konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat Rauda, Süsinikku ja ka teisi elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulikelisandite sisalduse piiri saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeraseks, lehtteraseks ehk plekiks, torudeks, spetsiaalsedvaltstoodeteks. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, Utala,rööbas jne. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid. Spetsiaalsevaltsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad,eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine,kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil .Pidevvaluseadmeni transporditaksemetall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi.
1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki.
isoleermaterjalina ja metalltorude kaitseks korrosiooni eest. Tehisnahka, põrandakatteid, painduvaid torusid, säärikuid toodetakse plastisoolidest. Orgaanilistes lahustites lahustatud plastisoolidest toodetakse kilet ja kiudaineid. 4 PVC mõju keskkonnale PVC taaskasutus on tehniliselt võimalik. PVC kulukus puhtana ja homogeensena säilitamine viimase ümbertöötlemiseni ei ole nii kõrge. Jäika PVC-d saab umber töödelda torudeks. Mõned PVC tootjad on alustanud ümbertöötlemise programmidega, töödeldes jääke tagasi oma toodeteks, millega kasutamist alles jäänud PVC konstruktsioonide hulka prügilates. PVC-d ei ole veel varem taaskasutatud kuna algse PVC väärtus on väiksem kui taaskasutatud PVC-l. Soojusliku depolümerisatsiooniga saab turvaliselt ja kasulikult polüvinüülkloriidi kütuseks ja mineraalideks töödelda. PVC sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks
Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku. Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks.
Trio-valtspinkides on kolm mittereverseeritavat valtsi. Pärast tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. 31. Vormisegu Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust. Enamkasutatav vormiliiv on kvartsliiv. 32. Pressvormi materjalid Peamiselt karbiidterased
konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat Rauda, Süsinikku ja ka teisi elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulikelisandite sisalduse piiri saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeraseks, lehtteraseks ehk plekiks, torudeks, spetsiaalsedvaltstoodeteks. 6 Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, Utala,rööbas jne. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid. Spetsiaalsevaltsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad,eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine,kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil
käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus 4)ei toimuks liigset ja pikaajalist ülekuumenemist
Nende elementide mehaaniline deformatsioon on üldiselt võrdeline rõhuga, mistõttu mõõteriista skaala on ühtlane.. Mehaanilisel deformatsioonil põhinevates rõhutajurites tasakaalusttavad mõõdetavat rõhku tajuri elastsusjõud või ka mõõdetavale rõhule vastassuunas toimuvad välisjõud, näiteks mehaanilise vedru jõud. Paljudes deformatsioontajurites võivad rõhu tasakaalustamisest osa üheaegselt mõlemad jõud. Manomeetriliseks torudeks nimetatakse tavaliselt neid deformatsioontajureid, kus tasakaalustavaks jõuks on tajuri enda elastsusjõud. Neist tüüpilisemad: Ühekeeruline manomeetriline toru ehk Baurdoni toru Mitmekeeruline helikoidaalne manomeetriline toru Teist gruppi moodustavail membraantajureil toimuvad rõhku tasakaalustavalt lisaks tajuri elastsusjõududele ka välisjõud. Selles grupis on: sülofoon (gofreeritud silindriline membraan) Kas pehme või gofreeritud lamemembraan
käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus
nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades. 2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist. - temperatuurist Loengujoonisel (esitatakse loengul) on esitatud pilt emulsiooni faaside pöördumisest. Selline
Kui sellises tahke omast iseloomulik valguse hajumine kõikides suundades küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon
faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon.3)Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist.- temperatuurist Emulsiooni lõhkumine (deemulgeerimine):1) kaitsekile keemiline lõhkumine, lisatakse aineid, millised lõhuvad kaitsvad adsorptsioonikihid
pöörduvuseks. 28. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades. 2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist. - temperatuurist Töötlemata piimas on rasvatilgakesed suurusega ~3µm . Selleks, et säilitada pikemalt piima
30. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades. 2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist. - temperatuurist Töötlemata piimas on rasvatilgakesed suurusega ~3µm . Selleks, et säilitada pikemalt
kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Putukad on kõige arvukam loomarühm maal. Vereringe on avatud ja sinna kuuluvad mitmekambriline süda ja veresooned. Vereringe ei osale hapniku laiakandmisel. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Seedeelundkonda kuuluvad suu, neel, söögitoru, pugu, magu, soole umbjätked, tagasool. Erituselunditest on eritustorukesed ja pärak. Putukad hingavad trahhede ning hingeavadega. Need haruneved putuka sees väiksemateks torudeks ning läbi nende liigub hapnik. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ning süsihappega rikastunud õhu kehast välja. 40. Putukate paljunemine Emasel putukal on muneti ja munasarjad. Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel. Putukad arenevad moondega. Nende vastsed võivad elada nii maismaal kui ka vees. Vaegmoondega arenevad tirtsud ja lutikad
Seetõttu tõmma- vast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- takse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevus- jt. metallide sulamid) valtsitakse. omadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või
otspunkti suhtes on ml 2 I . 3 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes Vaatleme ketast raadiusega R ja paksusega l (joonisel kujutatud pealtvaates). Olgu ketta tihedus . Arvutame ketta inertsimomendi telje suhtes, mis läbib tema masskeset C ja on suunatud joonise tasandiga risti. dr r C Jagame ketta koaksiaalseteks torudeks (üks neist on kujutatud joonisel katkendliku joonega). Selle toru raadiuse tähistame sümboliga r ja tema seina paksuse dr, kusjuures ≪ . Nimetatud eeldusel avaldub toru inertsimoment valemiga = , kus dm on 11 toru mass. Tiheduse definitsioonist järeldub = , kus dV on toru ruumala, see annab toru inertsimomendi avaldiseks = .
annaabi.ee 
