on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik 4 happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD
Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat elupaika. Lihhenoindikatsioonilise uurimise läbiviimiseks tuleb hinnata eri samblikuliikide katvust ning selle põhjal otsustada, kas vastavas piirkonnas esineb happelist või aluselist saastatust.
Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid. Nad surevad ja kõdunevad ka ise ning tekib huumusekiht. Samblikke kahjustavad väävliühendid ja tolm. Ei talu saastatud õhku, sest nad saavad vajaliku niiskuse ja toitained õhust. Saastetundlikus sõltub ka kujust(põõsassamblikud).
tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa
püüavad keskkonda vähem reostada. Eelmine aasta toimus ka suur üritus ,,Teeme ära 2008", mida tahetakse korraldada ka sel kevadel. Üritus seisneb selles, et inimesed üle Eesti tulevad kokku, et enda kodumaa prügist puhtaks teha. Puhtas looduses on hea. Keegi meist ei tahaks ju minna matkale, teades, et tee peal on suurimateks vaatamisväärsusteks hiiglaslikud prügihunnikud metsa all. Seda, et Eesti loodus on puhas, on näha paljuski. Näiteks kui puu peal kasvab habesamblik, siis on see märk puhtast loodusest. Või ka sinised liblikad. Juba varakevadel on minu kodu juures lendamas just seda värvi liblikad. Ma mäletan, et kui ma veel väike olin, siis mu ema rääkis mulle, et sinised liblikad on märgiks, et siinne õhk on puhas. Veel praeguseni on mul see meeles ja alati kui ma mõnda sellist liblikat näen, mõtlen ma, et on ikka hea, et ma just sellises kohas elan. Oma kodumaad hakkame me väärtustama kui me mõneks ajaks siit lahkume. Tagasi
suurel määral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik. Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Jõepere küla - paisjärv (3ha) - Laomäe oja, 2,2 km (koos lisaharudega) Loobu jõgi - 67,9 km Pundi allikas Pundi järv - paisjärv - 0,3 ha Kaitsealused liigid (leiukoht): käoraamat, põldtsiitsitaja, sõrmkäpp - kahkjaspunane, kuningakuuskjalg, kare habesamblik, harilik kopsusamblik, ainulehine soovalk, võõthuul- sõrmkäpp, kaunis kuldking, tähnikvesilik, harilikvesilk, kahelehine käokeel. Maasikukaitseala - Neeruti maastikukaitseala Vana kaistsekorraga ala - Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende
kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe idakallas oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning raskesti ligipääsetav. Harilik pilliroog Esimesel vaatluskäigul torkas silma sammalde rohkus jõeäärses piirkonnas. Harilik kaksikhammas puunotil Habesamblik puul Puudel võis tihti kohata ka puuseeni Samblik puul koos puuseenega Puuseen männil Kuklase pesa Esimesel vaatluskäigul oli kuklaste tegevus pesa juures suhteliselt vähene kuid järgnevate vaatluskordade jooksul see elavnes. Teine vaatluskäik toimus 22.03 ning selleks ajaks oli saabunud kevad. Rohelust oli
7.-9. klass 9.Mitu maakonda on Eestis? A) 12 maakonda B) 13 maakonda 14 13 C) 14 maakonda D) 15 maakonda 12 15 5.- 6. klass 10. Millist taime kutsutakse ka metssireliks? A) Näsiniin B) Lodjapuu C) Sarapuu 7.-9. klass 10. Milline samblik talub üsna tugevasti saastatud õhku? A) Põdrasamblik B) Seinakorp C) Habesamblik 5.- 6. klass 11. Kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid? A) Sipelgad on lehetäide suurimad vaenlased, nad tassivad lehetäi mune pessa oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11
1) kooriksamblik kasvavad õhukese kirme või koorikuna (nt. liudsamblik) 2) lehtsamblik tallus lehekujuline; servad jagunenud hõlmadeks; kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil (nt. vagu-lapiksamblik) 3) põõsassamblik tallus tugevasti harunenud; kasvab rippudes või püstiselt (nt. põdrasamblik või erivorm-habesamblik) Ehitus: · ülemine koorkiht => vetikakiht => südamikukiht => alumine koorkiht · ülemises ja alumises koorkihis tihedalt hüüfe Paljunemine: · vegetatiivne: 1) soreedide abil tekivad talluses, hiljem tulevad pinnale 2) isiidide abil tallusel tekivad väljakasvud, mis sealt tahti murduvad · mükobiont võib tallusel moodustada ka vijakeha, kus arenevad eoskotid koos eostega · samblikud kasvavad peaaegu igal pool
SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kahar habesamblik (Usnea hirta) HÕIMKOND:sammaltaimed (Bryophyta) KLASS: lehtsamblad (Bryopsida) SUGUKOND: turbasamblalised (Sphagnaceae) PEREKOND: turbasammal (Sphagnum) pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) punane turbasammal (Sphagnum rubellum) pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum) ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae) PEREKOND: vildik (Aulacomnium) kännuvildik (Aulacomnium palustre)
neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki. 13. Mis on: isiid - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; talluse väike (kuni mõne mm pikkune väljakasv, mis sisaldab fotobiondi rakke ja seeneniite ning on kaetud koorkihiga; võib olla väga mitmesuguse kujuga, nt pulkjas, näsajas, koraljas. Soreed - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; väike (läbimõõdus 0,01-0,1 mm) ümmargune kehake,
abiootilised, biootilised, antropogeensed. Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest Temperatuur, niiskus, valgus Mis on ökoniss? Ökoniss on liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed
organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht - substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada -kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas -meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne:
* seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge
harilik kopsusamblik (Lobaria kopsusamblik kopsusamblikulised(Lobariacea pulmonaria) (Lobaria) e) limane hariksamblik hariksamblik Clavulinaceae (Multiclavula mucida) (Multiclavula) Pertusaria pupillaris lumisamblik lumisamblikulised (Pertusaria) (Pertusariaceae) narmas-habesamblik (Usnea habesamblik (Usnea) Parmeliaceae diplotypa) suur sarvik (calocera viscosa) sarvik (Calocera) pisarseenelised (Dacrymycetaceae) harilik kukeseen (Cantharellus kukeseen kukeseenelised cibarius) (Cantharellus) (Cantharellaceae) kollakas kukeseen kukeseen kukeseenelised (lehterkantarell) (Cantharellus (Cantharellus) (Cantharellaceae) aurora)
joon. 5), samblad ja seened (vt. joon. 6), harvematel kordadel ka kõrgemad taimed ja selgroogsed loomad (vt. joon. 7). Viimased on elupaigatingimuste suhtes vähemnõudlikud ja nende levikuviisid on paremini välja kujunenud. Samuti on nad kohanemisvõimelisemad ja suutelised rändama vastavalt metsa kasutamisele ja elupaigatingimuste muutumisele. Vääriselupaikade väljavalikul kasutatakse asjatundjate poolt koostatud sobivate tunnusliikide nimistud. Joon. 7 Habesamblik (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/habesamblik_evelin.jpg Joon. 6 Puuseened (http://static1.nagi.ee/i/p/65/37/ 02816537f670c1_m.jpg) Kasutatud kirjandus Savolainen. Tamm. htm [http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Savolainen/tamm.htm] w-jussikoprad-1103-01.jpg. [http://www.reisijutud.ee/images/wjussikoprad110301.jpg]
saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele
viljakehi, millel arenevad eosed on võimelised iseseisvalt levima. Uus samblik võib tekkida siis, kui idanev eos juhtub kokku sobima rohe- või sinivetikaga. Teine paljunemisviis on vegetatiivne, nt talluse tükikestega või eriliste kehakestega, mis võivad tuulega levida väga kaugele. Vegetatiivsel paljunemisel levib seen koos fotosünteesiva osapoolega ning nii saab kohe uus samblik arenema hakata. näited liikidest: seinakorp (talub tolmu saastet), habesamblik (saaste suhtes väga tundlik)., võib segi ajada narmassamblikuga, aga habesamblik on pikem, ca 40 cm, valkjaskollase tallusega. kui peenikest juuspeent haru venitada, murdub kollane pealmine kiht ning paljastub valge elastne keskjuhe- ei lähe katki venitades. hallsamblik (lehtsamblik), narmassamblik (lühem kui habesamblik, u 20 cm, tallus hall, must või pruun
Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele Analüüsi meetodid ühtlustatud. Bioindikaatoritena võib kasutada: Veetaimi, "maavarade" taimi Veekogude põhjaloomastikku Teatud vetikaliike Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised. Introduktsioon e. organismide sissetoomine Organismide sissetoomisel tuleb teada tema ökoloogiat. Võõrliike nim. eksootilisteks liikideks. Võõrliigi toomine alale, kus teda varemalt pole olnud, võib olla: Teadlik (kultuurtaimed ja loomad, ilutaimed jne). Eesmärgiks looduse mitmekesistamine, koosluse produktiivsuse suurendamine, uurimisteaduslikul eesmärgil.
Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega. Samblikke kasutatakse geoloogiliste objektide vanuse määramisel. Samuti saab nende järgi hinnata õhu puhtust
kajastavat andmestikku. Regionaalsete punaste nimestike alusel koostatud ohulähedane (NT). Ohulähedased liigid on meil näiteks rahvusvaheline punane nimestik on kättesaadav koduleheküljel ,,The IUCN Red korallnarmik, kare habesamblik, kaunis kuldking, teder, List of Threatened Species". sarvikpütt, siil ja hunt.
jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e. kaudindikatsioon indikaator sõltub sellistest keskkonnaomadustest, mis omakorda sõltuvad inditseeritavatest omadustest. Looduse integratsiooni tasemed Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine. Süsteem (kr. system terve, koosnemine osadest, ühinemine) e. omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum
annaabi.ee 
