8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused (8)

1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded.
Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum
suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma.
Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid . Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga),
ribosoomid (neis sünteesitakse valgud ), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks
(selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi).
2.Kes on viirused , kuidas seotud inimestega ?
Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime.
Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese
kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged, viiruslik nohu ,gripp,viiruselised kõhulahtisused,viiruslik maksapõletik,marutõbi, leetrid , ohatis, punetised . Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti 1)Organismil on sooduslikud kaitse tõkked.
2)Organismi vastupanu võimet tugevndatakse vaktsineerimisega.
3.Bakterite ehitus, paljunemine ja nende tähtsus.
Bakterid on kõige väiksemad organismid, kellel on kõik elutunnused. Baktereid katab väljast limakapsel. Limakapsli all paikneb jäik rakukest. Rakukesta all paikneb Rakumembraan. Bakterid paljunevad pooldudes, iga 20-30 minuti järel. Baktereid kasutatakse toiduainete valmistamiseks, nad lagundavad orgaanilised ained lihtsateks
mineraalaineteks, kasutatakse lihatööstustes,kohvi ja kakaopuu seemnete kääritamisel ja bakterid muudavad alkoholi äädikaks.
4. Algloomad - toitumine, hingamine , pelliikul.
Algloomad on enamasti üherakulised organismid ja kogu elutegevus toimub ühes organismis. Toituvad bakteritest ja vetikatest. Tavaliselt hingamiseks vajalikku hapnikku võtavad nad veest. Nendel puudub rakukest ja seda asendab elastne pelliikul, mille moodustab tsüntoplasma sees olev väliskiht.
5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus.
Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse.
6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine.
Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel.
7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ?
Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse.
Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks .
8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine.
Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb
kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel.
9.Koppvetika ehitus ja paljunemine.
Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas
on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp.
10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub?
Vetikate ajutine vohamine veekogus. Sel puhul hakkavad vetikad, kelle jaoks on
elutingimused soodsad, massiliselt paljunema.
11.Vetikate tähtsus veekogude aineringes.
Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks.
12.Kus seened elavad? Hüüfi ja mütseeli mõiste.
Seeni leidub peaaegu kõikjal, kus on vaid piisavalt toitaineid,soojust ja niiskust. Hüüfid ehk seeneniidid , - näeb ainult mikroskoobis, nad kasvavad harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
13.Kuidas toituvad ja paljunevad pärmseened?
Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened kiiresti. See toimub pungumise teel.
14.Mis on sümbioos?
Seente ja puude vahelist vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks.
15.Kuidas nimetatakse sambliku keha ja millest see koosneb?
Sambliku keha nimetatakse talluseks. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorikihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud.
16.Samblike paljunemine ja nende tähtsus looduses.
Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samlikele. Polaaraladel on samblikel suur tähtsus põjapõtrade toiduna. Mõningaid samblikke tarvitatakse ravimite valmistamiseks.
17.Järvekäsnatoitumine, hingamine ja paljunemine.
Käsnade tavaline sigimisviis on pungumine , kuigi sigivad ka suguliselt. Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku. Kaelusviburrakud püüavad veest hõljunud toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele.
18.Hüdra närvisüsteem. Polüübi mõiste.
Pikkade jätkedega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Erinevalt käsnast saab hüdra reageerida välisärritustele, nt hädaohule või toidule. Hüdrat nimetatakse polüübiks.
19.Kes on lahksugulised loomad?
Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites, nimetatakse lahsugulisteks loomadeks.
20.Kuidas toitub ja paljuneb maksakaan? Selgita mõistet liitsuguline .
Maksakaan toitub peremeeslooma maksast. Maksa – kakssuguline on liitsuguline loom.
Looma, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis, nimetatakse liitsuguliseks loomaks .
21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine .
Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde , kus väljub munast vastne .
22.Kus ja kuidas toitub limuksolge ?
Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes.
23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste.
Vihmausii keha katab epiteet , mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss .
24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus.
Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad.
25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus.
Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke. Munad asetab tigu mulda, kus mõne aja pärast kooruvad noored teod. Teod mõõdustavad lüli loodus aineringes, tigusid söövad ka inimesed.
26.Lülijalgsete jaotus ja elukeskond.
Lülijalgsed jagunevad: 1) koorikloomad , 2) ämblikulaadsed, 3) putukad. Neid võib leida meredest, jõgedest, järvedest, metsadest, põldudelt ja mullast, ning isegi taimedes ja teistes loomades .
27.Vähi vereringe, hingamine ja sigimine .
Vähil on avatud vereringe, veri liigub veresoontes ja keha õõnes, veri on sinakas roheline, südamest liigub veri lõpustesse ja sealt südamesse tagasi. Vähk hingab lõpustega. Vähid sigivad sügisel, viljastamine on keha väline. Viljastatud mune kannab vähk kogu talve endaga kaasas. Juunis kui vesi on soe kooruvad munadest väikesed jõevähid.
28.Ämbliku välisehitus, toitumine, hingamine.
Ämblikud on lülijalgsed, sarnanevad putukatega. Neil on 8 jalga ja 2 osaline keha. Ämblikud hingavad raamatkopsudega, mis koosnevad paljudest lehekestest, tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab.
29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng.
Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga , mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna, vastse ja valmiku järk.
30.Liblikate levik.
Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi.
31.Täis- ja vaegmoonde mõiste.
Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks.
32.Mardika välisehitus ja elukeskkond.
Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde.
33. Kiletiivalised – elukoht,toitumine.
Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas. Nad toituvad nektarist , valminud puuviljadest ja marjadest .
34.Kahetiivalised – mille poolest erineb sääsk kärbsest?
Kärbsed on sääskedega võrreldes jässakama keha, laiemate tiibade ning lühikeste tundlatega putukad. Sääsed tegutsevad õhtul ja öösel aga kärbsed päeval.
35. Okasnahksed – Meritäht. Kus elab ja millest toitub?
Elavad suuresoolsusega meredes. Toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest – korallid ,limused ja väikesed ussid.