Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnitub veekogu põhja 3) Põisadru - õhupõied, kinnitatud veekogu põhja 4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist.
hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reostumine ja saastumine Vee aeglane vahetus Keskkonnamürgid Mürgid ka elusorganismidesse Madal veetemperatuur
omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil koloonia hõljub ja liigub. Kerasviburlane on üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate abil. Veeõitseng vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkamist. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Paljud pruunvetikad meenutavad välimuselt taimi või nende lehti. Nad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. Eestis on neist kõige sagedasem põisadru. Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks.
5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g
Kuid üherakulisi rohevetikaid kasvab ka märjal mullal, samblas, lumel ning isegi jääkarude karvades. Näiteks koppvetikas, klorella, pleurokokk, kerasviburlane. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Niitjad rohevetikad koosnevad ühest rakureast, mis paljunevad pooldudes ja suguliselt. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega. Pruunvetikad armastavad külma, puhast ja soolast merevett. Samuti nad ka fotosünteesivad. Näiteks põisadru, lehtadru. Punavetikad armastavad sooja, puhast ja soolast merevett. Enamasti kasvavad Vahemeres. Värvus ulatub roosast mustani. Need asetsevad kuni 60 meetri sügavusel. Punavetikatest
5. PROTISTID 1.) Vetikad-hulkrakne vetikas: fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil, paljud ei kinnitu, toestab vesi, õhupõied, kloroplastid on erineva kuju ja värvusega. Taim: fotosünteesib ainult rohelistes osades, eristunud organid, kinnituvad juurte abil, toestab/hoiab püsti vars, kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised. Rohevetikad-nii ainuraksed kui ka hulkraksed vetikad. Niitvetikad- nt vesijuus, keemikvetikas, karevetikas. Elavad ainult magevees. Vajavad palju valgust. Ainult madalas vees või pinnakihis. Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides (supid, salatid, sushi) Sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja mikrotoitaineid. Väetiseks põldudel. Suurim hapnikutootja. Pruunvetikad-ainult hulkraksed, kasvult kõige suuremad. Elavad enamasti jahedates meredes, kuni 15 m sügavusel. Nt põisadru, lehtadru. Kasut. Söödajahu valmistamisel, väetisena, meditsiinis, toiduks.
1)soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal, karevetikas, punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna liigid ja eriviburvetikad. Mereveetaimkond Eesti taimkatte kasvukohatüpoloogia järgi on üks kõrgemaid klassifikatsiooniüksusi mereveetaimkond.Riimveelises Läänemeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest ja sellest tulenevatest valgusoludest, põhja iseloomust ning kasvukoha avatusest tuultele ja lainetusele, vähemal määral ka vee soolsusest. Mereveetaimkond jaguneb hüdro- ja sublitoraali ning pelagiaali taimkonnaks
annaabi.ee 
