Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia arvestus 8. kl. (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on bakterid?
  • Kuidas paljunevad?
  • Mis on spoorid Millal moodustuvad?
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
  • Milline on alglooma ehitus?
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
  • Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
  • Millest nutthallitus koosneb?
  • Mis on käärimine?
  • Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
  • Mis on mükoriisa?
  • Millised organismid on samblikud?
  • Kuidas nimetatakse vetikate keha?
  • Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad?
  • Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
  • Kuidas taimed paljunevad?
  • Kuidas hüdra kinnitub?
  • Milline on keha?
  • Kus meduusid elavad?
  • Kuidas paeluss paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Kuidas solge paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Kuidas naaskelsaba paljuneb?
  • Kuidas satub inimese organismi?
  • Millised lõuad on kaanidel?
  • Mis on rohelised näärmed?
  • Milline on vähkide veri ja vereringe?
  • Millised loomad on ämblikud välisehitus?
  • Kuidas saaki püüavad?
  • Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
  • Kuidas ja millega putukad hingavad?
  • Kes on kahetiivalised?
  • Millised putukad on sipelgad?
  • Milline on putukate veri?
  • Kus arenevad parmude vastsed?
  • Kes on inimkaaslejad putukad?
  • Missugused on ühiselulised putukad?
  • Millised putukad arenevad täismoondega?

Lõik failist

Bioloogia arvestus 8. kl.
  • Kes või mis on bakterid ? Kuidas paljunevad?
    Bakterid on kõige väiksemad üherakulised
    organismid, kellel on kõik elu tunnused
    .
    Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad
    väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes.
    Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga
    20-30 min. Järel.
  • Mis on spoorid ? Millal moodustuvad?
    Spoorid on erilised mitme
    paksu kestaga kaetud rakud
    , veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on
    äärmuslikud tingimused
    – kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses
    olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter.
    Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid.
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
    Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud
    organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla
    viljakamaks.
    Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid,
    kes aitavad lõhustada toiduaineid.
    Kasutatakse toiduainetetööstuses – piimhappebakterite abil
    valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil
    veiniäädikat
    Kasutatakse ravimitööstuses – abil toodetakse mitmesuguseid
    ravimeid, vitamiine.
    Kasutatakse põllumajanduses – abil valmistatkse silo, tõrjutakse
    erinevaid taimehaigusi.
  • Milline on alglooma ehitus?
    Algloomad on enamasti üherakulised
    loomad
    . Ainuraksetel algloomadel toimub
    kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest .
    Seda asendab väga õhuke elastne kest – pelliikul,
    mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
    Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab
    kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda
    ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja
    kulendeid.
    Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust.
    Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia arvestus 8-kl #1 Bioloogia arvestus 8-kl #2 Bioloogia arvestus 8-kl #3 Bioloogia arvestus 8-kl #4 Bioloogia arvestus 8-kl #5 Bioloogia arvestus 8-kl #6 Bioloogia arvestus 8-kl #7 Bioloogia arvestus 8-kl #8 Bioloogia arvestus 8-kl #9 Bioloogia arvestus 8-kl #10 Bioloogia arvestus 8-kl #11 Bioloogia arvestus 8-kl #12 Bioloogia arvestus 8-kl #13 Bioloogia arvestus 8-kl #14 Bioloogia arvestus 8-kl #15 Bioloogia arvestus 8-kl #16 Bioloogia arvestus 8-kl #17 Bioloogia arvestus 8-kl #18 Bioloogia arvestus 8-kl #19 Bioloogia arvestus 8-kl #20 Bioloogia arvestus 8-kl #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin K Õppematerjali autor
    1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
    2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
    3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
    4. Milline on alglooma ehitus?
    5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
    6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
    7. Millest nutthallitus koosneb?
    8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
    9. Mis on käärimine?
    10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
    11. Mis on mükoriisa?
    12. Millised organismid on samblikud?
    13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
    14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
    15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
    16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
    17. Kuidas taimed paljunevad?
    18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
    19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
    20. Kus meduusid elavad?
    21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    24. Maksakaani areng.
    25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
    26. Millised lõuad on kaanidel?
    27. Kes on limused?
    28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
    29. Karpide välisehitus, siseehitus.
    30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
    31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
    32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
    33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
    34. Vähkide paljunemine ja areng.
    35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
    36. Ämblike toitumine ja seedimine.
    37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
    38. Vähilaadsed
    39. Ämblikulaadsed
    40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
    41. Kes on kahetiivalised? Näited.
    42. Rohutirtsu meeleelundid.
    43. Liblikate meeleelundid
    44. Millised putukad on sipelgad?
    45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
    46. Kus arenevad parmude vastsed?
    47. Kes on inimkaaslejad putukad?
    48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
    49. Millised putukad arenevad täismoondega?
    50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    21
    doc

    Bioloogia arvestus 8.klass

    Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    rtf

    8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

    1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele

    Bioloogia
    thumbnail
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    odt

    8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

    Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kana

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    doc

    8. klassi bioloogia

    Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad

    Bioloogia
    thumbnail
    31
    doc

    9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

    ÜLDBIOLOOGIA Botaanika ­ uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia ­ uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia ­ uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne ­ rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne ­ rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Bioloogia - putukad

    Bioloogia arvestus ­ putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub

    Bioloogia
    thumbnail
    52
    pdf

    Eluslooduse eksam

    I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

    Loodusõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    ketrin002 profiilipilt
    ketrin002: mul on just tulemas , 8. klassi ülemineku eksam ja loodan , et aitab . !!
    19:02 25-05-2010
    caryyn profiilipilt
    caryyn: põhjalik.. .
    22:56 05-05-2010
    kommpomm profiilipilt
    kommpomm: põhjalik
    17:18 02-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun