Kes või mis on bakterid ? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised
organismid, kellel on kõik elu tunnused.
Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad
väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes.
Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga
20-30 min. Järel.
Mis on spoorid ? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme
paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on
äärmuslikud tingimused
– kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses
olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter.
Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid.
Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud
organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla
viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid,
kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses – piimhappebakterite abil
valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil
veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses – abil toodetakse mitmesuguseid
ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses – abil valmistatkse silo, tõrjutakse
erinevaid taimehaigusi.
Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised
loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub
kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest .
Seda asendab väga õhuke elastne kest – pelliikul,
mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.
Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab
kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda
ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja
kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat
kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim – saab fotosünteesida
kuna kehas on kloroplastid , pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane Amööb
Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab ? Kinglooma peamine toit on bakterid
(ka vetikatest ). Seedimate
toidujäänused heidetakse rakupäraku
kaudu välja. Kingloom
Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust
ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa
tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus
Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen Ehitus üherakulised Ühe( nutthallik )- või paljurakuline( pintselhallik ) Paljunemine Pungumise ja eostega eostega
Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus
anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi
ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad ? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast
ja jalast. Kübarseen
Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur
koos seeneniitide põimikuga.
Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad
juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist
kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.ht m 12. Millised organismid on samblikud ? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on
seente kooselu vorm teiste organismidega.
Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik -, leht- ja
põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi
käokõrv 13.
Kuidas nimetatakse vetikate keha?
Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikadfotosünteesivad nagu taimed,
sest neil on ka kloroplastid. Kõige
rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad – oma värvuse ja varuaine
poolest (rakkudes varuainena tärklis).
Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage - veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel . rakke
on varustatud jätkete või
viburitega – soodustavad ujuvust . Näited koppvetikas– kaks viburit kerasviburlane -
välispinnal liikumiseks, silmtäpp valguse viburitega rakud. tajumiseks. Paljuneb eostega nööpnõelapeasuurune.
ja suguliselt Vahevorm
ühe- ja klorella
– vibureid ei ole, hulkraksete vetikate vahel. paljuneb eostega. Paljuneb
eostega - pleurokokk
– vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki
rakud asuvad sageli mitmekaupa koos
Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad (
rakkudes kloroplast ): vesijuus – niitjas , kinnituvad otsapidi
veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt –
eostegavõi
ka sugurakkude ühinemise teel – suguliselt. keermikvetikas – ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad – niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad Pruunvetikad.
Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad
jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru – lintjas tallus haruneb korduvalt
kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru
õhupõiekesed Punavetikad ,
kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal – ei vaja nii
palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid
(makroskoopilised): Agarik – meil kasvavatest tuntuim. punavetikad
Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus? Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate
esimeseks lüliks. – on toiduks paljudele vees elavatele loomadele. Fotosünteesi käigus tarbivad
nad süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis-
ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide
elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid – surevad.
Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku,
teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja
reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti
Hiinas ja Jaapanis . Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra
(punavetikas). Põlluväetiseks.
Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena.
Lehtadru
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
195 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
4. Milline on alglooma ehitus?
5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
7. Millest nutthallitus koosneb?
8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
9. Mis on käärimine?
10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
11. Mis on mükoriisa?
12. Millised organismid on samblikud?
13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
17. Kuidas taimed paljunevad?
18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
20. Kus meduusid elavad?
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
24. Maksakaani areng.
25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
26. Millised lõuad on kaanidel?
27. Kes on limused?
28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
29. Karpide välisehitus, siseehitus.
30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
34. Vähkide paljunemine ja areng.
35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
36. Ämblike toitumine ja seedimine.
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
38. Vähilaadsed
39. Ämblikulaadsed
40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
41. Kes on kahetiivalised? Näited.
42. Rohutirtsu meeleelundid.
43. Liblikate meeleelundid
44. Millised putukad on sipelgad?
45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
46. Kus arenevad parmude vastsed?
47. Kes on inimkaaslejad putukad?
48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
49. Millised putukad arenevad täismoondega?
50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)
50 punkti
~ 21 lehte
195 laadimist
3 arvamust 
Kõik kommentaarid