Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi
Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois Nabaväät Rebupõis Platsenta Decidua capsularis
Soonte seintes on silelihasrakke, mille kokkutõmbed on abiks lümfivoolule (loomadel sageli puudub või vähene isegi hobuse rinnajuhas või lihaskude paiguti puudada) Suubub 2 tüve kaudu (rinnajuha ja parema lümfijuha) südamelähedastesse veenidesse Lümfoidse süsteemi organid 1) struktuurid, millel puudub seos lümfisoontega nt põrna lümfisõlmekesed, millest lümfotsüüdid suunatakse otse verre 2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle
eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS)
avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn.“mandlikorgid”) ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Lokaalsed sümptomid: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks tonsillidest väljub vajutades mäda eesmistel kurgukaartel hüpereemia tonsillid pole kurgukaarte vahelt välja lukseeritavad tonsillid sidekoestunud (sidekoeliste sissetõmmetega, atrofeerunud, armistunud)
Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned. Lisaks peened kapillaarid ja anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus. Veresoontel on enamasti kolm seina – tunica intima, tunica media (silelihastest) ja adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on klapid, mis tagavad lümfi liikumise ühes kindlas suunas ehk südame poole. 30. Arterid Arteria. Jaotatakse: elastsed – arteria elastotypica ja lihaselised – arteria myotypica või ka segatüüpi arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal
Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes) · kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud )
ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe põhjused võivad olla erinevad ja kombineeritud. Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga. Ülekaalulise ja uneapnoe seos ilmneb kõige ilmekamalt vööümbermõõdu suurenedes: meestel üle 100 cm, naistel üle 90 cm. Sageli esinevad neil inimestel suurenenud kurgumandlid (tonsillid), suurenenud või turses kurgunibu, suur keel, mis põhjustavad neeluruumi anatoomilise kitsenemise. Nina vaheseina kõverused, kitsad ninakäigud, nina limaskesta turse ja adenoid ninaneelus soodustavad samuti unelämbustõve nähtude kujunemist. Mõnedel inimestel esinevad näopiirkonna luulised iseärasused: väike ja tahapoole ulatuv alalõug loovad samuti eeldused uneapnoe kujunemiseks. Obstruktiivse uneapnoe diagnoosi ja raskusastme täpsustamiseks on vajalik uneaegne polüsomnograafia
Limaskest on ebatasane, limaskesta aluskiht puudub. Pehmesuulagi, (palatum molle) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua
Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga. Kolm kitsust ja kaks sulgurlihast. Alumise sulgurlihase häire maosisaldise refluks. Alaosas ühekihiline epiteel Neelamine: esimene etapp on tahtlik, järgnevad reflektoorsed,neelamisel sulgub kõripealis, et toit ei satuks söögitorru. Keskus ajusillas ja pons Mandlid e. tonsillid Neelamine Magu Toidumassi reservuaar ja edasitoimetaja 12ss-i Seedekanali laienenud silelihaseline osa Mao seintes on piki-, rõngas- ja põikilihaskiud Magu koosneb: kardia, fundus, korpus, suur ja väike kõverik, antrum ja pülorus Maolävises läheb söögitoru mitmekihiline epiteel üle ühekihiliseks silinderepiteeliks, milles on lohukesed ja nendes maonäärmed Pärismaonäärmete seinte parietaalrakud eritavad kontsentreeritud soolhapet (pH 0.9) ja sisemist
❏ ülalõualuud + suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita 2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri) ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased ❏ keskelt ripub alla suulae/kurgunibu UVULA: limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe kogumikud tonsillid e kurgumandlid(suulaemandlid) TONSILLAE PALATINA ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1
võõrast ja ebanormaalset; mõnel juhul tõstetakse kehatemperatuuri takkinud palavik aitab mikroobe kahjutuks teha. 3. Spetsiifiline immuunsus immuunsüsteemi teatud osad kahjustavad eraldi neid mikroobe ja võõraineid, mis pääsesid läbi 2. kaitseliinist. Lümfisüsteem on keskne, kõige suurem ja olulisem osa immuunsüsteemist. Lümfisüsteemi kuuluvad lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, difuusne lümfikude, lümfifolliikulid, tonsillid e mandlid, põrn ja harknääre. Lümfisüsteemi ülesanded on vedelkubilansi tasakaalustamine kudedes, kudede puhastamine rakurusudest, rasva imendamine soolestikust, mikroobide ja teiste kahjulike substantside kahjustamine. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik (koevedelik). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3-4 l lümfi, füüsilise töö korral ja organismi suurenenud veesisalduse korral rohkem. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke.
Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine (tonsillid, nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – hobuste herpesviirus-1 (EHV-1), hobuste herpesviirus-4 (EHV-4) -> Hobuste herpesviirusinfektsioon ehk hobuste rinopneumoonia Rinopneumooniat tekitavad herpesviirus 1 ja 4. EHV-1 võib tekitada ka sigimishäireid, EHV-2 hingamisteede põletikku, EHV-3 koitaaleksanteemi, EHV-5 pulmonaalfibroosi. Haiguse
Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn."mandlikorgid") ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Kaebused: krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja üldine väsimus, isutus Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas.
Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn."mandlikorgid") ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Kaebused: krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja üldine väsimus, isutus Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas.
rasvkude, veresooned, lihaskude) pahaloomuline kasvaja · Kartsinoom - pahaloomuline epiteelkoe kasvaja · Hemangioom veresoonkasvaja/ kapillaaride laienemisest ja nende suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. · 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad kontrollimatult paljunema, levides edasi teistesse organitesse ja kudedesse, kus moodustuvad kasvaja esmased kolded. Lümfoleukoos See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi
Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused. Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb
ja MHC II molekule. Tüümuses toimub negatiivne ja positiivne selektsioon. SEKUNDAARSED LÜMFOIDORGANID ehk perifeersed lümfoidorganid - on spetsiifilised, peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt, et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. On spetsiifilise immuunreaktsiooni toimumispaigaks. Siia kuuluvad põrn, lümfisõlmed, tonsillid. Veresooned ja lümfisüsteem ühendavad neid organeid ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Lümfis ja veres on palju leukotsüüte - osalevad immuun vastuses. Neist ainult AG- spetsiifilistele lümfotsüüdidele on omane: mitmekesisus, spetsiifilisus, mälu, oma/võõras eristamine. · Põrn on suurim lümfoidorgan, mille funktsiooniks on elimineerida veres leiduvaid antigeene. Sinna saabunud veri denereeritakse läbi lümfoidkoe võrgustiku
Välimine kest seob omavahel organeid ja säilitab nende asendi organismis SUUÕÕNE ISELOOMUSTUS, SUUÕÕNE ORGANID Limaskiht: piirkonniti sarvestunud mitmekihiline lameepiteel, kiudsidekoeline päriskiht, submukoosa väikestes osades Proopria moodustab epiteeli ulatuvaid erineva kõrgusega papille Suuõõnes paiknevad mitmed kõrgeltspetsialiseeritud struktuurid – keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid Suuõõs jaguneb suuesikuks ja pärissuuõõneks Põsel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria, submukooskiht (lihaskesta moodustab põselihas) Kõvas suulaes mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopria seostab kõvasuulae periostiga Pehmes suulaes mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria (moodustab papille), elastsete kiudude kiht, paks submukooskiht (palju rasvarakke), lihaskest olemas KEEL JA KEELEPAPILLID
1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne
vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine ja diferentseerumine B ja T lümfotsüütideks. Nendeks on luuüdi ja tüünus ehk harkelund. Sekundaarded ehk perifeersed lümfoidorganid- on spetsiifilised peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt, et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. On spetsiifilise immuunreaktsiooni toimumispaigaks. Siia kuuluvad põrn, lümfisõlmed, tonsillid. Veresooned ja lümfisüsteem ühendavad neid organeid ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Lümfis ja veres on palju leukotsüüte - osalevad immuun vastuses. Neist ainult Ag-spetsiifilistele lümfotsüüdidele on omane: mitmekesisus, spetsiifilisus, mälu, oma/võõras eristamine. Luuüdiks nimetatakse luu õõnsuses paiknevat kude. Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis.
vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm- st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud. Ag-esitlevad arkud (APC) Ei oma pinnal Ag-spetsiifilisi retseptoreid
Võetakse trihhonelloskoopiaproov vahelihase selgroopoolsest otsast võetakse 20 -30 g tükike. Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit.
annaabi.ee 
