tegevuse korrigeerimiseks. Analüsaatorite klassifikatsioon. Analüsaatoreid võib ärritaja iseloomust lähtudes jaotada gruppideks. 1. Mehaanilised- taktiilne, valutundlik, liikumis-, vestibulaarne, baroretseptiivse keha õõntes ja veresoontes. 2. Keemilised- maitsmis, haistmmis- ja vistseraalse analüsaatori kemoretseptiivsed osad veresoontes , seedetraktis ja organites. 3. Valgusärritusi tajuv nägemisanalüsaator. 4. Heliärritusi tajuv analüsaator. 5. Temperatuuriärritusi tajuv temperatuurianalüsaator. Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte gruppi- 1. Välised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi väliskeskkonnast 2. Sisenemised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi organismi sisekeskkonnast. Väliste analüsaatorite hulka kuuluvad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- ja taktiilsed analüsaatorid.
Näiteks romaanis oli stseen, kus Vermeer küsib Grieti käest, mis värvi on pilvid taevas. Ja kui ta vastab, et valged, siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt. Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied.
Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02
Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon
Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche
Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche
või seletada. Seepärast on LGBT lühendile lisatud Q-täht, millele vastab sõna questioning ehk „küsiv“. Noored, kes on alles alustamas seksuaaleluga, kuuluvad vähem või rohkem küsivasse kategooriasse. Samuti kuuluvad sinna ka vanemad ja seksuaalselt kogenumad inimesi. Mõni inimene, kes on end teismeeas end tundund näiteks heteroseksuaalina, võib vanemas eas tunnetada end näiteks biseksuaalina, samuti võib end geina tajuv inimene hiljem tunda end heteroseksuaaline jne. Kellegi sundimine identiteeti muutma pole vajalik ja saab lõppeda vaid vaimse traumaga. On ka täiesti võimalik, et muutused seksuaalses identiteedis on tulnud sellest, et eelnevalt on oma õiget identiteeti alla surutud hirmust. 2 Mis loeb on see, et oma seksuaalse identiteedi määramine on midagi, mis osadele inimestele tõsiseid raskusi valmistab
anda nõud kuidas võiks ennast motiveerida. Kindlasti pakkuda talle püstitada endale eesmärk , näiteks proovida lastega käituda nii nägu tahad et sinuga inimesed käituksid. Victor Vroom’i võrdlust teooriat nimetatakse ka ratsionaalse isiksuse teooriaks. Juhil on tarvis oma alluvalt uurida, milliseid hüvitisi alluv hindab. See teooria on ehitatud üles töö eest saadava tasu ja tehtud jõupingutus suhtele, Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhe.See on tajuv mitte matemaatiline suhe.Merike ka piaks vaatama mis tema jaoks on prioriteediks. Kas on ainult rahas probleem või ikkagi ka töökolektiivis ka sõltub palju? Hersbergi tööga rahulolu kahe faktori teooria järgi on inimesel kahte liiki vajadusi. Esiteks vajadus vältida valu ja teiseks inimlik vajadus arendada ning kassvada psühologiliselt.Merike minu meelest teine vajadus on jäänud tegemata lõppuni. Siin võikki juhataja teda motiveerida õppingutele
pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. Nahklihasmõik katab keha, on toeseks ning selle lihaste abil loom liigub. Vihmauss hingab niiske naha kaudu. Naha hoiavad niiskena limanäärmed Närvisüsteemi moodustab peaaju ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid ühes suunas. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest, mida nad neelavad koos mullaga. Vihmaussil on suletud vereringe. See koosnev kahest piki keha kulgevast veresoonest, mida igas lülis ühendavad ringsooned, verd pumpavad edasi mõned eesmised ringsooned.
