasid selgesti eristatavad. Teist puhul ei pruugi erinevused nii märgatavad olla. Varajased ehk varjatud tuhud: Kuigi tavaliselt sünnitustegevuse kõige pikem osa, on see kõige kergem. Selle aja jooksul emakakael õheneb ja laieneb 3 kuni 4 cm. Selles staadiumis võite tinda kokkutõmbeid, aga need pole väga rängad ja te võite nende ajal magada.
Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib olla ka vägivalla levikut (düsfunktsioon). Funktsioonid ja düsfunktsioonid võivad omakorda olla: (a) manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud (kooliharidus edastab noortele vajalikke teadmisi ja kooliharidus ongi loodud selle mõttega, et ta seda teeks); (b) latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata (koolis käimine vähendab noorte omapäi tänaval hulkumist, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks,
emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest. Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte.
kontent-analüüsi, mis eeldab tekstilise materjali alusel kategooriate süsteemi väljatöötamist konteksti arvestades. Kontent-analüüsil määratleti analüüsi ühikuks maining, mis on väikseim sisuline teksti koostisosa. SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid (faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3
need internaliseerunud. 14. Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi.
respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud. Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS)
parasiidid). Vt. ka parasiitide liigitelu. latentsed parasitoosid (ld. latens -- varjatud; parasitoos) -- varjatud parasitoosid. Vahel ei saa helmintide vastsed peremeesorganismi kaitsereaktsioonide tõttu tavalise patentaja jooksul suguküpseks areneda, kuid nad ei hävi ja säilivad peremehes arenemisvõimelistena mitu kuud. Parasiidivastsed lõpetavad arengu ja põhjustavad peremehe haigestumist siis, kui peremehe resistentsus nõrgeneb. Latentsed helmintoosid avalduvad kliiniliselt enamasti näiteks talvel või kevadtalvel. lisaperemehed -- teised vaheperemehed. Neis peremeestes areneb parasiidi noorvorm (vastne) edasi, saavutab nakkusvõime, kuid ei sigi. lokalisatsioon (ld. locus -- koht) -- püsipaik, Parasiitide paiknemine liigiti ja arenemisjärguti peremehe teatud rakkudes, elundites või kehaosades. Eristatakse normaalset lokalisatsiooni, aberrantset lokalisatsiooni ja väärlokalisatsiooni.
paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega).
Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad kaasa terviku säilimisele a) Manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud nt kooliharidus edastab teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism,
Normatiivne pühendumine: inimene tunneb, et tal on kohustusi teiste ja organisatsiooni ees. Ebaeetiliste ja ebaseaduslike tegevuste avalikustamine. Töönarkomaania inimese sõltuvust töötamisest ja kontrollimatut vajadust töötada. 41. Konflikti tüübid ja nende vältimise võimalused. Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. Latentsed konfliktid kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. Koostöö ei laabu. Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele. Öeldakse teravusi. Kontrollimatu käitumine. Vastastikune süüdistamine. Vajadused on olulised heaolu tagamiseks. Konfliktid tekivad kui ignoreerida teiste, grupi või ka enda vajadusi. Taju inimesed tõlgendavad reaalsust erinevalt. Võim see kuidas
5. Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada, intrigeerida, kaevata, ässitada, 6. Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt 7. Jäine viisakus 8. Apaatia, üldine loidus, passiivsus (Randmann. L) 1.3 Konfliktide tüübid 1. Akuutsed konfliktid- enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. 2. Kroonilised konfliktid- pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. 3. Latentsed konfliktid- konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. (Randmann. L) 5 1.4 Konflikti liigid Konflikte liigitatakse sisemised ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi: 1. Infokonfliktid Puudub konkreetne info edastamise süsteem
