Facebook Like

Bioloogia arvestus 8. kl. (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on bakterid ?
  • Kuidas paljunevad ?
  • Mis on spoorid? Millal moodustuvad ?
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus ?
  • Milline on alglooma ehitus ?
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist ?
  • Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab ?
  • Millest nutthallitus koosneb ?
  • Mis on käärimine ?
  • Millest koosnevad kübarseente viljakehad ?
  • Mis on mükoriisa ?
  • Millised organismid on samblikud ?
  • Kuidas nimetatakse vetikate keha ?
  • Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad ?
  • Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus ?
  • Kuidas taimed paljunevad ?
  • Kuidas hüdra kinnitub ?
  • Milline on keha ?
  • Kus meduusid elavad ?
  • Kuidas paeluss paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Kuidas solge paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Kuidas naaskelsaba paljuneb ?
  • Kuidas satub inimese organismi ?
  • Millised lõuad on kaanidel ?
  • Mis on rohelised näärmed ?
  • Milline on vähkide veri ja vereringe ?
  • Millised loomad on ämblikud (välisehitus) ?
  • Kuidas saaki püüavad ?
  • Kuidas ja millega ämblikud hingavad ?
  • Kuidas ja millega putukad hingavad ?
  • Kes on kahetiivalised ?
  • Millised putukad on sipelgad ?
  • Milline on putukate veri ?
  • Kus arenevad parmude vastsed ?
  • Kes on inimkaaslejad putukad ?
  • Missugused on ühiselulised putukad ?
  • Millised putukad arenevad täismoondega ?
 
Säutsu twitteris
Bioloogia arvestus 8. kl.
  • Kes või mis on bakterid ? Kuidas paljunevad?
    Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel.
  • Mis on spoorid ? Millal moodustuvad?
    Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud , veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused – kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid.
  • Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
    Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks.
    Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid.
    Kasutatakse toiduainetetööstuses – piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat
    Kasutatakse ravimitööstuses – abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine.
    Kasutatakse põllumajanduses – abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi.
  • Milline on alglooma ehitus?
    Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest . Seda asendab väga õhuke elastne kest – pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.
  • Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
    Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid.
    Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust.
    Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades.
    Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim – saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid , pimedas nagu loom.
    Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel.
    Silmviburlane
    Amööb
  • Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab ?
    Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest ). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja.
    Kingloom

  • Millest nutthallitus koosneb?
    Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest.
    Nutthallitus
  • Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
    Pärmseen
    Hallitusseen
    Ehitus
    üherakulised
    Ühe( nutthallik )- või paljurakuline( pintselhallik )
    Paljunemine
    Pungumise ja eostega
    eostega
  • Mis on käärimine?
    Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess.
    10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad ?
    Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast.
    Kübarseen
  • Mis on mükoriisa?
    Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid).
    Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.ht m
    12. Millised organismid on samblikud ?
    Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik -, leht- ja põõsassamblikud.
    samblikud lepa tüvel
    islandi käokõrv
    13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
    Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad – oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis).
  • Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
    Üherakulised koloonialised
    Elavad veekogudes põhiliselt mage - veekogudes, põhiliselt
    vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa
    lumel . rakke on varustatud jätkete
    või viburitega – soodustavad
    ujuvust .
    Näited koppvetikas – kaks viburit kerasviburlane - välispinnal
    liikumiseks, silmtäpp valguse viburitega rakud.
    tajumiseks. Paljuneb eostega nööpnõelapeasuurune.
    ja suguliselt Vahevorm ühe- ja
    klorella – vibureid ei ole, hulkraksete vetikate vahel.
    paljuneb eostega. Paljuneb eostega -
    pleurokokk – vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad
    elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad.
    Paljuneb pooldudes.
    Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos
  • Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
    Näited.
    Rohevetikad ( rakkudes kloroplast ):
    vesijuus – niitjas , kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt – eostega või ka sugurakkude ühinemise teel – suguliselt.
    keermikvetikas – ka niitvetikas, aga hõljub vees.
    karevetikad – niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele
    esemetele.
    rohevetikad
    Pruunvetikad . Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel:
    Põisadru – lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt.
    pruunvetikas
    Põisadru õhupõiekesed
    Punavetikad , kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal – ei vaja nii palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid (makroskoopilised):
    Agarik – meil kasvavatest tuntuim.
    punavetikad
  • Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
    Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. – on toiduks paljudele vees elavatele loomadele. Fotosünteesi käigus tarbivad nad süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga.
    Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele.
    Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid – surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub.
    Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata.
    Inimesed kasutavad vetikaid:
    Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis . Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas).
    Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades.
    Ravimtaimena. Lehtadru
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Bioloogia arvestus 8-kl #1 Bioloogia arvestus 8-kl #2 Bioloogia arvestus 8-kl #3 Bioloogia arvestus 8-kl #4 Bioloogia arvestus 8-kl #5 Bioloogia arvestus 8-kl #6 Bioloogia arvestus 8-kl #7 Bioloogia arvestus 8-kl #8 Bioloogia arvestus 8-kl #9 Bioloogia arvestus 8-kl #10 Bioloogia arvestus 8-kl #11 Bioloogia arvestus 8-kl #12 Bioloogia arvestus 8-kl #13 Bioloogia arvestus 8-kl #14 Bioloogia arvestus 8-kl #15 Bioloogia arvestus 8-kl #16 Bioloogia arvestus 8-kl #17 Bioloogia arvestus 8-kl #18 Bioloogia arvestus 8-kl #19 Bioloogia arvestus 8-kl #20 Bioloogia arvestus 8-kl #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin K Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
    2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
    3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
    4. Milline on alglooma ehitus?
    5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
    6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
    7. Millest nutthallitus koosneb?
    8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
    9. Mis on käärimine?
    10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
    11. Mis on mükoriisa?
    12. Millised organismid on samblikud?
    13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
    14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
    15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
    16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
    17. Kuidas taimed paljunevad?
    18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
    19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
    20. Kus meduusid elavad?
    21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
    24. Maksakaani areng.
    25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
    26. Millised lõuad on kaanidel?
    27. Kes on limused?
    28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
    29. Karpide välisehitus, siseehitus.
    30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
    31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
    32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
    33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
    34. Vähkide paljunemine ja areng.
    35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
    36. Ämblike toitumine ja seedimine.
    37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
    38. Vähilaadsed
    39. Ämblikulaadsed
    40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
    41. Kes on kahetiivalised? Näited.
    42. Rohutirtsu meeleelundid.
    43. Liblikate meeleelundid
    44. Millised putukad on sipelgad?
    45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
    46. Kus arenevad parmude vastsed?
    47. Kes on inimkaaslejad putukad?
    48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
    49. Millised putukad arenevad täismoondega?
    50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)

    kordamine , joonised

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (3)

    ketrin002 profiilipilt
    ketrin002: mul on just tulemas , 8. klassi ülemineku eksam ja loodan , et aitab . !!
    19:02 25-05-2010
    caryyn profiilipilt
    caryyn: põhjalik.. .
    22:56 05-05-2010
    kommpomm profiilipilt
    kommpomm: põhjalik
    17:18 02-03-2011


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Bioloogia arvestus 8 klass
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    7
    docx
    Bioloogia - putukad
    30
    doc
    Bioloogia HTG loodus
    15
    docx
    Bioloogia eksam
    17
    pdf
    Bioloogia eksam
    5
    docx
    Bioloogia eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun