1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks?
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt...
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihi...
Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja
Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi
dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned
· Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini seostumisel oma retseptoriga (M3) 3) NO aktiveerib guanülaadi tsüklaasi (GS), mis vahendab cGMP teket 4) cGMP-st sõltuv proteiini kinaas defosforüleerib müosiini ning põhjustab silelihase lõõgastuse Kaltsiumikanalite blokaatorid · Dihüdropüridiinid Nifedipiin · Peamine efekt on vasodilatatsioon selektiivsed veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate
Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid. Tänapäeval suur osa ravimitest mõjutamiseks erutusülekannet sünapsis närvilt närvile või innerveeritavale elundile. Kas soodustada või takistada mediaatori tagasihaaret. Kehva erutusülekande stimuleerimine või mõjutatakse hoopis retseptorit postsünaptilisel membraanil. Kui retseptor ära blokeerida, siis ei saa õige mediaator vabaneda. Valu põhjustatud silelihaste spastilisest kokkutõmbest
· L i h a s k o e talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofirbillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese kõlge ja
südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal)
näiteks jalgratturitel. Ligi 25%-l arsti juurde pöördunud meestest on olnud erektsioonihäirete põhjuseks tarvitatavate ravimite kõrvaltoime. Erektsioonihäiret võivad põhjustada mõned hüpertooniavastased ravimid, diureetikumid, antidepressandid ja uinutid, aga ka tuntud südamerohi digoksiin (digoxin). Erektsiooni teke sõltub paljudest erinevatest komponentidest mehe psüühilisest seisundist ja sellega kaasnevatest stressifaktoritest, organismi hormonaalsest tasakaalust, peenise silelihase funktsioonist ning neurogeensest ja vaskulaarsest regulatsioonist. Erektsiooniga seotud probleeme esineb umbes pooltel neuroloogiliste haigustega meestest. 75% orgaanilise põhjusega erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. Peenise verevarustuse häireteks on nii arteriaalne puudulikkus (vähenenud verevool peenisesse) kui ka venoosse verevarustuse häire, kusjuures sageli on tegemist segavormiga.
õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad
südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja
inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihasel. Silelihases on Ca-ioonide sidujaks kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi on silelihase tüüpe kaks: mitmik-üksus ehk spontaanaktiivsuseta silelihased. Seda tüüpi on silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitaja lihas. Ja üksik-üksus ehk spontaanaktiivsusega silelihased. Seda tüüpi silelihas on peaaegu kõikides siseelundites, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonpotentsiaal võib kesta mitusada millisekundit. Silelihast iseloomustab pikka
esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. Veri.
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
translatsioon tsütoplasma. mRNA primaarne transkript (heterogeenne tuuma RNA) modifitseeritakse küpseks mRNA-ks tuumas enne suunamist tüstoplasmasse. 14. Iseloomustage hormoonide retseporeid järgmistest aspektidest: a) keemiline koostis ja struktuur · Steroidid sünteesitud kolesteroolist reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi).
Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. 2 Veri.
.. organismis tekkivad ained, mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil. Nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid . Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid /valgud (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid - (prostaglandiinid, tromboksaanid, leuko-trieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes Klassid funktsiooni järgi:
asetsevate kiududena - Asetsevad õõnesorganite seintes (v.a. süda) - Omavad skeletilhastele sarnast kontraktiilset mehhanismi Silelihase funktsionaalsed omadused · Mõnedele vistseraalsetele lihastele on omased autorütmilised kontraktsioonid · Omavad võimed reageerida kontraktsiooniga vastuseks järsule venitusele, aga aeglasel venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda
Tekkinud kompleks aktiveerib müosiini kinaasi, see kannab ATP-st fosfaatrühma müosiini peasse. Fosforüülitud müosiini pead hüdrolüüsivad ATP, aktiveeruvad ja seonduvad aktiiniga → aktiini ja müosiini “libisemine” üksteise suhtes. Kui raku stimulatsioon raugeb → Ca +2 eraldub kalmoduliinist ja pumbatakse tagasi → müosiini kinaasi aktiivsus ↓. Müosiin kaotab oma ATPaasi aktiivsuse ja ei seostu enam aktiiniga. Silelihase rakk lõtvub. 4.13. Südamelihase struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni iseärasused. Struktuur vöödiline nagu skeletilihasel. Hästi arenenud risttuubulite süsteem ja sarkoplasmaatiline retiikulum. Ei väsi. Iseärasused: AP levib rakult rakule. Kontraktsiooniks on vajalik nii rakuväline Ca +2 kui Na+. Südamelihasel on ainult üksikkontraktsioonid ja tetaanilist kontraktsiooni tal kunagi ei teki - autonoomne NS ja hormoonid võivad suurendada või vähendada AP sagedust
Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihas e müokard ühendab endas nii vöötlihase kui silelihase omadusi. Ehituselt on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ning omavahel kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Saranasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbed algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim automaatsuseks, selle tõttu on
Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised. Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes. Näiteks veresoonte, seedekanali, hingamiselundite, suguelundite ja kuseteede lihaskihid. Mitte kunagi ei kinnitu silelihased luudele. Silelihaseid ei saa inimene kontrollida ega oma tahtele allutada. Silelihase kokkutõmme algab ja lõpeb palju aeglasemalt kui vöötlihasel. Nad suudavad tunduvalt pikemaaegselt olla kokkutõmbunud ja nad ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased. Südamelihaskude: Südamelihaskoele on iseloomulik see, et teda leidub ainult südames. Südamelihaskude ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav ja ta on eriti väsimatu ja vastupidav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi. Südamelihaskiud võivad hargneda ja nii
rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Seepärast nimetatakse neid ka raku jõujaamadeks. Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja
veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Verevoolu reguleerimine: silelihaskihile veresoonte seintes on omane teatud toonus, ehk pinge. Muutused lihastoonuses muudavad veresoone läbimõõtu ja seeläbi voolutakistust. Kui toonus suureneb, siis veresoon aheneb ja voolutakistus suureneb. Veresoone seina toonust kontrollivad sisemised ja välimised faktorid. Sisemised faktorid: Silelihase reaktsioon venitusele, temperatuurile, kudedest vabanevatele keemilistele faktoritele. Välimised faktorid: autonoomne närvisüsteem, hormoonide signaalid. Sisemised faktorid Rõhu suurenemisele vastab silelihas reflektoorselt kontsaktsiooniga. Takistust suurendatakse ning voolukiirus aeglustub. 12
indikaatorid, nii kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame-veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao- soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena tekkivad nõgestõbi, alavererõhk, õhetus ja peavalu. Histamiini indutseeritud soole silelihase kokkutõmme põhjustab kõhukrampe ja lahtisust ning oksendamist. Nõgeslööbega seotud valu ja kihelus võivad olla tingitud neuronite stimuleerimisest. · Biogeensete amiinidega seotud mürgitustega võib olla tegemist kala, juustu.... korral. · Juustudest on kõige rohkem probleeme olnud sveitsi juustuga Skumbriamürgitus. · Histamiin on seotud ka nn. skumbriamürgitusega (scombroid fish poisoning - SFP),
kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame- veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao-soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena tekkivad nõgestõbi, alavererõhk, õhetus ja peavalu. Histamiini indutseeritud soole silelihase kokkutõmme põhjustab kõhukrampe ja lahtisust ning oksendamist. Nõgeslööbega seotud valu ja kihelus võivad olla tingitud neuronite stimuleerimisest. · Biogeensete amiinidega seotud mürgitustega võib olla tegemist kala, juustu.... korral. · Juustudest on kõige rohkem probleeme olnud sveitsi juustuga · Biogeensed amiinid skumbriamürgitus : Histamiin on seotud ka nn.
plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. 34 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas. Tühjenemine: urineerimine on keerukas reflektoorne tegevus, üheaegselt toimub põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest.
Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade e ureetrite kaudu kusepõide. Täitumine: kusepõis on uriini reservuaariks, millest uriini perioodiliselt väljutatakse. Kusepõie silelihasel on plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas. Tühjenemine: urineerimine on keerukas reflektoorne tegevus, üheaegselt toimub põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
