KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringi...
Ära igama – üle elama, vastu pidama (need halge lappima - puid riita laduma saapad igavad mu lapsed ka veel ära) lidrane - märg-porine, näit tee, kasutatakse ka ilma Oort – äkitselt, ootamatult (hakkas oort valjusti kohta- lidrane ilm (Sõrve poolt tulnud) nutma) toolikori- tooli seljatugi Kare – rohumaa, karjamaa otsakont- laup Varduid kuduma – varrastega kuduma sokipõiseli- sokid jalas, kingi pole Tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena (oh sa mu kulla tuhlis- kartul tui) nott- jahukaste Kaarid – villakraasid ons- kas on? Ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti Mulju- vajuta teravamaks kangiotsa vms Map tea- ma ei tea
Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, telefonieren- helistama, trinken- jooma, umsteigen- ümber istuma, abholen- ära tooma, ankommen- stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima.
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks...
I II III ärkama, äratama kandma, sünnitama, taluma siduma, köitma lõhkema, puhkema välja jagama tõmbama, joonistama und nägema, unistama põgenema paiskama, viskama, pilduma lendama keelama unustama jahvatama rippuma, riputama panema, asetama hüppama õppima, teadma saama laenutama, laenuks andma lamama niitma tõusma saagima õmblema valama, heitm(lehti, valgust) paistma laskma(püssist) näitama sulgema, sulguma libisema külvama kiirustama veerima ketrama sülitama lõhestama rikkuma, riknema pistma, torkima nõelama lööma, taguma püüdma, taotlema paistetama, paisuma kiikuma, pöörduma õpetama ütlema, jutustama mõtlema viskama torkama, tõukama astuma, sõtkuma ärkama, äratama kuduma keerama, keerlema pigistama, väänama KONTROLL - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - ...
Penelope truudus Penelope truudus tähendab siirast ustavust. Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütutele kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, kuid seda suutis vinnastada vaid ta mees. Sellega ei saanud keegi hakkama, kuni astus ette kerjus, Odysseus ise, ning ta tappis sellega kõik kosilased. Emotsioonid/motiiv: lootus, armastus, rõõm
ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus
Anworten-vastama Arbeiten-töötama Basteln-meisterdama Bluten-veritsema Brauchen-vajama Buchen-broneerima Danken-tänama Faxen-faksima Fehlen-puuduma Feiern-tähistama Fragen-küsima Frühstücken-hommikust sööma Füttern-toitma Häkeln-heegeldama Heiraten-abielluma Holen-tooma Hören-kuulama Kaufen-ostma Klingeln-helistama Kosten-maksma Landen-maanduma Lernen-õppima Machen-tegema Malen-maalima Meinen-arvama Mieten-üürima Nähen-õmblema Öffnen-arvama Packen-pakkima Parken-parkima Planen-plaanima Putzen-puhastama Rechnen-arvutama Regnen-vihma sadama Reisen-reisima Sagen-ütlema Sammeln-koguma Schaffen-jõudma Schätzen-hindama Schicken-saatma Schmecken-maitsema Sparen-kokku hoidma Spielen-mängima Stelllen-panema Stimmen-sobima Stören-segama Stricken-kuduma Suchen-otsima Tanken-tankima Üben-harjutama Wandern-matkama Warten-ootama Wechseln-vahetama Weinen-nutma Wohen-elama Wünschen-soovima Zahlen-tasuma Zeichnen-joonistama Besuchen-külastama Bezahlen-t...
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja,
Luulekava emadepäevaks Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! "Ema süda" Lydia Koidula Kes viib mind sängi süles? kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! "Ema" Feliks Kotta Mu ema, sind tänan Oled olnud hea. Ja kinkinud mul elu, ilusa! "Mu ema" Marvi Vallaste Vaid teistele jagad, eales vastu ei oota, ka raskemal ajal saan Sinule loota. Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures
Luulekava emadepäevaks Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! "Ema süda" Lydia Koidula Kes viib mind sängi süles? kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! "Ema" Feliks Kotta Mu ema, sind tänan Oled olnud hea. Ja kinkinud mul elu, ilusa! "Mu ema" Marvi Vallaste Vaid teistele jagad, eales vastu ei oota, ka raskemal ajal saan Sinule loota. Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks
ehitatud soistele aladele, sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures. Dzuudist vaibad ja matid on mitu korda vastupidavamad kui puuvillast. Dzuudi kiud on pehmemad kui teistel selle rühma taimedel. Dzuuti on kasutatud ajast aega rikkalikku taimse kiu allikat tugemate köite saamiseks, mida kasutasid peamiselt meremehed sadu aastaid tagasi. Seda hakati laiemalt tootma 18. sajandi keskpaigas, siis hakati kuduma kangast kottide, käekottide, mattide ja vaipade jaoks. Tänapäeval on selle odava materjali uuesti avastanud autotootjad nad valmistavad dzuudist istmekatteid. Dzuudi kuivatamine Bangladeshis. Kasutatud kirjandus: http://www.puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200702/lk44-45_Dzuut-hindude_lina.pdf http://energo.ee/public/article1.pdf
Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid vene aadlidaame.Osaleti käsitöö-näitustel kodu- ja välismaal, sh. New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias. Tänapäev: Sallikudujad koondusid 1992. a. loodud käsitööseltsi. Selts muretses kudujaile sallilõnga, korraldas kursusi. Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine.
