Protsessi Toimumise Lähteained Protsessi nimetus koht saadused Püroviinam GLÜKOLÜÜS Tsüsoplasma glükoos ari- - Hape võrgustikus 2NADH2 TSITRAADITÜK Mitokondri 2 6 CO 2 sisemuses püroviinamar 10 NADH KEL 2 i- hapet 36 ATP HINGAMISAHE Mitokondri 12 NADH2 12 H2O harjakesed 6 O2 12 NAD L
· Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA · Sile tsütoplasmavõrgustik- transport, lipiidide süntees, sahhariidide süntees
lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks.
molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus:
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom Paikneb rakutuuma läheduses. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioon koosneb mikrotuubulistest, raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid. Tsütoskeleti
kanalid *valkude ümbertöötlemine, pakkimine *tekivad lüsosoomid Mitokonder siseehituses on harjakesed sisaldab DNAd Varustab rakku energiaga, Tuum Sarnasused ja RNAd ja ribosoome, topeltmembraan valgu süntees, ATP süntees Mitokonder Tsütoplasmavõrgustik Kahte tüüpi, membraansed kanalikesed, Rakusisene ainete liikumine põiekesed Kare: valkude süntees 1.karüoplasma 1
Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes.Taimede vakuoodid:noortes rakudes koguvad sinna varuainet,vanemates rak.- ainevahetusjäägid,mõnedel taimedel-pigmendid,mürgid,osaleb raku siserõhu tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan moodustab lamedaid kotikesi-tülakoide,omab DNA,Rna ja ribosoomid.Ül:fotosünteesi teostamine.Kromoplastiidid-sisaldavad punaseid,oranse pingmente;esinevad viljades,õuntes;ligimeelitav funktsioon.Leukoplastid-värvuseta.Ül: varuainete talletamine(tärklis).Endosümbioosi hüpotees:mitokondri ja kloroplasti eellased on olnud
· Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi. · Golgi kompleks: membraani ehitus sama, mis rakumembraanil; töötleb ja pakib valke, ensüüme; toodab primaarseid lüsosoome; kui primaarne lüsosoom liitub lagundatava ainega nt tsütoosipõiekesega = sekundaarne lüsosoom · Mitokonder: raku varustajad energiaga, sinna jõuab hapnik, kokku peavad saama O2 ja C6H12O6; kahekordse membraaniga(sisemine suurem kui välimine); koostis- harjakesed, poolvedel sisu e maatriks, DNA, RNA, oma ribosoomid; paljuneb iseseisvalt rakust sõltumatult; endosümbioosi hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt
Valkude lühustamine Nukleiinhapete süntees Rasvade lõhustamine DNA süntees Käärimine Vitamiinide süntees (K, D) GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Mitokondris maatriks Mitokordri harjakesed Lähteained 1 glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe 10 NADH2 molekuli ehk püruvaati 2FADH2 6O2 Saadused 2 püroviinamarihapet 8NADH2 10 NAD 2 NADH2 2FADH2 2 FAD
30. Kus moodustuvad uued ribosoomid? · Ribosoomid moodustuvad raku tuumakeses 31. Miks on ribosoomid tähtsad? · Valkude tootmiseks 32. Miks on lüsosoomid tähtsad? · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine 33. Miks on mitokondrid tähtsad? · Varustab organismi energiaga · Lagundab glükoosi lõplikult 34. Mille poolest mitokondrid erinevad teistest rakuorganellidest? · Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
Suurus on erinev. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal astsevatest pitsataskutest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest, kõik ümbritsetud membraaniga. Neid on päris mitu, neisse satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalitsest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Uuendab ka rakumembraani. Mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraanides on kurrud ja sopistused ehk harjakesed. Sees on DNA ja RNA. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Nende arv sõltub raku füsioloogilistest vajadustest. Tsütoskelett. Rakkude kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem
valgest mustani, aga üldjuhul on see kollane või pruunikas, erinevatel lilledel on erinev värv ning õhus need segunevad. Olen kuulnud, et vahest on tolmlemine nii hoogne, et metsade kohal on lausa kollakad pilved. Mesilased kasutavad õietolmu suira valmistamiseks, suirast täpsemalt hiljem. Üks mesilaspere võib hooajaga koguda kuni 50kg õietolmu. Kuna õietolm omab väga suurt kasulikkust ka inimestele siis paljud mesinikud koguvad õietolmu. Tarude lennuava ette kinnitatakse väikesed harjakesed, mille abil on võimalik õietolm lihtasti, ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele Vaatamata sellele, et paljudele põhjustab õhus lendlev õietolm allergilist reaktsiooni, sisaldab see ka palju kasulikke aineid. Näiteks leidub õietolmus palju vitamiine, peamiselt B12 ja E-vitamiine. Õietolm on väga väärtuslik ka valkude poolest, sisaldades palju vabu aminohappeid. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6
SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Lagundavad aineid 15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED Lüsosoomide teke Valgud omandavad kõrgemat järku struktuuris Osaleb rakumembraani uuendamisel (Osaleb taimede rakukesta moodustumisel) 16. Mitokonder EHITUS Välismembraan sisemembraan, millel harjakesed ehk kristad DNA, ribosoomid, maatriks (mitokondri sisu) ÜLESANNE Energia tootmine = rakuhingamine = ATP süntees = „rakuaku“ KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Mitokondrite arv rakus sõltub raku energiavajadusest 17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid ÜLESANNE
Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees.
