Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega
● Jaotatakse luukaladeks, kõhr kaladeks ja sõõrsuudeks Kahepaiksed ● Kohastunud niiskete elupaikadega ● Õrn niiske nahk ● Vees saavad hingata naha abil ● Kullesed hingavad lõpustega ● Täiskasvanud hingavad maismaal kopsudega ● Kolmeosaline süda, suur ja väike vereringe, kehas voolab segaveri ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette, vastsed arenevad vees ● Moondega areng ● Hea nägemine, valikuline kuulmine ● Jaotatakse sabakonnadeks ja päriskonnadeks Roomajad ● Kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega ● Kuiv soomuseline nahk
Roomajate elupaigad Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale. Roomajate areng Roomajatel on otsene areng ehk väiksed roomajad näevad vanematega samasugused välja. Roomajate oskused
Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1
elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järkjärgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Kala vereringe Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud Kalade kehades ringleb segaveri ja nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri püsivana. Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist nad on kõigusoojased. Kalade hingamine Kalad hingavad vees lahustunud hapnikku. Kui vees on liiga vähe hapnikku, tõusevad kalad
Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana
Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana
sidemega Ei tohi panna kannatanut pea alaspidi lamama, kui on tegemist liittraumaga( peatrauma ja haavad ja muud vigastused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Verejooksud: Kapillaarne. Arteriaalne. Venoosne. Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel). Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena. Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 35 minuti jooksul. Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Venoosne verejooks
Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega
Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23
Väikeses vereringes ehk kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse. KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD - süda on kolmeosaline, seal on kaks koda ja üks vatsake. Ühte kotta tuleb suure, teise väikese vereringe veri. Veri liigub kehaveresoontes otse südamest ja seepärast voolab see kehas kiiremini kui kaladel. Kuna kahepaiksete ja roomajade kopsud on vähe arenenud ja kehas voolab segaveri, saavad nende keharakud vähe hapnikku. Seepärast on ka nende ainevahetus aeglane ja loom ei suuda toota palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana. (vt joonis õp lk 110 ja lk 121) LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha hapnikurikkamat verd kui kahepaiksetel ja roomajatel
soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud (kalade neerud on tumepunase lindi kujulised, asetsedes otse selgroo all piki kõhuõõne kogu selgmist külge), kuhu jäävad kehale kahjulikud jääkained. Kalade kehades ringleb segaveri ja nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri püsivana. Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist - nad on kõigusoojased.
piisavalt hapnikuga varustada. 15. Millal võib konn ära uppuda? Siis, kui tal ei ole võimalik veest välja tulla või siis, kui vees ei ole piisavalt hapnikku. Väibasseinides hukkub palju konni, sest nad ei saa sealt välja. 16. Mitmeosaline on kahepaiksete süda ja millised vereringed neil on? Konnadel on kaks vereringet: keha- e. suur vereringe ja kopsu- e. väike vereringe. Süda on neil kolmekambriline, mis jaotab verd kopsu ja keha vahel. Konnade kehas voolab segaveri (hapnikurikas ja hapnikuvaene). 17. Nimetage 4 kahepaikse kohastumust eluks maismaal ja 2 kohastumust eluks vees. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 18. Millised on kahepaiksete jaoks head sigimiskohad? Madalaveelised veekogud: Kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes. 19. Mis on kõlapõied ja mis on nende ülesanne?
veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Mudakonn on looduskaitse all. Kokkuvõte Konnad hingavad kopsudega ja nahaga. Konnad arenevad moondega. Konnade kehas voolab segaveri. Konna süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel. Kahepaiksetel on neli jäset. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad. Kahepaiksed elavad nii vees kui maismaal. Kahepaiksed on kõigusoojased, nad tegutsevad ja toituvad vaid soojal ajal. Osadel konnadel on enesekaitseks naha mürginäärmed. Kasutatud kirjandus www.sunsite.ee/loomad VII klassi bioloogiaõpik
muutub paksemaks ja tekivad laiendid tulevaste südame osade kohal. Südametoru keerdub algul S-, hiljem U-kujuliselt: suured veresooned jäävad taha ja üles, vatsakesed paigutuvad ette, kuni tekib täiskasvanu südame kuju ja asend. Mõnikord pöördub arenev süda vastassuunas, seda nimetatakse dekstrokardiaks. Loote vereringe: Loode saab arteriaalset verd platsentast nabaveeni kaudu; nabaveen läheb algul maksaväratisse, tekib suhteliselt hapnikurikas segaveri. Alumine õõnesveen viib hea segavere südame paremasse kotta, kust see läheb ovaalmulgu kaudu vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse, edasi aorti ja aordi alguse harude kaudu südame seina, pähe, kaela ja ülajäsemetesse. Ülemise õõnesveeni venoosne veri tuleb paremasse kotta, sealt paremasse vatsakesse ja sealt kopsutüvesse, et aga kopsuveresooned on veel kokku surutud, läheb enamik venoosset verd arterioosjuha kaudu aorti
ligamentum falciforme hepatis maksalt diafragmale ja kogumisveenid kõhueesseinale venae hepaticae Maks paikneb mesoperitonaalselt - Maksasinusoidid Funktsioon arteriaalne segaveri - biosüntees kehaomasteks aineteks koos varuainete deponeerimisega Kupfferi tähtrakud puhastavad verd võõrpartiklitest ja on seoses glükogeen, verevalgud, rasvad, raud, vitamiinid tsellulaarse immuunsusega - kaitsesüntees endo- ja eksogeensete mürkide neutraliseerimiseks ja
mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased kullesed arenevad samuti vees
sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus. Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid. Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes
annaabi.ee 