oskama olla iseseisev, oskama kirjutada, teha käsitööd, osata keeli, olema hea suhtleja ja osata kasvatada last. Ideaalsel naisel olid imekaunid blondid juuksed,valge näonahk, kõrge laup, valged, pikad, peened ja siledad sõrmed, imekaunis ja õrn keha. Tegevused Daamid tegelesid peamiselt tikkimise ja õmblustöödega. See aitas neid hoida tegevuses ja eemale unistamisest. Üsna noorelt pandi tüdrukud tikkima, kuduma ja ketrama.Tegeldi male mängimisega Mida kõrgem oli naise päritolu, seda vähem aega jäi tal meelelahutuseks. Naised veetsid aega rüütlite seltsis ringtantsu tantsides. Kasutatud materjalid Www.google.ee Www.et.wikipedia.org Ajaloo õpik
tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi)
Peitma, varjama Hide Hid Hidden/hid Tabama, lööma Hit Hit Hit Hoidma, püsima Hold Held Held Valu/haiget tegema Hurt Hurt Hurt Inkrusteerima Inlay Inlaid Inlaid Pidama, hoidma Keep Kept Kept Põlvitama Kneel Knelt Knelt (varrastel) kuduma Knit Knit Knit Teadma, tundma Know Knew Known Asetama Lay Laid Laid Juhtima Lead Led Led Toetuma, nõjatuma Lean Lean(-t/-ed) Lean(-t/-ed) Hüppama Leap Leap(-t/ed) Leap(-t/ed) Õppima, teada saama Learn Learn(-t/ed) Learn(-t/ed)
Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad X-VIII aastatuhandel eKr hakati põldu harima ja karja kasvatama, savinõusid valmistama ning kangast kuduma. Põlluharimine sai alguse Ees-Aasiast, kus tekkisid ka esimesed suuremad asulad, mille seas üks olulisemaid oli Jeeriko Palestiinas. Põlluharijad austasid loodusjõude ja uskusid, et nende üle valitsevad jumalad, kelle soosingu võitmiseks tuleb neile annetusi tuua. 3 4. Kujuneb klassiühiskond Vahemeremaade idaosas õppisid inimesed kasutama vaske juba enam kui 5000 a eKr,
Oma arvusüsteemid olid olemas babüloonlastel, sumeritel,maiadel, hiinlastel ja hindudel. Suurima numbrilise leiutise – nulli – võtsid kasutusele hindud umbes VII sajandil pärast Kristust. Paber leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5
et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. Athena tahtis teada, kui kaugele noor naine oma kudumisoskuse kiitmisega on valmis minema, ja otsustas Arachnet vanaks naiseks maskeerununa külastada. Arachne väitis oskavat kõiki kudumistrikke ja oli kindel, ei võidaks Athenat ükskõik millisel kudumisvõistlusel. Athena paljastas oma tõelise isiku, kuid Arachne ei palunud vabandust ega võtnud öeldud sõnu tagasi. Selle asemel hakkas ta kangasse kuduma lugusid jumalatest ja surelikest. Athena tegi sama ning kudus kangasse loo võitlusest enda ja Poseidoni vahel veel nimetu Kreeka linna jumalaks saamise nimel.Arachne oli oma uhkusest ja jultumusest pimestatud ega märganud Athena tööd peituvat hoiatust jumalanna võitmatuse kohta. Kangur nägi selles pigem väljakutset kui hoiatust ja vastas surelikke naisi pettusega võluvate jumalate lugude kangasse kudumisega. Keegi ei suutnud otsustada, milline vaip on parem. Athena rebis Arachne
saada selgeks erinevad tehnikad ning töövõtted, hinnata oma panust iga kinda kudumise etapil. Oma töö valisin eelkõige sellepärast, et meenutada iseendale lapsepõlves õpitut, samas lähtusin ka kinnaste praktilisusest ja soovist luua midagi niisugust, mis erineb masstoodangust ja mida saab sobitada stiilsesse tervikusse riietuses. 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid Võrumaal õppisid tüdrukud käsitööd tegema ja kuduma üsna varakult (10-11 aastaselt) ja seega oskas kududa iga taluperenaine. Kooti karjas olles ja teiste tööde vaheajal, kui koht seda lubas. Pooleliolevat tööd kanti kaasas korvis või rätiku sees. Suurem kudumistöö toimus siiski talvel ja õhtuti. Sukkade-kinnaste kudumise kohta on öeldud, et kootakse nii kodust minnes kui koju tulles. Levib ka uskumus, et täiskuu ajal kootud kindas ei külmeta käed. 1.1 Kindad rahvatraditsioonis
erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Kas kosmoselaevas on elu võimalik? Kosmosesse üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast šokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Näiteks: Venelased aga on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube. Kosmoseprügi Kosmoseprügi on nimetus töökõlbmatutele objektidele Maa orbiidil. Selle hulgas on: Raketiastmed,kasutuskõlbmatud sateliidid prügi kosmoselaevade ja satelliitide hävimisest ja muud kosmoselaevadele ohtlikud objektid orbiidil Kosmoseprügi oht Iga kokkupõrge väiksemate tükkidega ei hävita satelliiti aga võib seda kahjustada.
