8. klassi bioloogia (5)

Linnud
Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik , kiire seedimine, kahekordne hingamine , suled ja tiivad.

Lindude siseehitus

Seedeelundkond : nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak .
Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda.
Suur vereringe : vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda.
Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake.
Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid.
Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud.

Lindude sigimine ja areng

emasloom isasloom
munasarjad seemnesarjad
munarakud seemnerakud
kehasisene viljastamine
nahkkestaga muna
lubikestaga muna
koorub noor lind
Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk ) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda).
Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi.
Põhilised lennuviisid on purilend , rappelend ja sõudelend.
Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid , neil on kaitsevärvi sulestik , nad suudavad kiiresti põgeneda või võtavad hirmutamisasendi.

Lindude elupaikade levik ja ränne

Metsade ja parkide linnud: nende varbad on sellise ehitusega, et võimaldavad vaevata istuda peenikestel puuokstel. Rähnil erinevalt teistest lindudest on tugevad sabasuled ja jalal kaks varvast ette suunatud ja kaks taha suunatud.
Niitude ja põldude linnud: kuna peitumiskohti on vähe, on lindude sulestik maastikukarva (põldlõoke, kelle sulestik o pruunikas-hall). Teine osa seal elavaid linde on aga mõõtmetelt suured ( nurmkana ja kiivitaja).
Veelinnud : pikk kael , pikad jalad, pikk nokk, ujulestad.
Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha.
Imetajad
Üldtunnused: toidavad poegi piimaga , väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd.
Kuulmine – kõrvalest (koondab ja püüab helisid ), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond.

Imetajate sigimine ja areng

Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja .

Imetajate mitmekesisus

Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu).
Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad ( kits ), mäletsejad ( lehm ), putukatoidulise ( siil ).
Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad sünnivad väga vähe erenenunatena. Pärisimetajad on kõik teised imetajad.
Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära.
Talveuni – loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval.
Taliuinak – ärkavad mõnikord üles, aga üldiselt magavad kogu talve.
Bakterid
Eeltuumne organism on organis, millel puudub rakutuum . Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumise poolest jagunevad bakterid kaheks: autotroofid (valmistavad ise toitu) ja heterotroofid (toituvad valmis ainetest). Hingamise järgi jaotatakse bakterid kaheks: aeroobsed (vajavad hapnikku) ja anaeroobsed (ei vaja hapnikku).
Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus
anorgaanilised ained rohelised taimed orgaanilised ained
bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad
Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi.
Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist.
Kingloom
Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid.
Seened
Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda , moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad.
Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest ( suhkrust ). Nad paljunevad: soodsates tingimustes pungumise teel ja ebasoodsates tingimustes jaguneb pärmseene sisu neljaks eoseks.
Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus aeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol .
Kübarseened
Kübarseened on seened, mille keha koosneb kübarast ja seenejalast.
kübar
ebemed
eoselehed
rõngasloori jäänused
seenejalg
seenetupp
Seenekorjaja meelespea:

• võta kaasa terav nuga
  
• korja ainult neid seeni, mida tunned
  
• puhasta seened samal päeval
  
• prae või kupata seeni 5-10 minutit
  
• keeduvesi vala alati ära
  
• kupatatud seeni hoia klaas või email anumas.
  

Seen koosneb:

• vesi 89%
  
• süsivesikud 1-3%
  
• rasv 0,2-0,7%
  
• mineraalained 1%
  
• valgud 2-6%
  
• D ja B vitamiinid
  

Esmaami:

• panna haige lamama
  
• anda kõhulahtistit ja ajada ropsima
  
• joota piima või jäälülma vett
  
• anda söetabletti või kohvipulbrut
  
• pea peale asetada külm mähis
  
• mao piirkonda asetada kuum kott
  
• ära anna kannatanule alkoholi
  

Arušampinjon
Arušampinkon kasvab varjulises kuusikus. Ta eoselehed on roosad, vanemal seenel pruunikas roosad, veel vanemal šokolaadipruunida ja veel vanemal peaaegu mustad. Arušampinjoni jalg on täiesti sile, tupp puudub, rõngas küll esineb, ent see tuleb kergesti ära, seetõttu pole seda sageli.
Valge kärbsesen
Valge kärbseseen kasvab varjulises kuusikus ja on ise üleni valge. Ta jala ülemises osas on valgjas rõngas, alumises osas avar kotjas tupp. Ta jalg on ebemeline.
Parasiit seened
Parasiit on organism, kes elab teste organismide arvelt.
Seen
Kelle arvel elab
Kahjustus
Roosteseen
Kukerpuu , teraviljad
Taimed jäävad kiduraks, saak väheneb.
Nõgiseen
Teraviljad
Teravilja sisu muutub mustaks, hävitab teravilja õisiku.
Seened looduses...
Sümbioos:
vesi, mineraalained
seen puu
orgaanilised ained
...ja inimese elus
Seente head küljed:
Kärbseseen on asendamatu nii pagaritoodete valmistamisel kui õlle pruulimisel ja veini käärimisel ning ravimite valmistamisel. Hallitusseentest tehakse ravimeid, teda kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kübarseened rikastavad toidulauda.
Seente halvad küljed:
Seened on taimhaiguste tekitajad , haiguste tekitajad inimestele ja loomadele. Seened lagundavad puitu, tekitavad hallitust, rikuvad küüsi ja teraviljasaaki.
Samblikud
Samblikud koosnevad kahest vastastikku kooselavast organismist. Need organismid on seenes ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise sümbioosi tõttu on samblikud väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Samas on samblikud erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud jagunevad: kooriksamblikudteks, lehtsamblikuteks ja põõsassamblikuteks.
Sümbioos:
toitained
seeneniit vetikas
vesi, mineraalaned
Samblikute paljunemine
Samblikud paljunevad on kahte viisi: vegetatiivselt ja eostega.
Vetikad
Timeorganeis, millel on eristumata juured, varred, lehed, õied, nimetetakse talluseks. Vetikate tunnused:

• kromatofoorid
  
• nad on tallused
  
• leplikud elupaiga suhtes
  
• erineva suurusega
  
• erineva värvusega
  

erinevaid vetikaid
Klorella kasvab märjal pinnal, elab samblike talluses ning on sümbioosis alamate loomadega . Tal puuduvad viburid. Selle keraja vetika mõõtmed varieeruvad olenevalt keskkonnatingimustest .
Pleuokokk on kohastunud eluks õhu käes. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. Kujult on selle vetika rakud ümarad, paksu tselluloosi kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Kohati moodustab ta puutüvele, kivimüürile jm. rohelise kirme.
Hulkraksed vetikad
Vetikate jaotus:

rohevetikad on kõige lihtsama ehitusega vetikad (nt. vesijuus)

pruunvetikad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 meetri sügavuses (nt. põisadru, kes paljuneb suguliselt)

pruunvetikad fotosünteesivad, mis sellest, et elavad merepõhjas (nt. agarik )
Vetikate tähtsus
Vetikad valmistavad agarit. Neid kasutatakse väestiseks. Nad rikastavad vett hapnikuga ja tarbivad ära süsihappegaasi. Vetikad on orgaanilise aine tootjad ja neid kasutatakse ka loomasöödaks. Vetikad on testorganismid veekogude saastuse määramisel.
Mittesuguline paljunemine
Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks:

• risoome (orasheinad)
  
• juurevõsusid (ploom, kirss , sirel)
  
• võsundeid (maasikas)
  
• lehti (varjukannike)
  
• sibulaid (tulp)
  
• mugulaid (kartul)
  
• varsi ( lepp )
  

Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened.
Selgrootud loomad
Selgrootul:

• kõhtmine närvikett
  
• välisskelett
  
• närvisüsteem keha kõhtmisel poolel
  
• süda paikneb selgmiselt
  
• veresüsteem on sageli avatud
  
• puudub luuline selgroog
  
• närviväädid
  
• lihastik
  

Selgroogsel:

• skelett
  
• vereringesüsteem suletud
  
• toes keha sisemuses
  
• närvisüsteem keha selgmisel poolel
  
• süda paikneb kõhtmiselt
  
• lülidest koosnev selgroog
  
• süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi
  

Ainuõõssed-kõrvetavad loomad
suu
kehaõõs
noor hüdra
tald
Ussid
Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett.
Vihmaussi seede - ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu , lihasmagu ja sooltoru .
Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned , mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon.
Usside mitmekesisus
mudatuplased kaanid hulkharjasussid
settesööjad iminapad elavad meres
väikesd hea närvisüsteem harjased
elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused
lamekaan toituvad mudast ja vetikatest
kalakaan
hobukaan
ujuvad hästi
lihaseline keha
kärss või lõuad
kesksoost
Limused
Teod: kõhtjalgsed, on koda, liitsugulised. Seedeelundkond: suu neel hõõrel söögitoru pugu maks magu sooltoru pärak. Vereringe: eoseline süda, avavereringe.
Karbid: seedeelundkond: suu neel magu pikksooltoru pärak.
Erituselundkond : neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes.
Peajalgsed : jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda.
Lülijalgsed
Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik , tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad , haistmine , maitsmine. Toit ja toitumine: vetikad, väikesed konnad väikesed kalad , toitu haarab sõrgadega, siis suunab suhu . Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid : pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed.
Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab , hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud, trahheed . Erituselundid : eritustorukesed.
Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel. Välisehitus: pea, rindmik , tagakeha, kolm lihtsilma, kaks liitsilma, kuus jalga. Tähtsamad meeleelundid: kuulmiselund , suised, tundlad. Toit ja toitumine: lehetükke, hammustab ja neelab alla. Hingamiselundid: trahheed, trahheoodid. Erituselundid: malpinghi sooned .
Ämblikud
lõugkobijad
lõugtundlad
pearindmik
neli paari jalgu
sugaküünised
tagakeha
võrgunääre.
Ämblikud kuuluvad lülijalgsete hulka. Neil on selgesti eristatavad kaks kehaosa : tagakeha ja pearindmik. Ambliku keha katab kitiinkest , mis on õhem ja elastsem kui jõevähil. Erinevalt jõevähkidest on neil ainult kaheksa jalga. Liitsilmade asemel on neil kaheksa lihtsilma. Võrguniidi tekitamiseks on tagakehal võrgunäsad. Sellest võrgu kudumiseks aga sugaküünised.
Ämblikulaadsed
Ämblikulaadsed on skorpionid ja lestalised. Ämblikega sarnaseid lülijalgseid nimetatakse ämblikulaadseteks. Koibikud ei koo võrku nagu ristämblikud. Skorpion tegutseb öösiti, ta kaitseb end sõrakujuliste lõugkobijatega, ohvri surmab ta mürgiastlaga. Kõige väiksemad ämblikulaadsed on lestad .
Mardikad
Tunnused: kitiinist kattetiivad ja kilejad lennutiivad, suu ümber haukamissuised, arenevad täismoondega.
Kiil : tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu.
Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas
Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad.
Ühiseluliesed
Mesilaspere:

• emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased.
  
• isased mesilased : elavad 2-3 kuud, talveks peab neile süüa jätma. Talvel tapavad töömesilased nad ära.
  
• töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus.
  

Mesilaste tähtsus

• saame mett
  
• mesilaspiim (kreemid)
  
• mesilase mürk ( ravimid )
  
• taruvaik (ravim)
  

Putukate tähtsus
Looduses:
+ tolmlemine
+ toiduk
+ laipade lagundamine
+ soodustavad mulla teket
- levitavad haigusi
- kahjustavad saaki
- nõelavad
- imevad verd
Inimese elus:
+ tolmlemine
+ ravimid
+ toit
+ siid
- haiguste levitamine
- imevad verd
- hävitavad saaksi
- rikuvad toitu
- rikuvad materjale
Taimed ja loomad maal
Taimede levikuks vajalikud tingimused: esimesed taimed ja loomad tekkisid veeskogus.
Tingimused taimede kasvuks: vesi, temperatuur, valgus, mullastik .
Leviku tõkked: ookeanid , mäestikud, kõrbed.
Loomade ränded
Miks? Põhjused: temperatuur, toidupuudus , rännuinstinkt.
Korrapäraturänne: sigimine ja kudemine .
Emigratsioon : uute levialade hõlmamine.
Invasioon : uuele territooriumile rännanud liik ei jää sinna pikemalt püsima.
Loomade kohastumised eluks

• elupaigaga kohanemine
  
• liikumisvõime
  
• toit
  
• elu ei olene valgusest
  
• esmane areng veekogudes
  
• reljeef ja pinnas
  
• inimtegevus
  
• tuul ja teised loomad
  
• temperatuur ja kliima
  
• levikut tõkestavad mäestikud.
  

Haigused
Organismivälised haiguspõhjused:

• füüsikalised: kiiritused, elekter, mehaanilised tegurid
  
• keemilised: keemilised ühendid
  
• bioloogilised: viirused , bakterid, algloomad , seened, taimed, loomad.
  

Haigused:

• nakkushaigused: püsinakkus, kontaktnakkus
  
• mittenakuslikud: geen- või gromosoomhaigused.
  

Organismi kaitsetõkked: naharakud tihedalt koos, ninas karvad , mao soolhape .
Haigus on organismi elutegevuse häire. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Epideemia on nakushaiguse laiaulatuslik puhang.
Nahk, tema ehitus ja ülesanded
Ülesanded: kaitseb, meeleelund , keha temperatuuri reguleerimine, erituselund , kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul.
Veri
Koostis: vereplasma , vesi, valgud, mineraalsoolad, toitained.
Vererakud: punalibled , valgelibled, vereliistakud .
Immuunsus: kaasasündinud, omandatud eluaja jooksul.
Inimest tõvestavad viirused ja bakterid
Viirused on bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail.
Viiruste paljunemine: iseseisev paljunemisvõime puudub, paljunemiseks on vajalik peremees rakk .
Paljunemis viisid:

• viiruse pärilikkuse aine + rakukromosoomid = rakkude kahekordistumisel jaguneb ka viirusaine
  
• viiruse pärilikkuse aine tungib raku tuuma ning paneb rakutuuma kromosoomid ennast taas tootma .
  

Bakterid jagunevad:

• bakterid, kes kasutavad organismi oma elupaigana
  
• kasulikud bakterid
  
• tõvestavad bakterid
  

Inimesi tõvestavad loomad
Algloomad – elupaigaks inimese organis:

• düsenteerija amööb – soolestik
  
• trihhomonoomia tekitaja – kudedes
  
• malaaria tekitajad – rakusisesed parasiidid
  
• lambia – seedekulgla .
  

Seened kui haiguse tekitajad
Mükodoksiin – seene mürgine ainevahetussaadus, mis on vastupidav kuumutamisele ja külmutamisele. Põhjustab allergiat, haigusi.
Mikoos – seeneniidistik areneb inimese organismis.
Alkaloidid – lämmastikühendid, mida saadakse taimedest . Neist valmistatakse ravineid ja mõnuaineid.
Droog – kuivatatud ravimtaimed, millest valmistatakse teed või midagi taolist.
Reeglid:

• Kõiki ravimtaimi ühest kohast mitte ära korjata
  
• Mitte korjata saastatud piirkonnast
  
• Korjata ainult taimi mida tunne.