Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon ei sobi? märgitudJ 3
Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda Ka ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil. Seda kutsutakse ka ,,Progressi müüdiks" (Myth og progress).
Sooviks, et üliõpilane lahkub uute teadmistega teaduse kohta ja mitte seda, et ta lahkub usus, et ei teadlased ega filosoofid täpselt tea isegi, mida ja milleks nad teevad. Rosenbergil on pakkuda konkreetsemaid tulemusi ja koolkonnaülest teadmist teaduse kohta. Viimase 40-50 aasta jooksul on teadusfilosoofias hakkatud pöörama märkimisväärset tähelepanu teadusajaloole ja teadussotsioloogiale. Sellise pöörde on esile kutsunud Imre Lakatosi ja Thomas Kuhni tööd. Minul ei ole plaanis pöörata teadusajaloole ja teadussotsioloogiale nii suurt tähelepanu kui eelnimetatud seda nõuavad. Minu sõnumiks ei ole mitte see, et need käsitlused ei ole olulised, vaid pigem see, et leidub veel olulisi teadusfilosoofia teemasid, mis jäävad Lakatosi, Kuhni ja nende järgijate huvialast välja ja et leidub veel teadusfilosoofe, kes oma tähtsuselt ja mõjukuselt ei jää Lakatosile ja Kuhnile alla,
Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute
VI. 3. Loeng. Kas teadmiste ja arusaamade hindamiseks leidub üldine alus või on teadmised alati millegi või kellegi suhtelised ja seega alati kellegi jaoks tõesed, kellegi teise jaoks väärad – ehk ratsionalismi ja relativismi vaidlus. Argumendid selles vaidluses. Formaalsete teaduskäsituste üldine analüüs. VII. 4. Seminar. Teaduse ja libateaduse eristamise katse Imre Lakatose uurimisprogrammide metodoloogias. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda? Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele
[76] ja [72a]. Ebateaduslikuks peetakse üldiselt ka ad hoc tõestusi ja hüpoteese, mida M. Remmeli raamatus kohtab ometi nii mõneski kohas. Nii näiteks nähekase Mezini linnukujukestel koemustrit, et seeläbi seletada ja juba kiviaega tagasi viia rõivalõikeid, mida omakorda seotakse kiviaegsete linde kujutavate petroglüüfidega ning neid jällegi kiviaega ulatuva geomeetrilise mõtlemisega (Remmel 2007, 44-45, 76). Kui Imre Lakatosi teadusteooria alusel peavad uurimisprogrammile lisatavad teisendused olema iseseisvalt testitavad ja kontrollitavad (Chalmers 1998, 128), siis M. Remmeli teooria komponendid näivad esinevat omavahelises ringkäenduses, olles üksteise suhtes tõestusargumendiks. Karl Raimund Popperi teadusekäsitluse kriteeriumiks on teooriate falsifitseeritavus. Teooria on K. R. Popperi järgi ajutine spekulatiivne oletus, mis luuakse autori peas vabalt, püüdes
vaatlustele.Aga kõigil vaatlusotsustel on eksimisvõimalus.Näiteks kui kuu vaatlemisel selgub, et kuu on horisondi lähemal palju suurem kui kõrgel taevas, aga seda peetakse illusiooniks, mis sest, et seda täielikult ei mõisteta, aga kuna kunagi sai teooria tõestatud, et kuu ei ole suurem, siis ei taheta seda ümber lükata. Lakatos oli ratsionalistliku seisukohaga mis oli oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida.Lakatosi uurimisprogramm on alusel, mis annab edasise uurimuse jaoks juhiseid.Põhiliseks on muidugi kõva tuum, mis on aluseks paljudele teooriatele ja seda ei tohiks ümber lükata.Seda küll muudetakse ja arendatakse nagu seletatult Newtoni gravitatsiooniteoorias.Kui tema programmil olid piisavalt head tulemused siis peaks asju kinnitama, mitte falsifikatsioneerima.Tema uurimisprogrammil oli kaks nõuet, et teda võtta teaduslikult, programm peaks andma alust uuematele avastustele ja progresseeruma
Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu.