Eesti Rahva Muuseum on pühendatud Jakob Hurdale. Ühel ilusal kevadisel päeval sõitsime me oma ajaloo õpetajaga eesti rahava muuseomisse.Seal oli meie kodumaa ehk eestimaa ajalugu.Eestimaa sai alguse umbes 12 000 aastat tagasi kui mandrijää hakkas taanduma.Täiesti tavaline talurahvas elas vaeselt talvel polnud neil mingisuguseid raskeid töid ja talv oligi neile kõige vaesem aeg.Pereema pidi kuduma pirru valgel oma perele sokke ta sai värvist aru maitsega.Nende pisikene aken oli kaetud sea põiega ,ega sealt ei tulnud tuppa suurt valgust.Pereisa meisterdas puust kausse,taldrikuid,topse ja paljugi muid asju ka pirru valgel.Mõisa pere elas väga jõukalt.Nad said kogu aeg talurahvalt makse ehk raha.Nemad ei pidanud mitte mingisugust tööd tegema neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike põldudel ja karjamaal
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <1...
alustama begin began begun näitama show showed shown andestama forgive forgave forgiven olema be was been andma give gave given omama have had had asetama lay laid laid ostma buy bought bought ehitama build built built otsima seek sought sought elama dwell dwelt dwelt painutama bend bent bent ennustama forecast forecast forecast paiskama cast cast cast haisema stink stank stunk paisutama swell swelled swollen haistma smell smelt smelt panema put put put hammustama bite bit bitten panema set set set heitma fling flung flung panustama bet bet bet heitma sling slung slung peitma hide hid hidden helistama ring ra...
tööle läheb võib ta neile minna. Nii läksgi üks hommik sinna. Nad ei saanud kuigi kaua koos olla kui juba mees tuli. Napolis mõtles, küll mul on ikka nii ustav naiene, et kui ma kodust tööle lähen keerab ta ukse lukku ja ei lase kedagi sisse. Naine kohkus ja käskis Gianellol pugeda vaati peitu. Naine läks uksele ja hakkas kohe mehele etteheiteid tegema, et miks ta koju tuli ja tööl ei ole, ennegi vähe raha ja ta peab päevast päeva nii et käed villis kuduma. Seepeale aga mees ,et täna on ju püha Galeone püha, et täna ei tehta tööd. Napolis leidis aga ühe mehe kes tahtis vaati ära osta 5 kuldfloriiniga. Naine jälle pahandas, et sul ei ole ikka maalimavaadet, ma just müüsin vaadi 7 kuldfloriiniga ühele mehele kes on praegu vaadis ja vaatab seda seestpoolt. Mees saatis seepeale oma ostja minema ja läks siis sinna.Gianello puges seepeale vaadist välja ja käskis vaadi seest korralikult puhtaks teha ja siis ta ostab selle ära
Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid Tubane elu muutus- lauad, toolid, magamisesemed Hakati kangast kuduma Alt siledad keraamilised potid Töötegemise koormus vähenes, efektiivsus suurenes Inimeste koondumine Asva kultuuri ajastul Maaviljeluse arenemine Ader Uudsed rauatüübid- kivikirstkalme Kujunes välja hierarhia Ilma habemeta (mehed) Rauaga palju muutusi
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
eluiga 30 eluaastat, sest tol ajal puudus arstiabi ja naised sünnitasid väga sagedasti. Meeste keskmine eluiga oli 45 eluaastat.Lapsed kuulusid igapäeva ellu , nad rakendati tööle kohe , kui nad selleks võimelised olid.Lapsel ei olnud tänapäevases mõistes lapsepõlve,puudus arusaamine , et lapsele oleks vajalik pühendada aega õppimisele või mängimisele.Kõige väiksem laps pandi järgmise lapse hälliliigutajaks.Tüdrukud hakkasid ketrama ja kuduma juba enne viiendat eluaastat ja poisid saadeti välitöödele kohe,kui nad enam otseselt ema hoolt ei vajanud. Haridust anti kloostrites,vaid rüütlile peetki vajalikumaks õppida pigem võitluskunste,kui lugemist või kirjutamist.Tüdrukutele ja poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.Tüdrukuid kasvatati sõnakuulelikuks.Karmi kasvatust ja füüsilisi karistusi peeti kodus lapse arenguks liiga leebeks viisiks.Seetõttu peeti õigeks anda laps kasvatada kas sugulastele või
Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikli...