Ülesandeks lagundamine. Eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga, Nimetatakse primaarseteks lüsosoomideks > ühineb toiduosakesega >moodustub sekundaarne lüsosoom > > toimub ainete lagunemine, sekundaarne lüsosoom viib jäägid raku pinnale. Mitokonder, avastati 1884, rohkem aktiivselt tegutsevates rakkudes. AINULT eukarüootsetes rakkudes. (lihas ja maksarakkudes) Ovaalsed ja kahekordse membraaniga, sisemine suurem kui välimine. Mitokondri harjakesed = kristad Sisekeskkond poolvedel, kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata. Mitokonder paljuneb rakust sõltumata 0.2-5 mikromeetrit Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpotees. Arvatakse, et alguses olid esimesed eeltuumsed DNA-ga ja aja jooksul sõi üks rakk teise ära. Mitokondri ülesandeks raku varustamine energiaga ja selleks läheb vaja hapnikku ja glükoosi = raku hingamine. Mitokonder loomarakus energia tootmine.
vastupidav nimivoolust - Vähene jooksev - Pinged hooldus mehaaniliste s ülekannetes Faasiga - Madal hind - Rootori 1.faasiline: Vahelduvvool asünkroonmooto - Töökindel kiiruseks ventilaatorites, r - Rasketes kasutatavad pumpades, talitusoludes harjakesed kodumasinates vastupidav kuluvad 3.faasiline: - Vähene jooksev kiiresti jõutrafo hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas
Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus. Strooma kloroplasti sisemus. Nii mitokondri kui kloroplasti sees on ribosoomid. Plastiidid ja mitokondrid on kahemembraansed. Mitokonder on kahemembraanne organell, tema sisemembraanist moodustuvad sissesopistused ehk kristad ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on lihaskoes rohkem kui epiteelkoes, sest neil on kontraktsioonifunktsioon (tõmbuvad kokku, tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest
Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID Ühekihilsed membraaniga ümbritsetud põiekesd. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt. MITOKONDRID Ümbritsetud kahe membraaniga: Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; Sisemembraan on kurruline. Harjakesed ehk kristad maatriks Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) TSÜTOSKELETT - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosüümidesse. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11)
° taimerakkudes mõnisada Golgi kompleksi, ER-i, lüsosoomide ja fagotsütoosipõikeste vahelised seosed ° rakumembraan taastub põiekeste arvel ° sekundaarne lüsosoom, kus ensüümide toimel lagundatakse fagotsütoosis saadud ained ° primaarsed lüsosoomidsi sisaldavag Golgi kompleksis pakitud ja ribosoomides sünteesitud ensüüme MITOKONDER ° kujult ümar või pulkjas ° ümbritsetud kahe membraaniga ° sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi harjakesed ° sisemust täidab plasma maatriks ja selle sisemuses mitokondritele omased DNA ja RNA molekulid ° põhiülesandeks raku varustamine energiaga siin lõppeb glükoosi lagundamine süsihappegaasiks ja veeks > selleks vajavad hapnikku, protsessi käigus eraldub süsihappegaas ja koos sellega vabaneb energia. ° Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid
Mõlemad membraaniga ümbritsetud. Jääkainetega lüsosoomid- liiguvad raku membraanile ning väljuvad rakust. Spetsiaalsete valkude abil mis on rakus. Rakk saab lahti jääkainetest. Ensüümvalkudega lüsosoomid- ühinevad rakku sisenenud aineosakestega ja viivad läbi nende lagundamis protsessi. Mida aktiivsem rakk, seda rohkem lüsosoome. 5) Mitokondrid (raku jõujaamad) Mitokondrid on kahemembraansed. Välimine membraan on sile, sisemine sopistunud. Sisemembraani sopistused on harjakesed. Kahe membraani vaheline ala- maatriksi piirkond. Mitokondrid lõhustavad energiarikkaid molekule (suhkruid, lipiide) ning seovad vabanenud keemilise sideme energia makroenergilisteks ülekande molekulideks (ATP). DNA ja ribosoomid võimaldavad mitokondrites sünteesida spetsiifilisi valke. Mida aktiivsem valk, seda rohkem mitokondreid. Tsütoskelett Esineb ainult loomsetes rakkudes. Moodustub fibrillaarsetest valkudest (sekundaar struktuuriga valgud)