poliitilised ja esteetilised probleemid ning arendaksid neid. Demokritos oli antiikaja nimekaim materialist. Leukippose õpilasena rakendas ta nii objektiivse reaalsuse kui ka kõigi inimtunnetuse alade seletamiseks atomistikat. Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan- titatiivsete erinevustega - aatomite kuju, suuruse, paiknemise ja liikumisega. Aatomite liikumine oli tema arvates maailma tõeline olemus. Ka tajuv hing koosnevat aatomitest, kuid peentest, liikuvatest tuleaatomitest. Taju ja mõtlemise tekitajaiks pidas Demokritos esemeilt eralduvaid osakesi, mis mõjutavad meeleelundite kaudu hingeaatomeid. Demokritose eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Nagu Demokritos, nii lähtus ka tema äge vastane idealist Platon sellest, et on olemas tajude kaudu kogetav nähtuste maailm ja mõtle- misega tunnetatav tõelise olemise maailm
Popperi 3 maailma füüsiliste objektide maailm, teadvuse seisundi maailm, mõtlemise objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia),
Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Kui eksisteerib üks täiuslik monaad -- Jumal, kelle taju on täiuslik ja läbinisti selge. Jumal on andnud kõigile monaadidele neile eriomase püüdluse ("ettemääratud harmoonia"), mis edasi
"Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele. Mõistus on inimese parim tööriist. Epistemoloogilised (teadmised) ja metafüüsilised (tõelised) küsimused põimuvad ratsionalismis. Võttis käibele mõiste mõiste. Mõiste on mõistuse tööriist. 12. Aristoteles (384-322 eKr) on kõige rohkem akadeemilist kultuuri edendanud
Võrreldes Sokratest Platoniga, kirjutas ta raamatuid. Kõige armastatuimaks zanriks oli dialoog. Mis on saanud inspiratsiooni Sokratese mõtetest ja karakterist. Platoni võrreldes Sokratesega oli ka oma akateemia, kus pandi suurt rõhku matemaatikale. Platoni kuulsak teoseks, sai riik, mis oli päris kaootiline. Käsitles tema enda kujutluses ideaalset riiki, kus valitses kolm seisust (valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised). Platoni arvates on olemas meeldeka tajuv maailm. Inimene tajub seda mida tajuda tahab. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi, sest ideed on muutumatud ja igavesed. Neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda see oligi temameelest ideede maailm. KASUTATUD KIJANDUS
erinevalt loomadest veel mõistus ehk mõtlemisvõime. Skeem: Taimed: 1.) Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine. Loom: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine ning 2.) Loomne alge: aistingud ja (enamikul loomadel) liikumine. Inimene: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine 2.)Loomne alge: aistingu ja liikumine ning 3.)Mõistuslik alge: mõtlemisvõime. Teatud füüsilistele kehadele annab elu hing. Hingi liigitab ta järgmiselt: taimne (toituv), loomne (tajuv) ja mõistuslik hing. Individuaalne hing ei ole surematu. 3 Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene
HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite) EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingab lõpustega
ja tuua sisse uusi mõtteid. 3. Lapse vaimne areng Taju Aistingu all mõistetakse protsessi, mille käigus sensoorsed retseptorid võtavad vastu keskkonna kohta käivat informatsiooni ning saadavad selle edasi ajju. Tajumine viitab selle sensoorse sisendi tõlgendamist aju poolt. Tajumise kaudu tekib meil arusaam meid ümbritsevatest sündmustest, objektidest ja inimestest. Uurijad on leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesisemate tajuvõimetega, kui empiirikud välja pakkusid, ning nende võime kogemustest kiiresti õppida on suurem, kui naitivistid seda arvasid. Imikute taju uuritakse eelistamise, harjutamise ja tingimis tehnika kaudu. Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab aga harjumise tekitamist. Tingimistehnikas õpivad imikud teatud viisil
Kui väljast ostmine ei ole mingil põhjusel võimalik (hind, kaugus), peab selleks töötajaid koolitama. Põhiküsimuseks tõuseb seega hind – selle absoluutne ja suhteline väärtus. Kas tuumkompetentsi ülalpidamine katab sellest saadava kasu? Võib-olla on kasulik tuua sisse Ukraina keevitajad või võtta masinavärk koost lahti ja tegutseda edasi sootuks piiri taga? Tunne ütleb, et eraettevõtete puhul seavad parima vahekorra paika konkurents ja protsesse tajuv kuluarvestus. Ent liigume nüüd tagasi avaliku sektori ametkondade toimetuste juurde. Siin toimub tinti pritsiv võitlus eelkõige selle pärast, mis ministeerium saab panna oma nime uue seaduse alla. Tegijaid on enamasti mitu, keskpädevuse õigus aga vaid ühel ametkonnal. Lauajalgadest kinni hoides keerutavad lambipirni paljud, kätt hoiab pesa juures vaid üks. Teistele lohutuseks tuleb siiski lisada: kui seadusesätte rakendumise momendil pirn puruneb, saab särtsu ikka see, kes ligemal