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast
Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta. Telemachos otsustas minna isa otsima. Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi. Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus: võitlus kosilastega. Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi
Tavliselt saadi heina looduslikelt heinamaadelt. Sageli asusid need küladest kaugel ja seal heinaajal ööbiti.Heina niideti vikatiga. Niidetud hein kuivas maas, aegajalt käidi segamas. Kuivanud heinad viidi küüni. Enamik tööriistu valmistati puust. Põhilised tööriistad olid nuga ja kirves. Kahemehesaed võeti kasutusele hiljem. Riided õmmeldi kõik kodus. Peamised materjalid olid lina ja vill, mille töötlemiseks kulus kaua aega. Hiljem hakati kuduma ka käterätte, voodipesu ja linikuid. Pidurõivaste kaunistamiseks valmistati pitse ja tehti tikandeid. Talvel valmistati toitu rehetoa ahju ees. Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks. Tähtsamaks toiduks oli rukkileib. Leiba söödi igal söögikorral. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kui kukkus, anti leivale suud. Jõulude ajal oli ka paremaid sööke nagu liha. Söögi kõrvale joodi hapupiima, taari ja kalja. Suvel saadi ka kasemahla. Vanim pidujook meestel oli mõdu
Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta. Telemachos otsustas minna isa otsima. Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi. Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus: võitlus kosilastega. Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud ...
8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad. Pronksiaeg: loobuti kivi tööriistadest, kasutusele võeti ader. Mees tähtsam. Tuleb käsitöö eraldi alana. Inimeste kihistumine.
hear heard heard Kuulma hide hid hidden Varjama, peituma hit hit hit Lööma hold held held hoidma hurt hurt hurt Haavama, valutama keep kept kept hoidma kneel knelt knelt põlvitama knit knit knit kuduma know knew know teadma lay laid laid Panema, asetama lead led led juhtima leap leaped/leapt leaped/leapt hüppama learn learned/learnt learned/learnt õppima leave left left Lahkuma lend lent lent laenama let let let Lubama, laskma
ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Seal kõrgel üleval on toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Ka kosmoselaevas on elu võimalik. Sinna üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast sokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Venelased aga seevastu on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube. Üks väga häiriv probleem kosmoses: kõik asjad kipuvad ära kaduma, sest kinnitamata ei püsi miski paigal. Maa peale tagasi jõudnud astronaute vaevab aga vastupidine probleem kõik asjad kipuvad käest ära panduna maha kukkuma. Maale tagasi jõudnud astronautidele tunduvad nende käed ja jalad väga rasketena. Liigutused on kohmakad ning nõuavad suuri jõupingutusi
lagundab ja muudab ta lötsiks. Mõne aja pärast imeb ämblik poolseeditud toidu endasse. Esmalt säilitab ta selle pugus. Osa pugu jätketest ulatub isegi jalgadesse. Sooltoru on lühike. Seedenõresid eritab maks. 11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest, vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis
Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korrusele asju pakkima. Laura sosistas