sisaldavad lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infi mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan
L-Lys aminorühma ja D-Ala vahel Gram-positiivse bakteri rakusein Gram- negatiivse bakteri rakusein 5. Gram-negatiivsete bakterite rakuseina välismembraani katavad ,,harjakesed", st membraanilipiididega ühendatud heteropolüsahhariidi ahelad. Milline on taoliste kompleksmolekulide a) üldnimetus Lipopolüsahhariidid b) keemiline koostis PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid. O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") c) bioloogiline roll moodustab gram-negatiivsete bakteritel katte (on osa rakukestast) 6. Moodustage paarid (polüsahhariid - bioloogiline roll)
lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. Hüdrolüütiline lõhustamine. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja sopistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP). Samuti osalevad mitokondrid signaaliülekandes ja raku surmas. 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan ja kitsas intermembraanne ruum
Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst. Nende naha, mida nimetatakse epiteeliks, all paikneb ringlihaskiht ning pikilihaskiht. Epiteel koos lihaskihtidega moodustab kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt nähtavaid jätkeid kuid iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed. Vihmaussid on liitsugulised, neil on nii isas- kui ka emassuguorganid. Paaritumise ajal vahetatakse seemnerakke. Vahetult pärast seda hakkab vööpiirkond eritima ohtralt lima, millest moodustatakse torukujuline kookon. Areng toimub moondeta. Vihmaussid liiguvad kuju muutes (ringlihaste kokkutõmbel muutub ta pikaks ja peeneks, pikilihaste kokkutõmbel lüheneb). Veel on rõngussid mudatuplased, kes elavad saastunud veekogude põhjas, kaanid
suur Oma genoom (DNA ja RNA) ja ribosoomid Tegelevad energia muundamisega Hõlmavad suure osa raku mahust Tõenäoliselt tekkinud endosümbioosi teel Paljunevad raku jagunemisest sõltumatult Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes Kuju varieerub niitjast ellipsioidini, väga plastilised ja kiire liikumisega Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone:
Laserketta (CD) standardne maht on 640 megabaiti, aga tihti kasutatakse ka 700 megabaidi- seid kettaid. DVD-laserketaste standardne maht on (ühekihiliste ühepoolsete ketaste korral) 4,7 gigabaiti. Tähega R37 tähistatakse ühekordse kirjutamisega kettaid, tähtedega RW38 mit- mekordselt salvestatavaid kettaid. Laserkettaseadme hooldus seisneb selle puhastamises puhastuskettaga. See on tavaline laser- ketas, mida saab seadmes muusikat mängima panna; mängimise ajal puhastavad harjakesed seadme läätse. Käesoleval ajal on turule jõudnud uued salvestusstandardid Blu-Ray ning HD DVD39 , mis 33 Hard Disk Drive 34 Floppy Disk Drive 35 Compact Disc Read-Only Memory 36 Digital Versatile Disc või varasemal ajal ka Digital Video Disc 37 CD Recordable 38 CD Rewritable 39 High Density DVD 21 kasutavad väiksema lainepikkusega laserikiirt ja seetõttu mahutavad samade mõõtmetega
Puuviljakärbse geeni DSCAM splaissimine – valgetest kõik käiku, 1 punane, 1 roheline ja 1 sinine. Valikuliselt jäetakse midagi alles ja millestki loobutakse. Sedasi saadakse ühelt geenilt väga palju valke. Alternatiivne splaissimine sisekõrva harjasrakkude slo mRNA puhul – Saame korraga kuulda erinevaid signaale (ühest geenist saab erinevaid valke) Teos on harjasrakud, mis apikaalses osas on pika ahelaga ja basaalses osas lühikese ahelaga. Harjakesed hakkavad võnkuma, kui õhuvõnge jõuab kõrva. Erineva pikkusega hari eri võnke puhul läheb resonantsi, annab edasi signaali. Iga rakuke annab ainult 1 positiivse signaali. Neid rakke on palju ja nad katavad resonantsi 50 – 500000 Hz. Kuna iga sageduse registreerib erinev rakk, siis on kuulmisaparaat eriti tundlik ja suure lahutusvõimega. Kõikidel harjasrakkudel on samad geenid. Slo-geenil on väga palju alternatiivse splaissimise variante. DNA replikatsioon 1953
annaabi.ee 
