· Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M · Mastiit-udarapõletik · Mehaanika-teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul · Mahepõllundus-ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid · Muna-kana toodang
Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid:
Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist. Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud. Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda ,,raskesti lüpstavate lehmadega". Need on tavaliselt lehmad, kellel on, või on olnud mastiit. Sellised lehmad on otstarbekas lüpsta lüpsi lõpus. 1. 6. Nisakannude eemaldamine 6 Kui lehm on tühjaks lüpstud, tuleb nisakannud hoolikalt eemaldada: · sulgeda kollektori piimakraan · lase vaakumil nisa otste all ühtlustuda · hoia lüpsiriista kinni, kui see vajub nisadele oma raskuse mõjul · vältida kiiret vaakumi ühtlustamist
Lehmapiima põhivalk on kaseiin, mis seedimisel moodustab tiheda valgukämbu ning võib koormata üle lapse ebaküpseid neere. Sel põhjusel ei sobi esimesel eluaastal lapsele joogiks pakkuda lehmapiima. Kui pakkuda lapsele söömiseks tööstuslikult valmistatud toitu, tuleks võtta purgist vaid eeldatav söögikogus ning seda soojendada. Purgi avamisel peaks kostma klõpsatus, mis näitab, et purk oli suletud kindlalt ning toit on kõlbulik lapsele andmiseks. Mastiit ehk rinnapõletik on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne. Kasutatud materjal: www.postimees.ee artikkel: Rinnapiim blokeerib HIV-nakkust. http://imetamine.wordpress.com www.ponn.ee www.beebiweb.com
*Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%. Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. 4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik.
toorpiima käitleb ja otse tarbijale üle annab. Toorpiimas 1) mikroorganismide üldarv temp. 30'c(ml kohta) - nõu alla 100 000(libisev geomeetriline keskmine üle kahe kuu, vähemalt kaks proovi kuu kohta) 2) somaatiliste rakkude arv(ml kohta) - nõue alla 400 000( libisev geomeetriline keskmine üle kolme kuu, vähemalt üks proov kuu kohta) -Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud - surnud näärmeepiteeli rakud - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. Mastiit) 3) pidurdusainete jääke ei esine - nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus; 4)Staphylococcus aureuse esinemine - nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul - Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut. Piimajõudlus - on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul.
· Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli
· Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli
haigustunnus. Uuritakse verd, maksa, põrna, südameklappe, sünoviaalkudesid. Kasutatakse veriagarit ja MacConkey agarit, inokuleeritakse proovidega ja aeroobses keskkonnas inkubeeritakse. Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu. Kõige kiirem on PCR põhine uuring. Raviks penitsiliinid ja tetratsükliinid. 3. L.monocytogenese haigused Lammas, veis, kits – entsefaliit (närvivorm), abort, mastiit. Koer, kass, hobune – entsefaliit, abort Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni tsütolüsiini listeriolüsiin – LLO – kahjustavad fagotsüteerivaid rakke, beeta- hemolüüs, võimendavad pääsemist fagotsüteerivatest vesiikulitest * fosfolipaas – toksiin, kahjustab fagotsüteerivaid rakke 4
20. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad,
taastamine/tugevdamine – seedepulbrid, dieet. 21. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus.
Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel seetõttu oluliselt muutuda. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida rohkem on piimas valku. Piima puhverdusvõime on suurim pH vahemikus 4,5-6,5. 15. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? Sobivad piimas on piisavalt toitaineid, see ei sisalda pidurdusaineid. Juustupiima hulka ei tohi sattuda ternespiima ega haigete lehmade piima (nt mastiit), ei tohi esineda bakteriofaage. Põhimõtteliselt peab olema õige keemiline koostis ning ei tohi esineda pidurdusaineid, mis piiravad piimhappebakterite kasvu. 16. Iseloomusta piima kalgendamist takistavaid ja soodustavaid tegureid. Kalgendumise kvaliteeti iseloomustatakse vadaku eralduvuse, kalgendi tugevuse ja kalgendi tekke kiiruse järgi. Kalgendumist soodustavad näiteks kõrgem happesus (madalam pH) ja temperatuur, kaltsiumi ja fosfaatide
Põletiku tekitajad (mikroobid, viirused) satuvad verre ja võivad tekkida elundites mädapõletiku kolded 40. Haava (dermatiidi) paranemine- avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks 41. inflammatsioon – põletik • otiit – keskkõrvapõletik • lümfadeniit – lümfisõlmepõletik • apenditsiit – ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit –
kopsupõletik. Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole). Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e. kordinatsioonihäired, lihaste treemor (lihasvärin), esineb esmalt varjatult, tagumised jalad on nõrgad, loomal värisevad mokad, pea vajub viltu, kõhnub, süvenedes tekib ataksia, treemor, esinevad pareesid (lihaste nõrkus). Lisaks kahjustab: * liigesed → artriidid; liigeste jäikus – anküloos * piimanäärmed → mastiit → udar tihenenud, lümfisõlmed on suurenenud. Levib: horisontaalne → haiged loomad levitavad nõredega, piimaga, otsese või kaudse kontakti kaudu, võimalik ka sperma kaudu (veel täpselt ei teata). vertikaalne → vastsündinud talled. Sh levitajateks võivad olla seemendajad (kontamineerunud arstiriistad). Pikk inkubatsiooniperiood, pärast nakatumist tekib humoraalne immuunvastus. Diagnoos Eesti alguses osteti mõtlematult loomi kokku (kontrollimata ja uurimata), neil olid antikehad
Südame- veresoonte süsteemi, mao ja soolkanali raske tabandus (kõhulahtisus). Sead: palavik (40,5 -41,5°C), lonkamine, vesikulaarsed kahjustused suus, kärsal, udaral, vesikulaarsed kahjustused jäsemetel kuni sarvtohlu eraldumiseni. Põrsaste suremus kõrge (villid ja kõhulahtisus), müokardiit, pankreatiit, gastroenteriit. Tiinetel emistel abordid tiinuse lõpus, surnud põrsaste sünd. Lambad - haigustunnused vähem ilmekad. Villid ja haavandid jäsemetel, udaral, mastiit harvemini suus. Talledel ei pruugi ville esineda, neil tekivad hingamis- ja südametegevuse häireid ja suur suremus. Salivatsioon vähemärgatav, lonkamine, villid sõravahes, -piirdel. Kitsed – haigus kulgeb tüüpilisemalt. Villid on suu limaskestal ja jäsemetel, harvem udaral. Salivatsioon. Lakteerivatel kitsedel piimatoodangu langus. Dif.diagnoos: Teised vesikulaarhaigused (sigade vesikulaareksanteem, vesikulaarne stomatiit,
Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima 14
• TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika.
On teada, et just poegimise ajaks rasvunud lehmadel väheneb kehamass kiiremini ja suuremal määral võrreldes normaalses toitumuses lehmadega. Kehamassi kiire langus on ainevahetushaiguste (rasvunud maks, ketoos, libediku nihkumine) oluliseks riskifaktoriks. Rasvunud lehmadel esineb sagedamini raskeid sünnitusi ja päramiste peetust, nad on vastuvõtlikumad infektsioonhaigustele, neil esineb sagedamini udarapõletikke (mastiit), emakapõletikke(metriit) ja munasarjatsüste. Olukord ei ole parem ka siis, kui lehm on kõhn ja alustab laktatsiooni ilma piisava energiavaruta. Sel juhul võib küll esineda vähem tervisehäireid, kuid nii laktatsioonikõvera tipp, kogutoodang, samuti viljakus jäävad oodatust kesisemaks. Toitumuse hindamise süsteem võimaldab loomi klassifitseerida nende kehavarude (keharasvade tagavara) järgi. Kas karjas
bakteriarvu kontrolli all hoida. Eellüpsi piim tuleb lüpsta selleks ettenähtud lüpsitopsi, selleks et kontrollida mastiidile viitavate näitajate olemasolu. Vigastatud nisad võivad omakorda piima kvaliteeti mõjutada, sest kõik nahavigastused võivad kujuneda mastiidibakterite kasvukohaks ja sel moel bakterite üldarvu oluliselt suurendada, mille tagajärjeks võib olla mastiit ja raskematel juhtudel ka lüpsi ajal piima sattuv veri. Selleks et lüpsi ajal satuks piima võimalikult vähe baktereid, on oluline, et lehma ja piimatanki vahel asuvate seadmete poolt põhjustatav saaste oleks minimaalne. Baktereid on õhus, tolmus ja vees ning eriti sellises vees, mis sisaldab seadmetele ööseks jäänud piimajääke, kuna just sellised jääkained loovad bakteritele ülihea kasvukeskkonna ja põhjustavad sel moel bakteriarvu mitmekordistumis.
annaabi.ee 