Kaupmees püüdis eelkõige luksuslikult elada. Naine ja perekond Naist enamasti alavääristati, kuna tema keha pidi olema patust ja tal olid kehtestatud kindlad reeglid. Naisi pandi mehele enamasti liitude põimumiseksja tähendas rahu sõlmimist. Naise seksuaalne truudus oli perekonna kese. Naist tuli hoolikalt valvata, et hoida ära petmised. Naise seisundi leevendamiseks hakati abiellumisel küsima ka mõlemalt jah-sõna. Kõige õrnemast east alates pidid naised tikkima, kuduma ja muid käsitöid tegema, et hoida ära langemine fantaasiate kütke. Pühak Pühak oli inimene, kelle vahendusel tekkis kontakt maa ja taeva vahel. Pühakud palvetasid lakkamatutlt ja olid jumalaga väga lähedased.Pühakud püüdsid inimesi aidata, eelkõige vange, keda peeti orjuses. 90% pühakutest olid mehed. Arvati kui pühakute säilmeid puudutada, siis saab terveks igasugustest haigustest ja need toovad õnne. Pühakute jäänustel oli üks
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj
seda tordi lahti lõikamine. Kuid ennem pidustusi, saadetakse pruudi neiupõlve nimi ära. Üldjuhul see kas saadetakse kuskil veekogu ääres vette, maetakse maha või lastakse raketiga õhku. Üldjuhul on organiseeritud pulmarongi kinni pidamine ja need kes pulmarongi kinni peavad, panevad abielupaari proovile. Mõlemad peavad tõestama, et nad oskavad tavapäraseid töid teha. Näiteks mees pannakse puid lõhkuma ja naine nukku mähkima, heegeldama või kuduma. Kui peetakse veekogu ääres pulmarong kinni, võidakse mees kala püüdma panna ja naine pärast seda puhastama. Oleneb mida on pulmaliste peatajad välja mõelnud. Haapsalu lähedal sõidetakse ka suure posti juurest läbi, mille otsas on kurepesa ja selle posti ümber seotakse lint, uskudes, et siis sünnib perre palju terveid lapsi. Hiiumaal räägitakse legendi järgi, et kunagi olevat kaks pulmapaari Kõrgessaare maanteel tõldade või
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused...
SIIDILIBLIKAS. Esineb tänapäeval vaid vangistuses. Inimene kasvatab teda juba enam kui 5000 aastat. Tänu sellele, et siidiliblikaid pidevalt aretati, on nüüdisaja siidiliblikas palju suurem, temalt saadakse rohkem siidi ning ta on täiesti lennuvõimetu. Röövik saavutab täissuuruse umbes kuue nädala möödudes. Enne nukkumist lõpetab ta söömise, muutub rahutuks, kõnnib erinevates suundades ning otsib sobivat kohta. Varre külge kinnitudes hakkab ta siidikookonit kuduma. Siidikiud on tegelikult rööviku kehas paiknevate ning alahuuleni ulatuvate paariliste kudumisnäärmete, mis on tegelikult muundunud süljenäärmed, eritis. Pärast kookoni moodustumist moone jätkub. Täiskasvanud siidiliblikas koorub kookonist umbes kahe nädala pärast. Kuna liblikas rebib kookonist lahkumisel siidikiu puruks, peab siiditootja liblika tapma veel enne seda, kui ta valmikuks muutub. Kookonid korjatakse enne liblikate koorumist kokku ja
savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa, elatusaladeks jahtimine ja kalapüük, põhitoidu said nad põllult, harisid maad, nõudeks olid savipotid, mis nöörijälgedega kaunistatud, hakati kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader
keerus kokku. (vt joonis 6) Ja sammuti saab ka kahte silmust parempidise keerdsilmusega kahandada. Tuleb pista varras kahest parempidise keerdsilmusvõttega läbi ja siis need kokku kududa. (vt joonis 7) Joonis 4 Joonis 6 Joonis 5 Joonis 7 5. KAVAND Iga asi saab alguse ideest. Käsitöös pannakse idee paberile kavandina. Esemed kootakse tavaliselt tööjuhendite järgi. Need esemed, mille suurus ei ole eriti olulised võib kohe tööjuhendi järgi kuduma hakata. Kui aga suurus on oluline, on vaja teada kui palju silmuseid kudumi jaoks luua. Kõik vardad ja lõngad on erinevad ja seega tuleb teha tööproov, isegi siis, kui oled leidnud tööjuhendist soovituse luua mingi kindle arv silmuseid. Tööproov tuleb kindlasti kududa samast lõngast ja samade varrastega, millega kood eseme Oma mütsi silmused arvutasin järgmiselt Kudusin 5cm korda 5cm ruudu ning lugesin mitu silmust viiele cm'le vastab. Viiele cm'le vastas 10 silmust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
