Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Kes või mis on bakterid?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Kuidas paljunevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Mis on spoorid Millal moodustuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Milline on alglooma ehitus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Millest nutthallitus koosneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Mis on käärimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

Q: Millest koosnevad kübarseente viljakehad?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia arvestus 8. kl.

K, Kätlin

Bioloogia arvestus 8. kl. (3)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes või mis on bakterid?
Kuidas paljunevad?
Mis on spoorid Millal moodustuvad?
Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
Milline on alglooma ehitus?
Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
Millest nutthallitus koosneb?
Mis on käärimine?
Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
Mis on mükoriisa?
Millised organismid on samblikud?
Kuidas nimetatakse vetikate keha?
Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad?
Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
Kuidas taimed paljunevad?
Kuidas hüdra kinnitub?
Milline on keha?
Kus meduusid elavad?
Kuidas paeluss paljuneb?
Kuidas satub inimese organismi?
Kuidas solge paljuneb?
Kuidas naaskelsaba paljuneb?
Millised lõuad on kaanidel?
Mis on rohelised näärmed?
Milline on vähkide veri ja vereringe?
Millised loomad on ämblikud välisehitus?
Kuidas saaki püüavad?
Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
Kuidas ja millega putukad hingavad?
Kes on kahetiivalised?
Millised putukad on sipelgad?
Milline on putukate veri?
Kus arenevad parmude vastsed?
Kes on inimkaaslejad putukad?
Missugused on ühiselulised putukad?
Millised putukad arenevad täismoondega?

Bioloogia arvestus 8. kl.

Kes või mis on bakterid ? Kuidas paljunevad?
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel.

Mis on spoorid ? Millal moodustuvad?
Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud , veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused – kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid.

Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks.
Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid.
Kasutatakse toiduainetetööstuses – piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat
Kasutatakse ravimitööstuses – abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine.
Kasutatakse põllumajanduses – abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi.

Milline on alglooma ehitus?
Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest . Seda asendab väga õhuke elastne kest – pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.

Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid.
Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust.
Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades.
Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim – saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid , pimedas nagu loom.
Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel.
Silmviburlane
Amööb

Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab ?
Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest ). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja.
Kingloom

Millest nutthallitus koosneb?
Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest.
Nutthallitus

Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
Pärmseen
Hallitusseen
Ehitus
üherakulised
Ühe( nutthallik )- või paljurakuline( pintselhallik )
Paljunemine
Pungumise ja eostega
eostega

Mis on käärimine?
Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess.
10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad ?
Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast.
Kübarseen

Mis on mükoriisa?
Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid).
Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.ht m
12. Millised organismid on samblikud ?
Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik -, leht- ja põõsassamblikud.
samblikud lepa tüvel
islandi käokõrv
13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad – oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis).

Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
Üherakulised koloonialised
Elavad veekogudes põhiliselt mage - veekogudes, põhiliselt
vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa
lumel . rakke on varustatud jätkete
või viburitega – soodustavad
ujuvust .
Näited koppvetikas – kaks viburit kerasviburlane - välispinnal
liikumiseks, silmtäpp valguse viburitega rakud.
tajumiseks. Paljuneb eostega nööpnõelapeasuurune.
ja suguliselt Vahevorm ühe- ja
klorella – vibureid ei ole, hulkraksete vetikate vahel.
paljuneb eostega. Paljuneb eostega -
pleurokokk – vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad
elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad.
Paljuneb pooldudes.
Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos

Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
Näited.
Rohevetikad ( rakkudes kloroplast ):
vesijuus – niitjas , kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt – eostega või ka sugurakkude ühinemise teel – suguliselt.
keermikvetikas – ka niitvetikas, aga hõljub vees.
karevetikad – niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele
esemetele.
rohevetikad
Pruunvetikad . Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel:
Põisadru – lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt.
pruunvetikas
Põisadru õhupõiekesed
Punavetikad , kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal – ei vaja nii palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid (makroskoopilised):
Agarik – meil kasvavatest tuntuim.
punavetikad

Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. – on toiduks paljudele vees elavatele loomadele. Fotosünteesi käigus tarbivad nad süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga.
Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele.
Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid – surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub.
Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata.
Inimesed kasutavad vetikaid:
Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis . Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas).
Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades.
Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas – sisaldab joodi.
Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine.
Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks.

Kuidas taimed paljunevad?
1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest.
2. Sugulise paljunemise organ on õis.
3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad)

Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid , kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained.
veenusekorv
Käsna rekonstruktsioon
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html

Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa – tallaga – taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ka närvirakud.
Hüdra keha on kaherakukihiline

Kus meduusid elavad?
Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres.

Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest.
Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise ( vaheperemees ) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne , kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge.
Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid.
Inimene pärisperemees.
Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha.
paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.ht m

Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline ( munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub
Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu , siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
Satub inimese organismi, kui enne sööki ei pese inimene käsi ja toorelt söödavaid juur- ja puuvilju .
Isane ja emane liimuksolge
http://www.med.sc.edu:85/parasitology/nematodes.ht m

Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel.

Maksakaani areng.
Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede , lammaste jt. Rohusööjate maksas . On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub . Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis.
maksakaan

Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa – vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased , mis aitavad vihmaussil edasi liikuda . Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm – harilik vihmauss.
Vihmaussi siseehitus
selgmine veresoon sooltoru
närvitänk
Suuava erituselundid
kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett
Ringsooned, mis talitlevad
südamena
Paljunemine
Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon . Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda.
26. Millised lõuad on kaanidel?
Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga.
27. Kes on limused ?
Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda.
28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid .
Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega.
Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel . Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi – hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u- kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks.
29. Karpide välisehitus, siseehitus.
Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised.
Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html
Järvekarbi siseehitus
Magu
koda erituselund
lukuside Süda
pärak
suu sissevooluava
jalg väljavooluava
sulgurlihased
närvisüsteem mantel
sooltoru lõpused
30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad . Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega.
Näited: seepia ehk „ tindikala ”– 10 kombitsat
kalmaar – 10 kombitsat
kaheksajalg – 8 kombitsat
Kaheksajalg seepia
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi , saba ees.
Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel . Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu ).
32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega.
33. Milline on vähkide veri ja vereringe ?
Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse.
34. Vähkide paljunemine ja areng.
On lahksugulised. Seemnerakud(isastel!) valmivad seemnesarjades, pärast väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujulisteks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu.
35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest . Ämblikul ei ole tundlaid .
Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja
kinnihoidmiseks on lõugtundlad.
Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates.
Ämbliku välisehitus
Lõugkobija lõugtundel

Tagakeha

Silmad
Pearindmik
Võrgunäsad
altvaates ämblik
Ristiämblik http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-23-1.ht m
36. Ämblike toitumine ja seedimine.
Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Need lõpevad terava küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks.
Ämbliku lõugtundel
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed , mis juhivad õhu otse siseelundite juurde.
38. Vähilaadsed
Võib jaotada kahte rühma – alam- ja ülemvähid.
Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad.
Näited: vesikirp , sõudik – on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks.
Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult.
Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema
ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk.
Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast
(Potamobius leptodactylus
http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.ht m
Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse.
langust http://btlr.com/journal/usa/li.php
Jõevähi sugulased on ka sabata krabid . Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt.
The masked crab Corystes cassivelaunus, a north -east Atlantic species
http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.ht m
Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid.
kakandid
39. Ämblikulaadsed
Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed.
Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo.
koibik
Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust.
Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest , vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid.
sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.ht m
Kõige suuremad lestalised on puugid . Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk . Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust.
puuk
Süüdiklest – elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks.
Jahulest – elab ja toitub jahus.
Sõstra-pahklest – on taimeparasiit
Võrgendilest – on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti.
40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi.
41. Kes on kahetiivalised ? Näited.
Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina.
Näited:
Sääsed – sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk – elab majades . Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed.
Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks.
Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel.
Kihulased . Nende sülg on mürgine.
Kärbsed – jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik – toakärbes. Elab ainult inimasulates.
Porilased e. Lihakärblased. Vaglad ( vastsed ) on peata kuid lõugadega.
Parmud. Verdimevad.
Põdrakärbsed – metsades imevad verd suurimetajatelt.
42. Rohutirtsu meeleelundid.
Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista.
Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes.
Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda .
43. Liblikate meeleelundid
Maitsmiselundid on jalgadel – nendega tunneb nektari maitset.
Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini – silmad on suhteliselt suuremad.
44. Millised putukad on sipelgad ?
Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa- alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist.
Sipelgad on loomtoidulised . Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu.
45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
Veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi. Seega on putukatel avatu vereringe.
Veri kannab kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse. Hapnikku aga putukate veri ei transpordi.
46. Kus arenevad parmude vastsed?
Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases.
47. Kes on inimkaaslejad putukad?
Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud , täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes . Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks.
Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda.
Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi.
Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas.
Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole.
Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole.
Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad.
Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli.
Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas.
Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa ja villast valmistatud esemeid ning karusnahka, kuid võivad kahjustada ka kollektsioone. Röövikud koovad endale võrgendiniidist torukujulise varjupaiga.
Lisaks koidele elab hoonetes mitmeid leedikuid. Mõnikord võib köögis kohata hallikaid või pruunikaid jahuleedikuid, kelle röövikud toituvad jahust, kamajahust ning teistest jahusaadustest. Jahuleedikute röövikute olemasolu reedavad toiduainete sees olevad võrgendist torukesed.
48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet.
Näited: mesilased – kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema , umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine – toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine.
herilased – ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga (seega on sama kasulikud kui putuktoidulised linnud). Esimeste külmade saabudes hukkuvad kõik pereliikmed peale sügisel koorunud herilasema, kes poeb varjulisse kohta talvituma.
Sipelgad – pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa-alustes käikudes (osa liike teeb pesa ainult pinnasesse). Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid). Töölistel on tööjaotus: haude hooldajad, ehitajad, toidumuretsejad jt. Pesa kaitsmisest võtavad osa kõik töösipelgad. Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse ja jäävad sinna tardeseisundis kevadet ootama.
49. Millised putukad arenevad täismoondega?
Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse - ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk.
Täismoondega arenevad näiteks mardikalised , liblikalised ja kiletiivalised .
50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)
Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad . (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest „elatuvad”.
Kooslus
Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. ( populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad , siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest.
Ökosüsteem
Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa ( muld , päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks.
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik.
Biosfäär
Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid . Biosfääris eristatakse 3 osa:

maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. – siin elab enamik organisme.

veekogud ehk hüdrosfäär
Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid , lombid ning soolase veega mered ja ookeanid . Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust.

õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa.
Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks.
Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse
tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud
korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas .
Ainuke biosfäärikaitseala Eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala.
Eesti rahvuspargid
Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Lahemaa Rahvuspark – Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971.
Karula Looduspark – Lõuna-Eestis
Soomaa Rahvuspark – Edela-Eesti
Vilsandi Rahvuspark – Saaremaa lääneosas.
looduskaitsealade ülesanded
looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte.
Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja .
Helsingi konventsiooni sisu.
Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja –kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk – Läänemere kaitse.
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi arvesse võttev konventsiooni tekst, millega ühines ka Euroopa Ühendus. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal. Konventsiooni sätete elluviimiseks on konventsioonis esitatud terve rida nõudeid, teiste hulgas ka maal paiknevatest punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks.
1992: jaanuaris kirjutas Eesti alla 1974. aastal loodud Läänemere keskkonnakaitse konventsioonile; võeti vastu uus konstitutsioon , mis muuhulgas kohustub kaitsma loodust; aprillis toimus keskkonnaministrite diplomaatiline konverents Helsingis, kus võeti vastu Läänemere keskkonnakaitse deklaratsioon (see avas ka rahalised võimalused paljudele keskkonnaprojektidele Eestis); juulis põles Muuga sadamas 4,590 tonni autokumme.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 231 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

231 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kätlin K Õppematerjali autor

1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad?
2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad?
3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus?
4. Milline on alglooma ehitus?
5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist?
6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab?
7. Millest nutthallitus koosneb?
8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga.
9. Mis on käärimine?
10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad?
11. Mis on mükoriisa?
12. Millised organismid on samblikud?
13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad.
15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest.
16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus?
17. Kuidas taimed paljunevad?
18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses.
19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha?
20. Kus meduusid elavad?
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?
24. Maksakaani areng.
25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine.
26. Millised lõuad on kaanidel?
27. Kes on limused?
28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid.
29. Karpide välisehitus, siseehitus.
30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest.
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne.
33. Milline on vähkide veri ja vereringe?
34. Vähkide paljunemine ja areng.
35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad?
36. Ämblike toitumine ja seedimine.
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad?
38. Vähilaadsed
39. Ämblikulaadsed
40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
41. Kes on kahetiivalised? Näited.
42. Rohutirtsu meeleelundid.
43. Liblikate meeleelundid
44. Millised putukad on sipelgad?
45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
46. Kus arenevad parmude vastsed?
47. Kes on inimkaaslejad putukad?
48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited.
49. Millised putukad arenevad täismoondega?
50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)

kordamine joonised

Kasutatud allikad

https://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.ht

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

Bioloogia

rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia

odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kana

Bioloogia

doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad

Bioloogia

doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma

Bioloogia

docx

Bioloogia - putukad

Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub

Bioloogia

pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus

Rohkem sarnaseid