Pindselhallik Nutthallik Moodustab koheva valkja Pindselhalliku mütseel koosneb ämblikuvõrgutaolise kirme, sammuti läbipaistvatest millele tekivad väikesed mustad seeneniitidest. täpid. Need on eoslad. Ristvaheseinad jaotatud suureks Kirme koosneb igas suunas hulgaks reastikku asuvateks harunevatest läbipaistvatest rakkudeks. seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa
ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma
· Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen
20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum
- ei fotosünteesi - vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud või rasvad) - sisaldavad rakukesta - toituvad orgaanilisest - sisaldavad vakuooli ainest - paljunevad eostega - puuduvad plastiidid HALLITUSSEENED PARASIITSEENED SEENED KÜBARSEENED PÄRMSEENED NUTTHALLIK PINTSELHALLIK HALLITUSSEENTE TÄHTSUS INIMESE ELUS I Kasulikud hallitusseened 1. Antibiootikumide tootmine 2. Juustusortide valmistamise 3. Salaami vorsti valmistamine II Kahjulikud hallitusseened 1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3. Riietus ja nahkesemeid PÄRMSEENED Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt
piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa
Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...) · sini- ja rohehallitusjuustud (rokfoor) Miks kasvavad seened mõnikord
Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid
Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2
Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi.
mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele?
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
--> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt
rohevetikatest. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses
- sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja
Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts
harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austriaca) (Sarcoscypha) (Sarcoscyphaceae) suur punaliudik (Aleuria punaliudik (Aleuria) kõrvliudkulised (Otiaceae) või
Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen Ehitus üherakulised Ühe(nutthallik)- või paljurakuline(pintselhallik) Paljunemine Pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen 11. Mis on mükoriisa?
Kingloom http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-4.htm 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-18- 2.htm 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen Ehitus üherakulised ühe (nutthallik)- või paljurakuline (pintselhallik) Paljunemine pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-20- 1.htm 11. Mis on mükoriisa?
Neil puudub aktiivne liikumisvõime. Seenerakkudes talletuvad samasugused Rakkudel on rakukestad. varuained (nt glükogeen). Rakud sisaldavad vakuoole. Seened toituvad väliskeskkonnast Rakud võivad piiramatult jaguneda. saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid. Hallitusseened ehk hallikud. Nutthallik kohev valkjas ämblikuvõrgu taoline kirme Pintselhallik. Pärmseen. 11. Pärmseente ehitus ja elutegevus. Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmseentest on tuntumad neeed, keda kasutatakse toiduainetööstustes. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning ülle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda protsessi nimetataksegi käärimiseks
Zoospooridega - sugutu Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos) 2) Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened 3) Krohmseened - on 160 liiki. Mullas, sümbiondid rohttaimedel, sammaldel. Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki
Põhjustavad seega haigusi Sümbioodid Vastastikuliselt kasulik kooselu taime või loomaga Mükoriisa (seenejuur) Bioloogia Page 27 Mükoriisa (seenejuur) Seen annab mineraalaineid ja vett, saab orgaanilist süsinikku Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste
Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm. 3 Ø Biotehnoloogia v Funktsionaalne toit -toiduaine, mille komponendid avaldavad positiivset mõju (teaduslikult tõestatud) inimese organismile. Funktsionaalne toit parandab seedimist, vähendab haigusriske jne.
3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning
Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kõik eosed vabanevad korraga! Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud)
10. HALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENED Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejäänustele moodustub hallitusseente hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi. Hallitusseened on inimese tervisele väga kahjulikud, võivad tekitada allergiat ja mürgitust. Koosneb seeneniidistikust. Hallitusseened on võimelised levima kõikjale niiskusesse. Hallitusseeni kasutatakse toiduvalmistamisel ja antibiootikumides. Hallitusseened on näiteks pintselhallik ja nutthallik. Pärmseened on üherakulised organismid, kes toituvad peamiselt vees lahustunud suhkrust. Pärmseened paljunevad pungumise abil või eostega. Kui pärmseened söövad suhkrut anaeroobses keskkonnas, siis tekib etanool (alkohol) ja süsihappegaas tekib käärimine. Pärmseentele ei meeldi hapnik. Kübarseened on seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast, mõlemad moodustuvad seeneniitidest. Vajavad kasvamiseks niiskust, soojust ja toitaineid, hapnikku. Juurt koos
Näide 2 loomadel- vereloomerakud punasesluuüdis(1 rakk jääb tüvirakuks ja teine eristub mingiks vererakuks). 5. Bioloogiliselt väärastunud rakkude jagunemine paneb aluse kasvaja tekkele. Eoseline ehk sporogoone paljunemine Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine Hallikutel: · Alamatel hallikutel moodustuvad eosed nutis ehk sporangiumis, korraga vabanevad kõik eosed. Näiteks nutthallik. · Kõrgemad hallikud nendel eosed valmivad koniidikandjatel ja eosed vabanevad järk-järgult. Näiteks pintselhallik. Eoseline paljunemine kübarseentel: · Eosed valmivad viljakehal, sõltuvad seene kuuluvusest: a) Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid. b) Kandseened, moodustuvad eoslava kübara all,on 3. vormis(eoslehed- riisikad, pilvikud, kärbseseened, oeoslavad esinevad torukestena-
annaabi.ee 