kunstiga. Teadusfilosoofial pole mõtet otsida uue teooriani jõudmise loogikat; saab olla üksnes teooria kontrollimise loogika. Siit tulebki avastuskonteksti ja õigustuskonteksti erinevus. 8 Popperi mõju Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin analüütilise filosoofia raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks
Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu
Isoleeritud ja manduv teooria. RP kokkusobivus teiste teadusteooriatega. Ei sobi kokku evolutsiooniteooria, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. Inimestele rakendatult pole ta 2-3 tuhande aasta kestel arenenud. RP on degenereeruv programm Lakatosi mõttes Imre Lakatos: Imre Lakatosi (1922-1974) täiustatud falsifikatsionism: Hüpoteesi ei vaadelda isoleeritult, vaid teooriasse suhtutakse kui terviklikku struktuuri. Mõistete tähendus on antud rolliga teoorias. Lakatosi järgi toimub teaduses areng uurimisprogrammide kaudu. Uurimisprogramm koosneb tuumast ja perifeeriast. Tuum on alusväidete ja printsiipide kogum, millel uurimisprogramm põhineb, sinna kuuluvad ka üldised metafüüsilised ettekujutused
Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism - Popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid - lakatosi teooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn) oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse [kuhjumus] kasvu vastu
- Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei garanteeri, et degenereeruv uurimisprogramm ei võiks ühel hetkel taas hakata progresseeruma. Tema metodoloogia on pigem teadusajaloolase kui teadlase juhend. L metodoloogia ei luba uurimisprogramme lõpuni
Uurimisprogramm on teooriatest koosnev võrgustik. Uurimisprogrammi sees on suhteliselt püsiv tuum, millele tugineb teaduslik tegevus. Peale tuuma on programmis veel ka kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria põhjendamiseks ning meetodite valimiseks. 38 Kaitsevöö ründamine ei purusta veel tuuma, teooriad on elujõulised, neid ei tapa vaid ühe eksperimendiga. Teadus on see mis ennustab uusi fakte, pseudoteadus loob uusi hüpoteese faktide seletamiseks. Lakatosi teooria ei seleta kahjuks aga, miks ja kuidas uurimis-programm kujuneb teaduse empiirilise sisu kasvades. Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost. Teaduse empiirilise sisu kasv viibki teaduse arengule, milles nn normaalteaduse perioodid vahelduvad teadusrevolutsioonidega. Ta võttis kasutusele paradigma (kr. par£deigma näide, näidis, eeskuju) mõiste.
Valikuid teha ei ole kerge. Lakatos püüdis seletada teaduse arengut läbi teaduse enda loogika. Ühiskonna reaalseid vajadusi ta seejuures ei hõlmanud. Tema arusaam kuulub ratsionalismi. Probleem seisneb selles, et millised on need universaalsed tingimused, mille järgides on teooria teaduslik. Kuhni arvates oli suuresti määravaks just teadlaste üldine arvamus. Kui ei eksisteeri neid universaalseid tingimusi, siis tulekski Lakatosi arvates Kuhni veendumust aktsepteerida. Teadus peab aga propageerima tõeseid teadmisi, mitte aga veendumusi või uskumusi. Ja teadus arenebki välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen-
Valikuid teha ei ole kerge. Lakatos püüdis seletada teaduse arengut läbi teaduse enda loogika. Ühiskonna reaalseid vajadusi ta seejuures ei hõlmanud. Tema arusaam kuulub ratsionalismi. Probleem seisneb selles, et millised on need universaalsed tingimused, mille järgides on teooria teaduslik. Kuhni arvates oli suuresti määravaks just teadlaste üldine arvamus. Kui ei eksisteeri neid universaalseid tingimusi, siis tulekski Lakatosi arvates Kuhni veendumust aktsepteerida. Teadus peab aga propageerima tõeseid teadmisi, mitte aga veendumusi või uskumusi. Ja teadus arenebki välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen-
Valikuid teha ei ole kerge. Lakatos püüdis seletada teaduse arengut läbi teaduse enda loogika. Ühiskonna reaalseid vajadusi ta seejuures ei hõlmanud. Tema arusaam kuulub ratsionalismi. Probleem seisneb selles, et millised on need universaalsed tingimused, mille järgides on teooria teaduslik. Kuhni arvates oli suuresti määravaks just teadlaste üldine arvamus. Kui ei eksisteeri neid universaalseid tingimusi, siis tulekski Lakatosi arvates Kuhni veendumust aktsepteerida. Teadus peab aga propageerima tõeseid teadmisi, mitte aga veendumusi või uskumusi. Ja teadus arenebki välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen-
annaabi.ee 
