Fosforüülimine, metüleerimine, atsüleerimine, ubikvitüleerimine. 7. Millised valgud on enamasti glükosüleeritud ning milliseid valkude omadusi glükosüleerimine mõjutab? Milliseid glükosüleerimise liike esineb ning kirjelda neid? Valke, mis sünteesitakse karedapinnaslisel ERil. Mõjutab glükovalkude voltumist, stabiilsust. N-glükosüleerimine - tavalisem ning kompaktsem. O-glükosüleerimine - ahelad üldiselt lühemad ja lihtsamad. Valkude sorteerimine, vesikulaarne transport, sekretsioon ja endotsütoos. 1. Kus viiakse läbi valkude kvaliteedi kontroll? Miks on see oluline? Valkude kvaliteedi kontroll toimub ERis. Pakkimata, valesti või osaliselt pakitud valgud jäävad rERi ning märgitakse lagundamiseks. 2. Milliseid mehhanisme/radasid kasutatakse rakus sünteesitud (või sünteesitavate) valkude transpordiks õigesse asukohta rakus? Joonistage lihtsustatud skeem ning lisage ka lõplikud sihtmärgid (organellid)
2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul. Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale.
sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud
tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga Veealused padilaavad Murenenud padilaava eraldisvormid padilaava Püroklastiline materjal: vulkaanilised pommid, lapillid,
SUREMINE 3 HINGAMISELUNDKONNA HAIGUSED Uurimismeetodid kopsuhaiguste korral Auskulteerimine Kuuleme kopsus tekkinud helisid. Kopsu kuulatletakse eest, tagant , külgedelt Tehakse kindlaks hingamiskahina tüüp Hingamiskahina tugevus Hingamiskahinate olemasolu ja asukoht Normaalne hingamiskahin (vesikulaarne hingamiskahin) peaaegu hääletu, mis meenutab "F" tähte. Enne kuulatlemist patsient köhatab, et suurtes hingamisteedes ei oleks lima Väljahingamiskahin on vaiksem ja lühiajalisem kui sissehingamiskahin Hingamiskahinat muudavad haigused: Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid Röntgenülesvõtted kahes suunas (kopsud tumedad, põletikukolle või vedelik hele)
Pulsi defitsiidiks loetakse vahet... Valige üks või mitu: lk 6 Südame rütmi ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame rütmi ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel x Südame löögisageduse ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame löögisageduse ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel Normaalsete hingamiskahinate hulka kuuluvad... Valige üks või mitu: lk 9 Bronhovesikulaarne hingamiskahin x Vesikulaarne hingamiskahin Pueriilne hingamiskahin x Bronhiaalne hingamiskahin Lasegue katsuga uuritakse... Valige üks või mitu lk 30 Nimmevalu esinemist x Radikulopaatia esinemist Meningeaalärritusnähtude olemasolu Ekstrapüramidaalnähtude olemasolu Mis on arstlik diagnoos? Valige üks Alk2 x Lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta Lühike otsus haige seisundi ja ravi kohta Lühike otsus haige seisundi ja prognoosi kohta Kroonilise haiguse korral:..
auksiini jaotumise muutus taimes.Samuti pärsivad transporti hingamise inhibiitorid, sest transport on sekundaaraktiivne. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. Kiire vesikulaarne tsükliseerumine võimaldab auksiini kandjavalkude lokalisatsiooni muutumist muutuvates keskkonna tingimustes.( IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) Auksiini füsioloogilised toimed Rakkude venivuskasvu stimuleerimine. Mõjuvad kontsentratsioonid 10-6 – 10-5M. Erinevad taimekoed on auksiini suhtes erineva tundlikkusega, näiteks juurte kasv selliste kontsentratsioonide juures pärsitakse. Juurte kasvu stimuleerivad
Villid ja haavandid jäsemetel, udaral, mastiit harvemini suus. Talledel ei pruugi ville esineda, neil tekivad hingamis- ja südametegevuse häireid ja suur suremus. Salivatsioon vähemärgatav, lonkamine, villid sõravahes, -piirdel. Kitsed – haigus kulgeb tüüpilisemalt. Villid on suu limaskestal ja jäsemetel, harvem udaral. Salivatsioon. Lakteerivatel kitsedel piimatoodangu langus. Dif.diagnoos: Teised vesikulaarhaigused (sigade vesikulaareksanteem, vesikulaarne stomatiit, sigade vesikulaarhaigus), Veiste katk, Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, Dermatiidid. Diagnoosimine: Materjal: lõhkemata villide sisu (1 ml), lõhkenud villide kude. Söögitoru-neelu vedelik. Hepariniseeritud veri antigeeni määramiseks. Vereproovid antikehade määramiseks. Viiruse isoleerimine rakukultuuris. Viiruse identifitseerimine: ELISA, KSR, HAR, PCR. Antikehade määramine: ELISA, KSR, VNR.
enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 28. Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 29. Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) · Lindude gripp e lindude klassikaline katk · Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud
enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 29 . Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused – suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 30 . Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) newcastle'i tõbi ja mareki haigus. 1) lindude nakkav larüngotrahheiit; 2) lindude rõuged; 3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31
200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms. Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse. Mudavoolud püroklastika+vesi
(immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on hemorraagiline (lehm) või granulomatoosne (teised)
haigust. Haiguste levik on suhteliselt raskesti kontrollitav, sest loomne reservuaar teeb peaaegu võimatuks nende likvideerimise. Väga sageli kuulub inimesel zoonoosi põhjustav mikroorganism loomade normaalsesse mikrofloorasse. Inimese nakatumine zoonooside tekitajatega võib toimuda väga erineval viisil. Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia:
Õhupuuduse tunde põhjustajad võivad olla erinevad: võõrkeha või turse tagajärjel tekkinud hingamisteede sulgumine, mürgistusest või infarktist tingitud hingamiskeskuse häired, südamepuudulikkus või kopsuturse, pneumotooraks, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tõeline või pseudokrupp, epiglotiit, kopsupõletik või kopsuemboolia. Käesolevas peatükis käsitletakse traumadega mitteseotud düspnoe põhjusi. Terminoloogia Vesikulaarne hingamiskahin – kopsude auskultatoorne normileid,on kuuldav sissehingamise ajal (inspiiriumis) ja väljahingamise (ekspiiriumi) algul. See on pehme tämbriga, meenutab F- häälikut, on sissehingamisel tavaliselt tugevam kui väljahingamisel. Bronhiaalne hingamiskahin – auskultatoorne normileid rinnaku ülaosas ja taga abaluude vahel. Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring.
annaabi.ee 