tegu lihtsalt isiksusekirjelduste semantiliste sarnasuste struktuuriga? · See ei ole päriselt lahendatav küsimus, sest käitumist ei saa kirjeldada ilma semantikata (st need kirjeldused peavad midagi tähendama!). 4. INTELLIGENTSUS I MÄÄRATLEMINE JA ERINEVAD LÄHENEMISED Helle Pullmann Individuaalsete erinevuste kaks nurgakivi: isiksus ja intelligentsus Mida teeb (eelistused) ja kuidas teeb (sooritus)? Isiksus + võimed = ? · latentsed psühholoogilised konstruktid,st omadus ei ole ise otseselt jälgitav, kuid seda õnnestub teatud situatsioonides või tegevuses mõõta · erinevusi on võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega Intelligentsuse uurimise peamised eesmärgid (1) inimeste võimete erinevuste täpne ja süstemaatiline kirjeldamine · mida täpsemat pilti on vaja, seda spetsiifilisemaid võimeid tuleb vaadata
kasutamiseks ning võiks soovituslikult olla suurem kui 0.5. Bartletti test hindab valimi sfäärilisust ning siin tuleks vaadata testi p-väärtust, mis võiks olla väiksem kui 0.05. Tegemist soovituslike suurustega.) (Additional fit indices – RMSEA võiks olla väiksem kui 0,08; TLI võiks olla suurem kui 0,9/0,95) (Path diagrammi joonisel alati mõõdetud tunnused kastides ja latentsed tunnused ringikestes) Peakomponentide analüüs PCA Peakomponentide analüüsi eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. Peakomponentide analüüsi käigus tekitatakse
peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga. Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad neelavad kiirgust hästi, nad ka kiirgavad
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel................................................................................................
Strateegiline tegelemine sihtrühmadega eeldab aga seda, et mõlemal sihtrühmal tuleb nö silm peal hoida, sest teatud olukordades võib sekundaarne sihtrühm saada primaarseks. Aktiivsed ja passiivsed-Price- passiivsed sihtrühmad suhtlevad organisatsioonidega, et ei sekku organisatsiooni tegevusse või selle eesmärkidesse. Aktiivsed sihtrühmad jagunevad omakorda kolmeks: pühendunud, üldise huviga ja spetsiifilise huviga sihtrühmad. Latentsed ( varjatud) ja teadlikud Avalikkust saab segmentida ka sihtgruppide tähtsuse järgi: · Esmane grupp: isikud, kellega saab otseselt suhelda · Vahegrupp: isikud, kelle kaudu suheldakse teiste isikutega · Erigrupp: st igasugused organiseeritud grupid Avalikkus sihtgruppidena Avalikkuse saab liigitada neljaks grupiks: 1) Need, kes ei huvitu organisatsiooni tegevusest ja arvavad, et ei suud aseda mõjutada
tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et 50% Berliini elanikkonnas on aktsentueeritud ja ülejäänud 50% standardsed indiviidid. Lisaks oli Leonhard seisukohal, et negatiivse üldpildi puhul eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse üldpildi puhul aktsentueeritusest. Litsko arvab aga, et on latentsed ja ilmsed aktsentuatsioonid ning keskmise ja raske astme psühhopaatia. Aktsuenteeritus on üleminek psühhopaatiasse. 19. Aktsentueerituse tüübid. A. Litsko klassifikatsioonis on toodud 11 aktsentueerituse tüüpi. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest
Varem peeti plastmaterjale igaveseks, aga tegelikult on need küllalti kergesti kahjustuvad. Nad ei ole sugugi nii kauakestvad ja lagunemiskindlad. Üldised kahjustustunnused on lisandainete, lagunemisproduktide eraldumine, pinnakihi muutumine kleepuvaks, materjali kõverdumine, kooldumine, hapraks muutumine ja mõranemine.Plasti lagunemine algab kohe pärast materjali sünteesimist ning seda tugevdavad vormimisprotsessist materjalisse jäävad latentsed pinged. Lagunemist kiirendavad omakorda sellised keskkonnategurid nagu valgus, niiskus, õhuhapnik, soojust, bakterid, mehaanilised pinged.Kõige vastupidavamad on plastmaterjalid, mis sisaldavad ainult süsinikku. Kahjustuste peamised põhjused on halb tootmistehnoloogia, konstruktsioon, keemiline koostis, ebasobivad keskkonnatingimused. Oluline on hoida keskkonnatingimused võimalikult stabiilsena. Järsud keskkonnatingimuste fluktuatsioonid on ohtlikud
kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega)
tegelikult ei ole. Kolledzi õpilaste seas võib olla selliseid, kes leiavad, et prestiizikas on enda kohta kirjutada 5.2.2. Kannatanute uuringud Kajastab seda osa latentsusest, mis on kannatanule teada. Küsitletakse elanikkonda, see ei nõua nii suurt usaldust. Samas pika perioodi kohta pole mõtet küsida unustatakse. Lühike periood on aga kulukas. Probleemid: osaline peegeldamine. Eestis on teatamine 33-50%. Kõige vähem latentsed on rasked isikuvastased kuriteod, mis ei ole seksuaalkuriteod. Paranenud on teatamine autovargustest. · Kannatanute uuringud need, mis kannatanu teadmata ja kus kannatanut ei ole, jäävad välja. Küsitletakse elanikkonda siin pole vastamine nii keeruline ja nii tohutut usaldust ei eelda. Saadakse paremaid tulemusi. Mitu korda on kannatanud teatud perioodi jooksul olnud kuritegude ohvriks. Kui pärida kogu elu koha, siis
Paranenud kassid jäävad pikaks ajaks persistentselt infitseerituks ja eritavad viirust orofarüngeaalselt aastaid, isegi kogu elu. Levik: Aerogeenselt. Otsesel kontaktil - haige loom. Kaudsel kontaktil (sülg, nina- ja silmanõre, rooja, uriin). Viirus on resistentne paljude desinfitseerivate ainete suhtes ja säilib väljaspool organismi 8-10 päeva. Tekitaja püsib ka looma hooldusvahenditel ja toidunõudel isegi pärast puhastamist. Paljud kassid jäävad aastateks viiruskandjateks – latentsed nakkusallikad. Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, kehv sööt, stress jne. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-14 päeva. Haigus vältab 1-2 nädalat. Muutused ninas - nõrevool, aevastamist esineb harva. Silmas nõrevool, haavandid. Suus sageli haavandid. Kerge isulangus depressioon. Pneumoonia on sage, kuid sigimishäireid ei ole. Palavik on vahelduv.
(kasulikke tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks). Näiteks televisioon aitab kaasa info levikule (funktsioon), aga soodustab võib olla ka vägivalla levikut (düsfunktsioon). Funktsioonid ja düsfunktsioonid võivad omakorda olla: (a) manifestsed (avalikud) – inimeste poolt planeeritud (kooliharidus edastab noortele vajalikke teadmisi ja kooliharidus ongi loodud selle mõttega, et ta seda teeks); (b) latentsed (varjatud) – inimeste poolt planeerimata (koolis käimine vähendab noorte omapäi tänaval hulkumist, mis on ka hea, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-2009) Üks 20
manipulatsioonid objektide ja inimestega. Order – korrastatus, puhtus. Deference – autoriteedi kultus, austus, konformsus. Affiliation – koosolemine, seltsivus, sõprus. Nurturance – abistamine, hoolitsemine. Autonomy – sõltumatus, allumatus. Vajaduste väljendus. Manifestsed – käitumises. Mõõtmine: toimingu sagedus, kestvus, intensiivsus, vallandumise kergus. Latentsed – kujutlustes kirjelduste analüüs. TAT (thematic apperception test) – vajaduste hierarhia. Integratsioon, konfliktid, hierarhia, ego. SURVE: Alfa surve (alpha press) – objektiivsed keskkonna tingimused. Beeta surve (beta press) – tingimuste interpretatsioon. Objektiivne ja subjektiivne kogemus. Adekvaatne käitumine – kogemuste sarnasus. P Autonomy – liiane kontroll käitumisele.
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
herbivooride eest (herbivooride eest kaitsevad taimi peamiselt seened). Selleks produtseerivad bakterid mitmesuguseid abiootilisi aineid või kutsuvad taimes 142 esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid ekstreemtingimustes kaitsta taime. Taimede kaitse biootilise ja abiootilise stressi vastu. Mutualistlikud bakterid võivad taimedes esile kutsuda indutseeritud süsteemse reistentsuse ehk ISR (induced systemic resistance) ning selle abil muuta taimed patogeenidele resistentsemaks. Tuntuimad bakteriperekonnad, mis kutsuvad ISR esile, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