siis muutub selle objekti visuaalne suurus, kuju, ning värvi informatsioon, mis silmale projektseeritakse. · OBJEKTI ERISTAMINE enamikus imikute objekti taju uuringutest näitatakse lastele üht või kahte eraldi seisvat objekti, kuid tõeline maailm koosneb paljudest objektidest, millest osad üksteisest ka puuduvad või vajavad. · SÜGAVUSE TAJUMINE teistsuguste tajuvõimete areng võib olla rohkem kogemustest tulenev, näiteks sügavuse tajumise uurimiseks geniaalselt ,,visuaalset järsakut". Visuaalne järsak oli klaasist laud, mille all maleruudu muster. Kuulmistaju · Nägemine on täiskasvanute kõige tähtsam meel. Imikute jaoks ei pruugi see aga sama moodi olla. Võrreldes täiskasvanutega on vastsündinute kuulmisteravus oluliselt parem kui nägemisteravus. Näiteks pööravad
tugev on sabauim. Ujumist soodustab kehaõõnes asuv ujupõis. Kala luustik on toeks kerelihastele ja kaitseks siseelunditele. Selle põhiosadeks on kolju, lüliline selgroog, uimeluud ning selgroolülidele kinnituvad roided. Närvisüsteemi põhiosa moodustavad koljuõõnes asuv peaaju ning selgrookanalis kulgev seljaaju. Selgroo lülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Kaladel on hästi arenenud haistmis- ja maitsmismeel ning vee võnkumisi tajuv küljejoon. Kalad hingavad lõpustega, juhtides nende vahelt vett läbi. Lõpused paiknevad pea tagaosas lõpusekaane all. Vereringeelundkonna moodustavad süda ning veresooned. Kalal on üks vereringe. Kala süda koosneb kahest järjestikku asetsevast kambrist kojast ja vatsakesest. Süda pumpab hapnikuvaese vere lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga ja suundub edasi kehasse. Vere ülesanne on hapniku ja toitainete viimine keha kõikidesse osadesse ning sealt süsihappegaasi
- Histooriline - Nartsislik C. Ärevad e. kartlikud - Obsessiiv-kompulsiivne - Vältiv - Sõltuv Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske - Galenos 130-200 domineeriv kehavedelik lima, veri, kollane sapp või must sapp - C. G. Jung 1875-1961 juhtiva funktsiooni alusel (mõtlev, tundev, tajuv, intuitiivne tüüp) kombinatsioonis hoiakuga maailma suhtes (introversioon või ekstraversioon) - Eysenck 1916-1997 ekstravertsus ja neurotism on dimensioonid Diagnoosi ajalugu - 18. saj. hullumeelsus ilma segasuseta - 19. saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus - 20. saj algul klassikaline kirjeldav psühhiaatria haigussümptomid; klassikaline
Üldreeglina loeb otsustaja tajudes heaks neid inimese jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid, milles on erinevus. Isikutaju oluliseks reegliks on nn ülemäärase üldistamise efekt. Osa isikut iseloomustavatest tunnustest on objektiivselt õigesti tajutavad ka välimuse põhjal – vanus, sugu, rass jne. Teine osa tunnustest on aga täiesti või valdavalt peidetud – iseloom, temperament, harjumused jne. Ülemäärase üldistamise efekti toimides kannab tajuv inimene tajutava inimese objektiivselt eristatavate tunnustega kaasas käivad omadused alateadlikult ja põhjendamatult üle tajutava inimese psühholoogilisteks tunnusteks. Üksikute tajuliikide erisusi. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses – päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objetkiivne järgnevus sündmustes (enne-pärast suhted välismaailmas). Eristatakse objektiivset ja subjektiivset aega
mismoodi on eristada kahte punast värvust. Alles siis, kui Fredi nägemissüsteem istutada ümber kellegi teise kehasse, saab ta teada, mismoodi Fred koges. Kuna teadsime eelnevalt kogu füüsikalist infot Fredi kohta, on lisanduv teadmine midagi mittefüüsikalist. Mary – sama tüüpi mõtteline eksperiment normaalse tajujaga. Nagel ja Jackson. Nagel ja Jackson sarnanevad rohkem kui Jackson seda tunnistab. Jacksoni (2004) väited: Erinevalt temast keskendub Nagel sellele, mis tunne on olla tajuv isik selle isiku enda vaatevinklist. Jacksoni järgi on seda igal juhul võimatu teada, kuid füsikalismi puudulikkus on suurem: leidub meile tundmata fakte Fredi kogemuse kohta, kuid isegi kui neid teaksime, ei teaks me ikkagi, mismoodi on olla Fred. Nageli küsimus käis vaatevinkli tüübi kohta, mitte konkreetse isiku kohta. Nageli küsimus puudutab meie kujutlusvõime tegelikke piire. Nageli järgi ei teki raskus kujutlusvõime puudulikkusest, probleem pole pelgalt epistemoloogiline
.............................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 7 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 7 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 8 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 10
.............................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 7 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 7 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 8 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 10
.............................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 8 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 8 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 9 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 11
annaabi.ee 
